suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pinge väärtused ristlõike serval 8.6. Kuidas paikneb vildakpainde korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme suhtes?
Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused Tugevusõpetus I (ptk.-d 1...6) ja Tugevusõpetus II (ptk.-d 7...15) Teooriaküsimused 1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA 1.32. Mis on varutegur? PÕHIPRINTSIIBID 1.33. Määratlege tegelik varutegur! 1.34. Määratlege nõutav varutegur! 1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri oluline? valikut! 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad 1.36. Miks peab varuteguri väärtus olema detaili töövõimet?
Reg. No. TEC 01.10.01.06-01 en Tehniline väljaõpe Kuupäev 1999-09-24 Eelmine kuupäev 1999-09-24 Lehekülg 7(33) Vedrupiduri kamber Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Määratlege komponendi number. Asub tagasilla küljes, ühe silla kohta on neid 2tk. Kui auto seisab, siis vedruaku rakendab seisupiduri, ehk selle vedru jõul lükatakse pidurid peale. Seisupidur vabastatakse kui vedruakusse lastakse sisse suruõhk, ja vedru surutakse kokku.sõidupidur rakendatakse kui suruõhk suunatakse pidurikambri teise poolde. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)?
3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pinge väärtused ristlõike serval 8.6. Kuidas paikneb vildakpainde korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme suhtes? vildakpainde korral läbib null-joon alati ristlõike keset 8
kasvades paindedeformatsioonid (antud olukorras) suurenevad; 6.6. Missugune varda tööseisund on paine (tunnused)? *ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes *varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; *ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 6.7. Missugused koormused painutavad detaili? põikkoormus tekitab detailis pöördemomendi ja see paindub 6.8. Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? 6.9. Määratlege paindemoment! - osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant paindel 6.10. Sõnastage mõni paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud. Ja vastupidi 6.11. Määratlege põikjõud! 6.12. Sõnastage põikjõu range märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil positiivsed kiud on tõmmatud 6.13. Määratlege positiivne ja negatiivne sisepinnad! 6.14. Sõnastage põikjõu märgi tööreegel!
seega ohtlikumad purunemise suhtes väändel. 3.10. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav üksikkoormus? Varda sisejõu (väändemoment T) avaldis ja väärtused muutuvad iga üksikkoormuse (pöördemomendi m) rakenduskohas 3.11. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav joonkoormus? Iga (ühtlase) joonpöördemomendi mõju avaldub väändemomendi epüüril kaldsirgena 3.12. Määratlege nihkepinge! sisejõu mõjumise siht on lõike (mõttelise sisepinna) normaali sihiga risti (ehk piki lõike pinda) 3.13. Kuidas on põhimõtteliselt suunatud sama sisepinna nihkepinge ja normaalpinge? Nihkepinge on suunatud piki detaili sisepinda (pinna normaaliga risti) 3.14. Kuidas jagunevad nihkepinged vastavalt sisejõu tüübile (ja deformatsioonile)? väändepinged = kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje;
*** 1.30. Mis on materjali katkepinge? Pinge, mille korral materjal puruneb 2.33. Selgitage lubatavat pinget! = konkreetse ülesande (koormusseisundi) 1.31. Milles seisneb tugevusvaru? Tegelik tug./Nõutav tugevus puhul ohutuks loetud pinge: 1.32. Mis on varutegur? = tugevusvaru arvuline näitaja: 2.34. Selgitage tugevustingimuse olemust! pingete väärtused ei tohi ületada 1.33. Määratlege tegelik varutegur! S -näitab, mitu korda (detaili) tegelik lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust) 2.35. Kui mitut tugevustingimust peab detail rahuldama? *** 1.34. Määratlege nõutav varutegur! varutegur [S] - näitab, mitu korda (detaili) 2.36. Mis on Lüders'i jooned? *** tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali 2.37
KODUNE TÖÖ 1 Nimi, õpperühm: Doris Grisin AÜSR2 1.1. Varade (aktivad) ja allikate (passivad) rhmitamine Määratlege varade ja allikate koosseis antud andmete põhjal. Leidke tasakaal varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tehke kokkuvõtted käibe- ja põhivaras, võõkapitalis ja omakapitalis. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism: Harjutamiseks Määratlege binaarsed ja ternaarsed opositsioonid, mis kujundavad järgnevate tekstide struktuuri (üleval all, sees väljas jne) I Pirita (by Tinas6dur) Lõpuks ometi on kätte jõudnud SUVI ning ära sulanud kristalne LUMI. Mulle tundub, et see on kõigest UNI, kuid see pole paraku NII. Soe vesi, rand, päike. Talv on selle kõrval väike. Puudu on ainult vihm ja äike, näha tahan ma veel kõike. Selleks kohaks on Pirita, mille ilu on piiritu. Tahan kuulda lainete kohinat,
Kui materjalil voolavus puudub. 29. Mis on materjali tugevuspiir? Tõmbetugevus (ehk tugevuspiir) Rm, suurim pinge (punkt D), mida materjal talub 30. Mis on materjali katkepinge? Katkepinge, pinge (punkt E), mille korral materjal puruneb 31. Milles seisneb tugevusvaru? Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. 32. Mis on varutegur? Varutegur on tegeliku tugevuse ja nõutava tugevuse jagatis.Tavaliselt 1,5 33. Määratlege tegelik varutegur! Tegelik varutegur S - näitab, mitu korda (detaili) tegelik tugevus erineb arvutuslikust (näitab tegeliku olukorra ohtlikkust). 34. Määratlege nõutav varutegur! Nõutav varutegur [S] - näitab, mitu korda (detaili) tegeliku suurima pinge väärtus peab ületama arvutuslikku enne materjali piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või avariiolukorras) konstruktsiooni kõige ohtlikkumas punktis. 35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!
Siirdesoo: nii ja naa. Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene: · maa harimine; · metsaraie; · tööstus ja happevihmad; · kaevandused; · sabamajandus. Hüdrogeoloogia teadus põhjaveest (teadmine maaalusest veest): tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest omadustest, seostest maapealse veega. Veeringkäik looduses: · määratlege huvi. 1 Vee jaotus: · maakera vesi: magevesi 3% soolane (ookeanid) 97%. · magevesi: põhjavesi 30,1% jääkilbid ja liustikud 68,7%. · mage pinnavesi (vedel): järved 87% sood 11% jõed 2% pinnavesi 0,3%. Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (veeseadus). Põhjaveekiht vett sisaldav ja andev maapõue osa (veeseadus). Hüdrogeoloogia: · allikad, kaevud, niisutus ja alates 19
antud kiirenduse korrutisega. 6. Defineerige massi mõiste ja nimetage ühikud. mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus. Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu. Ühik kg 7. Määratlege jõu mõiste ja esitage ühikud. Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Jõul on kindel tugevus (intensiivsus) ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Jõuks nimetatakse ka vektoriaalset füüsikalist suurust, mis iseloomustab selle toime intensiivsust ja suunda iseloomustab. Ühik N (njuuton) 8. Tõestage, et paigalseisust liikuma hakanud keha poolt mingi aja t jooksul läbitud
maailma osadega. Erinevalt tavalisest arvutisüsteemist ei ole ta enam mudel, vaid ongi tegelikkusesse asetatud tegelikkuse uus komponent. Meie valitud veemõõdutorn-infotabloo on reaalsesse maailma asetatud suuresti isetoimiv süsteem, mis sõltuvalt reaalse maailma muutuvatest oludest reguleerib ka oma tööd. 1.5. Nimetage, milliseid teisi reaalajasüsteeme teate - tooge 5 näidet ja põhjendage, miks need on reaalajasüsteemid? Määratlege ka lühidalt, kas igaüks neist on sardsüsteem, protsessijuhtimissüstem või multimeediasüsteem? 1) Müramõõtja Tallinnas Lepistiku bussipeatuses - mõõdab reaalajas mürataset - sardsüsteem. 2) Apple HomePod/ Google Home/ Amazon Echo - annab reaalajas teada uudistest, ilmast jne ehk täidab käsklusi- protsessijuhtimissüsteem 3) Tasku keskuse parkimismaja tõkkepuu, mis avaneb auto numbrimärgi peale - Loeb auto
Matkarada algab Kuresöödilt suundub Pariisi ja tuleb ringiga alguspunkti tagasi. Rajal tutvud siin lähedal Jõeperes sündinud eesti kirjaniku ja arsti Fr. R. Kreutzwaldi eeposes "Kalevipoeg" tuntuks kirjutatud paiga loodusega. (https://www.puhkaeestis.ee/et/neeruti-maastikukaitseala-matkarada) Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Seire (kas toimub ja keda/mida seiratakse?) Nitraaditundliku ala põhjavee seire ja põhjaveekogumite seire Määratlege võimalikud huvigrupid, kes on kaitseala kasutamisest huvitatud. Ala kirjelduse juures keskenduge oma objektile, aga naabruses (kuni 3 km) olevad objektid on olulised, kuid nö taust (turism, vaatamisväärsused jne) Kalamehed, ehitusmehed,
6.2. Kulumultiplikaator msp=1/1-c=1/1-0,8=1,25 6.3. Kui suur on kogutulu muutus, kui avaliku sektori autonoomsed kulutused suurenevad 200 rahaühiku võrra? Arvestage multiplikaatorefektiga. Y = 1,25*200=250 7. Riigis, kus on peaaegu piiramatult vaba tööjõudu, suureneb investeerimisaktiivsus. 7.1. Näidake joonisel, seda vajalikul viisil täiendades, millised tagajärjed on sellel lühiperioodil makromajandusele. Tekib inflatsiooniline majanduskasv. 7.2. Määratlege, kas ja kuidas selline investeerimisaktiivsus mõjutab majanduse põhinäitajaid. Joonige õige alla ja põhjendage lühidalt oma vastust. Reaalne SKP: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Tööhõive: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Üldine hinnatase: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Põhjendus: 8. Oletame, et rahvamajandus koosneb kolmest ettevõttest, kes osalevad selle rahvamajanduse poolt valmistatava toote valmimisprotsessis
varda telje kõverdumine koormuse toimel 4.2 Mis on varda peatasand? ristlõike keskpeatelje ja varda teljega määratud tasand 4.3 Missugune varda tööseisund on paine? · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (peatasandites); · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu; · ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja nende pindala ei muutu. 4.4 Millised on paindedeformatsiooni parameetrid? iga ristlõike pöördenurk algasendist ja telje läbipaine v 4.5 Määratlege paindemoment! · on võrdne ja vastupidine sellele ristlõikele mõjuvate välispöördemomentide summaga; · mõjub antud lõike ühe keskpeatelje suhtes. Paindemoment =osakestevaheliste (sise) jõudude resultant paindel 4.6 Sõnastage paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud Paindemoment on negatiivne, kui arvutusskeemil ülemised kiud on tõmmatud 4.7 Määratlege põikjõud!
¿ −4∗π∗10−7∗4∗0,3 μ0 ∋ 2 = 2 =−4,43∗10−5 2 r sin α 2∗0,107∗sin 23,5 ∂ Bh =−¿ ∂α U c ( B h) =√ 4,88∗10−16 +5,73∗10−15 +1,3∗10−13=3,95∗10−7 6. Järeldused Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponent mõõtmiskohas oli 3 katsel 1,62 *10-5+-3,95*10-7T 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhtena. 2)Defineerige elektromotoorjõud – põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. Elektromotoorjõud on võrdne tööga, mida teevad kõrvaljõud elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses.
6 3. Selgita oma seisukoht, sh. vaated, vajadused ja tunded. Pea meeles, et sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused ning kodeeritud nn ,,lisasõnumid", mis on kaasa võetud kas lapsepõlvest või erinevatest elukogemustest. 4. Kui mõistad, et oled aga eksinud, või teist põhjuseta süüdistanud, siis ole aus ja tunnista seda kohe teisele osapoolele ning vabanda juhtunu pärast. 5. Määratlege üksteisemõistmist toetav raamistik ja sõlmige kokkulepe edaspidise käitumise osas. Selleks määratlege ühised eesmärgid kõrgemal tasandil (Mina tahan... Sina tahad... Tundub, et me mõlemad tahame...), sõlmige kokkulepe ning pidage sellest ka kinni. Näiteks: ,,Ma tahan, et sa oleksid minuga suhtes aus ja otsekohene ja Sina tahad sama. Pakun välja, et kui Sa tulevikus pole millegagi minu puhul rahul, siis tuled ja väljendad seda esmalt otse mulle
d. Dendrimeer hargnenud ahel e. SBR harvalt ristseotud 4. Kas PA 66 keskmine polümerisatsiooniaste on 75, 150 või 300 kui tema makromolekulis on keskmiselt 150 koostisühikut. a. 300 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi alusel. a. PC polükondensatsioon b. PMMA vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon c. POM katioonne ahelakasvu polümerisatsioon d. LLDPE koordinatsiooni polümerisatsioon 6. Määratlege polümeriastsiooni protsessi tunnused. a. Endotermiline/eksotermiline b. Maht väheneb/kasvab c. füüsikaline./keemiline protsess d. Soosib kõrgem/madalam aktivatsioonienergia 7. Valige polümeeri lahustuvust soosiv tingimus. a. Erinev/sarnane polaarsus lahustiga b. Lineaarne/ristseotud ahel c. Kõrgem/madalam temperatuur d. Suurem/väiksem entroopiakasv e. Väiksemad/suuremad sekundaarsed mõjutused f
*riikide diplomaatilised esindused *regionaalsed ja kontaktbürood *ideede foorumid,mõttekeskused *konsultatsiooni jms lobifirmad NÕUDMISED LOBITEGIJALE *teadmised EL-st *laiendased sidemed ja koostöövõrgustikud *hea prantsuse ja inglise v saksa keele oskused *hea suhtlemisoskus *hea analüüsioskus *lai silmaring ja võime süüvida üksikasjadesse *sihikindlus,võime asju lõpuni viia KUIDAS LOBITÖÖD TEHA *alustage varakult enne otsuse tegemist *koostage ajakava ja eelarve *määratlege eesmärgid,hinnates globaalset olukorda *sõnastage tasakaalustatud argumendid *töötage välja strateegiline lähenemisviis,kellele on vaja teha lobi,kuidas? *kooskõlastage riigi ja ettevõtete tegevused *viige eesmärgid ellu aga kiiresti *valige kommunikatsioonikanalid ja planeerige tegevus meedia vallas LOBITÖÖ ABIVAHENDID *korralik seisukoht *toetus riigis,ettevõttes *usaldusväärsed eksperdid *usaldusväärne kontaktivõrgustik *luure
eripärale. Kultuuriuniversalism väidab, et inimloomus on universaalne ning kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega. Tegelik tõde on kusagil vahepeal. Kultuurikooslusi on palju erinevaid sümbioos, kus erinevad kultuurid eksisteerivad rahulikult koos; assimilatsioon, kus üks kultuur muutub teisega sarnaseks jne. Muidugi on ka globaalseid kultuurinähtusi, nagu jõulude puhul kingituste tegemine. Kultuuride suhtes saab tunda vaimustust, neid saab kritiseerida ning sünteesida. 14. Määratlege modernsus vastanduses modernismiga. Millised on modernismile tüüpilised kultuuripraktikad? Modernsus kui uue maailmanägemise paradigma. Modernsus toetub mõistuslikule maailmapildile, pürib universaalse tõe poole samal ajal kui modernism peab mõistuskeskset maailma küsitavaks, toetub isiklikule ilmakogemusele; apoliitiline. Modernsus aga esitab poliitilisi programme. Modernism on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-
asjaoludel ja nõu andmine Koosoleku eesmärk: Informeerimine Informatsiooni kogumine Probleemi püstitamine Probleemi lahendamine Tegevuskava koostamine Ühise seisukoha kujundamine Ülesannete määratlemine Kriisiolukordadega toimetulek Koordineerimine ,,auru välja laskmine" Koosoleku, nõupidamise õnnestumiseks on olulised: 1. Otsuse läbiviimise kohta (määratlege eesmärgid, probleemid) 2. Päevakord 3. Osavõtjad 4. Aeg, kestvus 5. Osavõtjate ettevalmistus 6. Sõnavõtjad 7. Juhataja, reglement, protokoll 8. Otsus 9. Järelekontrollisüsteem MUUDATUSTE JUHTIMINE Muudatus kõige laiemas tähenduses on planeeritud või planeerimata vastupanu mingile survele või jõule. Tehnoloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed, õiguslikud, poliitilised ja konkurentsijõud on sundinud organisatsioone muutustele aastakümneid.
27. MAI 12.00 19.00 Põlva Avatud Noortekeskus kolib Põlva turule: kutsenõustamine, kontserdid, õpilasfirmad 19.00 Motoriseerimata sõidukite Kesk tn. Politsei mäestlaskumise võistlus 3.7. Otsustage, milliseid kulutusi tuleb Teil sündmuse jooksul teha? Määratlege kuluühikud! Otsustage kui suur on kuluühikute arv Teie sündmuse puhul? Kulu liik ühikud Meeskonna töötasud Inimeste arv/tund, päev, kuu Konsultantide töötasud Inimeste arv/tund, päev, kuu Esinejate tasud Inimeste arv/tund, päev, kuu Transpordikulu Inimeste arv/ km
TEGEVUSED Tegevuste lõpetatus ja efektiivsus SISENDID Vahendite organiseerimine 18 Marju Medar Projekti Projektimeeskond kavandamine Ülesanded • Kasutades koostatud eesmärgipuud ja loogilist maatriksit sõnastage oma projekti üldised ja otsesed eesmärgid. • Sõnastage projekti väljundid, tegevused ja sisendid. • Määratlege iga tasandi saavutamise indikaatorid ning kontrolli meetodid. • Hinnake iga tasandi saavutamiseks vajalikud eeldused ja riskid. 19 Marju Medar Projekti meeskond Projekti inimressursid • Projekti sisesed ressursid – Projekti meeskond – Eksperdid • Välised ressursid – Tellija – Huvigrupid – “Network” 20 Marju Medar Projekti meeskond
sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Seda seepärast, et suuremate voolutugevuste juures läheb seda rohkem energiat soojuseks. Kasutegur on ka selges logaritmilises suhtes vooluvõrgu sisetakistuse ja välistakistuse suhtes. Katsete ja arvutuste tulemusena selgus, et vooluallika kasutegur on kõige suurem 25,93 takistuse juures(48,28%), mis on ligikaudu võrdne allika sisetakistusega, sellisel juhul eraldub ka kõige suurem kasulik võimsus (75,6 mW). 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhtena. 2)Defineerige elektromotoorjõud põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. Elektromotoorjõud on võrdne tööga, mida teevad kõrvaljõud elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses. = A/q
4) tulemuste esitamise meetodeid. Töö 5. Etapp: · Viies etapp on uuringu teostamine (faktilise materjali kogumine ja analüüs). Töö 6. Etapp: · Kuues etapp on tulemuste (statistiline ja teoreetiline) analüüs ja interpreteerimine. Töö 7. Etapp · Seitmes etapp on töö kirjalik vormistamine. Rühmatöö 2 · Teie uurimistöö teemaks on: · Klienditeeninduse arendamine OÜ Heateenindus näitel. · Määratlege probleem, uurimiseesmärk. · Sõnastage 24 uurimisküsimust. Teaduslikkuse kriteeriumid · Originaalsus · Selgus · Objektiivsus · Kriitilisus · (tõelevastavus) · Tõestatavus · Selektiivsus · (verifitseeritavus) · Kontrollitavus · Täpsus · Süsteemsus Originaalsuse, uudsuse nõue · Uurimistöö peaks pakkuma uut spetsialistidele sellest tsunftist, mille liikmeks tahetakse saada st
1. Määratlege vabas sõnastuses tarneahela juhtimise mõiste, kommenteerige, milline on teie arvates tarneahela juhtimise seos tootmisjuhtimisega ning finantsjuhtimisega? (6p) Tarneahela juhtimine hõlmab tarneahela tegevuste kompleksset käsitlust, arvestades nende tegevuste planeerimist, rakendamist ja kontrollimist ja pidades silmas tarneahela kui terviku toimumise tõhusust. Tarneahela juhtimine hõlmab materjalide hankimise ja tootmisega seotud kõiki planeerimis ja juhtimistegevusi, tootmist ja kõiki logistikajuhtimise tegevusi. Hõlmab ka tarne-ja nõudlusahela juhtimist ettevõtte sees ja nende vahel. Tänapäevast tarneahela juhtimise kontseptsiooni võib vaadelda kui äritegevuste integratsiooni lõpptarbijast kuni tarnijateni nii, et see tagaks toodete teenuste ja info lisandväärtuse loomise kliendile. Tarneahelate juhtimise paradigma on arenenud välja strateegilise logistika-, ostu-, tootmise- ja finantsjuhtimise, samuti müügi ning kliendi...
doktriinil,normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. 32. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika õigusperekonda? Romaani-õigusteaduses on pea tähelepanu pööratud õigusnormile,mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele. Anglo-seal on õigusemõistmist reguleerivad normid tähtsamad kui käitumise üldised reeglid,õiguse allikaks ei ole normatiivne akt vaid kohtu-ja halduspretsedent. 33. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus. 34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse? Tabelist lk 56 35. Esitage skemaatiliselt: a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning b) kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.vaata pilti c) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?kuulub avaliku õiguse alla 36. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all
osapoolele tunnete ventileerimiseks, töötab Sinu kasuks! 3. Selgita oma seisukoht, sh. vaated, vajadused ja tunded. Pea meeles, et sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused ning kodeeritud nn „lisasõnumid“, mis on kaasa võetud kas lapsepõlvest või erinevatest elukogemustest. 4. Kui mõistad, et oled aga eksinud, või teist põhjuseta süüdistanud, siis ole aus ja tunnista seda kohe teisele osapoolele ning vabanda juhtunu pärast. 5. Määratlege üksteisemõistmist toetav raamistik ja sõlmige kokkulepe edaspidise käitumise osas. Selleks määratlege ühised eesmärgid kõrgemal tasandil, sõlmige kokkulepe ning pidage sellest ka kinni. Näiteks: „Ma tahan, et sa oleksid minuga suhtes aus ja otsekohene ja Sina tahad sama. Pakun välja, et kui Sa tulevikus pole millegagi minu puhul rahul, siis tuled ja väljendad seda esmalt otse mulle. Kas Sa oled nõus minuga selles kokku leppima?“ 6. Tee enesele juhtunust kokkuvõte
20. Koolitusvajaduse hindamise protseduur Koolituse planeerimisel tuleb küsida MIKS? KEDA? KUIDAS? Miks? Otsustage koolituse eesmärgid ja ulatus, arvestades rahalisi vahendeid. Koolituse tulemuslikkust hinnatakse lähtudes sellest, kus ja mil määral saavutati eesmärgid. Keda? Otsustage, keda on vaja koolitada, olenevalt sellest, kas tulemust oodatakse eelkõige inimese, struktuuriüksuse või tegevusvaldkonna tasandil. Määratlege koolitusvajadus. Kuidas? Otsustage, mida õpetada, milliseid meetodeid kasutada, kes koolitab, palju saate selle eest maksta. Koolituseks kavandatud ressursside kasutuse efektiivsus sõltub otseselt sellest, kui täpselt on programm läbi mõeldud. Koolitusvajaduse hindamisel ja analüüsil lähtutakse erinevate tasandite vajadusest. Reeglina on selleks kolm tasandit organisatsiooni kui terviku, madalama struktuuriüksuse ning töötaja tasand.
Kui lapsed on sobiva lahendusega nõusse jäänud, viivad nad selle tavaliselt ka täide neile meeldib, kui keegi ei sunni neid nõustuma otsusega, mida nad heaks ei kiida. Kaotajateta meetodi kuus tegevussammu: 1. Konflikti määratlemine ja sõnastamine selgitage lapsele arusaadavalt, mida te tunnete, millised teie vajadustest on rahuldamata või mis teid häirib. Kasutage palju aktiivset kuulamist, et välja selgitada lapse vajadused. Seejärel määratlege konflikt, et nii teie ise kui ka laps teaks, millist probleemi lahendama asutakse. 2. Võimalike lahendusvariantide väljapakkumine kõigepealt selgitage välja lapse lahendused enda omad võite hiljem juurde lisada. Tunnustage kõiki pakutud lahendusi. 3. Erinevate lahendusvariantide hindamine selles faasis peavad vanemad ausalt oma tundeid tunnistada, kui mõni lahendus neile ei meeldi või ei vasta nende vajadustele. 4
Kaksivõidule orienteeritud läbirääkimisi nimetatakse liitvateks ehk ühendavateks, integreerivateks läbirääkimisteks. Ühendavatel läbirääkimistel osapoolte eesmärgid üksteist ei välista. Ühe poole taotlused ei tähenda, et teine enda eesmärki kindlasti ei saavuta. Tavaliselt tulevad siin diskussiooni ja teineteise tundmaõppimise käigus välja kaksikvõidu võimalused. Liitvate läbirääkimiste protsessis on 4 peamist etappi: 1) Probleemi määratlemine – määratlege probleemi nii, et see oleks ühtviisi vastuvõetav mõlemale osapoolele. Sõnastage probleem lihtsalt ja selgelt. 2) Probleemist arusaamine ja huvide ja vajaduste väljaselgitamine – integreeriva kokkuleppeni jõudmise otsustab ära poolte võime tajuda teineteise huve. Huvid on need vajadused, soovid või hirmud, millele toetuvad läbirääkija seisukohad, ja mis on ajendanud läbirääkijat just niisugusele seisukohale asuma.
Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis esindavad romaani erinevaid alažanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan). Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alažanri. Mis on romaani ja novelli põhinerinevused? Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas, aga ärge valige seda novelli, mille põhjal proosaanalüüsi kirjutasite) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. 16
Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik- kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis esindavad romaani erinevaid alažanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan). Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alažanri. Mis on romaani ja novelli põhierinevused? Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. Romaan Algus 17.saj Hispaania, 18.saj Inglismaa Asendab eepose, saades eepika põhižanriks, üleminek luulelt proosale
Interaktsioon tähendab aga nt seda, et ravimite efektiivsus sõltub doosist nt ravim1 on efektiivne siis, kui doos on kõrge, ravim2 on aga efektiivne siis, kui doos on madal. Kõigi taoliste faktoriaalsete lahenduste puhul saab SPSS-is kasutada sama lahenduskäiku: Analyze General Linear Model Univariate Kui eeltoodud käsklus on sisestatud, siis on väga palju valikuid. Esmalt määratlege ära sõltuv muutuja ning sõltumatud muutujad (Fixed Factors). - Plots alt pange vanusegrupp horisontaalsele teljele ning sugu olgu eraldi joontena. Vajutage Add ning jätkake. - Post hoc käskluse alt võite valida mõlemad sõltumatud muutujad ning Tukey test. - Options alt valige sõltumatud muutujad ning nende interaktsioon. Display käskluse alt saate valida erinevate statistikute kuvamist
teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole (järjestikusel vastamisel küsimusele: „Mis on selle sees?”). • Nähtavushorisont-Nähtavushorisondiks nimetatakse piiri, kuni milleni on vaatlejal või inimkonnal tervikuna olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. • Füüsika roll- Füüsika määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte. Ülesanded • Määratlege loodusobjektide mõõtmete skaalal oma sisemise ja välise nähtavushorisondi asukoht mingis vanuses, mille võite valida ise. • Määratlege loodusobjektide mõõtmete skaalal inimkonna kui terviku sisemise ja välise nähtavushorisondi ligikaudne asukoht 17. sajandil, kui äsja olid leiutatud mikroskoop ja teleskoop. • Miks võimaldas optiline mikroskoopia viia inimkonna sisemise nähtavushorisondi nähtava valguse keskmise lainepikkuseni (u 0,5 μm), aga mitte kaugemale?
Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis esindavad romaani erinevaid alažanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan). Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alažanri. Mis on romaani ja novelli põhinerinevused? Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. Romaan. Romaan on kaasaegse maailma eepos. Romaan on eeposest maisem, tegelased on vooruste ja vigadega
Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Kas romaanižanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis esindavad romaani erinevaid alažanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan). Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alažanri. Mis on romaani ja novelli põhinerinevused? Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas, aga ärge valige seda novelli, mille põhjal proosaanalüüsi kirjutasite) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont. Kirjandusloo mõiste
realistlikum on ehk teistpidi doos on oluline, ent ravimitüüp mitte. Interaktsioon tähendab aga nt seda, et ravimite efektiivsus sõltub doosist nt ravim1 on efektiivne siis, kui doos on kõrge, ravim2 on aga efektiivne siis, kui doos on madal. Käsklusterida: Analyze General Linear Model Univariate Kui eeltoodud käsklus on sisestatud, siis on väga palju valikuid. Esmalt määratlege ära sõltuv muutuja ning sõltumatud muutujad (Fixed Factors). - Plots alt pange vanusegrupp horisontaalsele teljele ning sugu olgu eraldi joontena. Vajutage Add ning jätkake. - Post hoc käskluse alt võite valida mõlemad sõltumatud muutujad ning Tukey test. - Options alt valige sõltumatud muutujad ning nende interaktsioon. - Display käskluse alt saate valida erinevate statistikute kuvamist. Enamasti
Novell. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanizanri esiletõus? Kas romaanizanri esiletõusu saab seostada mõne ühiskonnaklassiga? Millisega? Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanizanri arengus? Mille poolest erinevad realistlik ja modernistlik romaan? Valige eksamiks valmistudes välja kaks romaani, mis 11 esindavad romaani erinevaid alazanre (nt üks realistlik ja üks modernistlik romaan). Määratlege mõni nende iseloomulik joon, mis näitab, et nad esindavad konkreetset romaani alazanri. Mis on romaani ja novelli põhinerinevused? Mis on novelli iseloomulikud jooned? Lugege eksamiks valmistudes läbi vähemalt üks novell (võite valida nende novellides seast, mis on II iseseisva töö valikute seas, aga ärge valige seda novelli, mille põhjal proosaanalüüsi kirjutasite) ja määrake neis paar novellile iseloomulikku joont.
Kas te lasete alla kirjutada lepingule, mis täpsustab kauba eest maksmist? · Kas esineb perioode, mil teil pole ostjaid? Kus te oma toodangut siis hoiate? · Milline on teie sihtturg? (Kelle soove ja vajadusi te rahuldada kavatsete? Teie tooteid võivad osta paljud inimesed, kuid tõenäoliselt on olemas teatud grupp ühesuguste omadustega inimesi, kes teie arvates teie tooteid ostavad. Seda gruppi nimetataksegi sihtturuks.) Määratlege oma kliendid ja tarbijad järgmiselt: · Individuaalne tarbija: - Vanus - Sugu - Haridus - Sissetulek, kulutamiseks määratud rahasumma - Abielus või vallaline - Perekonna suurus - Kus nad elavad, töötavad ja sisseoste teevad? 8 - Kas nad hindavad kvaliteeti või väärtust?
müüja, õppejõud, sõber jne), mille jaoks koostate ülevaate sellest, kuidas nende rollide täitmisel kujuneb mulje. (2) koostage ülevaade (vähemalt viie teguri seisukohalt), kuidas need mõjutavad negatiivset muljet kolme rolli täitmisel. Esitage oma arvamus tabeli kujul. (3) koostage soovitused, kuidas nende rollide esindajad saaksid kujundada positiivset muljet. (4) analüüsige probleeme, mis takistavad mulje muutmist. Rakendage vähemalt kolme organisatsioonikäitumise mõistet (määratlege need mõisted korrektselt). (5) koostage ca 300-sõnaline ülevaade sellest, millist rolli etendab muljega seonduv Teie igapäevases elus. Illustreerige oma ülevaadet näidetega. 2.3. Käitumise muutmine töises tegevuses Põhimõisted: mikro-ja makromotivatsioon, mõjutusteteooria, õppimine, positiivne ja negatiivne kinnitus, tagasiside töises tegevuses. Muutlikus organisatsiooni keskkonnas muutuvad organisatsiooni liikmetele esitatavad nõuded ning seetõttu tuleb sageli mõelda, kuidas
Ootamatute probleemide tekkimise tõenäosust ülevaatuste vahepeal aitab vähendada võimalike riskide olemuse ja mõju määratlemine ning riskide esile tõusmise korral tegevusjuhiste kokkuleppimine. 39 Tegevusjuhised - Leppige kokku ettevõttesisene turundusplaani ja tegevuskava ülevaatuste korraldus (koosolekute sagedus, infovahetuspõhimõtted ja aruandluse korraldus, vastutavad isikud). - Määratlege võimalikud riskid ja koostage lahenduste (alternatiivsete tegevuste) loetelu, sisendeid saab taas SWOT-analüüsist. - Keskenduge olulisematele riskidele vajadusel määratlege riski tähtsus (skaalal väheoluline-ülioluline) ja tõenäosus (skaalal vähe tõenäoline-väga tõenäoline), mida omavahel kombineerides saadakse võrdlev riskide olulisus (skaalad varustatakse hinnetega, riskile antud tähtsuse ja tõenäosuse hinded korrutatakse läbi). Meelespea
Kuulanud olete vestluspartnerit ainult siis, kui suudate tema poolt öeldut ümber sõnastada. Kui te seda ei suuda teha, siis te ei ole ka vestluspartnerist aru saanud. Paremaks arusaamiseks tuleb esitada vajadusel küsimusi. Samas tuleb vältida miksküsimusi, mis tunduvad vestluspartnerile enamasti süüdistavana ja agressiivsena. 4. Väljendage, kuidas te ennast tunnete ebameeldivates olukordades, ilma teisi solvamata. Kasutage kolmeosalist sõnumit: Määratlege häiriv olukord: ,,Kui Sa teed (olukorra kirjeldus) ..." Määratlege, kuidas te selles olukorras ennast tunnete: ,,... siis ma tunnen ennast (tunde kirjeldus: kurbus, viha, ärritus jms)." Määratlege enda soov: ,,Kui Sa teed (olukorra kirjeldus), siis ma tunnen ennast (tunde kirjeldus: kurbus, viha, ärritus jms). Ma tahan, et Sa teaksid seda ja edaspidi (soovitud käitumine)." 5
mõista, et need on kõige paremini saavutatavad ühiste jõupingutustega, mida tehakse laiema ühise eesmärgi saavutamiseks. Kui osapooled on traditsiooniliselt orienteeritud teineteisega võistlemisele ja konkureerimisele, kipuvad nad silmas pidama ainuüksi iseenda eesmärke. Tulemusi hinnatakse rahuloluga, mida mõlemad osapooled tunnevad. Liitvate läbirääkimiste protsessis on 4 peamist etappi: 1) Probleemi määratlemine – määratlege probleemi nii, et see oleks ühtviisi vastuvõetav mõlemale osapoolele. Sõnastage probleem lihtsalt ja selgelt. Sõnastage probleem eesmärgina ja määratlege selle saavutamise ees olevad takistused. Probleem tuleb määratleda konkreetse eesmärgina, mille poole liikuda (mida me tahame saavutada). Sõnastage probleem umbisikuliselt. Lahutage probleemi määratlemine lahenduste otsimisest. 2) Probleemist arusaamine ja huvide ja vajaduste väljaselgitamine –
kui ettevõtjagi. Hüvisteturul osaleb valitsus nii nõudjana kui ka pakkujana. Nõudjana ostab valitsus oma ülesannete täitmiseks erasektorilt kaupu ja teenuseid (näiteks arvutid või tänavakoristus teenus). Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine. Joonis Valitsuse roll majandustegevuse ringkäigus. Ülesanne 22. Arutlege rühmatööna, milline valitsusüksus on tabelis esitatud tegevuste teostaja ja määratlege vajalikud ressursid. tegevus teostaja ressursid Riiklike õppekavade koostamine Koolide remont Teede korrashoid Tervishoiu teenuse tagamine RIIGIEELARVE, MAKSUD JA MAKSUSÜSTEEMID Missuguseid ühishüviseid peaks valitsus pakkuma, kellele ja kui suures koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid umber jaotama? Need on küsimused, mille üle vaieldakse igas ühiskonnas. Valitsuse
osaeitav (O). Teisiti öeldes tuleb ülesannetes koostada lause loogiline mudel traditsioonilise loogika kontekstis. See tegevus ei ole formaalne ja paraku pole see ka üheselt teostatav. Lause loogilise mudeli põhjal tehtud järeldusi ei saa tingimusteta rakendada esialgsele lausele: mudeli põhjal tehtud järeldused võivad kalduda kõrvale järeldustest, mida saab teha originaallausest. Tüüpülesanne 4: viige väide traditsioonilisele kujule, määratlege väite tüüp, subjekt ja predikaat ning terminite mahtude piiritletus või piiritlematus. Tööjuhend: atributiivne lihtväide esineb traditsioonilises loogikas kujul kvantor-subjekt-koopula-predikaat. Leidke, millised lauseosad kirjeldavad subjekti (millest jutt) ning millised predikaati (mida subjekti kohta öeldakse). Kui subjekt esineb ilmutamata kujul, tuleb see määratleda konteksti abil. Kui konkreetne kontekst puudub, võib selle luua
2.2. Kontraarsed ehk vastupidised (ik contrary opposition terms) nt: M must; A valge V (nad on kaasalluvad mõiste V värvus suhtes). A M 2.3. Kontradiktoorsed ehk vasturääkivad (ik contradictory opposition terms) Nt: M must; V A B B mittemust (kaasalluvad mõiste V värvus suhtes). Vasturääkivad mõisted täidavad kogu allutava mõiste mahu. ÜLESANDEID: 2.1. Määratlege järgnevad mõisted mahu (üld-, üksik ja tühi) ning sisu (absoluutne/suhteline, abstraktne/konkreetne, positiivne/negatiive, kogumõiste) alusel: Auto, Maa, õiglus, valitsus, saamatu, kodukäija. 2.2. Määrake mõistetevahelised suhted Euleri ringide abil: 2.2.1. Maa, Marss, planeet, taevakeha. 2.2.2. Auto, liiklusvahend, pereauto, mänguauto. 2.2.3. Koer, hunt, loom, koduloom, elusolend, surnud hunt. 2.2.4. Headus, kurjus, inimlikkus, jumalikkus.
otsuse ettevalmistusprotsessi osaks. 4. peatükk 33. Mis aspektist tuleb juhtimisülesande püstitamist (probleemsituatsiooni analüüsi) käsitleda otsustusprotsessina? - Juba ülesande püstitamine on otsustus – lähtuvalt probleemsituatsiooni tähtsusest ning otsustaja käsutuses olevatest aja-, töö- ja muudest ressurssidest otsustatakse probleemi lahendamine käivitada või peatada (edasi lükata). 34. Määratlege probleemsituatsiooni kui juhtimisülesande lähtepunkti olemus. - 1920. – 1930. aastatel valitses seisukoht, mille kohaselt probleem kujutab endast raskust, mis inimesi, ettevõtteid või riike majandustegevuses tabavad ja mille nad ladusama ja kergema tegutsemise nimel tulevikus ületama peaksid. Raskus on mõjukas probleem, mille lahendamiseks tuleb viivitamatult abinõusid rakendada. Raskus tekib ootamatult ja enamasti mittekontrollitavate
aste 1) kohaldatav 1.2. Looge liiaseid tekstilinke serveripoolse hüperpildi iga aktiivse osa kohta. 9.1. Looge serveripoolsete hüperpiltide asemel kliendipoolseid hüperpilte välja arvatud juhtudel, kus regioone ei saa määratleda geomeetriliselt. Kui Te kasutate tabeleid (prioriteetsusaste 1) Jah Ei Pole kohaldatav 5.1. Määratlege andmetabelite ridade ja veerude päised. 5.2. Andmetabelites, mille ridade või veergude päistel on kaks või enam loogilist tasandit, siduge andme- ja päiselahtrid omavahel märgistuse abil. Kui Te kasutate freime (prioriteetsusaste 1) Jah Ei Pole kohaldatav 12.1. Andke igale freimile tiitel, hõlbustamaks freimi tuvastamist ja sellel navigeerimist.
annaabi.ee 
