a. Väär 1 m on pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1/c sekundiga, kus c=299792458 m/s , on ühikusüsteemist sõltumatu konstant b. Tõene 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas vaheskaala f. tuule tugevus Beauforti skaala järgi (pallides) järjestusskaala 8. Põhiline erinevus järjestusskaala ja suhteskaala vahel on see, et a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata b. suhteskaala jaotisi tähistatakse numbritega, järjestusskaala korral numbreid ei kasutata c
Enesekontrolli test 1 1.Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast kõige vähem informatiivsem nimiskaala suurema informatiivsusega järjestusskaala kõige informatiivsem intervallskaala Esita 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõuuuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. inimese vanus tunnus Eesti elanikkond üldkogum need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum
Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6
ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus - Likert skaala – hoiakute mõõtmise skaala
iriidiumi sulamist valmistatud prototüübi vastavate kriipsude vahel temperatuuril 0°C. a. Väär 7. Millist tüüpi mõõteskaaladega on tegemist? a. elektrilaeng (positiivne, negatiivne) - nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides - suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) - järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas - vaheskaala f. tuule tugevus Beauforti skaala järgi (pallides) järjestusskaala 8. Põhiline erinevus järjestusskaala ja suhteskaala vahel on see, et a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata 9. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute hulka kuuluvad a. Kelvin b. Kilogramm
1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid
rahvastikus. Suhteskaala Skaalal kõik 4 skaala omadust: erinevus,suurus,võrdne intervall,nullpunkti olemasolu. Intervallskaala Intervallid väärtuste vahel on võrdsed läbi kogu skaala (nim ka vahemikskaala).Nt. -20 -10 0 +10 +20 10. Nominaalskaala tunnused ja näide? Mõõdab üksnes erinevuste omadust. Nt. 1 2 3 4 5 Vallaline Abielus Vabaabielus Lesk Lahutatud 11. Ordinaalskaala tunnused ja näide? Ehk järjestusskaala mõõdab erinevust suuruses. Nt. 1 2 3 4 5 Algharidus Põhiharidus Keskharidus Kõrgem haridus Teaduskraad 14. Too näide Guttman´i skaala kohta? Pikkuse kohta 1. olen pikem kui 160 cm 2. olen pikem kui 163 cm 3. olen pikem kui 170 cm 4. jne 15. Too näide Likert´i skaala kohta? Tõmba sobivale variandile ring ümber. Oled toodud tunnusega oma firmas nõus 5
Sissejuhatus - Test 1 1. Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast a. kõige vähem informatiivsem nimiskaala b. suurema informatiivsusega järjestusskaala c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend
Sotsiaal-demograafilline osa, lõpusõna ja tänud. Küsimuste tüübid: Avatud ( vastaja vastab oma sõnadega) Suletud (vastajale on ette antud vastuse variandid) Vastuste variandid: Selged ja täpsed, ei tohi kattuda, peavad sellegipoolest ära katma kõik vastuse variandid. 3) Tunnuste tüübid, näited selle kohta. Nominaalskaala ehk nimeskaala ( Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena nt vastaja rahvus, lemmikvärv ja perekonnaseis) Ordinaalskaala ehk järjestusskaala (Esitab vastuse variandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada nt haridustase, rahuolu hinnangu, Likerti skaala) Arvskaala (Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena) 4) Kirjeldav statistika eri tüüpi tunnuste kohta: Mood- kõige sagedasem väärtus või väärtusklass Mediaan-Punt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. Mediaan jaotab skaala
Suletud küsimused vastajale on antud ette vastusevariandid 1. Aitavad kokku hoida aega 2. Lihtsam analüüsida 3. Peab olema kindel, et kõik võimalikud vastusevariandid on esitatud 4. Tõlgenduserinevused vastamisel eri gruppide vahel 2. Nominaalskaala ehk nimeskaala 1. Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena. Näiteks vastaja rahvus, lemmikvärv, perekonnaseis 3. Ordinaalskaala ehk järjestusskaala 1. Esitab vastusevariandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada. Näiteks haridustase, mitmesugused rahulolu hinnangud vms (Näiteks: Likerti skaala) 4. Arvskaala 1. Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena 3) Tunnuste tüübid, näited selle kohta. · Nominaaltunnus Enamasti sõnaline, kuigi harvadel juhtudel võib olla ka arvuline, mõni sümbol vms
Mõelda läbi, kuivõrd vajalik on tulemuste esinduslikkus, kellele ja kui suure täpsusega peaksid olema tulemused ülekantavad Mitte esitada massiküsitluses küsimusi, mis sobivad ekspertidele Mõelda enne küsitlema asumist veelkord läbi, mida kavatsetakse tulemustega peale hakata, millised on peamised eesmärgid Teha enne suuremat andmekogumist läbi sondeeriv uuring ja prooviküsitlus SKAALATÜÜBID · Nominaalskaala: abielus, lahutatud, lesk, vallaline · Järjestusskaala: suurepärane, väga hea, hea jne · Intervallskaala: 15-19 a., 20-24 a., 25-29 a. jne Hinnanguskaala (huvitab) väga, üldiselt (huvitab), üldiselt ei (huvita), üldse ei (huvita) Võimalik tähistus: ++ + - -- Kuhu panna null? Mis sõnadega seda tähistada? Sagedusskaala sageli, mõnikord, väga harva, üldse mitte KÜSITLETAVATE VALIK Valimi suuruse tegurid:
(30 testi) "mentaalne ortopeedia" 1904 - luua teaduslik viis arenguhäiretega laste väljaselgitamiseks. Binet, A. et Simon,T. (1905) Méthodes nouvelles pour le diagnostic du niveau intéllectuel des anormaux. L'Année Psyhologique, 11,191-244. Théophile Simon (1873-1961) 1905 Binet-Simon'i skaala : 30 testi raskusastmete järgi järjestatud; standardiseeritud umbes 50 lapsega meetriline skaala intelligentsuse mõõtmiseks klassifitseerimine (järjestusskaala) idioot, imbetsill, moron (kr. moros - juhm) idee: võrdlus keskmise intelligentsusega empiiriline kriteerium: 3,5,7,9,11 aastased lapsed, õpetajate hinnagul keskmiste võimetega, Salpêtrière'i kliiniku lapsed. Näit. Test nr. 2. Motoorne koordinatsioon: Puukuubik käeseljal. Test nr. 13. Sisendatavus: Näita, kus on pildil nitchevo. Test nr. 30. Mõistete eristamine: kurb ning väsinud. 1908. Binet-Simon'i skaala: teine versioon
(30 testi) "mentaalne ortopeedia" 1904 - luua teaduslik viis arenguhäiretega laste väljaselgitamiseks. Binet, A. et Simon,T. (1905) Méthodes nouvelles pour le diagnostic du niveau intéllectuel des anormaux. L'Année Psyhologique, 11,191-244. Théophile Simon (1873-1961) 1905 Binet-Simon'i skaala : 30 testi raskusastmete järgi järjestatud; standardiseeritud umbes 50 lapsega meetriline skaala intelligentsuse mõõtmiseks klassifitseerimine (järjestusskaala) idioot, imbetsill, moron (kr. moros - juhm) idee: võrdlus keskmise intelligentsusega empiiriline kriteerium: 3,5,7,9,11 aastased lapsed, õpetajate hinnagul keskmiste võimetega, Salpêtrière'i kliiniku lapsed. Näit. Test nr. 2. Motoorne koordinatsioon: Puukuubik käeseljal. Test nr. 13. Sisendatavus: Näita, kus on pildil nitchevo. Test nr. 30. Mõistete eristamine: kurb ning väsinud. 1908. Binet-Simon'i skaala: teine versioon
· Eitust sisaldavad küsimused · Vastaja kogemusega mittehaakuvad küsimused Küsimuste vastusevariandid: · Selged ja täpsed · Ei tohi omavahel kattuda · Peavad sellegipoolest katma ära kõik võimalikud vastusevariandid Vastuste tüübid · Nominaalskaala ehk nimeskaala · Esitab või võimaldab esitada vastuse nimetuse või kirjeldusena. Näiteks vastaja rahvus, lemmikvärv, perekonnaseis · Ordinaalskaala ehk järjestusskaala · Esitab vastusevariandid sel viisil, et neid on võimalik hinnangu intensiivsuse alusel järjestada. Näiteks haridustase, mitmesugused rahulolu hinnangud vms (Näiteks: Likerti skaala) · Arvskaala · Esitab või võimaldab esitada vastused arvudena Küsimuste tüübid Lahtised küsimused. (Millist raamatut viimati lugesid? Milline on sinu kõige meeldejäävam reisisihtpunkt?)
slaidid: külmkapp, jalanõud, lilled-õitsev ja närtsiv jne), siis semantiline diferentsiaal,; eksperimendi liigid: mis on põhjuslik seos Skaleerimine- Skaalad: Nominaal- diagnostilised näitajad, sugu, klassifitseerivad tunnused ( silmade , juuste värv, lillesort, rass); gruppi kuuluvus; elukoht, isiku nimi; toidusedeli komponendid; ei jah vastused; Andmete tüüp nimeline, matemaatilised tehted EI Ordinaal- e järjestusskaala; klass/kool; finiseerimise järjekord; nõustumise määr: Matemaatilised tehted: järjestamine (min, max, kvantiilised, dispersioonanalüüs) Andmete tüüp järjestus. Intervallskaala- e vahemikskaala. Standardiseeritud skoorid mingil skaalal (testi tulemused); skaala skoorid, mis ei saa olla tegelik null ( temp.); skoorid, kus pole selge, et null tähendab mingi joone puudumist (nt matemaatiliste võimete test);
23. Põhilised mõõtmisskaalad ja nende omadused; näited ! (loeng, seminar, õpik) Nominaalskaala: mõõdab, kas objektid mingi omaduse poolest erinevad ja mitte midagi muud. Nominaalskaala jaotab objektid v. omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda number midagi muud kui ainult numbri nimetust) (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Järjestusskaala: mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Vahemikskaala ehk intervallskaala: arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel. Nullpunkt on kokkuleppeline (Celsius) Suhteskaala: omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõtmisvahend
normi jaotusesse. Võib olla normi jaotuses, aga nt eksamist läbi ei saa – siin tegemist siis mingi kriteeriumiga (nt liikluseksamitest, mille mitteületamisel eksmist läbi ei saa). 3. Peamised mõõtmisskaalad, mida andmete kogumiseks kasutatakse. Stevensi skaalad: 1) Nominaalskaala – mõõdab ainult erinevusi. Kõige nõrgem mõõteskaala. Nt sihtnumber, sugu (mees-naine), eriala. Ei saa kasutada kui aritmeetilist keskmist. 2) Järjestusskaala – mõõdab erinevusi ja suurusi. Objekte ja nende omadusi saab järjestada, kuid vahemikud skaalapunktide vahel ei ole võrdsed. Nt enamik Likerti skaalad ja teised järjestatud mõõtmised, nagu koht iludusvõitlustel või hobuste võiduajamisel. Ebavõrdsete vahemike puhul ei saa me kasutada aritmeetilist keskmist. 3) Vahemikskaala – mõõteskaala, millel on võrdsed vahemikud, kuid puudub tegelik nullpunkt (nt temperatuuriskaala)
objektiivsete meetoditega tundma õppida (näiteks üliõpilased Eestis) Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses Mõõteskaalad: Kategoorilised muutujad o Binaarne skaala – kahene skaala (binaarkood: 0;1) o Nominaalne skaala – eristab andmeid, kuid ei anna suunda ega väärtust (nt sugu, kodulinn, rass jms) o Ordinaalne ehk järjestusskaala – eristab andmeid ja annab suuna, kuid mitte vahemike (nt haridustase või subjektiivne rahulolu) Pidevad muutujad o Intervallskaala – eristab andmeid, annab suuna ja vahe nende suuruste vahel, kuid puudub nullpunkt (nt temperatuur Celvini või Farenheiti skaalal (Kelvini skaalal on defineeritud absoluutne nullpunkt -273,15°C)) o Suhteskaala - eristab kõiki eelnevaid punkte, kuid lisaks eksisteerib ka
Mõõtmine kitsamas tähenduses on skaleerimise erijuht (skaleerimise ideestiku konkreetne rakendus). 1.2.1. Skaalade tüübid I. Nominaalskaala (nimetuste skaala). Klassifitseeritavad objektid on eristatavad nimetuste alusel. Objektide (loetelu) järjekorra muutmine nominaalskaalal ei muuda klassifitseerimise alust. Näited: Kontrolltööst puudusid Ants, Mati, Jaan, Maie ja Linda. Peeter on kaval, ettevaatlik, kahtlustav, tark ja rõõmsameelne. II. Ordinaalskaala (järjestusskaala). Klassifitseeritavad objektid on reastatud ühe tunnuse alusel alanevas või ülenevas järjestuses. Selle tunnuse alusel objektide järjestuse muutmine pole võimalik. Näited: Ilm võib olla (1) külm, (2) jahe, (3) soe ja (4) kuum. Jaan on kiire jooksja. Jüri on Jaanist kiirem. Mati on ka Jürist kiirem. Meie grupi kõige kiirem jooksja on Ants. III. Intervallskaala (ühikskaala). Klassifitseeritavad objektid on reastatud ühe tunnuse alusel alanevas
4. (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? INTERVALLSKAALA - arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel (e.g IQ skaalat vaadeldakse mõnikord järjestusskaalana (konservatiivne seisukoht), mõnikord intervallskaalana (liberaalsem seisukoht) - viimasel juhul eeldatakse, et skoorid 90 ja 94 erinevad omavahel samapalju, kui 130 ja 134.(Järjestusskaala lubaks öelda ainult, et 134 on rohkem kui 130 ja 94 on rohkem kui 90 punkti). Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? SUHTESKAALA - omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine
2. sobivus Areng ja isiklik elu Lisainfo, töö iseloomustus, palgatingimused, karjäär Lõpetamine. Informatsioon edasise kohta, valikuprotseduuri iseloomustus, kandidaatide hulk, dokumentide tagasivõtmine · kriteeriumid · intervjuu struktuur · teemade järjestus (täpsed küsimused või teemad) · hindamisemärgid kokku lepitud · vahekokkuvõtted arutelu · päeva kokkuvõtted arutelu · järjestusskaala Laine Simson, Ph.D 14 Personalijuhtimine 2013 Valikuintervjuu (võimalik) Sissejuhatav osa: Te olete meile saatnud oma avalduse, cv ja kaaskirja. Millistel asjaoludel otsustasite meile kandideerida? (Kuidas tulite mõttele meile kandideerida?) Mida Te meie firma/asutuse kohta teate? (olete uurinud?) Millised olid ajendid, et lahkusite eelmisest töökohast? Töö sisu, üldiseloomustus
alternatiivi elluviimise tulemustele avaldatava mõju intensiivsust kajastavad mudelid, millega eksperimenteerides alternatiivide elluviimisest tulenevat muutuste ulatust hinnata. 183. Selgitage näitajate erinevate mõõteskaalade olemust ja erinevusi. - Nimetuste skaala – kasutatakse vaatlusaluste objektide kandmiseks mingitesse kvalitatiivselt erinevatesse klassidesse, puudub nullpunkt ja erinevuste mastaap (sugu). - Järjestusskaala – kasutatakse objektide järjestamiseks ühe või mitme tunnuse alusel, mõõteskaala arvulised väärtused määravad objektide järjestuse, aga ei edasta informatsiooni eelistuste kohta, puudub nullpunkt ja erinevuste mastaap (missivõistluste kolme parema järjestus). - Intervallskaala – kasutatakseobjektide omaduste erinevuste suuruse peegeldamiseks. Suvaline nullpunkt ja mastaap.
Frères & Cie, 1903. (30 testi). “mentaalne ortopeedia” 1904 - luua teaduslik viis arenguhäiretega laste väljaselgitamiseks. Binet, A. et Simon,T. (1905) Méthodes nouvelles pour le diagnostic du niveau intéllectuel des anormaux. L’Année Psyhologique, 11,191- 244. Théophile Simon (1873-1961) 1905 Binet-Simon’i skaala : 30 testi raskusastmete järgi järjestatud; standardiseeritud umbes 50 lapsega meetriline skaala intelligentsuse mõõtmiseks. Klassifitseerimine (järjestusskaala). idioot, imbetsill, moron (kr. moros - juhm) idee: võrdlus keskmise intelligentsusega empiiriline kriteerium: 3,5,7,9,11 aastased lapsed, õpetajate hinnagul keskmiste võimetega, Salpêtrière’i kliiniku lapsed. Näit. Test nr. 2. Motoorne koordinatsioon: Puukuubik käeseljal. Test nr. 13. Sisendatavus: Näita, kus on pildil nitchevo. Test nr. 30. Mõistete eristamine: kurb ning väsinud. 1908. Binet-Simon’i skaala: teine versioon
muude väärtuste omistamisel. Ainus reegel on: ühele ja samale omaduste klassile (liigile) ei tohi omistada erisuguseid väärtusi, erinevatele klassidele ei tohi omistada üht ja sama väärtust. Nominaaltunnuste analüüsi võimalused piirduvad väärtuste esinemissageduse loendamisega, väärtuste võrdlemisega. Neid analüüsimeetodeid, kus väärtustele tuleb rakendada aritmeetilisi tehteid, ei saa nominaaltunnuste puhul kasutada. o Järjestusskaala aluseks on väärtuste järjestamine. Järjestusskaalal mõõdetud tunnustele (järjestustunnustele) võib rakendada mistahes tehet, mis ei muuda tunnuse väärtuste järjekorda ja säilitab indiviidide naabrussuhted selles. Problemaatiline on järjestustunnuste liitmine ja lahutamine, seega ka keskmise väärtuse arvutamine, sest neis teisendustes käsitletakse tunnuse väärtusi kui arve. Neid tehteid võiks rakendada
annaabi.ee 
