Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15m. Enamus aatomimassist on koondunud tuuma (99,95%). Elemendi järjenumber keemilisteelementide tabelis on sama suur kui tuumalaeng. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioa...
kiirguse kasutamisest oleks võimalik saada kasu ilma suurte ohtudeta VARASEMAD SOOVITUSED Recommendations of ICRP Alguses - nähtavate kahjustuste vältimine sügavdoos (> 1 cm) 300 mrem/nädal = ~ 150 mSv/a madaldoos (0.007 cm) 600 mrem/nädal = ~ 300 mSv/a No 1/2 (1959) - geneetilised efektid sügavdoos 5 rem/a = 50 mSv/a No 26 (1977) - geneetilised efektid pole oht; vähiteke on põhioht stohhastilised efektid kiirgus- ja koefaktorid sise- ja väliskiirituse summa efektiivdoos 50 mSv/a No 60 (1991) - väga keeruline süsteem; erinevused erinevate rakenduste vahel; vähiteke on 4x allahinnatud efektiivdoos 20 mSv/a (100 mSv/5a, < 50mSv/a) No XX (2005)? - arutatakse 11th IRPA Conference, Madrid, 2004. Avaldatakse 2005 ÜRO Teaduslik komitee: UNSCEAR Asutati 1955 Ainukene organ ÜROs kellel on mandaat
tüübist ja muudest asjaoludest.Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks. Bioloogilised efektid: Deterministlik: · kiiritus põhjustab kahjustuste toimel rakkude suremist või viivitatud poolestumist · häired koe normaalses funktsioneerimises · efektid ilmnevad inimesel alati juhtudel, kui kiirgusdoos ületab teatud efektile omast läviväärtust Stohhastilised: · kasvajad, mis avalduvad alles pika peiteaja möödumisel ja mõju pärilikkusele · seoses kiiritusega on leitav ainult suurte inimrühmade epidemioloogilise uuringu tulemusena · puudub deterministlikele efektidele iseloomulik doosilävi · efektide kujunemise tõenäosuse suurenemine võrdeliselt doosi suurenemisega · tagajärgede raskus ei sõltu neid tekitanud doosi suurusest Radioaktiivse lagunemise seadus: Lambda = ln2 / T1/2
0,5 m kaugusel Tc-99m kiirgusallikast mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis? 32 mGy/h / 4 mGy/h = 8 83 = 32 3 * 0,256 mm = 0,768 mm A. Kirjelda ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastilisi bioloogilisi efekte. - Ilmnevad hiljem ning võimalus, et ei avaldu üldse. Nendeks võivad olla näiteks pärilikud haigused. Stohhastilised efektid kiiritatud rakus tekivad mutatsioonid ning rakk ei sure. Mutatsioon võib edasi areneda ning areneb vähkkasvaja. Vähi iseloom ei sõltu saadud kiiritusdoosist ning vähi tekkimise tõenäosus on suurem, kui doos on suurem. Kui suure ekvivalentdoosi põhjustab 0,002 Gy gammakiirgus? Kui suur on sel juhul efektiivdoos maksale? Neeldunud doos 0,002 Gy HT= WR * DT HT=1*0,002=0,002 Sv (ekvivalentdoos) Efektiivdoos maksale: WT=0,05 E=WT*HT=0,005*0,002=1*10-4 Sv = 0,01 mSv
kasutata. Deterministlikud efektid tekivad mitmesuguste protsesside tagajärjel. Peamiselt on nendeks rakkude surm või raku jagunemise pidurdumine (viivitumine), mis on põhjustatud tugevast kiiritusest. Piisavalt tugeva kiirituse korral võib kiiritatud koe funktsioon saada kahjustatud (rikutud). Mingi konkreetse deterministliku efekti raskusaste on seda suurem, mida rohkem ületatakse kiiritusel doosi läviväärtust. Stohhastilised efektid ilmnevad siis, kui kiiritatud rakk ei sure, kuid ta modifitseerub (muutub). Muutunud rakud arenevad pärast pikemat protsessi vähiks. Väikeste dooside korral on organismi taastus- ja kaitsemehhanismid tavaliselt niivõrd efektiivsed, et vähi tekkimine on ülimalt vähetõenäoline. Kuid siiski ei ole võimalik anda mingit lävidoosi, millest väiksema doosi väärtuse korral vähk mitte mingil juhul ei teki.
veoautode läbi valgustamiseks tollis, vähiravi, astronoomias. Röntgenkiirguse rakendused: röntgenpildid meditsiinis, toll, maalide uurimine, astronoomias. ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid – α-, β-, µ-, röntgen- ja neutronkiirgus ja ultravalgus. Päike, tuumareaktorid, radioaktiivsed jäätmed, maapõues radoon jne, magnetväli. kuidas radioaktiivne kiirgus mõjutab elusorganisme (suur ja väike doos, somaatilised ja geneetilised mõjud, stohhastilised ja deterministlikud kahjustused) – väike doos, suureneb tõenäosus haigestuda nt vähki; suur doos, võib olla ohtlikud tagajärjed, väga suure doosi puhul surmav 100%; somaatiline – mõju avaldub kiiritatutel (vähktõbi, kiiritus – haigus, surm); geneetiline – mõju avaldub järglastel; stohhastiline – doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda; deterministlik – teatava doosi tulemusena
Kasutusel olevaid meetodeid võib jaotada kolmeks: · Elektrihind peab tagama elektriettevõtete majandusliku tasuvuse · Diskonteerimata rahakäibest lähtuvad meetodid (ei arvesta ajafaktorit) · Säästmise soodustamine · Diskonteeritud rahakäibest lähtuvad meetodid (arvestavad ajafaktorit) · Elektrihinna stabiilsuse (prognoositavuse) tagamine · Stohhastilised meetodid (arvestavad ka tõenäosust) · Tariifisüsteemi struktuuri võimalik arusaadavus ja suhteline lihtsus Tasuvusajaks T nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul · Mõõtmissüsteemi rakendamise võimalikkus variandi realiseerimisel saadavad tulud katavad alginvesteeringu P · Maksmise süsteemi lihtsus ja erinevate võimaluste pakkumine
1. Sihipärase kasutuse järgi: teoreetilis-analüütilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktoritöö), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei välista eelnevat teoreetilist käsitlust) 2. Tasandi ja problemaatika järgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettevõte või selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste järgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise järgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); dünaamilised mudelid. Staatilisest võib tekitada dünaamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi: naturaalsed mudelid (töökoha tasand); väärtuselised; segamudelid; standardiseeritud (standardiseeritud mastaap, kõik x ja y ühte mõõdupuusse, jagatakse läbi standardhälbega,
2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelite klassifitseerimine tunnuste järgi. 1. Sihipärase kasutuse järgi teoreetilis-analüütilised meetodid rakenduslikud mudelid 2. Tasandi ja problemaatika järgi makromudelid mikromudelid problemaatikamudelid 3. Matemaatiliste seoste järgi funktsionaalsed (determineeritud) stohhastilised (juhuslikkust arvestavad) lineaarsed mittelineaarsed 4. Aja arvestamise järgi staatilised 5 dünaamilised 5. Kasutatavate mõõtühikute järgi naturaalsed väärtuselised sega standardiseeritud protsentuaalsed 6. Lihtsustatuse aste agreeritud detailiseeritud punktmudelid ruumilised mudelid Determineeritud ja stohhastilised mudelid.
Mis on asurkonna elujõulisuse analüüs? Milleks seda kasutatakse? See on kvantitatiivne väljasuremise riski analüüs. Aitab aru saada teguritest, mis mõjutavad asurkonna püsimist. Üldreegilina hinnatakse väljasuremisriski, kaks väljundit: väljasuremise tõenäosuse hindamine ja kaitsekorralduse suuniste andmine. Kriitiline on: andmete olemasolu ja mudelist tuleva ennustuse tõesuse piiride mõistmine. r- eksponentsiaalne juurdekasvumäär Stohhastilised tegurid? Alleel efekt? Mis on ökoloogiline lõks? Mis on konsortsium? - püsivad liikidevahelised suhted, selle termini võttis bioloogias kasutusele Johannes Reinke 1872 aastal 20. saj. alul kasutati seda terminit taimede ja mullaseente suhetekompleksi kohta, samuti vetikate ja seente kompleksi kohta samblikes. Hiljem nähti konsortsiumides biotsönoosi funktsionaalset komponenti (ühikut), määratletuna kui edifikaatori ja tema epibiontide ning endobiontide ühendus (V. Beklemishev, L
· Väikse lainepikkuse, kuid kõrge sagedusega (10²° Hz) kiirgused. · Allikad UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, · Oht lõhuvad aatomid ioonideks · Mõju sõltuvus kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast · Kahjustused deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima · Soojuslik mugavus meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul Ebamugavus ilmneb, kui mikrokliimat iseloomustavad parameetrid pole normis või seadmed on rikkis · Soojustasakaal olukord, kus organism püüab hoida oma tüvetemperatuuri konstantsena Sõltub välistest teguritest: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumis kiirus, soojusallikad;
Allikad – UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, Oht – lõhuvad aatomid ioonideks Mõju sõltuvus – kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast Kahjustused – deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima – Soojuslik mugavus – meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul Ebamugavus ilmneb, kui mikrokliimat iseloomustavad parameetrid pole normis või seadmed on rikkis Soojustasakaal – olukord, kus organism püüab hoida oma tüvetemperatuuri konstantsena Sõltub välistest teguritest: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumis kiirus, soojusallikad;
tegevuste kirjeldus). Juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisprotsess 2.tasandi ja problemaatika järgi:*makromudelid, *mikromudelid, *problemaatikamudelid seisukohale vähemalt lühikeseks ajaks. Asukohavalik koosneb neljast etapist: 1)valitakse operatsioonide ahelana, mis eeldab analüüsimist, prognoosimist, optimeerimist, 3.matemaatiliste seoste järgi: *funktsionaalsed(determeneeritud), *stohhastilised asukoha hindamise kriteeriumid(tulu, sotsiaalsete teenuste hulk, lähedus tarbijale, kulud majanduslikku põhjendamist ja sobiva alternatiivi valimist mitmete võimaluste seast. (juhulikkust arvestavad), *lineaarsed,*mittelineaarsed:-kitsendusega/ kinsenduseta kokku, tööjõud, infrastruktuur ja kommunikatsioonid, hankijad, ärikliima, maj. ja pol.
Invasiooni soodustavad: - Häiringute kõrge tase - Geograafiline ja ajalooline eraldatus - Vaenlaste puudumine - Väike kohalike liikide mitmekesisus Millega tegeleb liigikaitsebioloogia? - Ohustatuse defineerimine ja hindamine, ohustatud liikide väljaselgitamine - Inimtegevuse kahjulike mõjude väljaselgitamine ja vältimis- või leevendamismeetodite leidmine - Kaitse tulemuslikkuse ja sobivuse analüüsimine ja täienduste tegemine Populatsioone mõjutavad juhuslikud (stohhastilised) tegurid a) Demograafiline stohhastika Muutused soolises/vanuselises koosseisus, isendite arvukuses b) Keskkonna juhuslikkus Aastate vahelised ilmastiku muutused; kiskja või toiduobjekti hulga muutused; looduskatastroofid (katastroofe käsitletakse vahest eraldi neljanda juhuslike tegurite alapunktina) c) Geneetiline stohhastika Muutused populatsiooni geneetilises koosseisus Millist infot koondavad populatsioonide elutabelid ja mis on nende eesmärk?
5. eeldus: regressorid X on eksogeensed Regressorite X väärtused on fikseeritud 5. 1) Väärtused on fikseeritud, ei muutu juhuslikult, ei ole stohhastilised. Regressorid X on eksogeensed: regressorite X väärtused on fikseeritud või sõltumatud juhuslikest liikmetest. Sest regressioonanalüüsi käigus leiame tingliku keskväärtuse E[Y | X ] Näiteks tarbimismudelite hindamisel. Kui see eeldus pole täidetud, siis saame nihkega hinnangud
ASÜMMEETRILINE SÜMMEETRILINE | | RAKKUDE SURM MUTATSIOONID | RAKU TRANSFORMATSIOON KOE, ORGANI KAHJUSTUS | | KARTSIONOGENEES ORGANISMI SURM PÄRILIKUD MUUTUSED SUURE DOOSI VÄIKESE DOOSI TAGAJÄRJED TAGAJÄRJED DETERMINISTLIKUD STOHHASTILISED PALJUDE RAKKUDE ÜHE RAKU KAHJUSTUS KAHJUSTUS KINDEL LÄVIDOOS LÄVIDOOS PUUDUB Ioniseeriva kiirguse toime DNA makromolekulidele ja kromosoomide aberratsioonid ehk struktuurimuutused . DNA ahela katkemine Üksikasjalikult on põhjendatud, et DNA on kiirgusest tingitud bioloogilise kahjustuse,
väärtusest.
11. Juhuslikud protsessid ja nende karakteristikud. Statsionaarsed juhuslikud protsessid.
Juhuslikuks protsessiks nimetatakse protsessi, mille väärtus argumendi iga väärtuse korral on juhuslik
suurus. See on protsess, mille kulgu ei ole võimalik täpselt ette prognoosida. A priori on võimalik teada
ainult juhusliku protsessi võimalike väärtuste piirkonda ja protsessi tõenäosuslike karakteristikuid.
Juhuslik protsess kulgeb iga kord isemoodi. Juhuslikud ehk stohhastilised protsessid on tõenäosuslikud
protsessid, intervallis määramatud protsessid ja ebamäärased protsessid.
Juhusliku protsessi ühemõõtmelised jaotusseadused: Juhusliku protsessi kohta kehtivad kõik juhusliku
suuruse tõenäosuslikud karakteristikud ja lisaks sellele ka spetsiifilised karakteristikud. Juhusliku protsessi
ühemõõtmeline jaotusfunktsioon on nagu juhusliku suuruse jaotusfunktsioon, mis üldjuhul sõltub ajast:
F(x,t)=P(X(t)
Kahe regressori korral: lineaarne sõltuvus tähendab kollineaarsust. Näiteks Kollineaarsus: punktide omadus paikneda ühel sirgel. Rohkem kui 2 regressorit: multikollineaarsus. EI TOHI ESINEDA TÄPSET MULTIKOLLINEAARSUST. Võib esineda ligikaudne multikollineaarsus. 41. Eksogeensuse eeldus, kaks tingimust. Regressorid X on eksogeensed: regressorite X väärtused on fikseeritud või sõltumatud juhuslikest liikmetest. 1) Väärtused on fikseeritud, ei muutu juhuslikult, ei ole stohhastilised. Millal X väärtused fikseeritud? Näide: tarbimismudeli hindamine. Pered, kelle sissetulek X on 1000 eurot. Mingi hüvise tarbimiskulud võivad sellistel peredel olla 200 eurot, 250 eurot, 260 eurot jne. Saame leida E [ Y I X = 1000 ] Pered, kelle sissetulek on X on 1500 eurot. Mingi hüvise tarbimiskulud võivad sellistel peredel olla 250 eurot, 300 eurot, 400 eurot jne. Saame leida E [ Y I X = 1500 ]
(„kogemus-ratsionaalsed“). Kriteeriumiga on seotud nn induktsiooniprobleem: ükskõik kui suurest hulgast üksikvaatlustest ei saa tuletada kehtivat, st absoluutselt tõsikindlat üldistust. Põhjusi on vähemalt kaks: meie maailm näib olevat selline, et a) ükski järeldaja ei või teada kõiki järelduse õigsust mõjutavaid asjaolusid („kõiketeadja“ ei vajaks järeldusi), b) mõned järelduste õigsust mõjutavad asjaolud on määramatud (stohhastilised) ja neid ei saagi ette teada. Seega induktsiooniprobleemil on subjektiivne ja objektiivne külg. 20. Järeldus argumendis. Kogemusepõhine järeldamine kui teadasaamise meetod. Kirjeldage põhilisi järeldamise viise ekstrapolatsiooni-meetoditest kompleksmeetoditeni (5 klassi). 1) Ekstrapolatsiooni-meetodid:2 Loendav induktsioon, sh statistiline üldistus: vaadeldud-loetletud juhtumite mingi omaduse omistamine kõigile juhtumitele.
Happevihmad Suurim väävli õhku paiskaja on Ruhri bassein (Saksamaa ja Poola vaheline söekaevandus). Happevihmad kuni Lõuna-Eestini. Rootsit kõige rohkem kahjustanud. Kahjustuvad okaspuude okkad need lähevad punaseks. Kooslused vesikeskkondades Kõige tõsisemad ökoloogilised mõjurid kogu globaalse muutlikkuse paketis on bioloogiliste saasteainete lisandumine keskkonda aga samuti looduslike kasvukohtade hävitamine või ohjeldamatu jaht mõne linnu või looma suhtes. Stohhastilised protsessid ehk ettearvamatud mõjurid: kooslus on koos nii kaua, kuni kõik liikmed on keskkonnateguritega sobitunud. Protsess on näiteks kliima. Konkurents on kõige tähtsam protsess, mis määrab koosluse liigilise koosseisu, seda võib võimendada ka röövtoitumine. Riffid Riff on veepinna suhtes tõusev substraadi seljandik või blokk. Toestik võib olla abiootilise tekkega ning koosneda aluspõhja kivimitest, liivast, rändrahnudest, veeristest. Inimetegevuse tagajärjesl tekkinud
Röövtoidulised kalad hävitavad palju lepistoidulisi veeõitseng (Niiluse ahven). Bioloogiliste saasteainete lisamine ja looduslike kasvukohtade hävitamine ja ohjeldamatu jaht teatud liikidele on tõsiseimad ökoloogilisi mõjureid kogu globaalsete muutuste paketis. Mere- ja magevee kooslused Biootilised seosed on ka tähtsad. Konkurents on tähtsaim protsess, mis määrab koosluse liigilise koosseisu. Juhuslikud e stohhastilised faktorid ja süsteemis esinevad häired. N: mõnedes süsteemides oluline larvide ellujäämine. Mõnede koosluste struktuuri määrab konkurents, teistele röövtoitumine, liikide taastootmine, mõnede jaoks ettearvamatud häired. Konkurents, kooseksisteerimine ja suktsessioon Varem: kooseksisteerivad liigid kuuluvad eri troofilistesse niššidesse. Kahest liigist sureb vähem konkurentsivõimelisem. Sarnased liigid jagavad ressursse, kuid eri ajal eri kohas –
Erialakirjanduses võib leida järgmisi otsustusprotsessi mudelite klassifikatsioone: deksriptiivsed ja normatiivsed mudelid; induktiivsed ja deduktiivsed mudelid; probleemile ja otsustusele orienteeritud mudelid; ühe- ja mitmeeesmärgilised mudelid; ühte ja mitut perioodi haaravad mudelid; determineeritud ja stohhastilised mudelid. 179. Selgitage erinevate mudelitüüpide olemust ja nende kasutamisega seotud probleeme. - Deskriptiivseid mudeleid kasutatakse otsustusprotsessi omaduste ja parameetrite kirjeldamiseks, et prognoosida selle kulgemist tulevikus samade raamtingimuste kehtimisel. See tähendab, et protsessi vaadeldakse suhteliselt pasiivselt kui iseenesest kulgevat või väliskeskkonnana käsitletavat juhitamatu nähtuste kompleksi
Teoreetilised mudelid võimaldavad uurida üldisemaid seaduspärasusi. Rakenduslikud mudelid võimaldavad hinnata konkreetse majandussubjekti funktsioneerimist ja formuleerida soovitusi praktiliseks tegevuseks. Staatilised mudelid kirjeldavad objekti konkreetsel ajamomendil või perioodil. Dünaamilised mudelid sisaldavad ka ajalist muutust, võimaldavad kirjeldada protsesside dünaamikat. Determineeritud mudelites on suuruste vahelised seosed ranged. Stohhastilised mudelid hõlmavad ka juhuslikke kõrvalekaldumisi ja neis kasutatakse tõenäosusteooria ning matemaatilise statistika meetodeid. Tasakaalumudelid kirjeldavad tasakaalus olevavaid süsteeme. Tasakaalumudelitel on suur tähtsus makroökonoomikas (näiteks nõudmise ja pakkumise tasakaal). Optimeerimismudelid võimaldavad selgitada parimat lahendit, mis on kooskõlas juhtimiseesmärgi ja kitsendavate tingimustega. Simuleerimismudelid võimaldavad saada infot selle kohta, mis ühe
annaabi.ee 
