Hinnakujundus: netohind=Sisseostu hind+juurdehindlus(kulud+kasum) müügihind=Netohind+käibemaks(20%) Palgad: Brutopalk=Netopalk+töötuskindlustus(2%)+pensioni maks(2%) +tulumaks(21%) Tööjõukulu(brutopalgast)-sotsiaalmaks(33%)+töötuskindlustusmaks(1%) Lihtintress: S-Lõppsumma I=Prt P-põhisumma S=P+I r-intressi määr aastas S-P(1+rt) I-teenitav intress Liitintress: S log n= P n-kapitalisatsiooni periood log (1+i) i= √ n S P j-aasta intressimäär S=P(1+i)n m-kapitalisatsioonide arv aastas I=P[(1+i)n-1] i-intressimäär kapitalisatsiooni perioodi kohta J=mi t-tehingu kestvus aastates t=N/K N-tehingu kestvus päevades K-päevade arv Raha nüüdisväärtus: S Liht...
o Sõredad perioodiread – tunnuse arvväärtused on perioodide kohta, mis ei järgne vahetult üksteisele. (Eesti riigieelarve tulud). Selle puhul ei oma elementide arvväärtuste summa sisu. AEGRIDADE ELEMENTAARANALÜÜS Aegridade elementaaranalüüs seisneb aegridade lihtsamate karakteristikute arvutamises. Nendeks karakteristikuteks on absoluutne juurdekasv, kasvutempo, juurdekasvutempo, juurdekasvude juurdekasv ja keskmiste tasemete arvutamine. Nende abil on võimalik anda edasi nähtuste muutumise üldine iseloomustus. 1. ABSOLUUTNE JUURDEKASV - Aheljuurdekasv – selle puhul võrreldakse konkreetse perioodi näitajat talle vahetult eelneva perioodiga. d a y t y t 1 - Alusjuurdekasv – selle puhul toimub võrdlus ühe kindla fikseeritud perioodiga (baarperioodiga).
Kuidas saadud tulemust tõlgendada? Näitab sõltuva muutuja (y) 1,5 ühikulist vähenemist x-i ühe ühikulise juurdekasvu korral 10 a pikkuse aegrea algtase oli 100 ühikut ja lõpptase 200 ühikut. Milline oli rea keskmine absoluutne juurdekasv? 11,1 ühikut Viie aasta pikkuse aegrea algtase oli 100 ühikut ja lõpptase 400 ühikut. Milline oli rea keskmine juurdekasvutempo? 41%- neljas juur 4 3 aasta pikkuse aegrea algtase oli 100 ja lõpptase 200. Milline oli juurdekasvutempo? 170 Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritmeetiline keskmine 80 ühikut, standardhälve 20 ühikut, üldkogumi maht 1200 elementi. Kui suur peaks olema valim, et teha kindlaks üle 110 väärtusega elementide osakaalu üldkogumis täpsusega ± 4%, usaldatavusega 95%? ei ükski Seos Y = 18,5 + 0,48 X kirjeldab X-i mõju Y-le Üliõpilane sai ülesandeks hinnata kahe erineva kogumi konkreetsete tunnuste väärtuste vahel esineva seise suunda, selleks võib ta:
12.2009 Apsoluudne Juurdekasvu 31.12.2010 2010 2009 Osatähtsus juurdekasvutempo -tempo Osatähtsus % % Käibevara Raha 51 727 41 680 10 047 24% 51 44
Vabatahtlikku säästmist suurendavad : Vali üks: a. Võrdsustav jaotamine b. Käsumajanduslik planeerimine ja lisaväärtused c. Kõrgemad maksumäärad ja inflatsioon d. Soov tarbida kohe e. Suuremad intressimäärad ja sissetulekud Küsimus 9 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusareng ühiskonnas ei ole ilmselt esile kutsutud: Vali üks: a. Arenenud põllumajandustehnoloogia kasutuselevõtust b. Infrastruktuuri arengust c. Rahvastiku juurdekasvutempo suurenemisest d. Investeeringutest uue tehnoloogia juurutamiseks e. Tööjõu haridustaseme tõusust Küsimus 10 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Per capita kogutoodang ilmselt kasvab, kuid ühe töötaja väljund väheneb, kui: Vali üks: a. Tulusid hakatakse jaotama kõigi vahel võrdselt b. Kasvavad tööjõu hariduslik tase ja kutsealane ettevalmistus c. Kasvab tööjõu osalusmäär (aktiivsuse määr) LFPR rahvastiku muutumatu suuruse juures
Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefit...
1. 95,45% 2. 99,93% 3. 90% 4. 68,27% Aritmeetiline keskmine t=3 standarthälvet hõlmab normaaljaotuse kõverat... 1. 90% 2. 99,7% 3. 100% Antud usaldatavus 95%, D=+-3 ja standarthälve 20 (siis oli antud segadusse ajamiseks ka mingi keskmine). Kui suur peaks olema valim? Valemiga n=z(alfa kahendikku)*standarthälbe ruut/Druuduga. Vastuseks tuli 171 On antud kolme aasta jooksul, esialgne 100, pärast 200. Leida keskmine juurdekasvutempo 1. 10 ühiku 2. 20% 3. 41,4% kasvutempovalemiga 1,41-1=41,4% 4. Mitte ükski neist Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus 4. Ei ükski eelnevatest variantidest Mediaan 1. on korrastamata rea keskmine element (korrastatud) 2
3 vahe ühe valimi keskmise ja üldkogumi keskmise vahel (see on lihtsalt esindusviga, mitte ühe, vaid kõigi) 4 on ruutjuur valimite keskmiste dispersioonist (ÕIGE) 5 ei ükski Keskmise esindusvea tekkepõhjus? eksponentkeskmist kasutatakse õige variant: aegridade puhul nende tasandamiseks Normaaljaotuse puhul standardhälve +- 1 annab kogu kõverast a 99,97% b 99% c 90% d 64,..% on antud kolme aasta jooksul, esialgne 100 pärast 200. Leida keskmine juurdekasvutempo a 10 ühiku b 20% c 41,4% d mitte ükski neist õige tuleb 41,4% selle kasvutempo valemiga 1,414-1=41,4% oli antud tabel kus oli leida kogumaksumuse muutus kui hinnad jäävad samaksja p1 oli antud koguse muut % a väheneb 2,4% b suureneb 1,8% c jääb samaks ei ükski neist dispersioonanalüüsi kasut .. ?? antud usaldatavus 95% , D=+-3 ja standardhälve 20 (siis oli antud segadusse ajamiseks ka mingi keskmine). Kui suur peaks olema valim?
Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest nähtused üksteisega sarnanevad või üksteisest erinevad. 1. arvulised ehk kvantitatiivsed: Pidev tunnus võib omada kõiki reaalarvulisi väärtusi Diskreetne tunnus saavad omada väärtusi ainult kindlate vahemike järel 2. mittearvulised ehk kvalitatiivsed: Järjestustunnus loogiliselt järjestatavad (haridustasemed) Nominaaltunnus - vastusevariantide jaoks ei leidu sisulist järjestust (rahvus) Binaarne tunnus tunnus, millel on ainult kaks võimalikku väärtust (sugu) Kogumi maht (liikmete arv) Moodustatavate rühmade arv 40 60 68 60 100 7 10 100 200 9 12 200 500 12 15 Intervalli laiuse saame, kui valimi suurima ja vähima väärtuse vahe jagame valitud intervallide arvuga. Sagedusjaotus näitab kui palju vaatlusi langeb igasse intervalli. Mahukeskmised arit...
1,12 -25% 12% 0,98 -13% -2% 1,16 19% 16% 1,24 7% 24% 1,40 13% 40% Keskmine absoluutne juurdekasv 1,37 -2% 37% Keskmine kasvutempo 1,28 -6% 28% Keskmine juurdekasvutempo 1,11 -13% 11% 0,95 -15% -5% 1,22 29% 22% 1,13 -8% 13% 1,24 10% 24% 1,10 -11% 10% 1,12 1% 12% 1,27 14% 27% 1,15 -10% 15% 1,32 15% 32%
muutnud oma tegevust efektiivsemaks ja kasumlikumaks. Maharaja ASP müügitulu on 8 korda suurem kui on tema bilansimaht, mis näitab, et varad on efektiivselt kasutatud. Ultex Halduse kasumiaruandes on vähenenud vaid muud äritulud (-39,2%) ning äri ja puhaskasum (puhaskasum vähenenud -98,7%). Kõik ülejäänud näitajad on suurenenud. Eriti suur kasv on toimunud tööjõukuludes ligi 36,2% võrra. Puhaskasumi juurdekasvutempo on negatiivne ja väga suur 98,7%. Selle põhjuseks on see, et kulud kasvavad kiiremini kui tulud. Ultex Halduse müügitulud on vaid üks korda suuremad kui on ettevõtte bilansimaht, järelikult on ettevõtte varad ebaefektiivselt kasutatud. 1.2 Vertikaalanalüüs 1.2.1 Bilanss Maharaja ASP põhivarade ja käibevarade suhe on vastavalt 33% ja 77% (2010. aastal). Selline jaotumine on väga positiivne, kuna põhivaradesse pole liialt investeeritud ja on piisavalt vaba
B 14 EEK 600 13 EEK 680 V: Käive oleks suurenenud 7,4% 2.) Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritm.keskmine=80 ja standardhälve 20. Kui suur peaks olema valim +/-3 ühikut, usaldatavusega 95%. V: Tuleb kasutada lühikest valimit, kuna üldkogum ei ole teada: N=2²*sigma²/D² 3.) 3 aasta pikkuse aegrea algtase oli 100 ja lõpptase 200. Milline oli juurdekasvutempo? 1. 240 2. 170 4.) Kümne aasta pikkuse aegrea algtase 100 ja lõpptase 200. Milline oli rea keskmine absoluutne juurdekasv? 1. ei saa arvutada, sest dispersioon ei ole teada 2. 10 ühikut 3. 11,1 ühikut 4. 9,2 ühikut 5.) Valimi andmete põhjal aritmeetiline keskmine on 80, standardhäve 20 ühikut. Kui suur peaks olema valim, et teha kndlaks keskmist taset +/- 3 ühikut, usaldatavusega 95%? 1. 964 2. 170 3. 353 4
laekuvatest nõuetest, amortatsiooni kulu, administratsiooni töötasud, konsultatsiooni tasud ja kindlustuskulud. Tabel 8. Rahavoogude võrdlus. RAHAVOOGUDE ARUANNE 2016 PC Absoluutne BO Absoluutne juurdekasvutempo juurdekasv Aasta 2016 2015 2016 2015 Ärikasum/kahjum 1 240 276 1 123 566 116 710 24 579 99 771 -75 192
KIRJELDAVAD STATISTIKUD INTERVALLITUD REAS Kirjeldav statistika on numbriliste andmete organiseerimine ja summeerimine, see on vajalik andmeanallüüsi esimesel etapil. Valimit kirjeldatakse, kuid üldistusi ei laiendata üldkogumile. Kirjeldav statistika annab järgmist informatsiooni: uuritava tunnuse väärtuste vahemik tunnuse kõige tüüpilisemad väärtused tunnuse varieeruvus Lisaks aitab kirjeldav statistika sõnastada hüpoteese ning tõlgendada uurimistulemusi. Asendikarakteristikud(annavad infot selle kohta, kuidas tunnuse väärtus paikneb). Need on aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Nende välja arvutamine oleneb sellest, pas meil on tegu pidevate(mingi vahemik) või diskreetsete(1 väärtus) andmetega. Hajuvuskarakteristikud(kui erinevad on väärtused valimi erinevatelobjektidel).Nende eesmärgiks on mõõta andmete varieeruvust andmekogumis(iseloomustavad tunnuse üksikväärtuseerinevust kes...
1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegev...
ASi Even bilansi horisontaalses analüüsis on välja toodud iga bilansikirje muutus nii rahalisel kui protsentuaalsel kujul võrreldes eelneva perioodiga (Lisa 1). Bilansi horisontaalanalüüs (Lisa 1) ja varade muutumise graafik (Joonis 2) näitavad, et varade üldmaht suurenes 2004. aastal 92,95% ning aastal 2005 veel 11,06% võrreldes eelneva aastaga. Seega on uuritava ettevõtte varade kogumaht iga aastaga suurenenud, tegevusvaldkonna keskmine varade juurdekasvutempo 2004. aastal oli 23,1%. Võrreldes 29 ettevõtte erinevate varade kasvu erinevatel aastatel näeme, et käibevarade kasv on olnud põhivarade kasvust aeglasem 2004. aastal ning 2005. aastal on olukord vastupidine (Lisa 1). Põhivarade kiirem kasv käibevaradest vähendab ettevõtte likviidsustaset. Varad 25 000 000 20 000 000 kroonides 15 000 000
Investeeringud SKP arvestuses tähendavad a. avaliku sektori kulutusi teede ehituseks b. indiviidide rahapaigutust väärtpaberitesse c. eraettevõtete poolt tehtavaid tootmisprotsessiga seotud kulutusi d. ettevõtete kasumiosa peale riigimakse ja dividendide väljamakseid Raha funktsioon kui üleüldine ekvivalent tähendab, et a. riikide valuutade nominaal ja reaalne vahetuskuss on ekvivalentsed b. inflatsioon ei saa olla kiirem, kui on rahamassi juurdekasvutempo c. kogu emiteeritud sularaha peab olema tagatud kullavarudega d. erinevate varade väärtust mõõdetakse rahas Millel aljärgnevatest varadest on kõige suurem likviidsus a. luksuskorter Tallinna kesklinnas b. kuldmündid c. sularaha d. börsiaktsiad Gini indeks mõõdab a. välisinvesteeringute taset ühe elaniku kohta b. SKP kasvu erinevusi riikide lõikes c. ühiskonnaliikmete tuluerisusi peal makse d. ühiskonna konkurentsivõime taset SKP suurus arvutatuna tarbimise meetodil a
Elementide arvväärtuste summal on majanduslik sisu, kuna nad väljendavad sama tunnuse väärtust pikema perioodi kohta. b. Sõredates perioodridades on tunnuse arvvärrtused periooide kohta , mis ei järgne vahetult üksteisele. 25. Aegridade elementaaranalüüs 1 Elementaaranalüüs seisneb aegridade lihtsamate karakteristikute ( kasvutempo, absoluutne juudekasv, juurdekasvutempo, keskmine kasvutempo, keskmised tasemed) arvutamisel. Nende karakteristikute abil on võimalik anda nähtuse muutumise üldine iseloomustus. 26. Aegridade tasandamine libiseva keskmisega Libisevaks keskmiseks nimetatakse pikemat perioodi hõlmava aegrea teatavast arvust järjestikusest elementidest leitavat suhteliselt lühema perioodi keskmist, mille väärtuste arvutamisel nihkutakse
subjektiivset kasulikkusehinnangut. Järgmised kasulikkusefunktsiooni parameetrid määrad aga iga majandussubjekt ise moodi. Neli situatsiooni: Lineaarne kasulikkusfunktsioon – subjektiivne kasulikkusehinnang on proportsionaalne objektiivse kasulikkusehinnanguga. Kumer kasulikkusfunktsioon – subjektiivse kasulikkusehinnangu juurdekasvutempo jääb maha objektiivse juurdekasvutempost. Nõgus kasulikkusfunktsioon – subjektiivse kasulikkusehinnangu juurdekasvutempo ületab objektiivse kasulikkusehinnangu juurdekasvutempo. Kasulikkusfunktsioon koosneb erineva iseloomuga osadest – subjektiivse ja objektiivse kasulikkusehinnangu muutused toimuvad eri piirkondades lahkneva tempoga. 168
ning järjestatakse nad puhasnüüdisväärtuse suuruse alusel. Järjestusel võetakse arvesse ainult need projektid, mille NPV > 0 või NPV = 0. Projektide puhul, mille lõppemist ei ole ette näha, võib arvutada puhasnüüdisväärtuse järgmiselt: CF1 NPV = - I0 i -g kus CF1 juurdekasvuline rahavoog esimese aasta lõpus, g rahavoo oodatav aastane juurdekasvutempo. Kasumiindeks (PI) on rahavoogude nüüdisväärtuste suhe esialgsetesse kuludesse ja see arvutatakse CFt CF1 (1 + i) t =1 t + (1 + i ) n PI = I0
Mitmete projektide olemasolu korral leitakse kõikide projektide puhasnüüdisväärtused ning järjestatakse nad puhasnüüdisväärtuse suuruse alusel. Järjestusel võetakse arvesse ainult need projektid, mille NPV > 0 või NPV = 0. Projektide puhul, mille lõppemist ei ole ette näha, võib arvutada puhasnüüdisväärtuse järgmiselt: CF1 NPV = - I0 i -g kus CF1 juurdekasvuline rahavoog esimese aasta lõpus, g rahavoo oodatav aastane juurdekasvutempo. Kasumiindeks (PI) on rahavoogude nüüdisväärtuste suhe esialgsetesse kuludesse ja see arvutatakse CFt CF1 (1 + i) t =1 t + (1 + i ) n PI = I0 Projekti tasub investeerida, kui PI > 1 ja see on õige tagasi lükata, kui PI < 1 kuna investeeritud rahaühik ei teeni investori poolt nõutavat tulumäära
Mitmete projektide olemasolu korral leitakse kõikide projektide puhasnüüdisväärtused ning järjestatakse nad puhasnüüdisväärtuse suuruse alusel. Järjestusel võetakse arvesse ainult need projektid, mille NPV > 0 või NPV = 0. Projektide puhul, mille lõppemist ei ole ette näha, võib arvutada puhasnüüdisväärtuse järgmiselt: CF1 NPV = - I0 i -g kus CF1 juurdekasvuline rahavoog esimese aasta lõpus, g rahavoo oodatav aastane juurdekasvutempo. Kasumiindeks (PI) on rahavoogude nüüdisväärtuste suhe esialgsetesse kuludesse ja see arvutatakse CFt CF1 (1 + i) t =1 t + (1 + i ) n PI = I0 Projekti tasub investeerida, kui PI > 1 ja see on õige tagasi lükata, kui PI < 1 kuna investeeritud rahaühik ei teeni investori poolt nõutavat tulumäära
Mitmete projektide olemasolu korral leitakse kõikide projektide puhasnüüdisväärtused ning järjestatakse nad puhasnüüdisväärtuse suuruse alusel. Järjestusel võetakse arvesse ainult need projektid, mille NPV > 0 või NPV = 0. Projektide puhul, mille lõppemist ei ole ette näha, võib arvutada puhasnüüdisväärtuse järgmiselt: CF1 NPV = - I0 i -g kus CF1 juurdekasvuline rahavoog esimese aasta lõpus, g rahavoo oodatav aastane juurdekasvutempo. Kasumiindeks (PI) on rahavoogude nüüdisväärtuste suhe esialgsetesse kuludesse ja see arvutatakse CFt CF1 (1 + i) t =1 t + (1 + i ) n PI = I0 Projekti tasub investeerida, kui PI > 1 ja see on õige tagasi lükata, kui PI < 1 kuna investeeritud rahaühik ei teeni investori poolt nõutavat tulumäära
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
