Töö teoreetilised alused: Noonius: Paljudel mõõteriistarel, sh. Nihik ja kruvik, on paralleelselt liikuvale osale mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Lugemi fikseerimine on mõõtekriipsu kokkulangemisel mõõteskaala mingi kriipsuga võrdlemisi täpne, kuid mitteühtimise korral silmaga kümnendikosade hindamine ei anna täpset tulemust. Täpsuse lisamiseks lisatakse põhiskaalale lisaks abiskaala, noonius, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse põhiskaala pikkusest a lühem a/n võtta, kus n on nooniuse jaotiste arv. Nooniuse täpsuseks nimetatakse suurust T=a-an=a/n. Kui nooniuse nullkriips asetata kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, ei ühti nooniuse esimene
mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a
Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a
mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a
Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a
02.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku Nihik, kruvik, mõõdetavad esemes (toru, plaat) kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Töö teoreetilised alused Noonius Paljudel mõõteriistadel on mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa, millele on märgitud mõõtekriips. Mõõtmisel määratakse mõõtekriipsu asukoht mõõteskaala suhtes. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt. Kui mõõtekriips ei ühti aga skaala kriipsuga, siis on näidu leidmine vähem täpne, sest skaala kümnendikosade hindamine toimub silma järgi. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips
Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Noonius ehk vernjee on mõõteriista täpsust suurendav vahend (abiskaala), millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi. See on mõõteriistadel mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa. Nooniuse jaotise pikkus a n on põhiskaala jaotise pikkusest a lühem a/n võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv (skaala jaotise pikkus on kahe naaberkriipsu vahelise kaugus sellel skaalal). Kui nooniuse nullkriips panna kohakuti põhiskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti põhiskaala lähima kriipsuga, vaid jääb sellest maha a/n võrra, teine kriips jääb maha 2*a/n võrra jne. Nooniuse viimane kriips ühtib jälle
Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 OT Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine, balistilse Ballistiline pendel, vedrupüstol, pendliga. kuulide komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik.. Skeem: Kuuli kiirus määramine l 0 = ...... ±..... cm, D=.......±....... cm, R= ......±......... cm, M = ......±.......cm M = .......± ......... g Katse nr. 1 2 3 4 5 Mikroosuti algnäit Mikroosuti lõppnäit Nihe s0 = n- n , cm ss= ..... ±......... cm
2. -8. Mõõteskaala lugem lv lp rj rj^2 2 19,435 22,05 1,3075 1,70955625 3 19,285 22,67 1,6925 2,86455625 4 19,16 22,8 1,82 3,3124 5 19,04 22,91 1,935 3,744225 6 18,94 23,03 2,045 4,182025
Kaalud... 6 klass Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. Esimene pikkusühik oli ,,Jalg". Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. Käsisüld on kõrvale sirutatud käte sõrmeotste vahemaa, seda kasutasid vene talupojad. Muinasajal kasutati Eesti majapidamises kuivainete mõõtmiseks vakka ja kämmalt. Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11. saj, need kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli...
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 TO: Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine Ballistiline pendel, vedrupüstol, ballistilise pendliga kuulide komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik Skeem: 3. Katseandmete tabelid Kuuli kiiruse määramine L0=....±.... cm , D=....±.... cm , R=....±.... cm, m=....±.... g , M=....±.... g . Katse nr. 1 2 3 4 5 Märkosuti algnäit n0 Märkosuti lõppnäit n Nihe s = n - n0 , cm s = ....±.... cm 4. Arvutused
Mulla infiltratsioon Infiltreerumise kiiruse saamiseks mõõdetakse aeg, mis kulub mullapinnal lasuva vee taseme alanemiseks teatud vahemaa võrra. Aja jooksul see kiirus väheneb, sest mullapoorid täituvad veega. Kui muld on veega küllastunud, muutub infiltreerumsie kiirus ühtlaseks. Kui muld on küllastamata, siis on infiltreerumise kiirus suur. Küllastatud mulla puhul on kiirus ühtlane ning sõltub mulla lõimisest ja struktuurist. Kui maapind on täielikult küllastunud ja ei suuda enam vett läbi mullapooride juhtida, läheneb kiirus nullile. Kasutamine: Alustuseks tuleb valida koht, mis asuks mulla kirjeldamise kohast 2-5 meetri kaugusel. Seejärel tuleb ehitada infiltromeeter. Kõige lihtsam on lõigata purkidel põhjad alt ja seejärel märkida purkide siseküljele mõõteskaala millimeetrites (nt. 20-40mm vahedega). Juhul, kui taimkate ei ole maapinnaga ühetasane, siis tuleb see lõigata ühetasaseks ja eemaldaga lahtine orgaani...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Mihkel Matson Teostatud: Õpperühm: IATB11 Kaitstud: Töö nr: 18 OT allkiri: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum veega Skeem Töö käik Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist 1. Kaaluge koormised (3...5 tk.). 2. Mõõtke iga koormisega vedru pikenemine l. 3. Arvutagevalemist (1) vedru jäikus k ja valemist (3) omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (10...20) aja kaudu. Katsetulemused tabelisse 1. 5
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 28 OT Pindpinevus Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised tilga meetodil. kaalud. Skeem 1. Pipett 2. Kraan 3. Anum 4. Mõõtemikroskoop 5. Nihutatav tuubus Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 7 OT: Impulsi jäävuse seadus Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline pendel, vedrupüstol, kuulide pendliga. komplekt, tehnilised kaalud, mõõteskaala, mõõtejoonlaud, nihik Joonis Töö teoreetilised alused Ballistilseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille võnkeperiood on palju suurem võnkumist põhjustanud mõju kestvusest. Antud töös kasutatav ballistiline pendel kujutab endast suure massiga keha - osaliselt plastiliiniga täidetud silindrit massiga M, mis on riputatud pikkade, kergete ja venimatute niitide külge.
5. Kui suur on nooniuse täpsus, kui 10 nooniuse jaotist vastab 29 põhiskaala jaotisele, millest igaühe pikkus on 1 mm? an=29/10=2,9 mm. Esimene kokkulangemus toimub skaalakriipsul 3mm seega nooniuse täpsus on 3-2,9=0,1 6. Kuidas võetakse nooniuse abil lugem? Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M (joonis 1.1 b). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M . 7. Kuidas leida risttahuka ruumala liitmääramatus? 8. Mida iseloomustab relatiivne viga? Relatiivne viga = absoluutne viga/ suuruse tõeline väärtus. Iseloomustab, kui täpselt on antud suurus mõõdetud, võrreldes tema tõelise väärtusega. 9. Mõõtmisel nihikuga, mille nooniuse täpsus on 0,05 mm, saadi pikkuseks mõõtmisel tulemuseks 5,35 mm
Mõõtmisi teostage selliselt, et mikroskoop liiguks kogu aeg ainult ühes suunas. See võimaldab vältida kruvinihuti vabakäigust tekkivat viga. Selleks viige näiteks mikroskoop algul niipalju vasakule, et tema niitrist jääks vasakule kõigist mõõdetavatest rõngastest. Seejärel hakake mikroskoopi kruvinihuti abil nihutama tagasi paremale ning viige niitrist esmalt kohakuti kõige suurema rõnga vasakpoolse äärega (joon. ). Lugege mõõteskaala näit. Nihutades nii mikroskoopi ringide tsentrile järjest lähemale, määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste vasakpoolsetele äärtele vastavad näidud. Keerates mikroskoopi ikka ainult paremale, viige niitrist üle tsentri kõige väiksema mõõdetava rõnga parempoolsele äärele. Selliselt määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste parempoolsetele äärtele vastavad näidud. Mõõtmine lõpeb kõige suurema rõnga parempoolsel äärel.
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 TO: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõltuvuse uurimine. Vedrud, koormised, ajamõõtja, Vedrupendli sumbusvusteguri ja mõõteskaala, anum veega logaritmilise dekremendi määramine. Skeem: 3.Katseandmete tabelid Tabel 3.1 Võnkeperioodi sõltuvus koormise massist ja vedru jäikusest Katse m± l ± (l), T ± T, T2 ± T2, k ± k, T0 ± N t ± t, s nr. m, g cm s s2 N/m T0, s Tabel 3.2 Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Vedru nr. .
Newtoni rõngad KATSEANDMETE TABEL T E I S E N D U S E D O N V A L E D ! ! Tabel 1: Newtoni rõngaste mõõtmine Mõõdeti heledaid rõngaid. Mõõteskaala lugem Rõnga jrk. nr. j Vasak äär lv Parem äär lp 1 10,97 13,33 1,180 1,39240 2 10,74 13,57 1,415 2,00223 3 10,57 13,71 1,570 2,46490 4 10,43 13,85 1,710 2,92410
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 8.10.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 18 OT: Vedrupendli vabavõnkumine Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala. tuvuse uurimine koormise massist ja vedru jäikusest. Skeem Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l: mg k l (1)
· Toide: 1x12V A23 patarei (kaasas) · Tööaeg 150-200h · Mõõtmistase: 1,5 korda sekundis, nominaal · Fotoanduri mõõtmed: 115 x 60 x 27 mm · Mõõtmed 188 x 64,5 x 24,5 · Kaal: 160g 3) Tööpõhimõte ja skeem Luksmeetri ehk valgustiheduse mõõturi tööpõhimõte on võrdlemisi lihtne. Mõõdetavale kohale tuleb asetada luksmeetri mõõteosa, milles asub fotoandur. Samuti tuleb valita soovitav mõõteskaala ekraani all asuvalt funktsioonilülitilt. Antud luksmeetri skaala võimaldab valida nelja erineva mõõtepiirkonna vahel väärtustes 1mlx 50klx. Kui vajalik piirkond valitud vajab mõõteriist mõne hetke mõõtmise sooritamiseks ning kuvab tulemi ekraanile. Kuna antud mõõteriistal on automaatne nullimine, kaob mõõtetulemus peagi ekraanilt, nii et tulemus tuleb koheselt fikseerida. Tähtis on teada ka nüanssi, et mõõtmise hetkel peab olema luksmeetri anduri osa stabiilselt paigal
U C L t l 2 3 (5) t - Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 ep - metallmõõtelindi lubatud piirhälve l – pool mõõteskaala jaotise pikkuse väärtusest Keerdvõnkumise periood ja selle määramatus: t Ti N 1 n T Ti n i 1 (6) T T n 2 i U A T t n 1, i 1 n n 1 ep
1. KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama maastikuala kaardil Topograafilised leppemärgid 1. Joonleppemärgid 2. Pindleppemärgid 3. Mõõtkavatud leppemärgid
2. Piluga ekraan nihutatakse difraktsioonivõrest 500 mm kaugusele; 3. Küünalt tuleb vaadata läbi difraktsioonivõre ja läbi mõõteskaalas oleva pilu nagu on illustreeritud joonisel 2; 4. Vaadates läbi difraktsioonivõre peavad mõlemal pool pilu nähtavad difraktsioonispektrid olema mõõteskaalaga paralleelsed, vastasel juhul tuleb korrigeerida difraktsioonivõre asetust raamis selliselt, et spektrite kalle mõõteskaala suhtes kaoks; 5. Määratakse esimest ja teist järku spektrite punase ja violetse piiri kaugused pilust; 6. Ekraani kaugust difraktsioonivõrest vähendatakse 400 mm-ni ning määratakse spektrite punase ja violetse piiri uued kaugused pilust; 7. Mõõtmistulemused kantakse tabelisse; 8. Arvutatakse esimest ja teist järku spektrite järgi punasele ja violetsele piirile vastavad lainepikkused; 9
Veaarvutus
0,05
Juhuslikud vead langemisaja mõõtmisel (mõõtevahendi süst. viga: /T % s)
1 katseseeria (m = 43,8 g) 2 katseseeria (m = 87,3 g) 3 katseseeria (m = 131,7 g)
nr ti,s
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku nihik, kruvik, mõõdetavad esemed kasutamine mõõtmisel. Skeem Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele,
testid! Küsimus on järeldustes, mis testide põhjal tehakse – kas kuulub teatud normi jaotusesse. Võib olla normi jaotuses, aga nt eksamist läbi ei saa – siin tegemist siis mingi kriteeriumiga (nt liikluseksamitest, mille mitteületamisel eksmist läbi ei saa). 3. Peamised mõõtmisskaalad, mida andmete kogumiseks kasutatakse. Stevensi skaalad: 1) Nominaalskaala – mõõdab ainult erinevusi. Kõige nõrgem mõõteskaala. Nt sihtnumber, sugu (mees-naine), eriala. Ei saa kasutada kui aritmeetilist keskmist. 2) Järjestusskaala – mõõdab erinevusi ja suurusi. Objekte ja nende omadusi saab järjestada, kuid vahemikud skaalapunktide vahel ei ole võrdsed. Nt enamik Likerti skaalad ja teised järjestatud mõõtmised, nagu koht iludusvõitlustel või hobuste võiduajamisel. Ebavõrdsete vahemike puhul ei saa me kasutada aritmeetilist keskmist.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 28 TO: PINDPINEVUS Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine tilga Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised kaalud. meetodil. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 5 OT WHEATSTONE’I SILD Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud ta...
tüüpi laiendmääramatusega usaldusnivool 95%. (Soovitame nii tõusu kui tema määramatuse leidmiseks kasutada füüsika II praktikumi arvutites olevat programmi “Lineaarne regressioon”. Selle kasutusjuhendi leiate töö nr 6 lisast.) Lähtudes tõusust, arvutage välja läätse kõverusraadius. Hinnake tema laiendatud liitmääramatus. 3 Tabel 14.1 Mõõteskaala lugem Rõnga jrk Vasak äär Parem äär l p lv r j2 nr lv lp rj 2 j 1 2 3 4 5 6 7 8 4 3. Arvutused koos veaarvutusega. rj 1) Leian Newtoni rõnga raadiust (tulemused kannan tabelisse 14.1):
mõõteseadet või mõõteriista. Mõõteriistad klassifitseeritakse kasutuseotstarbe järgi töö-, taatel- ja etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist. Mõõteskaala võib olla otseselt (tulemuse saab lugeda otse skaalalt) või tinglikult (arvväärtuse leidmisel tuleb lugemit korrutada võrdeteguriga) gradueeritud skaalaga. Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla konstantne või teatud seaduspärasusega muutuda. Skaalad võivad olla veel ühe- või kahepoolsed, kahepoolsel skaalal asuvad jaotised mõlemal pool nulltähist.
mõõteseadet või mõõteriista. Mõõteriistad klassifitseeritakse kasutuseotstarbe järgi töö-, taatel- ja etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist. Mõõteskaala võib olla otseselt (tulemuse saab lugeda otse skaalalt) või tinglikult (arvväärtuse leidmisel tuleb lugemit korrutada võrdeteguriga) gradueeritud skaalaga. Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla konstantne või teatud seaduspärasusega muutuda. Skaalad võivad olla veel ühe- või kahepoolsed, kahepoolsel skaalal asuvad jaotised mõlemal pool nulltähist.
1.EESMÄRK Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, liiva tühiklikkuse leidmine, liiva terastikulise koostise arvutamine. 2. KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli liiv. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: 500 ml mensuur näiva tiheduse saamiseks, mõõteskaala väikseim ühik 5; Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; Sõelad avadega 8 mm, 5 mm, 4 mm, 2 mm, 1 mm, 0,5 mm, 0,25 mm, 0,125 mm; 250 ml vett; 1-liitrine silindriline nõu. 4. LOODUSLIKE LIIVADE TEKKIMINE JA KOOSTIS Liiv on peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on järgmine, milles peamine silikaatkomponent on SiO2 SiO2 - 89,1% R2O3 - 3,59%
ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 – 7 – happeline 7 – neutraalne 7 – 14 – aluseline Happelised omadused tugevnevad skaala näitude vähenemisel, aluselised aga suurenemisel. Skaala on logaritmiline: 10 x happelisem 4 5 6 100 x happelisem
ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 7 happeline 7 neutraalne 7 14 aluseline Happelised omadused tugevnevad skaala näitude vähenemisel, aluselised aga suurenemisel. Skaala on logaritmiline: 10 x happelisem 4 5 6 100 x happelisem neutraalse reaktsiooniga biovedelikku praktiliselt ei esine:
ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. · Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 7 happeline 7 neutraalne 7 14 aluseline 5 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides
Taustaga arvestatakse ka profiilikirjeldustes, kus ära määratud, millise taustaga mõõtmisi tuleb teha. Probleem on selles, et paberid on mingil määral läbipaistvad. Kui trükitakse ühepoolse poognamasina või rullimasinaga, siis tavaliselt sattuvad paberi pooltel mõõteskaalad kohakuti. Selleks et välistada kohakuti sattuvate skaalade mõjutusi mõõtmisel, tuleb mõõtmiseks kasutada musta tausta. Kui paberi teisel küljel mõõteskaala taga pole trükki, mõõdetakse valge tausta pealt. Profiili kirjeldustes märgitakse tausta värv ingliskeelsete lühenditega WB ( white backing) ja BB (black backing). Kindlasti peab profiili võrdlustes mõõtma selle taustaga, mis profiili kirjeldustes on kirjas, olenemata sellest, kas mõõteskaala taga on trükki või ei. Uuemate trükimasinate mõõtelauad on enamasti kõik musta taustaga.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 18 OT VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine Töö teoreetilised alused. Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l:
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 18 TO: VEDRUPENDLI VABAVÕNKUMINE Töö eesmärk: Töövahendid: Vedrupendli vabavõnkumise perioodi sõl- Vedrud, koormised, ajamõõtja, mõõteskaala, anum tuvuse uurimine koormise massist ja vedru veega. jäikusest. Vedrupendli sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Lihtsamaks võnkumise liigiks on harmooniline võnkumine. Antud töös on selleks võnkumiseks vedrupendli vaba võnkumine õhus. Vedru otsa riputatud koormis on tasakaaluasendis siis, kui temale mõjuv raskusjõud mg on suuruselt võrdne vedru elastsusjõuga k l
nüüd skaalale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level SIRGJOONELISE KAUGUSE MÕÕTMINE JOONLAUA ABIL Sirgjoonelisi kaugusi saab kaardil mõõta ka joonlaua abil. Selleks pannakse joonlaua mõõteskaala algus mõõdetava kauguse alguspunkti ning mõõdetava kauguse lõpp-punktis loetakse joonlaua skaalalt näit sentimeetrites. Näit korrutatakse mõõtkava sentimeetritega ja saadaksegi mõõdetava kauguse tulem. Näiteks mõõtsime 1:50 000 kaardil kauguse 3,4 cm. Korrutades selle 50 000 cm, saame 170 000 cm ehk 1700 m ehk 1,7 km. Samamoodi võib kasutada mõõteskaalat paberiga mõõtmisel. KÕVERJOONELISE KAUGUSE MÕÕTMINE MÕÕTESIRKLI ABIL
praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli paisumise kaudu) · Hinnang Silmamõõduline 3. Puistute silmamõõduline takseerimine. Põhineb kogemustel ja suutlikkusel oma hinnanguid kontrollida takseertunnuste vaheliste seoste tundmise kaudu · MKJ - Metsa ülepinnalisel inventeerimisel kasutatakse silmamõõdulist takseerimist, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste
eksperimenteerides alternatiivide elluviimisest tulenevat muutuste ulatust hinnata. 183. Selgitage näitajate erinevate mõõteskaalade olemust ja erinevusi. - Nimetuste skaala – kasutatakse vaatlusaluste objektide kandmiseks mingitesse kvalitatiivselt erinevatesse klassidesse, puudub nullpunkt ja erinevuste mastaap (sugu). - Järjestusskaala – kasutatakse objektide järjestamiseks ühe või mitme tunnuse alusel, mõõteskaala arvulised väärtused määravad objektide järjestuse, aga ei edasta informatsiooni eelistuste kohta, puudub nullpunkt ja erinevuste mastaap (missivõistluste kolme parema järjestus). - Intervallskaala – kasutatakseobjektide omaduste erinevuste suuruse peegeldamiseks. Suvaline nullpunkt ja mastaap. - Suhteskaala – edastab objektide suhteid mingi omaduse alusel. On intervallskaala erijuhuks, mis
toimunud sündmuste arvu. Protokoll Protokoll on tüütu paber, kuhu tuleb kõik tehtu üles kirjutada. On tüütu, aga vajalik. Ise te loomulikult mäletate tehtut, kuid ka zürii peab mõistma katse käiku. Mida vähem protokolli üles märkida, seda vähem arvavad hindajad teid vaeva näinud olevat. Ka võib zürii hinnata teie jaoks elementaarseid või tähtsusetuid tegevusi (mõõteriista nulli kontrollimine, võimalikult väikese mõõteskaala valimine). Seepärast tuleb protokolli kirja panna kõik, mida katses tegite. 21
Absoluutse vea põhjal ei saa teha järeldusi mõõtmise üldise täpsuse kohta, kuna viga x = 1 °C on piisavalt väike x = 1000 °C juures, kuid liiga suur, kui mõõdetava 2 suuruse maksimaalne muutus on 10 °C. Seetõttu kasutatakse suhtelise vea mõistet x = x/x ja y = y/y, mille väärtust väljendatakse protsentides. Kuid selle vea suurus muutub mõõteskaala ulatuses, kuna muutuvad x ja y väärtused. Sellepärast on vaja veel ühte taandvea mõistet, 0 = [(xreaalne - xteoreetiline)/X ]100 4. Mõõteseadme põhilised staatilised parameetrid Mõõteseadmeid iseloomustavaid tunnuseid jagatakse tavaliselt kaheks suuremaks grupiks staatilisteks ja dünaamilisteks parameetriteks. Staatiline kalibreerimine (ingl calibration) on selline mõõteseadme katsetamine, kus laboratoorsetes tingimustes kõik mõjuvad suurused peale ühe hoitakse
rõhu tõstmise ajal ei jälgita pulsisagedust; manseti kummiballooni osa ei ole südamega ühel kõrgusel; mõõdetava küünraauk ei asu südamega samal tasemel (neljanda roietevahemiku kõrgusel); mõõdetava käe peopesa ei ole pööratud üles; mansetti 42 pumbatakse rõhku rõhu alanemise ajal; rõhku alandatakse liiga kiiresti, raskendades lugemi täpsust; mõõteskaala keskkoht ei ole mõõtja silmade kõrgusel; kasutatakse stetoskoobi membraaniosa (madalate toonide kuuldavus nõrgeneb); mõõdetav näeb mõõteskaalat; mõõtja eelistab vererõhu registreerimisel võrdsustavaid kümnendikke (Muhonen 2001, Eesti ... 2004, Viigimaa jt 2006, Shelswell & Bentley 2007, Viigimaa 2007). Alla 3 aasta vanustel lastel mõõdetakse vererõhku järgmistel juhtudel: laps on enneaegne ja väga madala sünnikaaluga; neonataalses perioodis intensiivravi; kaasasündinud
Hindamiskriteeriumide adekvaatse võrdleva hindamise tagamiseks tuleb õigesti ühendada (sünteesida) kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi etapid. Need on järgmised: · kriteeriumide skaalade ja mõõtühikute ühtlustamine muidu oleks arvestuslike ja analüütiliste majandusnäitajate võrdlemine alternatiivide kasulikkuse komplekshinnangu väljatöötamisel vägagi komplitseeritud. Selleks tuleb algnäitajad teisendada uuele kujule ühesuguse mõõteskaala ja ühikuga, samuti arvväärtuste ühesuguse muutumisulatusega (dispersiooniga). Selleks tuleb teha kaks operatsiooni: teisendada kvalitatiivsed näitajad tinglik-kvantitatiivseteks (dihhotoomilised näitajad, pallskaala näitajad, alternatiivide kasulikkuse järjekorda kajastavad näitajad); kõik algnäitajad X tsentreeritakse ja normaliseeritakse, mille tulemusena saadakse uued standardiseeritud näitajad Z keskväärtusega null ja standardhälbega üks.
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
Sellest veel umbes 20 korda suuremad ilmnevad juba galaktikate superparved. Universumi vaadeldava piirile jõuamegi siis, kui me seda mõõtu veel umbes 100-ga korrutame. Selline Universumi vaadeldav piir asub meist umbes 10 miljardi valgusaasta kaugusel. Selline ,,kõige suurem" kaugus võrdub 1026 meetri- ga. Kõige väiksematest objektidest ( kvarkidest ) kuni kõige suuremateni ( Universumi vaadeldava piirini ) annab meile aimu kogu Universumi mõõteskaala ulatuse. See on 10-16 meetrist kuni 1026 meetrini. See tähendab seda, et Universum on miljon miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit ( ehk 1042 ) korda suurem kui kõige väiksem osake. Joonis 1 Päikesesüsteem kuulub Linnutee galaktikasse ja see omakorda kuulub Kohalikku Galaktikarühma. Selles galaktika parves on umbes 30 galaktikat. Ümber Linnutee galaktika tiirlevad Suur ja Väike Magalhaesi Pilv, mis on tegelikult korrapäratu kujuga galaktikad
Sellest veel umbes 20 korda suuremad ilmnevad juba galaktikate superparved. Universumi vaadeldava piirile jõuamegi siis, kui me seda mõõtu veel umbes 100-ga korrutame. Selline Universumi vaadeldav piir asub meist umbes 10 miljardi valgusaasta kaugusel. Selline ,,kõige suurem" kaugus võrdub 1026 meetri- ga. Kõige väiksematest objektidest ( kvarkidest ) kuni kõige suuremateni ( Universumi vaadeldava piirini ) annab meile aimu kogu Universumi mõõteskaala ulatuse. See on 10-16 meetrist kuni 1026 meetrini. See tähendab seda, et Universum on miljon miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit miljonit ( ehk 1042 ) korda suurem kui kõige väiksem osake. Joonis 1 Päikesesüsteem kuulub Linnutee galaktikasse ja see omakorda kuulub Kohalikku Galaktikarühma. Selles galaktika parves on umbes 30 galaktikat. Ümber Linnutee galaktika tiirlevad Suur ja Väike Magalhaesi Pilv, mis on tegelikult korrapäratu kujuga galaktikad
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
