Mina kui õpetaja ja juhendaja Õppimine on protsess, kus teadmisi luuakse kogemuste kaudu, just praktiline tegevus on koht kus toimub nii õppimine kui ka õpetamine. Õpetamise meisterlikkus ei seisne mitte meetodide valdamises,vaid inimestevahelises suhtlemises. Suhtlemine omab suurt rolli praktikandi juhendamisel. Hea suhete kujunemisele aitab kaasa avatus tunnetele ja mõttetele. Avatust iseloomustavad silmside, siirus, valmisolek muutusteks ja uudishimu. Kontakt tuleneb vastastikusest positiivset suhtumisest ja mõistmisest. Lugupidamine praktikandi vastu tähendab seda, et juhendaja suhtleb temaga kui võrdväärsega. Lugupidamine muudab õhkonna vabamaks ja toetab see läbi õppimist
- teema uudsus ja aktuaalsus? - kas on materiale, mille najal töö kirjutada? - kas on olemas sobilik juhendaja? 2) Probleemi püstitus. Probleem tuleb sõnastada ning see peab sisaldama vastuolu kehtiva teooriaga aga ka oodatava tulemuse määratlemist. Probleem tuleb liigendada ning sere liigendus peab olema loogiliselt järjestatud. Probleemi formuleerimine peab sisaldama ka võimalikke vastuväiteid pakutavale lahendusele. 3) Hüpoteesi seadmine probleemi lahendamiseks. 4) Meetodide valik. Tähtis on valitud metoodikat kirjeldada. 5) Uuringu teostamine- faktilise materiali kogumine. 6) Andmete analüüs püstitatud hüpoteesi ja eesmärke arvestades. 7)Kokkuvõtte tegemine. Formuleeritakse uurimistöö tulemus- kas hüpotees peab paika või mitte. 2 Teadustöö protsess: 6. Põhilised uurimismeetodid (kvalitatiive ja kvantitatiivne), juhtumi-, dokumendiuuring, internet. Esmalt saab meetodid liigitada järgmiselt:
Esimese laiaulatusliku uuringuna võib lugeda USA 1965 ohvriuuringut. See kogemus ja andmebaas sai aluseks rahvus vahelise kuriteo ohvrite uuringu progammiks mis alates 1972 viis USAs justiits ministeeriumi läbi igaaastaseid kysitlusi. Umbes samal ajal hakkas samalaadne progamm käivituma ka Euroopas. Soomes ja Suur Britannias alustati1980ndel juba regulaarsete kysitlustega. Et saada paremaid tulemsi siis hakati 1989st edendama riikides, kus viktimoloogia puudus, yhtstsete meetodide alusel uuringuid. Eestis 1993, 1995 ja 2000. Uuringute läbiviimine on andnud tõuke ka paljudele ohvriabiliikumistele. Olulisim mõte on kriminaal preventsioon- kuritegevuse tõkestamine, ära hoidmine , kurjategija mõjutamine, näiteks on mitmetes riikides erinevate liikuiste tulemusena sisse seatud materjaalse kahju hyvitamine olenemata selleks kas kurjategija tabatakse või mitte. Paljudes riikides on entusiastidest välja kujunenud ohvriabiorganisatsioonid,
Mõistmisele toetuv uurimismeetod eeldab enesevaatlust, mille tulemusi on raske täpsustada ja kontrollida. Humanistlik psühholoogia rahuldabki üldiselt vaid indiviidi kui terviku mõistmisega ning kiidab seega heaks ka mõistmise individuaalse olemuse. Psühholoogia kui teadus peab ostima aga ka selliseid tegevuse seaduspärasusi, mis kehtivad kõigi indiviidide kohta, sõltumata nende erinevatest kogemustest. 4. Psühholoogia meetodid Psühholoogia meetodide all mõeldakse neid spetsiaalseid menetlusi, mida kasutatakse psühholoogia uurimistöös. Et psühholoogia püüab selgitada tegevuse üldisi seaduspärasusi, siis peab teadmise hankimise meetoditele esitama spetsiifilisi nõudeid, milleks on usaldusväärsus, objektiivsus ja üldistatavus. 4.1 Eksperiment Eksperimendi all, mis on harilikult laboratoorne katse, mõeldakse olukorda, kus uurija
möödumisest ning neid aktsepteeritakse tänapäevani juhtimise alustaladena (Ibid.). Tabel 1. Fayoli ja Taylori võrdlus läbi erinevate vaatepunktide. Vaatepuntid Taylor Fayol Inimlik Taylor eiras inimõiguste Tähtsustas inimeste vajadusi. vaatepunkt elemente ning pani rohkem rõhku inimeste, materjali ning meetodide parandamiseks. Staatus Teadusliku juhtimise isa Juhtimise printsiipide isa Tõhusus ja Rõhk tootlikkusel Rõhk üldisel administratsioonil administratsioon Eesmärk Eesmärk on mikro- Eesmärk on makromajanduslik lähenemine, sest see piirdub lähenemine, mis toetub üldistele tehastega juhtimise printsiipidele. Need on
Näiteks mõtted, et igal ajastul on oma nägu ning kirjandus ja kultuurinätustest mõeldakse kui ajaloolistest nähtustest. Igaljuhul kehtib kausaalsuse põhimõte, ehk on põhjus ning tagajärg. Postpositivism tekib siis, kui positivism sattub tugeva kriitika alla. Postpositivism ei usu, et kusagil on olemas mingi suur tõde, mida positivism teeb. Meetodid, mida on pikalt positivismis kasutatud igavnevad ning nende asemele tulevad uued, kuni on nende kord iganeda, ehk tekib meetodide pluralism. Postpositivism tunnistab ka seda, et kirjandusloo uurimisel ei ole võimalik täielik objektiivsus, sest puudub vahetu kontakt minevikuga vaid ainult säilinud keelilselt vahendatud dokumendid. Nende puhul kerkib esile veel see probleem, et need on omakorda mõjutatud näiteks siis valitsenud ideoloogiate poolt, mis teeb objektiivsuse veelgi keerulisemaks. 13. Kas ja kuidas saaks eesti kirjanduse uurimisel kasutada postkolonialismi põhiideid ja mõisteid
tõenäolisemat või usutavamat selgitada pikemalt ja arusaadavamalt. Kolmandas osas on välja toodud järeldused ja diskussioon. Õpilastöö viimane osa sisaldab kokkuvõtet, millele järgneb inglisekeelne resümee, kasutatud kirjanduse loetelu, allikad ning vajalikud lisad. Antud töö eesmärgiks on välja selgitada faktid, mis tõestavad teooriat või lükkavad selle ümber. Peamiselt püstitan oma töös kolm olulisemat küsimust. Milliste meetodide abil saab multiuniversumi teooriat selgitada? Millised on teooria kohta käivad faktid? Kust multiuniversumi teooria pärineb? Töö autor soovib tänada juhendajat Tanel Liirat, kes oli töö valmimisel suureks abiks. 4 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval Aegade algusest peale on inimest painanud üks küsimus: kust me tuleme? See küsimus on saanud tänaseks päevaks palju vastuseid. Ometigi ei saa keegi nende
toimuva üle -‐ Nende pidamine näitab, et osapooled tunnustavad teineteist ja möönavad ka vaidluse olemasolu (tunnistan, et meil on vaidlus) -‐ Osapooled peavad käituma heas usus -‐ Läbirääkimised on tihti eelduseks teiste meetodide kasutamisele Vahendus Erapooletu kolmanda osapoole sekkumine aitab tihti ületada takistusi ja jõuda lahenduseni. Selleks sobib riik, organisatsioon või üksikisik. Vahenduse eriliigiks on “head teened”: -‐ kolmas osapool püüab vaidluse osapooli julgustada või ergutada asuma läbirääkimistesse
adekvaatsust (vastavust kasutamise tingimustele). - Otsuse ettevalmistamise rakendatavate mudelite adekvaatsust tuleb hinnata vähemalt viiest vaatepunktist lähtudes: vastavus juhtimisobjekti struktuurile ja omadustele; vastavus lahendatava juhtimisülesande sisust mudelile tulenevatele nõudmistele; vastavus mudelite koostamiseks kasutatavate meetodide võimalustele ja eeldustele; vastavus mudelitege eksperimenteerimiseks kasutatavate meetodite omadustele ja võimalustele; vastavus otsust ettevalmistavate spetsialistide ja juhi teadmistele ning võimele mudelit sihipäraselt kasutada. - Neli esimest adekvaatsuse nõuet: nende nõuete täitmine nõuab lisaks juhitava objekti tundmisele ja
annaabi.ee 
