Arvutan süsteemi kiirenduse. 1) s1=71,5 cm=0,715 m t1=1,83624 s ( ) 2) s2=94,6 cm=0,946 m t2=1,96698 s ( ) 3) s3=47,5 cm=0,475 m t3=1,43148 s ( ) Arvutan süsteemi kiirendustele liitmääramatuse 1.1) Mõõtmiste rea määramatus: ( - ) () (valem 1) ( - ) =n-1 = 4 = 0,95 () ( ) 1.2) Mõõteriistast tingitud määramatus
(1) Mõõtmiste rea määramatuse hindamisvalem: ( ) (2) = n-1 = 9 = 0,95 ( ) m Mõõteriistast tingitud määramatus: (3) lubatud põhiviga lpv = 0,05 mm Liitmääramatus (4) ( ) ( ) ( ) (2) SILINDRI VÄLISLÄBIMÕÕT (NIHIKUGA)
Ühtlaselt kiireneval sirgliikumisel läbitud teepikkuse valemi kontroll: 1 n x xi n i 1 1,168 1,156 1,168 1,145 1,110 dV 1,1494 s 5 A-tüüpi määramatus n x x 2 i U A t n 1, i 1 n n 1 0,0023072 U A 2,8 0,003007 s 5 5 1 0,95 B-tüüpi määramatus 2 UB lpv 3 2 UB 0,005 0,00334s 3
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3
( ) ( ) Lähendussirge tõus: 0,45588 (tõusu arvutas MS Exceli ,,SLOPE" funktsioon, selle valem on: ( ) ). Graafiku tõusu määramatus: ( ( )) ( ( )) ( ) , ( ) ( ) kus ( ) ja ( ) .
Küsimus 4 Mis ei sobi elluviimise määratlusega seotud loetellu? Vali üks: a. strateegia lahutamatu koostisosa b. oskuslik tööülesannete delegeerimine c. ettevõtte liidrite peamine töö d. organisatsiooni kultuuri põhielement Küsimus 5 Milline on heade äriideede tegeliku realiseerumise % Vali üks: a. alla1% b. 1-4% c. 4-8% d. alla 15% Küsimus 6 Millisesse riskikategooriasse kuuluvad turu tõmbel loodud tooted? Vali üks: a. väga kõrge määramatus b. kõrge määramatus c. mõõdukas määramatus d. väike määramatus
d 2 3∙ 0,0049+2 ∙ 0,0729+ 2∙ 0,181+2 ∙0,0289+ 0,0009 (¿ ¿ i−d´ ) = =0,0058 mm2 10 10 ∑¿ i =1 Mõõtmiste rea määramatus: ´ U A ( d)=2,3∙ √ 0,0058 10∙ 9 =0,0185 mm t v , β=2,3 v= n-1 = 10-1 = 9 β= 0,95 Mõõteriistast tingitud määramatus: d´
Leian teepikkuste läbimiseks kulunid aegade keskmised ja nende vead: _ 0,983 0,971 0,971 0,983 0,994 t1 0,9704 s s1 14cm 5 _ 0,0008752 U A t 1 2,8 0,019 s 5 5 1 A-tüüpi määramatus _ 0,005 U B t1 2 0,0033s 3 B-tüüpi määramatus _ U C t1 0,019 2 0,0033 2 0,019 s Liitmääramatus Kui teepikkus oli 14 cm, kulus aega . t1 0,9704 0,019 s
P1 7 8,499 1,21414 P2 7 8,493 1,21328 ARVUTUSED (1) MATEMAATILINE PENDEL Keskmine raskuskiirenduse g väärtus: Raskuskiirenduse g väärtuse määramatus: Mõõteriistast tulenev määramatus: Ajamõõtmisel: lpv(t)=0,005 s; =0,95 Pendli pikkuse ja raskuskeskme mõõtmisel: lpv(l)=0,08 cm; =0,95 Mõõtjast tulenev määramatus: Pendli pikkuse (ja edaspidi ka raskuskeskme) mõõtmisel: l(l, a)=0,3 cm; =0,95. Liitmääramatus: Pendli pikkuse ja raskuskeskme mõõtmisel Liitmääramatus võnkeperioodi arvutamisel:
( ) ( ) ( ) ( ) ( )) Silindri inertsimomendi määramine Määramatus esimese valemiga leitud silindri inertsimomendile Mõõteriistast tulenev määramatus: Ajamõõtmisel: lpv(t)=0,005 s; =0,95 Kaldpinna pikkuse mõõtmisel: lpv(l)=0,08 cm; =0,95 Silindri läbimõõdu mõõtmisel nihikuga 325359: lpv(d)=0,005 cm; =0,95 Nurga mõõtmisel: lpv()=/180 rad; =0,95 Silindri massi mõõtmisel: lpv(m)=0,3 g; =0,95 Mõõtjast tulenev määramatus: Kaldpinna pikkuse mõõtmisel: l(l)=0,5 cm; =0,95.
TRAADI PAKSUSE ANDMED ANDMED di , m (davg-di)2 , m alumine lugem, ülemine lugem, m m 0,00042 1,11111E-011 0 0 0,00041 4,44444E-011 0,00038 0,00009 0,00042 1,11111E-011 0,00074 0,00014 davg , m sum 0,00107 0,00018 0,0004167 6,66667E-011 0,00139 0,00023 0,00169 0,00027 lpv, m t1,095 0,00141 0,00025 0,0002 2,0 0,00109 0,0002 l, m UC(l), m 0,00076 0,00016 0,833 0,0001333333 ...
.....….... ± … D1 = .........…....± … D2 = .....….......± … Katse nr Põhiketas Põhiketas + lisaketas n t1, s T1, s n t2, s T2, s T1 =................... ± … T2 =...................± … 3. Arvutused koos määramatusearvutusega. Traadi läbimõõt ja selle määramatus: 1 n d di n i 1 (1) d d n 2 i U A d t n1, i 1 n n 1 ep U B d t 3
N Nr. g cm s s s N/m s Tabel 2. Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Vedru nr. …………… m=………………………… T=………………………… Katse Ao, At, t, , Nr. cm n cm s s-1 3. Arvutused koos määramatusearvutusega. Massi mi määramatus: ep U C mi U B mi m t 3 (1) t - Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep – mõõtevahendi lubatud piirhälve Vedru pikkenemise li määramatus:
Summa 8,33333E-05 0,00035 ' = 1,01862 ± 0,00012 V (lpv (') = 50 V aastas, valmistusaasta: 1986) ARVUTUSED Potentsiomeetri õlapikkusnäitude aritmeetilised keskmised: Keskmiste mõõtemääramatused: Määramatus tingitud mõõtmiste reast: ( ) ( ) ( ) Kus tv, = t5, 0,95 =2,6 () ( ) ()
Keskmine 20,06667 5,78333 3,55112 Summa 1,24716 ARVUTUSED GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE GAASIDE ERISOOJUSTE SUHTE MÄÄRAMATUS Määramatus tingitud mõõteriistast: Lpv(h)=0,02 cm Määramatus tingitud mõõtjast l(h)= 0,2 cm =0,95 h1 ja h2 liitmääramatus on sama: Erisoojuste suhte liitmääramatus kaudsel mõõtmisel: ( ) ( ) Võttes tuletised, saan:
1,0; Voltmeetri täpsusklass: 1,5; =0,95. Arvutan mõõteriistade lubatud põhivead vastavalt juhendis esitatud valemile. kus on mõõteriista täpsusklass ja xn jaotiste arv skaalal. ( ) ( ) Mõõteriistast tingitud määramatus: ( ) Voolutugevuse mõõtmisel: ( ) Pinge mõõtmisel: ( ) Mõõtjast tingitud määramatus: ( ) ( ) Voolutugevuse mõõtmisel: ( ) Pinge mõõtmisel:
2 1,4648 0,000175 3,062 * 10-8 56,683 0,02125 0,00045 3 1,4649 0,000075 5,62 * 10-9 56,695 0,00925 0,000086 4 1,465 -0,000025 6,2 * 10-10 56,707 -0,00275 0,0000076 n D = 1,464975 0 8,748 * 10-8 = 56,70425 0 0,0013136 Murdumisnäitaja juhuslik määramatus (n ) n 2 Di - nD n D j = t n D n -1, i =1 n( n - 1) Abbe arvu juhuslik määramatus n ( - ) 2 i j = t n D n-1, i =1
9.2 Liitmääramatus uB hinnatud komponentide alusel, ühele detailile ja ühele mõõt misele. Mõõtemudel oli B=BREF+A+C+ faktorid. Iga komponent omad määramatust ja liitmääramatus on leitav : 2.00000457 ub= 3 4.00000914 See ongi U= 5 mm laiendmääramatus Igal osalisel on liitmääramatus leitav alltoodud põhimõtetel. 1)Mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMI Referentspinna B mõõtmisel, nt kruvik ja A+C mõõtmisel kellindikaator+ kellindokaatori paikapanek pikkusplaadiga uMI=U/1= 0.002058967 Lugemi võtmise määramatus uREAD=0.00057735mm Digitaalse inikaatorkella jaotisväärtus JV=0,001 mm QuickTime decompressor are andthis needed to see a picture. uRE=0,001/ =0,005774 mm
Lisan pipetti vett nii, et veesamba kõrgus oleks sama kui katse käigus. Määran tilga eraldumise momendil tema kaela väikseim läbimõõt mikroskoobi skaalajaotistes. Arvestades d d m a . Tulemused mõõtemikroskoobi skaala jaotise väärtust a , leian tilga kaela läbimõõt kannan tabelisse 2. 6. Suuruste m ja d kaudu leian pindpinevustegur ja tema määramatus. Tabel 1 Mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtuse määramine. Katse nr. Mõõdetav 1 2 3 4 5 suurus Objekt-mikromeetri jaotiste arv n Mikroskoobi skaalajaotiste arv m Mikroskoobi skaalajaotise väärtus a a ............... ........... Tabel 2 Pindpinevusteguri määramine. Katse
Magnetilise induktsiooni suurus: Määramatus magnetilisele induktsioonile: ( ) ( ) Võttes osatuletised, saan: ( ) ( ) Solenoidi magnetväli i'st sõltuv määramatus: Arvutan mõõteriistade lubatud põhivead vastavalt juhendis esitatud valemile. kus on mõõteriista täpsusklass ja xn jaotiste arv skaalal. f(x) sõltuv määramatus: Juhend lubab selle siin võtta vabalt etteantuks, s.o tinglikult veavabaks. ( ) ( ) ( )
suurus n=7 ARVUTUSED Võnkeperiood Võnkeperiood esimeses asendis: Võnkeperiood teises asendis: Kuuli kiirus ( ) ( ) ( ) Määramatused Mõõteriistast tulenev määramatus ( ) Ajamõõtmisel: lpv(t)=0,1 s; =0,95 ( ) Kuuli kaalumisel: lpv(m)=0,003 g; =0,95 ( ) Koormiste kaalumisel (eelnevalt kaalutud): lpv(M)=0,5 g; =0,95 ( ) Pikkuste ja vahemaade mõõtmisel: lpv(R1, R2, l)=0,2 cm; =0,95 ( )
. (3) Rõhkude vahe määramiseks võetakse veesamba alg- ja lõppkõrguste keskmine väärtus h ja arvutatakse keskmine rõhkude vahe valemi järgi: p = ρ g h (4) kus ρ on vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Kapillaartoru raadius r on märgitud katseseadmele. Tabel 1. Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine. Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul 116,80cm 0,71mm Veesamba kõrgus h2 katse lõpul 111,50cm 0,71mm h1 h2 114,15cm 0,50mm 2 Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l 80,90cm 0,71mm Väljavoolanud vee ruumala V 159ml 1,6ml Kapillaari raadius r 0,45mm 0,005mm
6 4,5 5,5 1161,0 949,91 2,41 5,81 952,32 l = 10,0 R1 ja R5 arvutatud väärtused R1 ja R5 saamiseks vaja R1 = 478,51 lahendada võrrandisüsteem: R5 = 473,81 Rj=R1+R5 Rp = R1R5 / R1 + R5 R1||R5 määramatus Ua = 0,47 R1 ja R5 jadamisi määramatus Ua = 1,65 Vastus R1 = 478,51 R5 = 473,81 R1 || R5 235,24 ± 0,47 R1R5 jada = 952,3 ± 1,7
4,5 29,90 30,87 30,39 0,876 0,822 0,054 0,065 3,0 30,90 31,30 31,10 0,896 0,843 0,054 0,064 1,5 31,50 31,60 31,55 0,909 0,854 0,055 0,065 0,0 31,82 31,82 31,82 0,917 0,857 0,060 0,070 Andmed: Solenoid: Mõõtepool: (Euroopas on olmevooluvõrgus vahelduvvoolu võnkesagedus.) Magnetiline konstant: Ampermeetri viga: Täpsusklass: Piirhälve: Mõõtevahendi määramatus: Lugemi määramatus: Magnetiline induktsioon: Magnetiliste induktsioonide laiendatud liitmääramatused: Magnetilised induktsioonid: Järeldus: Teoreetilised ja eksperimentaalsed väärtused erinevad väga vähe ja seda on näha ka graafikul: jooned langevad peaaegu kokku. Eksperimentaalne graafik on teoreetilisest keskmiselt 6,15% suurema väärtusega.
0 999 Ni purgil 10x 99.9 Kolviil 100x 9.99 Pipetil Järelikult: Valmistatud Ni lahuse konts: 99.9 10x lahjendatud Ni lahuse konts: 9.99 ud lahus lahjendatakse edasi e standardmääramatus? d kahest komponenist: C=(Calg*Vpipett)/Vkolb Määramatus, Uc Määramatus, 2x 0.0105 0.0211 0.0608 0.1217 999 mg/l ± 4 mg/l 50 ml ± 0,06 ml 5 ml ± 0,015 ml mg/L Standardmõõtemääramatus: 0.3353 mg/L mg/L Standardmõõtemääramatus: 0.0414 mg/L mg/L AU 0.04 0.06 0.2 0.21 0.4 0.41 0
.......................................... 6 1.2. Mõõtühikud ja nende süsteemid .......................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem................................................................................................................ 8 1.4. Suured ja väikesed ühikud................................................................................................... 9 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13 3.1. Histogramm ....................................................................................................................... 14 3.2. Dispersioon ja standardhälve............................................................................................. 16 3.3
4 0,28462 7,433 7,606 7,421 7,456 7,55 7,4932 1,1755 0,0485698 5 0,37972 6,416 6,474 6,416 6,485 6,405 6,4392 1,5918 0,0381237 2,0 6 0,41294 6,22 6,162 6,197 6,162 6,208 6,1898 1,7226 0,0331099 1,8 Täisosa Määramatus h1 m 0,430 t1 s 0,4872754 n0 1,000 0,005 h2 0,472 t2 0,3420574 1,6 n1 0,340 0,005 h3 0,500 t3 0,2313182 D 0,04000 5,00E05 h4 0,514 t4 0,1494403 1,4 m0 0,06140 5,E05 h5 0,536 t5 0,0688484
moduleeriva kolmnurksignaali sagedus f =100 Hz modulatsiooniindeks m = 80% A = 2,531 V B = 406,3 mV m = (2,531 0,4063) / (2,531 + 0,4063) = 0,723 = 72,3% 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaal: kandesignaali pinge ug = 0,85 Vpp kandesagedus f0 = 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz moduleeriva signaali sagedus f = 75 Hz. Kokkuvõte: Sagedus oli generaatoril hea täpsusega, ligi viis korda parem kui ostsilloskoobil, seetõttu tema tekitatud määramatus ei ole märkimisväärne. Pinge mõõtmisel on mõlemate seadmete vead olulised aga jäid ka lubatud määramatuse piiresse. Sageduse mõõtmisel olid vead suuremad kui lubatud määramatus, seega oli ka masinate käsitsemisel mõõtjate ebatäpsusi. Nelinurkimpulsi esi-ja tagakülje pikkused olid palju lühemad võrreldes teoreetilise maksimumiga, ta oli väga lühike võrreldes genereeritud impulsi sagedusega.
Katse tulemused koos määramatustega: Plaadi paksus (nihikuga) d=(4,70 0,043) mm, usaldatavusega 0,95 Plaadi paksus (kruvikuga) d=(4,81 0,0098) mm, usaldatavusega 0,95 Toru siseläbimõõt ds=(68,59 0,40) mm, usaldatavusega 0,95 Toru välisläbimõõt dv=(74,830,27) mm, usaldatavusega 0,95 Toru ristlõike pindala S=(702,88 54,39) mm2, usaldatavusega 0,95 Hinnang tööle: Mõõtmine kruvikuga on täpsem kui nihikuga ja seda tõestab ka see, et määramatus kruvikuga mõõtmisel palju väiksem. Toru ristlõike pindala määramatus on väga suur, see võib olla tingitud sellest, et arvutustes on lahutustehe. Määramatus moodustab tulemusest 7,7%. Nii toru kui ka plaat olid natuke deformeerunud ja seega olid mõõtmiste tulemused varieeruvad. Erinevad tulemused suurendasid määramatust.
Järgnevalt ühendatakse ühel ja teisel pool eraldusjoont olevad katsepunktid paarikaupa, esimene punkt vasakul pool esimese punktiga paremal, teine punkt vasakul teise punktiga paremal jne. Saame hulga abisirgeid nagu järgneval joonisel. Järgmise sammuna arvutatakse kõigi abisirgete tõusud { k1 , k 2 ,..., k n } . Konkreetse abisirge tõus on tema otspunktide y-koordinaatide vahe jagatud otspunktide x- koordinaatide vahega. Siis sirge tõusu määramatus arvutatakse kui abisirgete tõusude k i , i =1,..., n , A-tüüpi määramatus: n (k - k ) i 2 . k = t n -1, i =1 n(n - 1)
2 U C ( x) = U A ( x ) +(¿ B( x)¿¿ l ) 2 ¿ √¿ U C ( l ´AC ) = √ 0 , 01262+ 0,00952 = 0,01578 U C ( l '´AC ) = √ 0,0134 2 +0,00952 = 0,01642 Elektromotoorjõud: l AC 4,15 ε = ε' l ' AC = 1,01862· 2,97 =1,4233 V Elektromotoorjõu määramatus: √( 2 2 2 ∂ε ∂ε ∂ε UC (ε) = ∂ε ' ' )( · UC( ε ) + ∂ l AC ) (
legaalmetroloogiline ekspertiis on menetlus, mille käigus võrreldakse mõõtevahendi dokumentatsiooni Eesti õigusaktides kehtestatud nõuetega; legaalmetroloogiline kontroll on avaliku huvi, sealhulgas rahva tervise, avaliku ohutuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, maksude ja koormistega maksustamise, tarbijakaitse ja ausa kaubanduse tagamiseks läbiviidava mõõtetegevuse kontroll; mõõtetulemus on mõõtmise teel saadud mõõtesuuruse väärtus; mõõtemääramatus ehk määramatus on mõõtetulemusega seonduv parameeter, mis iseloomustab mõõtesuurusele põhjendatult omistatavate väärtuste tõenäosusjaotust; taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega; tüübikinnitus on pädev otsustus selle kohta, et vaadeldavat tüüpi mõõtevahend vastab
= 100% = 53,5% 13,2 3) 60 juures (333,16K) 21,3 - 10,40 = 100% = 51,2% 21,3 4) 70 juures (343,15K) 33,3 - 16,91 = 100% = 49,2% 33,3 5) 80 juures (353,15K) 50,7 - 26,51 = 100% = 47,7% 50,7 6) 90 juures (363,15K) 75,6 - 40,25 = 100% = 46,8% 75,6 Mõõtemääramatused: Kuna kordusmõõtmisi ei tehtud, puudub A-tüüpi määramatus. Seega B-tüüpi määramatus ongi C-tüüpi määramatus, mis iseloomustab 95% usaldadavusega hinnatava parameetri tegelikku väärtust. () = 0,5 () = 0,05 () = 0,3 0,5 1 () = () = , = 2,0 = 3 3 3 0,05 1 () = () = , = 2,0 = 3 3 30 0,3 1
x5 9 89 32 5 5 14 22 56 85 14 46 42 /100 : 4,19 zi : -1,81 xi : 25,044 OSA C. 8. Mõõtme B mõõtmise liitmääramatus arvestades ainult statistilist komponenti, uA 0,0045 uA mm 0,009 U mm a. Hinnatud komponendi alusel, uB Mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus. Kellindikaator + selle paika panemine pikkusplaadiga 25,000 E mm 0,0015 U mm K 2 uMI 0,0007 5 mm Lugemi võtmise määramatus JV 0,001 mm uRE 0,0006 mm Määramatus meetodist uMET 0,001 mm Keskkonnast põhjustatud määramatus uENV 0,000 mm OSA D. 9. Detaili geomeetrilised hälbed
arvväärtus. Suuruse tõeline väärtus on väärtus, mis on kooskõlas mõõdetava suuruse definitsiooniga. Et suuruse tõeline väärtus on enam-vähem samaväärne nagu absoluutne tõde, siis on see küllaltki asjatu mõiste. Sestap piisab mõistest suuruse väärtus, mida käsitletakse kui suuruse tõelise väärtusena. Suuruse leppeväärtus on suurusele omistatud väärtus, mida tunnustatakse kui väärtust, millel on kindlaks otstarbeks sobiv määramatus. Leppeväärtuseks on omistatud väärtus, määratakse erinevates laborites mõõtmisel saadud mõõtetulemuste aritmeetilise keskmise abil. 5. Mõõtühik, ühikute süsteem, põhi- ja tuletatud ühikud, süsteemne ja süsteemiväline ühik, kord- ja osaühik. Mõõtühik on konkreetne füüsikaline suurus, mis on määratletud ja mida leppeliselt kasutatakse võrdlemiseks ja kvantitatiivselt iseloomustamaks teisi sama liiki suurusi.
0,0111106 90000 90003,9805 0,450315 2 0,056*10^-3 100004,442 0,0099995 100000 5 0,50035 6 0,050*10^-3 Erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel ületab oluliselt sagedusmõõturi mõõtemääramatust, ligi 20-kordselt, seega on generaatori sageduse määramatus põhiline määramatuse põhjustaja. Erinevus generaatori sageduse ja sagedusmõõturi näidu vahel on väiksem kui generaatori mõõtemääramatus, nii et generaatori täpsus vastab oodatule. 2. Impulsside parameetrite mõõtmine Muutsime signaaligeneraatori väljundsignaali ristkülikimpulssideks, parameetriteks: amplituud 2 V ja kordussagedus 12 kHz. Mõõtsime otsitavad suurused ning saime vastusteks: Impulssi sagedus f = 12000,522 Hz ± 0,06 Hz
d. Keskkonnast on vaja teada: millest koosneb, elementide põhikirjeldused, keskkonda iseloomustavaid peamiseid tegureid (keerukus, muutlikkus, määramatus) Keerukuse aste Kõrge Muutujaid palju, aega palju Muutujaid palju, aega vähe Muutujaid vähe, aega palju Muutujaid vähe, aega vähe Madal Muutuste intensiivsus Kõrge Määramatus tähendab, et juhtidel ei ole kunagi piisavalt informatsiooni keskkonna üle seega nad peavad tegema otsuseid puuduliku ingo tingimustes. Vähese määramatusega vähe uusi võistlejaid, vähe tehnoloogilisi läbimurdeid. e. Juhtide eetiline ja sotsiaalne vastutus: milline on eetiline ja sotsiaalselt vastutav juht? 9. Planeerimine kui juhtimisfunktsioon a. Plaanide tüübid Operatiivplaan väga detailne, majaduslikus keskkonnas on suht vähe määramatust, ajaline ulatus on
22 56 85 14 46 42 /100 : 4,19 zi : -1,81 xi : 25,044 OSA C 9. Mõõtme B mõõtmise liitmääramatus: 9.1 arvestades ainult statistilist komponenti, uA uA 0,0045002 mm U 0,0090005 mm 9.2 hinnatud komponendi alusel, uB 1) Mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus. Kellindikaator + selle paika panemine pikkusp E 25,000 mm U 0,0015 mm k 2 uMI 0,00075 mm 2) Lugemi võtmise määramatus JV 70 0,001 mm (Digitaalne indikaatorkell) 60 uRE 0,0006 mm 50 Hälbed [m] 40 3) Määramatus meetodist
2∗1,27 9,807∗1,905 2∗sin 7∘ + 0, 249 * 0,032 * ( −1¿ ) = 2∗1,27 = 1.42612 * 10-4 kg * m2 Inertsimomendi vea arvutamine Määramatus esimese valemiga leitud silindri intertsimomendile Mõõteriistast tulenev määramatus: lpv UB(x)m = t∞,β * 3 Ajamõõtmisel: lpv(t) = 0,005 s; β = 0,95 0,005 s UB(t)m = 2,0 * 3 = 3,3333 * 10-3 (s) Kaldpinna pikkuse mõõtmisel: lpv(l) = 0,08 cm; β = 0,95 0,08 s
Jälgige et katse lõpus vedeliku nivoo jääks reservuaari A. 4. Sulgege näpits ja mõõtke veesamba kõrgus h2 . 5. Väljavoolanud vedeliku ruumala V määrake mensuuriga. Tulemus kandke tabelisse. 6. Kuna vedeliku sisehõõrdetegur oleneb temperatuurist, siis tuleb määrata ka väljavoolanud vee temperatuur. 7. Arvutage sisehõõrdetegur ja tema määramatus. Vedeliku sisehõõrdeteguri määramine Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul h1+ h2 Keskmine kõrgus 2 Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur η
Plaanid ----------------------------- planeerimine annab suuna kõigile juhtimisülesannetele organisatsiooni personali- infovahetus eestvedamine kontrollimine kavandamine juhtimine ja motiveerimine Planeerimise tasandid Operatiivplaan detailne, suhteliselt vähe määramatust, alla ühe aasta, esmatasandi juhid Taktikaline plaan mõningane detailsus mõningane määramatus, mõnest kuust kahe aastani, keskastme juhid Strateegiline plaan üldine, arvestatav määramatus, ühest kuni viie aastani, tippjuhid Strateegiline planeerimine Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkidel peavad olemajärgmised omadused: · mõõdetavus · arusaadavus · motiveeritus · reaalsus · saavutatavus · paindlikkus
(põhimõte selles, et kas pmst trükiplaat läheb selle nõela alt läbi või ei.) 16. TEMPERATUURI MÕÕTEVAHENDITE KALIBREERIMINE Temperatuuri mõõtevahendite kalibreerimine Kalibreerimisel võrreldakse kalibreeritava termomeetri näitu etalontermomeetriga stabiilses temperatuurikeskkonnas (termostaadis, õlivannis, krüostaadis). Määramatuse komponentideks on: etaloni määramatus, lugemi võtmise määramatus, termostaadi temperatuuri stabiilsus/homogeensus (väärtuse saab leida gradiendi abil), termomeetri asetsemine temperatuuri tekitavas keskkonnas, temperatuuri õlekandumine keskkonnast etalontermomeetrile ja kalibreeritavale termomeetrile. 17. MÕÕTEVAHENDI KALIBREERIMISSIRGE JA KÕVER Kalibreerimiskõver calibration curve ON näidu ja sellele vastava mõõtesuuruse väärtuse vahelise seose väljendus.
10 15 1,8 27,00 66,67 0,9 60,00 120,00 2,00 11 10 2,1 21,00 77,78 0,6 60,00 210,00 3,50 = 2,7 V Arvutamine Mõõtmismääramatuse arvutamine U c ( x )= ( t, ep 2 3 ) +( l)2 xn e p=± 100 Voltmeetri määramatus 1,5 50 e p=± =± 0,75V 100 U c ( I )= ( 2,0 0,75 2 3 ) +(0,95 0,05)2 =±0,502 V Ampermeeter määramatus 1 100 e p=± =±1,0 mA 100 U c (U )= 2,0 ( 1 2 3 ) +( 0,95 1)2=±1,61 mA Kasulik võimsuse arvutamine N=IU - Arvutused on tabelis
Mis ei sobi eestvedaja käitumismallide hulka? efektiivne kontroll ressursside üle Millisesse riskikategooriasse kuuluvad turu tõmbel loodud tooted? kõrge määramatus Milline on heade äriideede tegeliku realiseerumise % Alla 1% Kui palju on tootearenduses turulejõudnute hulgas kokku kaotajaid ja kehva tulemuse saajaid? üle 40% Mis ei sobi elluviimise määratlusega seotud loetellu? oskuslik tööülesannete delegeerimine Mis ei kuulu strateegilise plaani koostamise konteksti? inimeste sidumine strateegia ja tegevustega
parimale hinnangule. Määramatuse abil väljendatakse seega tõsiasja, et teatud kindla mõõtesuuruse ja selle mõõtetulemuse korral pole tegemist mingi ühise väärtusega, vaid lõpmatult paljude selle suuruse väärtuse ümber jaotunud väärtustega, mis kõik on kooskõlas mõõdistega ja lähteandmetega. 36. Standardmääramatus Standardmääramatus on standardhälbe kujul väljendatud mõõtetulemuse määramatus. Standardhälbe kujul väljendatud suuruse Xi mõõtmistulemuse määramatus võrdsustatakse positiivse ruutjuurega suuruse Xi hinnangväärtuste xi või [x] vastavatest dispersioonihinnangutest s2(xi) ja s2([x]) ning tähistatakse vastavalt u(xi) ja s2([x])-ga 37. Määramatuse A-tüüpi hindamismeetod Määramatuse A-tüüpi hindamine on määramatuse hindamismeetod mõõteseeria statistilise analüüsi abil. Suuruse Xi n mõõdise xi alusel määratud hinnangväärtuse [x] määramatuse A-tüüpi hindamisel saadakse määramatus uA([x]) = s([x]). 38
ed Tuletised vastavalt Liitmääramatused Abifunktsioon parameetritele (h) (h) Uc() #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! Uc(h) Uc(h) 0,714191462 0,714191462 Keskmine gaaside A-tüüpi määramatus erisoojuste suhe #DIV/0! #DIV/0!
8 22 0,008349007 5,3 10 3 1 1,63934 1011 m 5,3 10 3 2 kg 5) Elektroni erilaengu e/m laiendatud määramatus: Ua laiendmääramatus: ep U С (U a ) U B U a m t 3 t , 2,0 e p 0,05 0,95 0,05 U С (U a ) 2,0 0,033V 3 Bk laiendmääramatus: ep U С ( I sk ) U B I sk m t 3
69 7 49 41 38 87 63 79 19 76 35 58 /100 : 6,21 zi : 0,21 xi : 20,106 Osa C. Mõõtemääramatus 9. Hinnata mõõtme B mõõtmise liitmääramatus k = 1 tasemel: 9.1 uA = 0,0053 mm, U = 0,0106 mm. 9.2 mõõtevahendi poolt põhjustatud määramatus uMI = U/2 = 0,00075 mm, (analoogselt juhendis tooduga s.t kellindikaatori kalibreerimisel pikkusplaadiga) lugemi võtmise määramatus uRE = 0,00120 mm, määramatus mõõtmismeetodist uMET = 0,00100 mm, liitstandardmääramatus uB = 0,00173 mm. Osa D (mehaanika erialale). Hälbed ja tolerantsid 10
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 TO: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri Katseseade, mensuur või kaalud, määramine Poiseuille' mõõtejoonlaud, termomeeter, meetodil anum Skeem: 3.Katseandmete tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur 4. Arvutused Sisehõõrdeteguri leidmine: Määramatuse leidmine: 5. Tulemused Vee sisehõõrdetegur (usaldatavusega 0,95) Tegelik vee sisehõõrdetegur (20° juures) (25° juures), seega minu tulemus erines tegelikust.
Mitte hälbida ühestki D’ teisest esialgselt võetud Mitte kompenseerida kohustusest esialgseid valehinnanguid (funktsionaalsus, ja -arvestusi tähtaeg, eelarve) Projektide keskkonda iseloomustab määramatus sellepärast, et me ei oska TÄPSELT ETTE spetsifitseerida kõiki projekti tegevusi? me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub aega projekti iga töö tegemiseks? me ei oska ETTE öelda, kui palju TÄPSELT kulub raha projekti iga töö tegemiseks? Projekti kolm vastastikku seotud kohustust on: 1. Eesmärk, Funktsionaalsus 2. Tähtaeg 3. Eelarve Kõik kurtmised on taandatavad ühele põhihädale:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
