Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 4 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
maksimaalselt. II. Piirtulu võrdub piirkuluga. Monopol laiendab tootmist niikaua, kuni piirtulu ületab piirkulu, ja lõpetab tootmise laiendamise, kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Kasum on maksimaalne piirkulu- ja piirtulukõvera lõikumispunktis C, kus toodangukogus on 10 ühikut. Et sel tootmistasemel kasumit maksimeerivat hinda ei leita, tuleb liikuda mööda pikendusjoont üles kuni nõudluskõverani (punkt A). Koguse 10 puhul on maksimeeriv hind 5,25 krooni, kui keskmine kulu 10 ühiku tootmisel on 4. Keskmine ühikukasum on siis 1,25. Kogu majanduskasum on 101,25=12,5, mida kajastab hall nelinurk joonisel. Lühiperioodi kahjum ja tegevuse lõpetamine Kui hind katab keskmise
(MRTS) Samakulujoon - Samakulujoonel asuvad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures. TURUVORMID- TÄIELIK KONKURENTS (FIRMATEOORIA: KASUMI MAKSIMEERIMINE:Piirtulu ja piirkulu) Kasum - Majanduslik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus Kogutulu ja piirtulu - Piirtulu iseloomustab kogutulu muutumist läbimüügi suurendamisel ühe ühiku võrra Piirkulu, piirtulu ja kasumit maksimeeriv tootmismaht Piirtulu ja piirkulu - kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada - Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu, on mõistlik tootmismahtu vähendada - Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on kasum maksimaalne Majanduslik kasum, nullkasum ja kahjum - kasumi maksimeerimine ei tähenda veel kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine
Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () -8 -1 6 13 19 21 21 19 Piirtulu (MR) 8 8 8 8 8 8 8 Piirkulu (MC) 1 1 1 2 6 8 10 Kasumit maksimeeriv ettevõte, toodab mahus, kus piirtulu võrdub piirkuluga. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Käesolevas ülesandes on piirtulu ja piirkulu võrdsed tootmismahu kuus juures. Sellisel juhul on piirtulu kaheksa ja piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita!
Ülesanne 1 (2 p.) a) Leida lahend FC = 10000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=PQ Q=100-0,1P → P=1000-10Q Kogukulu: TC= FC+AVC*Q TR=P*Q = (1000-10Q)*Q = 1000Q-10Q2 MR= TR ‘ (Q) → MR=1000-20Q (piirkulu valem) Max II - MC=MR Kasumit maksimeeriv kogus Max P → 100=1000-20Q => 20Q=900 => Q=45 tk Nõudlusfunktsioon P=1000-10Q → P=1000-10*45=550 Qm=45 Pm=550 Kogutulu ja kogukulu? TR =45*550=24750 TC=10000+45*100=14500 P=TR-TC=24750-14500=10250 (Kasum) b) Leida lahend, muud eeldused samad, aga FC=30000 FC= 30 000 MC=AVC=100 AVC=100 (keskmine muutuvkulu) MC=100 (piirkulu) P=100 (hind konkurentsiturul) TR=p*q=45*550=24750 TC=30 000+45*100=34500 P=TR-TC=24750-34500= -9750 (kahjum)
Punktid: 1/1 Heaolumajanduse teooria arvestab lisaks paretoefektiivsuse kriteeriumile ka ressursside paigutusega seonduvat tulude jaotust ühiskonnas Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 8 Punktid: 1/1 Kuznets'i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 9 Punktid: 1/1 A. Lafferi arvates (lafferi kõver) ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 10 Punktid: /1 Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad Vastus: Õige Vale
c) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 1 ja hind tõuseb d) nõudluse hinnaelastusekoefitsient on 0,4 ja hind tõuseb 5. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu (AVC) on 2 ja tema keskmine püsikulu(AFC) on 0,5. Firma kogukulu on a) 1100 kogukulu=VC+FC=1250 b) 1250 VC=AVC*TP=1000 c)750 FC=AFC*TP=250 Vastake küsimustele: a) kui suur on kasumit maksimeeriv toodangukogus? q=200 b) missuguse hinnaga firma oma toodangut müüb? p=28 c) arvutage firma keskmine kogutulu optimaalse tootmismahu korral. ATC=TC/TP d) arvutage firma kasum optimaalse tootmismahu korral. kasum= TR-TC ; TR=p*TP (TP=q) ; TC=ATC*TP Lisa ülesanne: Miks oligopoli ja monopoli pika perioodi majanduskasum on garanteeritud? (10p)
The correct answer is 'True'. Question 52 Valitsuse eelarve kipub olema de tsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'False'. Question 53 A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 54 Potentsiaalses tootmismahus on tootlikud ressursid hõivatud vähem kui 100%. Correct Select one: Mark 1.0 out of 1.0 True False
Kogutulu (TR) 0 8 16 24 32 40 48 56 Kasum () -8 -1 6 13 19 21 21 19 Piirtulu (MR) 8 8 8 8 8 8 8 Piirkulu (MC) 1 1 1 2 6 8 10 Kasumit maksimeeriv ettevõte, toodab mahus, kus piirtulu võrdub piirkuluga. Kui piirtulu on suurem kui piirkulu, tasub tootmismahtu suurendada. Kui piirtulu on väiksem kui piirkulu on mõistlik tootmismahtu vähendada. Kui piirtulu ja piirkulu on võrdsed on kasum maksimaalne. Käesolevas ülesandes on piirtulu ja piirkulu võrdsed tootmismahu kuus juures. Sellisel juhul on piirtulu kaheksa ja piirkulu on samuti kaheksa. Kasum on 21. b) Kas tegemist võiks olla täieliku konkurentsiga? Selgita!
(veiste arv) tehtud kahju (tonnides) (tonnides) 1 1 1 2 3 2 3 6 3 4 10 4 a) Loomapidaja kasumit maksimeeriv kari koosneb neljast veisest. Oletage, et loomapidajal puudub vastutus tasuda hävitatud vilja eest. Kasutage Coase argumente selgitamaks, mida võime maaharijalt oodata? (S.t. mida saab öelda selle pakkumise kohta, mida maaharija teeb loomakasvatajale?) Maaharija võib alustada pakkuda erinevaid summasid loomapidajalt tasumiseks, et jõuda kokkuleppele. Coase artiklis "Ühiskondliku kulu probleem"on öeldud, et maaharija ei ole
väheneks 60 minutilt 30 minutile (nt praegu on bussid täis, sõiduaeg kaalutakse koefitsiendiga 2, kaalutakse uute busside soetamist, intervalli vähenemist ning reisimugavuse tõusu). Piletihind kummalgi liinil on 2. Reisija ajaväärtus on 2/h. Vajalik investeering oleks mõlema liini puhul eraldi 20 000 . Teenusepakkuja piirkulu (arvestuslik kulu ühe lisanduva reisija teenindamiseks) on 1.5 . Kas oma kasumit maksimeeriv firma investeeriks liinidesse? Kas sotsiaalse rahulolu maksimeerimiseks tuleks liinidesse investeerida? Kt = 60-30 = 30 min H = 2 Vt = 2 / h Kasum? Tulu? G1 = 2 + 1h * 2 /h = 2+2 = 4 Q1 a = 1000-50*4 = 800 Q 1 b = 200 G2 = 2 + 0.5h * 2 /h = 2+1 = 3 Q2 a = 1000-50*3 = 850 Q 2 b = 400 G = Kt * Vt = 1 / h Q a = 50 Q b = 200 TR a = 800 * 1 + ½ * 50 * 1 = 825 päevas = 825 * 365 = 300 000 / a
a) Õige b) Vale 15. Ühikelastse nõudluse korral on elastsuse väärtus null. a) Õige b) Vale 16. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 0,3 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma. a) Õige b) Vale 17. Kui hinnaelastsuse absoluutväärtus on 5 peaks ettevõte tulemi suurendamiseks hinda tõstma. a) Õige b) Vale 18. Nõudmise hinnaelastsust mõõdetakse rahas. a) Õige b) Vale Majapidamisteooria 1. Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. a) Õige b) Vale 2. Majapidamisteoorias eeldame, et ratsionaalselt käituv tarbija oskab täpselt hinnata tarbimisest saadavat kogukasulikkust. a) Õige b) Vale 3. Kui kaup X on kallim kui kaup Y on järelikult kauba X piirkasulikkus suurem kui kaubal Y. a) Õige b) Vale 4
Nende valemiks on muutujate summa koos vastavate kuluühikutega kui kordajad. Niiti kulud Puuvillariide kulud Täitematerjali kulud Karusnaha kulud Plüüsi kulud Max funktsiooni ja muutujate optimaalseid väärtusi arvutame välja Exceli Solveri abil. Selle jaoks määrame sihifunktsiooni, mis vajab optimiseerimist ning allpool määrame vajatud kitsendused (tootmiskulud ei saa olla rohkem kui olemasolevad piiratud ressursside kogused). On vaja ka määrata, et funktsioon on maksimeeriv ning seada mittenegatiivsuse nõuet (minu versioonis selleks on vaja ainult panna märki vastava lahtrisse). · Pärast Solveri käivitamist vastused on juba automaatselt pandud lahtritesse: , ning on valmistatud aruanded (reports). Sensitivity report: Answer report: Limits report: Lahendatud ülesanne analüüs: 1. Sihifunktsiooni väärtuse analüüs. Sihifunktsiooni väärtus, mida saime ülesanne lahendamise korral, näitab maksimaalset võimalikku kasumit
V 19.Pakkumise üldise seaduse kohasel eksisteerib vastassuunaline sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. V 20.Segamajanduseks loetakse majandussüsteemi, kus lisaks turumajanduse elementidele toimub ka tugev valitsussektor. T 21.Eesti 2013. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 7,7 miljardit eurot. T 22.Hinnaelastsus leitakse seosega: koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus. T 23.A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. T 24.Ühishüvised on alati toodetud avaliku sektori poolt. V 25.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli tõusufaasis ning ülejäägiga majanduse languse faasis. V 26.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piirist ülevalpool. V 27.Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. T 28
otsust: 1. Kas jääda tööstusharusse püsima või lahkuda sellest? 2. Kui otsustatakse jääda, siis kas toota või olla ajutiselt suletud? 3. Kui otsustatakse toota, siis kui palju toota? Täieliku konkurentsiga turul tegutsev ettevõte maksimeerib kasumi, tootes mahus, kus hind on võrdne piirkuluga Täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub, kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes Kasumit maksimeeriv ettevõte toodab sellises tootmismahus, kus hind turul on võrdne piirkuluga Seega on täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte pakkumiskõveraks tema piirkulu kõver alates punktist, kus see asub kõrgemal kui keskmine muutuvkulude kõver Pakkumine pikaajaliselt Pikaajaline tasakaal täieliku konkurentsiga turul saavutatakse, kui
Monopoli kulud ja kasumi maksimeerimine (kahjumi minimeerimine) Monopol võib valida hinda, kuid nõutav kogus sõltub turunõudlusest. Kuna monopol võib valida kasumit maksimeerivat hinda, siis on monopol hinnakujundaja. Hinnakujundaja on iga firma, kellel on võimu oma toodangu hinna üle. Kogutulu miinus kogukulu. Suurendatakse toodangumahtu senikaua, kuni täiendava tooteühiku müümine suurendab kogutulu rohkem kui kogukulu. Piirtulu võrdub piirkuluga. Kasumit maksimeeriv monopol laiendab tootmist niikaua kuni piirtulu ületab piirkulu ja lõpetab tootmise kui piirkulu hakkab ületama piirtulu. Keskmine ühikukasum võrdub hinna või keskmise tulu ja keskmise kogukulu vahega. Monopol ei müü oma toodet maksimaalse hinnaga, vaid hinnaga, millega kaasneb maksimaalne kasum. Lühiperioodil jätkab monopol oma tegevust, kui kogutulu katab keskmised muutuvkulud, vastasel juhul lõpetab monopol ajutiselt oma tegevuse. Kasumit maksimeeriva koguse
c. Keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb d. Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu 25. Firma maksimiseerib: a. Kogukasum b. Kogutulu c. Turuosaga d. Kasumi väljundi ühikule 26. Mastaabisööst võimaldab selgitada: a. Mille poolest einevad püsi- ja muutuvkulud b. Miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline c. Milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogemus d. Miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkõveraga viimase miinimumpunktis 27. Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: a. 3400 b. 33000 c. 2500 d
Keskmine kulu (AC) kulu ühe toodangu ühiku kohta. Täielik konkurents hind on konstantne, piirtulu on võrdne konstantse hinnaga (MR=P), on palju ettevõtteid,mis pakuvad sarnast kaupa, on palju ostjaid, puuduvad turule sisenemise barjäärid, tööstusharus olevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle, on täielik info hindade kohta. Pakkumiskõver täielikult konkureeriva ettevõtte pakkumiskõver näitab, kuidas ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht muutub kui hind turul muutub, muude tingimuste samaks jäädes. Kui piirtulu MR on suurem piirkulust MC, siis tasub tootmist laiendada. Kui piirtulud on väiksem piirkulus, siis tasub tootmist vähendada. Kui piirtulu=piirkulu, on kasum maksmimaalne. Samakulujooned annavad kõik need töö ja kapitali kombinatsioonid, mida on võimalik kasutada olemasolevate hindade ja kogukulu juures.
peaks tekkima. Kuna kasum on maksimaalne tootmismahu korral, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on see täieliku konkurentsi tingimustes firma tootmise maht. Kogukasum - müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud). VAATA FAILIST Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol(täielik konkurents), monopol, oligopol, ja monopolistlik konkurents. See, et ettevõtte e firma optimaalne (kasumit maksimeeriv) tootmismaht on punktis, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, kehtib kõigi turutüüpide korral. Monopol ja tootmismaht: (Kasumit maksimeeriv tootmismaht firma jaoks on punkt, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed.) Tootmise maht selles punktis võimaldab küsida kõrgemat hinda. Seda vahet nimetatakse monopoolseks kasumiks. Seejuures ei suuda ükski neist üksinda turuhinda mõjutada. Nii ostjad kui müüjad on hinnavõtjad.
d. on tõusva iseloomuga mastaabisäästu korral Küsimus 20 Küsimuse tekst Alljärgnevast kujutab endast firma püsivaid kulusid: Vali üks: a. tootmistöötajate otsepalk b. tulumaks c. firmas valmistatava toodangu omahind d. firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised Küsimus 21 Küsimuse tekst Mastaabisääst võimaldab selgitada: Vali üks: a. mille poolest erinevad püsi- ja muutuvkulud b. milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus c. miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline d. miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõkub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 22 Küsimuse tekst Firma otsesekulud olid 22000 €. Intressimäär oli 10%. Firma omanik oleks mõnes teises firmas töötades võinud teenida 21000 €. Firma omanik oli firmasse paigutanud oma kapitali 25000 €. Firma aastatulu oli 55000 €. Majanduslik kasum on: Vali üks: a
· Mis ulatuses riik maksab · ,,konkurents turu pärast" VS ,,konkurents turul" · Terminali asukoht · Tarbijate arv, asustus, paiknemine · Geograafia Millest sõltub pakkumine transpordis? · Teenuse pakkumise kulud · Hind, millega teenust saab müüa · Teiste teenuste kasumlikkus, mida pakutakse ühendatuna (joint supply) · Nõudlus ja pakkumine sõltuvad osaliselt teineteisest Kasumit maksimeeriv pakkumine · Kui firma on hinnavõtja, st on väike tegija ja peab müüma turuhinnaga või on hind reguleeritud, on parimaks strateegiaks pakkuda kogust Qp, mille juures piirkulu võrdub müügihinnaga. Vangi dilemma Kaks kurjategijat arreteeritakse ja viiakse eraldi kongidesse. Politseil ei ole piisavalt tõendeid arreteeritute peamises kuriteos süüdimõistmiseks ning annab kummalegi võimaluse kaaslane välja anda kui kumbki partnerit välja ei anna, saavad mõlemad
Piirtulu (MR) 0 125 115 105 95 85 75 65 Hind(P) 135 130 125 120 125 110 105 100 Kasum 35 60 75 80 75 60 35 0 a) Keskmine kulu leitakse kogukulu/ toodang. Piirkulu võrdub kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega. Piirtulu võrdub kogutulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega.Kasumit maksimeeriv tootmismaht on selline, kus MC=MR. Antud juhul täpselt sellist olukorda ei eksisteeri, aga sellele kõige lähem on kui MC=100 ja MR= 105. Sel juhul oleks kasum 80. Järelikult tuleks toota 4 ühikut. b) Piirtulu ja hinna seos. Hind on kogutulu/ koguprodukt , piirtulu aga kogutulu muutus/ koguprodukti muutusega c) Kui fikseeritud kulud kasvaksid 30 euro võrra, lisanduks see summa igal juhul kogukulule, olenemata mitu ühikut toodetakse
ikka väiksem ja väiksem Küsimus 14 Mastaabisääst võimaldab selgitada: 4/10 Arvestustest 4.1 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. mille poolest erinevad püsi ja küsimus muutuvkulud b. milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus c. miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on Ukujuline d. miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõkub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis Küsimus 15 Iga isokvantide kaardi puhul isokvantide
vahenduseta ning mida tarbitakse kollektiivselt. Tõene Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. -Vale Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. - Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. - Tõsi Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. - Vale A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. - Vale Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Tõene Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõene Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. – Vale Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. - Vale
töötaja käsutusse keskmiselt üha vähem töövahendeid). b) Kujutage graafikul andmetele vastav tootmisfunktsioon (L horisontaalteljel, Y vertikaalteljel) c) Kujutage eraldi graafikul tööjõu piirprodukti joon (vertikaalteljel MPL ja horisontaalteljel L). d) Oletame, et reaalpalk W/P=6. Kui ettevõttes on alguses 3 töötajat, kas siis peaks töötajaid juurde palkama või mitte? Aga kui töötajate esialgne arv on 7? Tasakaalutingimus (st ettevõtte kasumit maksimeeriv tingimus): W/P=MPL, ehk piirjuhtumil makstakse igale töötajale palka, mis on võrdne tema piirproduktiga (st viimase töötaja palkamisel teenib ettevõte nullkasumit). Kui W/P=6, siis tabeli kohaselt peaks ettevõte palkama 5 töötajat, seega tuleb esialgsele kolmele 2 lisaks võtta. Kui alguses on 7 töötajat, siis sama reaalpalga korral peaks 2 töötajat vallandama, sest optimaalne töötajate arv on 5.
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 23 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 24 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 25 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 26 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
a) AFC, AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole; b) AVC, ATC ja MC kõverad nihkuvad ülespoole; c) AFC ja AVC kõverad langevad allapoole; d) kõik variandid on valed. 28. Pikal perioodil a) võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid; b) võib firmal olla kahanevaid tulusid; c) ei või varieerida ühtki sisendit; d) pole firmal mingeid püsikulusid. 29. Mastaabisääst võimaldab selgitada: a) milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus; b) miks firma pika perioodi keskmise kulu kõver on U-kujuline; c) miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga viimase miinimumpunktis; d) mille poolest erinevad püsi- ja muutuvkulud. 30. Vt. joonist. Nende kõverate asupaik üksteise suhtes väljendab: a) kasvavate alternatiivkulude seadust, b) kasvavat ja kahanevat mastaabisäästu; c) püsikulude mõju ATC-le, kui toodangukogus kasvab; d) kahanevate tulude seadust. II
Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. - ÕIGE TEST 10 (raha ja eelarvepoliitika) Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. ÕIGE Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet ÕIGE Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga VALE Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil VALE Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks ÕIGE Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke ÕIGE Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika ÕIGE Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE
30 0,5 15 6000 0,5 0,2 40 0,5 20 10000 0,5 0,4 50 0,5 25 18000 0,5 0,8 60 0,5 30 34000 0,5 1,6 70 0,5 35 66000 0,5 3,2 Ettevõte maksimeerib kasumi tootes mahus kus piirtulu võrdub piirkuluga (MR=MC). Kasumit maksimeeriv tootmismaht jääb praegu 40 000 ja 50 000 muna vahele.
2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. Kokku MUS 20 18 16 15 13 11 9 8 110 MUT 14 12 11 10 9 7 5 2 70 a) Nii kauba S kui ka kauba T hind on 2 kroon ning sissetulek on 18 krooni. Missuguses koguses kumbagi kaupa otsustatakse tarbida, et maksimeerida kogukasulikkus. Miks? Kasulikkust maksimeeriv tarbija valib alati sellise tarbimiskomplekti, mille korral kulutatakse ära planeeritud tarbimiseelarve nii, et piirkasulikkuste ja hindade suhted oleksid võrdsed. Seega peavad kehtima järgmised kaks tingimust: Lähtudes ette antud hindadest ja sissetulekust ning teada olevast piirkasulikkusest, teeb tarbija oma parima valiku, tarbides kuus ühikut kaupa S ja kolm ühikut kaupa T. Seega: b) Selgita, mida iseloomustab asendamise piirmäär
Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. - ÕIGE TEST 10 (raha ja eelarvepoliitika) Optimaalne maksusüsteem on laia maksubaasiga, st maksustatakse võimalikult paljusid objekte. ÕIGE Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet ÕIGE Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga VALE Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil VALE Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks ÕIGE Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke ÕIGE Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika ÕIGE Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 7 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ostuvõime pariteet tähendab, et erinevatel turgudel on samadel kaupadel sama hind (väljendatuna erinevates valuutades). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 10 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
TKF kindlasti majanduskahjumit (P < ATC majanduskahjum), kui aga hind on väiksem kui AVC, siis tuleks firmal lühiperioodil tootmine lõpetada, sest nn sulgemishind ongi P=AVCmin=MC; allpool sulgemishinna taset ei ole aga firmal mõtet tootmist jätkata, kuna majanduskahjum on suurem kui püsikulud TFC; 2.c; kuna tooteühiku hind P on täielikult konkureeriva firma TKF puhul võrdne ka piirtuluga MR ning keskmise kogutuluga ATR, siis tuleb vastavalt ,,kuldreeglile" valida kasumit maksimeeriv toodangu kogus põhimõttel MR=MC, seega arvestades MR ja MC kõverate lõikepunkti kogus q3; 3.b; nn kasumiläveks on hinnatase P=ATCmin, seega firma saab majanduskasumit seni, kuni tooteühikuhind ei ole langenud alla keskmiste kogukulude ATC madalaimat taset (milleks on ATC ja piirkulu MC kõvera lõikepunkt); järelikult majanduskasumit teenib firma seni, kuni hind on kõrgem kui 17 krooni; 12. 1
hinda tõstab. Monopoolselt konkureerival firmal puudub pakkumiskõver. Monopoolselt konkureeriv firma sarnaneb monopoliga, kuna tal on negatiivse tõusuga nõudluskõver ja tal on mingi kontroll oma toodete hinna üle. Teiselt poolt sarnaneb ta täielikult konkureeriva firmaga, kuna pikal perioodil saab ta tänu turule tuleku ja sealt lahkumise kergusele ainult normaalkasumit. MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KASUMIT MAKSIMEERIV KOGUS JA MÜÜGIHIND: MONOPOOLSELT KONKUREERIVA FIRMA KAHJUMIT MINIMEERIV KOGUS JA HIND Oligopol- Turustruktuur, kus on väike arv müüjaid, kes võivad toota homogeenset kaupa (näiteks nafta või teras), aga ka diferentseeritud kaupa (näiteks autod). KARTELL- Kartell tagab firmale suurema kindlustunde konkurentide käitumise suhtes ja tõrjub ühiselt uute firmade katseid sellesse harusse tulla. Kartelli firmad vähendavad oma tootmismahtu, tõstavad hinda ja takistavad uute firmade
7 25 175 25 25 8 25 200 25 25 9 25 225 25 Joonis 8.1 Nõudlus, hind ja kogutulu täieliku konkurentsiga turul 8.1.2 Kasumit maksimeeriv kogus Majanduslik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. Kasumi maksimeerimine on sama mis kogutulu ja kogukulu vahelise erinevuse maksimeerimine. Sellegipoolest ei saa täielikult konkureeriv ettevõte mõjutada hinda. Kasumit on võimalik mõjutada tootmismahu muutmisega. Joonis 8.2 iseloomustab täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte kogutulu, kogukulu ja kasumit. Kogukulu on 25 krooni päevas ka siis kui tootmine on 0, sest isegi mitte midagi tootes on olemas teatud
Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene 3. Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus. Tõene 4. Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks. Tõene 5. Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke. Tõene 6. Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga. Väär 7. Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9
Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 – raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene 3. Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus. Tõene 4. Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks. Tõene 5. Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke. Tõene 6. Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga. Väär 7. Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika. Tõene 8. Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge. Väär 9
t ta sõltub nende hüvise nõudlusest, mille valmistamiseks teda on kasutatud. Ressursside hindadel on väga suur tähtsus, kuna nad mõjutavad sissetulekute suurust ja jaotust; neil on oluline roll piiratud ressursside kasutamisel ja neist oleneb see, kuidas firmad ressursse oma toodangu valmistamiseks kombineerivad. Piirprodukti väärtus (VMP) näitajat mis ühendab tegureid, millest ressursi nõudlus sõltub: Hüvise turuhind ja ressursi piirprodukt. Kasumit maksimeeriv firma palkab iga ressurssi niisuguse koguse, mille juures ressursi piirprodukti tulu võrdub piirprodukti kuluga. 42 Ehitise defineerimine. Ehitustegevuse liigid. Nõuded ettevõtja tegutsemisele ehitusalal. Vastutav spetsialist ehituses. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Ehitustegevuse liigid: Ehitise püstitamine Laiendamine Rekonstrueerimine
(keskmine tulu) ja täiendava kangameetri müümisest või mittemüümisest tingitud kogutulu muutust (piirtulu). Näiteks, kui üks kangatootja müüb 7 meetrit kangast, on tema kogutulu 175 krooni (punkt a). Et iga lisanduv kangameeter toob endaga kaasa konstantse summa lisandumise (meie näites 25 krooni), on kogutulu kõver tõusev sirge. Joonis 9.2 Nõudlus, hind ja kogutulu täieliku konkurentsiga turul Kasumit maksimeeriv kogus Majanduslik kasum on kogutulu ja kogukulu vaheline erinevus. Kasumi maksimeerimine on sama mis kogutulu ja kogukulu vahelise erinevuse maksimeerimine. Sellegipoolest ei saa täielikult konkureeriv ettevõte mõjutada hinda. Kasumit on võimalik mõjutada tootmismahu muutmisega. Joonis 9.3 iseloomustab täieliku konkurentsiga turul oleva ettevõtte kogutulu, kogukulu ja kasumit. Kogukulu on 25 krooni päevas ka siis kui tootmine on 0, sest isegi mitte midagi tootes on olemas teatud
4. a) Majandusharu kogunõudlus ja pakkumine b) Üksikfirma nõudluskõver Joonis 11.5. Kasumit maksimeeriv toodangumaht Kulud ja tulud Tootmismahu C puhul on lisandunud tooteühiku eest saadav täiendav tulu CA, täiendav kulu aga BC, selle tõttu selle toote lisaühik toodetakse, sest see suurendab kogukasumit BA võrra. Toodangumahtu H aga ei ole kasulik toota, kuna see vähendaks kogukasumit FG võrra. Kasumi, maksimeerimiseks suurendab firma toodangumahu tasemeni E, kuid mitte rohkem. Kulud, tulud, hind Joonis 11
ülespoole; c) AFC ja AVC kõverad langevad allapoole; d) kõik variandid on valed. 28. Pikal perioodil a) võib firma varieerida enamikku, aga mitte kõiki sisendeid; b) võib firmal olla kahanevaid tulusid; c) ei või varieerida ühtki sisendit; d) pole polefirmal firmalmingeid mingeidpüsikulusid. püsikulusid. 29. Mastaabisääst võimaldab selgitada: a) milline on firma kasumit maksimeeriv toodangukogus; b)miks firma miks pika firma perioodi pika keskmise perioodi kulu keskmise kõver kulu on on kõver U-kujuline; U-kujuline; c) miks firma lühiperioodi piirkulukõver lõikub lühiperioodi keskmise muutuvkulu kõveraga
Tõene Arvestustest 6.2 1. Turu puudulikkused on: tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine, sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus ja ebaõiglane tulude jaotus. Tõene 2. Valitsuse stabilisatsioonipoliitika eesmärk on majandustsüklist lahtisaamine. Väär 3. Milton Friedman tõestas, et turg kukub läbi ja John M. Keynes, et ka valitsus võib läbi kukkuda. Väär 4. A. Lafferi arvates (lafferi kõver) ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Tõene 5. Heaolumajanduse teooria arvestab lisaks pareto-efektiivsuse kriteeriumile ka ressursside paigutusega seonduvat tulude jaotust ühiskonnas. Tõene 6. Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. Tõene 7. Otseste maksudega maksustatakse tulu teenimist. Tõene 8. Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Väär 9
perspektiivis p jja see,, et tööpuudus p on olemas,, arvatakse olevat lühiajaline ja iseenesest kaduv probleem. Tööturul toimuvad protsessid taanduvad kahele neoklassikalised postulaadile. Esimene. Palk võrdub tööst saadava tuluga, W/P = MPL. Kasumit maksimeeriv tingimus: firmad palkavad uusi töölisi, kuni viimase töölise palk on võrdne sellelt tööliselt saadava tuluga. Tööviljakus sõltub otseselt tööoskustest ja seadmetest. Väheneva kasumi tõttu tööst saadav tulu väheneb koos iga uue töölise värbamisega. See idee on tööjõu nõudluse kõvera aluseks. aluseks Teine. Palk on võrdne töö marginaalse ebakasulikkusega, W/P = MDUt. Iga otsus töötada sisaldab lõhet sissetuleku ja vaba aja vahel
Firmad on suhteliselt sõltumatud. Lühiperioodi kasum Firmal on võim oma toodangu hinna üle Demand kõver on suhteliselt elastne (nõudluskõver) võrreldes monopoliga (on olemas asenduskaubad). D-kõver (nõudluskõver) seda elastsem (laugem), mida rohkem on konkureerivaid firmasid ja mida vähem on toodang diferentseeritud. Puudub pakkumiskõver, nagu monopolil. Kasumit maksimeeriv kogus o MR=MC ja MR
AVC (hind ületav muutuvkulusid, nii saab osa püsikuludest tasutud).
14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17. Milline muutuja on tootmisfunktsioonide puhul tavaliselt konstantne, fikseeritud suurus? tootmistehnoloogia 18. Kasum võrdub kogutulud miinus kogukulud 19. Kasumit maksimeeriv firma palkab tööjõudu seni kuni MPL = W/P 20. Tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, kui: F(z·K, z·L) = z·Y 21. Laenude intressimäärad sõltuvad esmajoones laenuaja pikkusest, laenu riskiastmest, laenu käsitlemise meetoditest = kõigist ülaltoodutest 22. Kui rahvamajanduse sääst on samasuunaliselt (positiivselt) seotud intressimääraga, siis tehnoloogiline uuendus, mis suurendab investeeringute nõudlust: nihutab investeeringute nõudluskõvera vasakule 23
30. Selgitage piirtoodangu ja rahaühiku piirtoodangu mõisteid ning nende erinevusi. Mingi teguri piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist võib nim rahaühiku piirtoodanguks. See näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. 31. Kuidas leitakse ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht? Kujuneb sellise tootmismahu korral, kus piirkulu võrdub piirtuluga. 32. Miks ja mille poolest erinevad ettevõtte lühiajaline ja pikaajaline pakkumiskõver? Kuna lühikest aega on võimalik, et müügituluga jäetakse ära vaid muutuvkulu ja püsikulud jäävad katmata, siis lühiajalises perspektiivis jätkatakse hinna langemisel tootmist, kuni hind katab keskmise muutuvkulu. Kui hind langeb madalame, on ettevõttel mõteks tootmine lõpetada
= (5) Ppiim Pleib Tulles nüüd tagasi konkreetse näite juurde, siis tingimust (5) järgides näidatakse, kuidas tarbija maksimeerib oma kasulikkust. Esiteks on tarbijal võimalik valida joonisel 12 näidatud tarbimiskombinatsioonide vahel, mis toovad tarbijale kasulikkust nii, nagu seda on näidatud tabelis 3. Kasulikkust maksimeeriv kombinatsioon on 3 leiba ja 4 piima, sest siis on rahuldatud tingimus (5). Kui tarbija ostaks 2 leib ja 6 piima, siis tooks piimale kulutatud viimane kroon kasulikkust 3,2 kr, leivale kulutatud viimane kroon aga 4,5 kr. Eespool kirjeldatud reegli kohaselt tuleb sellises olukorras juua vähem piima, kuna see suurendab kogukasulikkust. 27 PDF Creator - PDF4Free v2
Kogutulu ja kogukulu kõverate vaheline erinevus on kasum. Kangatootja saab kasumit kui ta toodab rohkem kui 4 ja vähem kui 12 meetrit kangast päevas. Tootes 4 või 12 meetrit kangast päevas on kogutulu võrdne kogukuluga. Kangatootja kasumit, mis on välja arvutatud tabeli viimases veerus, iseloomustab joonise teine pool. Kangatootja saab kasumit kui kogutulu kõver asub kõrgemal kogukulu kõverast (kasumi kõver asub siis kõrgemal horisontaalteljest). Meie näites on kasumit maksimeeriv tootmismaht 9 meetrit kangast päevas. Sellise tootmismahu juures on kasum 40 krooni päevas. Kogutulu ja kogukulu TR TC Kogus Kogutulu Kogukulu Kasum (Q) (TR) (TC) (TR-TC)
vastava eesmärksusteemi formuleerimist? · Otsustaja ei ole enamasti oma strateegilisi pikaajalisi puudlusi piisava selgusega enda jaoks määratlenud ja seega puudub uldine kriteerium, mille alusel konkreetsetes luhiajalistes otsustusulesannetes sihti seada. · Otsustaja ei ole ratsionaalne kasulikkust maksimeeriv arvuti, vaid emotsionaalne olevus. Hetkeemotsioonid ja luhiajaliselt saavutatavad kasud võivad pikema perspektiivi varjutada, samas võivad need aga ka märku anda strateegilise sihi mittevastavusest subjekti olemusele ja tegutsemiskeskkonna tingimustele. · Eesmärk peab olema vastavuses otsustaja käsutuses olevate ressurssidega. See tingimus kehtib uhtviisi
Alternatiivide elluviimise võimalike tulemuste prognoosimisl huvitab otsustajat eelkõige eesmärgi suunas liikumine, mida ta hindab positiivsena. Eesmärgist kaugenemist hindab otsustaja negatiivse tulemusena. Keerulisemate eesmärksüsteemide puhul ilmneb sageli, et ühe komponendi osas lähenetakse eesmärgile, aga teise osas kaugenetakse eesmärgist ja tuleb leida üldist kasulikkust maksimeeriv kompromiss. - Suvalise alternatiivi elluviimise tulemus on üldjuhul kvalitatiivselt mitmemõõtmeline nähtus, mis mitmesuguste seoseahelate kaudu ilmneb eri kohtades ja erineval ajal. Seetõttu on tähtis mitte ainult tulemuste vektori oluliste komponentide väljatoomine, vaid tuleb ette näha ka nende ilmnemise aeg ja koht. - Alternatiivi elluviimise tulemuste prognoosimisel tuleb arvestada ka ajategurit ja koguni kahest
annaabi.ee 
