Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne kasvupinna osakaal % 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa kasvupinna osakaal % 1 0.9 0.8 0.7 0.6 0.5 0.4 0.3 0.2 0.1 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne keskmine saagikus Kg/ha 4500 4000 3500 3000 2500
Hernes- ja põlduba Iseloomustus kaunviljad kuulvad liblikõieliste sugukonda kaunu ja proteiinirohkeid seemneid tarvitatakse toiduks ning söödaks Kasvupind Eestis Saak Eestis Saagikus Eestis Erinevate riikide kasvupinna võrdlus ...saagi võrdlus ...saagikuse võrdlus kasutatud kirjandus http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/ 2013/pollumajandussektor-ylevaade-2013-04.pdf http://pmk.agri.ee/pkt/files/f22/trykis_taimekasvatuse_areng_2012.pdf http://www.estonica.org/et/Maamajandusest_2001_aastani/Taimekasvatus/
linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud (peenelehised
X1 X2 X3 X4 Segavilja saagikus, kg/ha 1 Teravilja müügi osakaal kogumüügist 0,1096786861 1 Segavilja toodang, kg 0,5284888849 0,4876415625 1 Kasvupind kokku 0,3913763967 0,2316719159 0,3733775434 1 Segavilja toodang kasvupinna kohta, kg/ha 0,0373834683 0,0739068394 0,2887958601 -0,410747783 Segavilja kasvupind, ha 0,1019054472 0,5086876577 0,8777774876 0,2620065987 Segavilja pindala osakaal kogu kasvupinnast, % -0,2696546592 0,0266194021 0,085100616 -0,439453247 Toetused kokku, kr 0,1855155564 0,2417905986 0,3890477344 0,6542692574 Toetused kasvupinna kohta, kr/ha -0,3328011855 -0,238099761 -0,2729650816 -0,257930045
sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - sellisedi kütuseid nimetatakse CO2 neutraalseteks. Kuid see olukord võib olla väga petlik, eriti kui tootmine saavutab suured mastaabid nagu Brasiilias, kus võetakse kasvupinna laiendamiseks maha vihmametsi, mis ei taastu. Lisaks sellele kannatab ka Maa biosfäär - hävinevad paljude liikide elukeskkonnad. Biokütuste tootmiseks kõige sobilikumad viljad kasvavad troopilistes regioonides, kus tuleb uute põldude jaoks puhastada teelt suur osa metsi. Brasiilia probleem ei ole nende probleem, see on ka meie probleem, eriti kui me otsustame hakata laiemalt tarbima biokütuseid, sest sellisel juhul hakkaks suur osa biokütustest meieni jõudma just Brasiiliast.
kütuste hindadega. ● Järjest karmistuvad loodus- ja keskkonnakaitselised piirangud (näiteks nn Natura alade moodustamine). ● Biokütuste tootmine ei ole kasvuhoonegaaside suhtes kunagi CO2 - neutraale, sest nende tootmisel, töötlemisel ja transportimisel kasutatakse palju sisendeis, mille jaoks on vaja fossiilkütust. ● Põllumasinad, väetised ja taimekaitsevahendid, taime hilisem ümbertöötlemine kütuseks - kõik see põhineb nafta kasutamisel. ● Kasvupinna laiendamiseks peab maha võtma vihma-ja põlismetsi, mis ei taastu nii pea. Ja hävivad paljude liikide elukeskkonnad. Kasutatud materjalid https://docs.google.com/document/d/11RUW_jsFPTn3e2ijZh2Bn_7tDND5hjsi2 YWPSa3nIJ4/edit http://www.eramets.ee/static/files/1137.puiduenergia_tehnoloogilised_aspektid _ulo_Kask.pdf http://www.eko.org.ee/gmo/index.php?option=com_content&view=article&id=73 5&Itemid=99
Võsudest istutatakse esimese aasta - - 3 lõpuks juurde 9000 taime, turuhinnas 36 000. Istanduse esimese aasta lõppeesmärgiks on 12 000 taimeline istandus. Istandusmaa ettevalmistamiseks on vajalik koheselt osta kile ning vajalikud väetised ja mürgid (vt ka Tabel 1). Kogu istanduse (12 000 taime) maa valmistatakse ette korraga, et hilisemad võsud saaks koheselt istutada, hoidumaks võimalikust kasvupinna põllumulla viljakuse langusest (tuule- ja veeerosioon, umbrohi). Tehnikapark ja tööjõud. Tehnikapargist on traktor T-40 (1976 aasta) ja sõiduauto kasutamisvõimalus. Eelnimetatud tehnikaparki kasutades saab teostada vajalikud põlluharimistööd (künd, kultiveerimine). Peretööjõudu kasutatakse taimede istutamisel ja kasvupinna ettevalmistamisel. Eelnimetatud istanduse suurus on optimaalne olemasoleva tehnika- ja inimressursiga harimiseks
Kogukasum näitab müügitulu, millest on maha arvestatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud. 13. Mille poolest erineb kattetulu meetod tootmisomahinna leidmisest? Kattetulu on kogutoodangu väärtuse ja muutuvkulude vahe. Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu leitakse iga põllumajanduskultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta, seejärel arvutatakse olenevalt kasvupinna suurusest ja loomade arvust kattetulu kogu ettevõttes. Kui kattetulu on positiivne, siis võib tootmine anda kasumit. Negatiivse kattetulu korral ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi. Kogukulud = muutuvkulud + masinatööd + püsikulud. Kogukulude alusel arvutatakse välja tootmise omahind toodangu kilogrammi kohta.
linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud
Enamiku sorgosortide terad pärast küpsemist ei varise, seepärast koristataks sorgot tavaliselt täisküpsuses. Paljude sorgovormide terade endosperm ehk sisetoitekude on värvunud. Pruunikas ja punakas värvus näitab, et seemnes leidub tanniinigruppi kuuluvaid parkaineid, mida peetakse nii toiduks kui söödaks kasutatava sorgo juures ebasoovitavaks. Terade kasutamisel piiritus- ja maltoositööstuses aga on tanniinil hoopis positiivne tähtsus, ta takistab roiskumist. Kasvupinna poolest on esikohal India, nagu hariliku hirsi ja neegrihirsi puhulgi. Kaks viiendikku sorgo külvipinnast asub India, kuid saagikus on seal väga madal. 1987.aasta andmeil näiteks saadi sorgot Indias keskmiselt 625 kg, aga Ameerika Ühendriikides 4422 kg hektarilt. Saagikuse vahe on seitsmekordne. Ka kogusaagilt olid sel aastal võimsalt esikohal Ameerika Ühendriigid 18,8 miljonit tonni. Järgnesid India 10 miljonit tonni, Nigeeria 4,6 , Mehhiko 5,5 ja Argentina 3,0 miljonit tonni.
Sparglikonserve toodetakse palju ka Hiinas ja Peruus. Sügavkülmutatud köögiviljade suurim tootja on Belgia (ca 1/3). Enamus toodangust läheb edasi teistele töötlejatele (Belglased külmutavad ja saadavad suurtes konteinerites mujale, kus nad hiljem pakitakse väikepakendisse ja müüakse). Oma maa köögiviljatoodangut kasutatakse 40% (60% tuuakse sisse). Eesti olulisemad puu- ja köögiviljakultuurid, suurimad aiandustootmisega tegelevad ettevõtted. Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Punast ja käharat peakapsast kasvatatakse meil siiani suhteliselt vähe. Eestis on rabarber üks enimlevinud püsikköögivili ja vähemalt mõni rabarberipuhmik kasvab peaaegu igas koduaias. Köögiviljana viljeletakse peamiselt kahe liigi: kurdlehise rabarberi ja hariliku rabarberi sorte. Eestis kasvatatakse ja tarbitakse porgandit laialdaselt. Äriotstarbelise viljelemise kõrval on ta
linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte rühma lehtpuude (laialehiste) samblikud ja okaspuude samblikud
ja riikide territooriumid on konstantsed. Kui mingi maade arvestuskategooria suureneb, siis teine arvestuskategooria peab vähenema. Alates 1990.a. loetakse põllumaa hulka ka kultuurkarjamaa ja kultuurheinamaa. 15. Külvipindade statistika ülesanded. Külvipindade dünaamika. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Külvipindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja rühmade lõikes. Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Statistiliste näitajate dünaamika all mõistetakse vastavate näitajate muutumist aja jooksul. Näitajate dünaamika analüüsi eesmärgiks on: a) anda hinnang näitaja kujunemisele
keskkonnasõbralikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, võideldakse kliima- ja keskkonnamuutustega. Üha laiemalt levivad nii IT-tehnoloogiad kui ka mahepõllumajandus. Statistikaameti hinnangu järgi kasvab põllumajanduse majandusharu toodangu maht 2015. aastal ligi 7,8 protsenti 874 miljoni euroni. 2015 aastal on põhieesmärkideks tõsta järgmiste valdkondade osatähtsust riigi põllumajanduses: - tõuaretus ning loomse toodangu kasv; - põllumajanduse kasvupinna suurenemine tänu taimekaitselahenduste leidmisele; - küttimispiirangud; - vähelevinud põllumajanduskultuuride kasvatamine Eestis; - teaduse tulek mahepõllumajandusse; - pestitsiidide kasutamise vähendamine. Eesti riik soovib arendada põllumajandustoodete turgu ja kaubanduspoliitikat ning suurendada põllumajandussaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõimet. Eesmärk on tõsta selle tööstusharu turule orienteeritust ning tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus.
Valge peakapsas on kapsastest kõige populaarsem kultuur ning enim kasvatatud. Tänapäeval on peakapsad suurt tähtsust omav köögiviljade grupp enamikus maailma maades. Eestis on valge peakapsas nii kasvupinna, kogutoodangu kui ka tarbimise ulatuse poolest köögiviljade hulgas esikohal. Peakapsaid tarvitatakse väga mitmeti nii värske salati- kui keeduköögiviljana, hapendatuna, konserveerituna, mahlaks töödelduna jm kujul. Hapendamiseks sobib eelkõige valge peakapsas; punast peakapsast kasutatakse selle jaoks vähem. Punane peakapsas sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõrge antotsüaani sisalduse tõttu
linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise jaoks sobivad eelkõige puudel kasvavad samblikud (epifüüdid) need saavad kõik elu määrava õhu kaudu, teiselt poolt kasvupinna omadused on taimeliigi pinna kaudu väga täpselt ühesugused. Kividel kasvavate samblike (epiliidid) kasvupinna keemilise koostise samasus on palju raskemini kindlaks tehtav. Puudel kasvavad samblikud võib jämedalt jaotada kahte
Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - selliseid kütuseid nimetatakse CO2 neutraalseteks. Kuid see olukord võib olla väga petlik, eriti kui tootmine saavutab suured mastaabid nagu Brasiilias, kus võetakse kasvupinna laiendamiseks maha vihmametsi, mis ei taastu. Olukord Eestis erineb aga suuresti olukorrast vihmametsades ja troopikas. Eestis on palju potentsiaalset põllumajanduslikku pinda kasutuseta. Meil annaks biokütuseid toota ilma eriliste keskkonnakahjudeta. On väga positiivne, et juba praegu mõeldakse ka Eestis taastuvenergia rakendamisele. Näiteks loodi 1988. aastal Eesti Roheline Liikumine (ERL), mis on keskkonnakaitsega tegelev mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon
Eestis kasutatava maa kvaliteedi iseloomustava näitaja -; hindepunktide väljatöötamisel on lähtutud mulla looduslikust viljakusest.. Eesti põllumaa keskmine hindepunkt on ligikaudu 43 palli. Parimate maade hindepunkt ulatub ca 60 punktini ning halvemate maade hindepunkt on ainult ca 25 palli. Külvipindade statistika ülesanded.Arvestuskategooriad. Külvipindade dünaamika.Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks,millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Eesti statistika peab kasvupindade eraldi arvestust talude, elanike majapidamiste ja ettevõtete lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse nelja erinevat kasvupinna kategooriat: a) seemendatud pind b) kasvupind (külvipind)c) koristuspindd) tegelikult koristatud pind Seemendatud pind.- kuhu on külvatud seeme
(allikas: FAO, R. Šank) 9 Teravilja tootjad 2009. aastal (allikas: FAO, R.Šank) 10 Tootmine Eestis • Teravilja kasvatamiseks leidub Eestis sobivat maad ca 820 000 ha (78% haritavast maast). 11 Teravilja kasvupind Eestis aastatel 1919-2013 (tuhandetes hektarites) 12 Teraviljade kasvupinna osakaal Eestis 2013. aastal (%) 13 • Viimastel aastatel on Eestis suurenenud taliteraviljade külvipind – koos talirapsiga 80 000 hektarini. • Taliteraviljad on suviteraviljadest kõrgema saagipotentsiaaliga, kasvatamine seotud riskiga (talvitumine). 14 Teravilja kasutamine Eestis 2010. a 15 • Kokku 728 248 tonni, sellest:
arengust ja seisundist, toimuda erineva intensiivsusega, mille tulemusena on ka moodustunud orgaanilise aine hulk erinev. Fotosüntees · Fotosünteesi intensiivsuse mõõtühikuks on võetud orgaanilise aine hulk grammides, mis moodustub ühe tunni jooksul ühe m2 lehepinna kohta. · Seega on leht fotosünteesi tööorgan. · Lähtuvalt sellest sõltub kartulisaak otseselt lehepinna suurusest ja selle kestusest. Lehepinna indeks (LPI) · Lehepinna ja kasvupinna suhet nimetatakse lehepinna indeksiks. Optimaalne lehepinna indeks 3,5-4. · Suure saagi üks tingimusi- varakult formeeruv optimaalne lehepind. · Sademete hulk ja selle jaotumine vegetatsiooniperioodil avaldab olulist mõju mugulasaagi kujunemisele ja selle kvaliteedile. · Veepuudus enne õitsemist- vähem mugulaid. Veepuudus pärast õitsemist- väiksed mugulad. · Kartuli transpiratsioonikoefitsent on 240- 720, keskmiselt 400. Vesi
1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. suure produktiivsusega taimevormid (sordiaretus), uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid?
õhuniiskust (hoidke pinnas kastmise ja multimisega pidevalt parajalt niiske). Ärge andke taimedele liiga palju lämmastikku. Kasvumajas ja selle ümbert hävitage umbrohud ja taimejäätmed.Tomatimajas ärge kasvatage kunagi lilli. Kui viimane saak on koristatud, võtke kasvumaja põhjalikult käsile. Enne väljaviimist pritsige taimi Fastaci, Alphaguard 100EC või Kestaciga (20 ml/10 l). 34 päeva pärast viige taimed ja umbes 10 cm paksune kasvupinna kiht välja. Seejärel pritsige kasvuhoone põhja, seinu ja klaase hoolikalt ühe eelnimetatud preparaadiga. Mõlemal pritsimiskorral võiks lisada haigusalgmete hävitamiseks Bravo 50% SC-d (200250 ml/10 l). Kui märkate uuel hooajal esimesi karilasi, siis pritsige tomatitaimi varahommikul, enne kui valmikud aktiivseks muutuvad, NeemAzal T/S-i, Neko või soolikarohu- või koirohuteega. Looduslike vahenditega peab pritsima iga 35 päeva tagant (kokku 45 korda). Tulemused on
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Erli Pärnpuu LÄÄNEMERI Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS_______________________________________________________3 1. Läänemere liigitus ja tähtsamad saared____________________________________4-5 2. Läänemere kalastik_____________________________________________________6 3. Läänemere taimestik__________________________________________________7-8 4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Lääneme...
sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Mitme aastatuhande vältel oli taimekasvatussaaduste tootmise tase madal. Agrotehnika täiustamise, maaparanduse, muldade lupjamise ja teiste võtete rakendamise tulemusena teravilja saagikus tõusis. 20. sajandi esimesel poolel hakati järjest rohkem kasutama mineraalväetisi, järsult tõusis saagirikaste sortide osakaal ja põllukultuuride kasvatamisel hakati sihikindlalt rakendama taimekasvatusteaduse saavutusi. Taimekasvatustoodangut saab suurendada kasvupinna laiendamise või saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa laiendada lõpmatuseni ja see nõuab suuri kapitaalmahutusi. Saagikuse suurendamine on võimalik siis, kui kasutatakse suure produktiivsusega taimevorme, tuntakse hästi nende nõudeid kasvutingimuste suhtes ja leitakse võimalusi nende nõuete paremaks rahuldamiseks. Et taimekasvatustoodang vastaks rahvamajanduse nõudmistele, on oluline agraartööstuskompleksi tootmisharude
seetõttu looduses kergesti lagunev. See ei ohusta pinnast ja seeläbi ka pinnavett. [5/11] Biomassi leidub suurtes kogustes igal pool, see tähendab, et seda pole vaja importida, see on kergesti kättesaadav, võimaldab metsa- ja põllumajandustootmisjäätmete kasutamist ja aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. [11/12] Miinused Kui tootmine saavutab suured mastaabid, nagu näiteks Brasiilias, kus võetakse kasvupinna laiendamiseks maja taastumatuid vihmametsi, siis põhjustab see CO 2 emissiooni. Metsade langetamise tõttu on saavutatud juba 20% globaalsest CO 2 emisioonist. Lisaks sellele, et metsade mahavõtmise juures paiskub õhku puudesse talletunud süsihappegaasi, hävivad ka paljude liikide elukeskkonnad ehk kannatab Maa biosfäär. Biokütuste tootmiseks kõige sobilikumad viljad kasvavad troopilistes regioonides, kus tuleb uute põldude jaoks puhastada teelt suur osa metsi
Töö iseloom Aedniku töö hõlmab köögi- ja puuviljandust ning ilu- ja katmikaiandust. Aednikud töötavad peamiselt aedades, haljasaladel, aiandussaadusi tootvas ettevõttes, aiandites, kalmistutel, puukoolides, taimehooldajana katmikaladel (ehk kasvuhoonetes, kus kasvatatakse soojanõudlikke köögivilju, lilli, maasikaid ja istikuid). Aednik valmistab igale taimesordile ja -liigile ette sobiva külvi-, istutus- ja kasvupinna. Selleks valib ta sobivad kasvutingimused ja arvestab, milline pinnas on taimedele kõige parem ja kas taim armastab päikselist või varjulist kohta. Aednik hangib vajaminevad seemned, väetised ja muu varustuse. Ta paljundab taimi, toodab istikuid, seemneid ja sibulaid, kastab, hooldab muru, pügab hekke, poogib vilja- ja ilupuid, väetab, teeb umbrohu- ja kahjuritõrjet. Aedniku tööülesannete hulka võivad kuuluda kasvatatud toodangu säilitamine ja selle müügiks ettevalmistamine.
Läänemeri Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sel...
kus Triik põhiliselt õppis. Enne seda oli ta õppimist alustanud Nikolai gümnaasiumis. Kuid ,,vembumehena" tuli tal sealt ära tulla. Linnakoolis parandas Triik järsult oma käitumist ja hakkas innuga tööle. Triigist kujunes selles koolis erksameelne noormees, kelle huvidering oli laiem ametlikust õppeprogrammist. Tema kunsti- ja kirjandushuvid hakkasid ilmnema juba kooli seinte vahel, leides seal oma aja kohta küllaltki õnneliku kasvupinna. 1901. aastal lõpetas Triik neljaklassilise linnakooli kiituskirjaga ja 5. augustil saatis ta avalduse Peterburi Parun Stieglitzi Tenilise Joonistamise Keskõppeasutusse astumiseks. Selle valiku tegemiseks aitas ilmselt kaasa kooli mõju ja eelkõige õpetaja Aleksander Tamm. (,,Nikolai Triik"; lk 9,10,11,12,14,15). 1901. aasta sügisest alates on Triik Peterburis Stieglitzi kooli täieõiguslik õpilane. Nimetatud kool erines tunduvalt teistest kunstiõppeasutustest Venemaal
põletamiseks varakevadel kogutavast heinast. Samuti on rohttaimede kasvatamise puhul biogaasi tootmiseks minimaalsed või puuduvad sootuks vajadused umbrohu- ja kahjuritetõrjeks. Eestis perspektiivsemad energiakultuurid oleksid: · Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep Rapsi kasvatamine Eestis on väga laialdane ning toodang kasutatav nii toiduainena kui energiakandjana. Probleemideks kasvupinna limiteeritus, suur herbitsiidide ning väetiste tarve, haigused. Rüps, valge sinep ja tuder konkureerivad küll samale kasvupinnale ning on vähem saagikad, kuid positiivsed võivad olla nende produkti erinevused, mis võivad mõjuda hästi näiteks toodetava biodiisli kvaliteedile. Ainus sellesse gruppi mitte kuuluv õlirikas kulutuur on õlikanep. Seda vana põllukultuuri on viimastel aastakümnetel väga vähe uuritud ja kasvatatud, seega puuduvad neil hetkel teadaolevalt haigused
Kaer talub kliimat kuni 1500 m kõrguseni merepinnast. Väga vähe on kaer levinud Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kokku ainult 5% piires maailma kaera pindalast. Kaer ei talu kuiva kuumust. Niisket sooja kliimat kaer talub ja annab rahuldavat terasaaki Ameerika Ühendriikides ja Lääne- Euroopas. Eestis kasvatatakse kaera rohkem lõuna pool. 1940. aastal oli kaera pindala 147,1 tuh. ha, 1961. aastal 37,3 tuh. ha, 1974. aastal 75,7 tuh. ha ja 1977. aastal 60,5 tuh. ha. Kasvupinna järgi võib öelda, et meil ei ole rukkikasvatus olnud stabiilsel alusel [1, lk.104106]. Antud ainetöö eesmärgiks oli teravilja eelpuhastus - kuivatuspunkti tehnoloogiline projekteerimine ja tutvuda teravilja koristusjärgse töötlemispunktiga ning seal kasutatavate seadmete spetsifikatsioonidega. Samuti tuli arvestada majanduskulusid ja viljakuivati tasuvuse aega. Ainetöö ülesanded 1. Probleemi olemuse käsitlus. 2. Ainetöö metoodika koostamine. 3
[4] Toome siinjuures ära Eestis seniste uurimistulemuste najal seni perspektiivseimateks peetud energiakultuuride liikide nimekirja, mis on jagatud nende mõnede ühistunnuste alusel gruppideks: 9 Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep Rapsi kasvatamine Eestis on väga laialdane ning toodang kasutatav nii toiduainena kui energiakandjana. Probleemideks kasvupinna limiteeritus, suur herbitsiidide ning väetiste tarve, haigused. Rüps, valge sinep ja tuder konkureerivad küll samale kasvupinnale ning on vähem saagikad, kuid positiivsed võivad olla nende produkti erinevused, mis võivad mõjuda hästi näiteks toodetava biodiisli kvaliteedile. Ainus sellesse gruppi mitte kuuluv õlirikas kulutuur on õlikanep. Nii nagu kõikide teiste energiakultuuride kasutamisel on vajalik õlikultuuride kasutamisel biodiisli tootmiseks vajalik läbi analüüsida
Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusl. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järel. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest. 91) Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks
Üks rinne moodustab taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu-, ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 91)Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- j pimedusperioodi pikkusest. 92)Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon? Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt
hindepunkt on ainult ca 25 punkti. 25. Taimekasvatuse statistika. Kasvupindade statistika. Kasvupindade dünaamika. Taimekasvatus on väga oluline põllumajandusharu. Taimekasvatustoodang on tooraineks toiduainete tööstusele ja söötadeks loomakasvatuses. Taimekasvatust on võimalik iseloomustada väga paljude näitajatega. Esimeseks tingimuseks taimekasvatustoodangu saamiseks on maa olemasolu, selle harimine ja seemnete külvamine. Kasvupinna suurus on kõige olulisemaks teguriks, millest sõltub taimekasvatustoodangu maht. Kasvupindade kohta peetakse arvestust kultuuride ja kultuuride rühmade lõikes. Üksikasjalikuma statistilise arvestuse korral eristatakse kahte erinevat kasvupinna kategooriat: a) külvipind (kasvupind) (aruandeaastal saagi saamiseks külvatud pind, sh eelmistest aastatest säilinud külvid, püsirohumaa, kesa); b) koristuspind (pind, millelt aruandeaastal koristati saak).
Maslow panus organisatsioonipsühholoogiasse Inimeste sooritusvõime tõuseb, kui neile läheneda holistlikult. Maslow täiendas tuntud organisatsioonipsühholoogia teooriid X ja Y teooriaga Z, mille soli arvesse võetud inimeste eneseaktualiseerimise püüd, armastusvajadus jt väärtuslikud inimomdused. Loovus, tippelamused Loovus on universaalne funktsioon, mis leiab loendamatu hulga erinevaid väljendusviise. Tippelamused loovad isiksuses kasvupinna eneseaktualiseerimisele viivatele jõududele. Transpersonaalne psühholoogia Transpersonaalne psühholoogia (“neljas jõud”) tegeleb empiiriliste teadusuuringutega, kasutades tulemusi, millel on seosed individuaalsete ja üldiste metavajaduste, põhiväärtuste, ühendatud taju, tippelamuste jt. 8 Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus Eneseaktualiseerumine C
topsiku, milles sisalduv niiskus tagab toodangu pikaajalise säilivuse ning kasutusaja.Kurkide kiletamine tagab nende pikemaajalise säilimise (temperatuuril 10-12ºc kuni 3 nädalat). Samuti on kurkide kiletamine oluline toidu ohutuse ja hügieeni seisukohalt iseteeninduslikes kaubandusettevõtetes. Lisaks Eestile on Grüne Fee Eesti toodanguga tuttavad ka Läti, Leedu, Soome ning loodetavasti varsti ka Rootsi tarbijad. Lähitulevikus on ettevõttel plaanis kasvupinna laiendamine ja sortimendi mitmekesistamine. Samas tihenes õlletehaste vaheline konkurents järjest. Et haarata enda kätte kogu Tallinna, Harjumaa ja teiste lähedaste keskuste turg, oli vaja suuri investeeringuid. Nii otsustatigi 1899. aastal laiendada omanike ringi ning asutada Saku Õlletehase aktsiaselts. Ettevõtte omanikkonda kuulus kogu kohaliku aadelkonna finantsoligarhia eesotsas pankur G. Scheeli ja piiritusevabrikantide Rosenitega. Ettevõtmine kandis edu ja juba 1900
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks.
suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel). 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, näitab mitu m2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m2/m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse.
Seetõttu olid ka saakide erinevused meie ja teraviljakasvatuse intensiivtehnoloogiat rakendavate riikide vahel mitmekordsed (joonis 1). Kui meil saadi teravilja keskmiselt 2 t ha-1, siis mitmetes Euroopa riikides oli keskmine saagitase üle 7 tonni vilja hektari kohta. Võrreldes väetistega mulda viidud ja saagiga eemaldatud taimetoiteelementide koguseid, siis kasutati meil mullavarude arvel lämmastikku 1,8 korda, fosforit 3,6 korda ja kaaliumi 7,3 korda enam. Kartuli puhul kasutati kasvupinna hektari kohta Eestis 1996. aastal mineraalväetisi ligikaudu 8 korda vähem kui Euroopas keskmiselt, mistõttu täiendavalt sõnnikuga antud taimetoiteelementidest olenemata jäi mulla toitainete bilanss negatiivseks. Ebapiisavast väetamisest ja ka teistest agrotehnika puudustest tingituna on kartuli saagikus meil 3-4 korda madalam Euroopa arenenud riikide tasemest. Eriti vähe ja viimases järjekorras kasutatakse praegu meil väetisi rohusöötade tootmisel.
Üks rinne moodustub taimedest, mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasutust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest 91) Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Suured pöördumatud muutused viivad uute koosluste tekkimiseni, toimub vahetus e. suktsessioon. Suktsessioon on mitmekümnete kuni mitmete sadade aastate jooksul avalduv
-põhinev VALS projekt Loovus On universaalne funktsioon, mis leiab loendamatu hulga erinevaid väljendusviise. Loovuse tähtsustamine on humanistliku psühholoogia iseloomulikumaid jooni. Igaüks võib mingis mõttes olla loov. Tippelamused Eriline tipphetk iga inimese elus, mille kestel jõuab inimene täieliku kooskõlasse iseendaga. Võivad olla seotud erinevatega sündmustega. Tihti need sündmused mõjutavad a muutuvad inimeste elu või elu stiili. Tippelamused loovad isiksuses kasvupinna eneseaktualiseerimisele viivatele jõududele. Teatud juhtudel kestab tippkogemus nõnda kaua, et kujundab mõneks ajaks psüühika püsiseisundi ehk platoo. Transpersonaalne psühholoogia Tekkiv transpersonaalne psühholoogia tegeleb esmajoones empiiriliste teadusuuringutega, kasutades uuringute tulemusi, millel on seosed individuaalsete ja üldiste metavajaduste, põhiväärtuste, ühendatud taju, tippelamuste, olmeväärtuste, ekstaasi ...samuti kõigi nendega kaasnevate
- õhukindlas, kitsas ja sügavas pudelis või nõus. 16.Raps-rüps õlikultuuridena (olulisus, suurimad tootjad maailmaskasvatamine Eestis). Raps on suur energiaallikas, sisaldab häid rasvu ning vajalik organismile. Oluline on linool- ja linoleenhape. Suurimad tootjad on maailmas: Hiina, Kanada, india, Prantsusmaa, Saksamaa. Eestis: 1980. aastatel hakati Eestis õlikultuuride kasvatamisele suuremat tähelepanu pöörama. 1990. aastatel kasvupinna kiire suurenemine. 1996. aastal võeti vastu riiklik programm: - õlikultuuride kasvatamise ja - taimeõli tootmise kohta. 1999. aastal alustas rapsist toiduõli tootmist Jõgevamaal Painkülas asuv RAS Werol Tehased. Tehase tootmisvõimsus oli siiani 72 000 tonni rapsiseemet aastas. Alates 01.nov. 2012 AS Scanola Baltic 2013. aastast käivitub uus tehas tootmismahuga 140 000 tonni rapsi aastas 17. Rapsiõli toiteväärtus, kasutamine.
1000 seem-nemass 120-150g.3)valge- veel pikema kasvuajaga, kasv Vahemeremaades,õied valged või helesinised.1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured. 4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu-ne- sinine, lilla,seemned valmivad varakult. Kõik lupiiniliigid on suure valgusnõudlikkusega. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikap. Võrreldes teiste taimedega on neil suur sünteesivõime. Seda võimaldab suur lehepind- 1 ha kasvupinna kohta 100 ha. Neil esineb eliotropism- lupiin on selline taim, mis suudab oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. 1aastased on väga soojanõudlikud, neid võib külvata samal ajal kui suviteravilju. Ohtlikumad on sügisesed öökülmad. Lupiinid on suure veevajadusega, see avaldub idanemiseks vajaminevas veehulgas.Lupiinidel on isel kõvade seemnete esinevus- sellised seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu
1000 seem- nemass 120-150g.3)valge-veel pikema kasvuajaga, kasv Vahemeremaades,õied valged või helesinised.1000 seemne mass 250g, kasut toiduks, seemned suured. 4)hulgilehine- mitmeaastaliik,kasv haljasväetisena või dekoratiivt.värvus mitmesugu- ne-sinine, lilla,seemned valmivad varakult. Kõik lupiiniliigid on suure valgusnõudlikkusega. Valge lupiin on ainukesena lühipäevataim, teised pikap. Võrreldes teiste taimedega on neil suur sünteesivõime. Seda võimaldab suur lehepind- 1 ha kasvupinna kohta 100 ha. Neil esineb eliotropism- lupiin on selline taim, mis suudab oma lehelabasid päikesekiirgusega risti keerata, seega päikeseenergia kasutus suureneb. 1aastased on väga soojanõudlikud, neid võib külvata samal ajal kui suviteravilju. Ohtlikumad on sügisesed öökülmad. Lupiinid on suure veevajadusega, see avaldub idanemiseks vajaminevas veehulgas.Lupiinidel on isel kõvade seemnete esinevus- sellised seemned, millel on seemnekest praktiliselt vettläbilaskmatu
2. Fotosünteesi intensiivsusest – fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist. 3. Lehtede, okaste pinnast – suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist. Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, mitu m 2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m 2/ m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/ m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. Fotosünteesi kestusest – mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkemorgaanilist ainet produtseeritakse. Osa
ja kultuurilise) tingimused ning ökoloogiline keskkond. Sotsiaalpoliitilised, õiguslikud ja teised tingimused määravad majanduslikult otsustusulesande lahenduse struktuuri ja pustitatud eesmärkide saavutamise võimaliku taseme. Klimaatilised ja meteoroloogilised tingimused, tootlike jõudude ning sotsiaalse infrastruktuuri tase, samuti toodangu turustamise tingimused määravad näiteks põllumajanduskultuuride kasvupinna optimaalse struktuuri parameetrid ja võimaliku kogusaagi maksimaalse väärtuse. Dunaamiliselt tasakaalustatud jätkusuutliku käsitluse eelduseks on oskus kujundada luhiajalised arengueesmärgid lähtudes nende pikaajalisest perspektiivsest mõjust. Struktuuriliselt tasakaalustatud jätkusuutliku käsitluse eelduseks on oskus hinnata uhes uhiskonna alamsusteemis
loovad suhte. Ühel ööl, kui Lorenzo Lisabetta tuppa hiilis, nägi seda vanem vend ning päev hiljem tapavad vennad Lorenzo. Ta maetakse maha, kuid Lisabetta kurvastab ja nutab lohutamatult. Öösel näeb ta unes Lorenzot, kes teatab talle, et on surnud ja oma matmiskoha. Lisabetta kaevab mehe keha üles, lõikab pea ära ning paneb selle kodus lillepotti. Lillepotis hakkab basiilik kasvama, sest Lisabetta pisarad ja kõdunev pea loovad hea kasvupinna. Naabrid räägivad vendadele lillepotist ja pott viiakse ära. Vennad lahkuvad Messinast ning Lisabetta, kes tahab potti tagasi, sureb kurbusesse. Kuues päev, viies novell Tegelased on Forese de Rabatta ja maalikunstnik meister Giotto. Rabatta oli väikest kasvu ja kole. See-eest tundis ta seadusi. Giotto oli andekas, oskas kõike joonistada. Tema tööd petsid inimeste nägemismeelt, asju peeti tõeliseks. Giottot nimetati Firenze au ja kuulsuse tunglaks,
ning ökoloogiline keskkond. Sotsiaalpoliitilised, õiguslikud ja teised tingimused määravad majanduslikult otsustusülesande lahenduse struktuuri ja püstitatud eesmärkide saavutamise võimaliku taseme. Klimaatilised ja meteoroloogilised tingimused, tootlike jõudude ja sotsiaalse infrastruktuuri tase, samuti toodangu turustamise tingimused määravad näiteks põllumajanduskultuuride kasvupinna optimaalse struktuuri parameetrid ja võimaliku kogusaagi maksimaalse väärtuse. - Majanduse ja selle väliskeskkonna seoseid käsitletakse senini veel lihtsustatult, eelkõige teineteisele piirangute seadmise aspektist lähtudes. Ühelt poolt, majanduse arengutase määrab sotsiaalse arengu, looduskeskkonna kaitse jne võimalused. Teisalt, keskkonnakaitse nõuded, sotsiaalsed
vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma-, rohu- ja samblarinnet. Puurindel võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani ja nii kõikide rinnete puhul. Taimede rindelise esinemise tingib nende erinev nõudlus päikesevalguse osas, mis põhjustab erinevused taimede kõrguses ning määrab nende kasvu iseloomu. Taimede rindeline kasvamine võimaldab ka kasvupinna palju ratsionaalsemat kasutust. Kui kõigil taimedel oleks ühesugune kõrgus ja nende juured tungiksid samale sügavusele, siis mahuks pinnaühikule palju vähem taimi. Maapealsele rindelisusele vastandub maa-alune. Ka seal eristatakse mitu rinnet: I puude juured, II põõsaste juured, III rohttaimede ja puhmaste juured, IV kõdu. Rinnete ulatus mõõdetakse maa pinnast kuni juurte maksimaalse sügavuseni. Puude juured tungivad 150200 cm sügavuseni, II rinde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
