Jonas Kaufman, kes oli Faust, Russel Braun, kes oli Valentin, ja René Pape, kes oli Mefistofeles. Lauljatele muusikalist tausta mängis sümfooniaorkester, keda juhndas dirigent Yannick Nézert-Séguin. Lavastus leidis aset I maailmasõja järgses Pariisis, millega ei sobinud kokku osatäitjate riietus. Lavastus oli väga sarnane Goethe teosele. I ja II vaatuses keskenduti enamasti Marguerite'i hingeelule. Pärast pausi, mille vältel osatäitjad andsid intervjuud, tuli III vaatus, mis meeldis minule isiklikult kõige rohkem, sest suudeti erineda traditsioonilisest ooperist ning osatäitjad jooksid laval ringi, lisaks avaldus ka osatäitjate näitelmisoskused. Kõige enam meeldisid mulle Mefistofeles ja Siébel, kelle miimikad olid nii efektiivsed ning panid mind kaasaelama. Pärast kolmandat vaatust toimus jälle vaheaeg, mil osatäitjad andsid intervjuusid. Algasid IV ja V vaatus, mis muutus minu jaoks veidi sürrealistlikuks
Dialoogivorm, olevikus kelgev tegevus, tegevuse pingeline arendus. Kuidas jaotub draamateatri tekst? Vaatusteks, piltideks ja stseenideks. Mis on dialoog / remark? Dialoog on kahe kõne. Remark on näidendi autori selgitav märkus ning tihti ka sulguses olevad lavalised selgitused (tegelaste välimus, käitumised, lava kujundamine jne.). Mis on dramatiseering? Dramatiseerimiseks on vaja valida sobiv tekst, panna see dialoogivormi ja lisada remargid. (Peale selle otsitakse ka osatäitjad ja hakataksegi näidendit selgeks harjutama.) Lavastuse skeem: Draama sissejuhatus tutvustab vaatajat tegelaste ja nendevaheliste suhetega. Peatselt jõutakse mingi olulise lahkhelini konfliktini. Seda muutust nimetatakse ka sõlmituseks. Siit algab pinevuse pidev tõus, kuni võitlus jõuab haripunkti ehk kulmnatsiooni. Nüüd järgneb sündmustes pööre ning siis saabub dramaatilise võitluse lõpplahendus. Kuidas saab näidendist lavastus? 1. Vali sobiv tekst. 2
Korotin. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Raivo E. Tamm, Väino Puura, Riina Airenne, Helgi Sallo, Madis Milling. Tükk oli meeleolukas, üsna rõõmsameelne ja vaimukas. Võrreldes mõndade teiste etendustega, mida ma Estonias vaatamas olen käinud, siis see oli minu jaoks teistega võrreldes lõbusam, arusaadavam ja kergemini jälgitav, ka muusika oli tempokam ja lustakam. Minu arvates tegid näitlejad ja orkester väga hea etteaste. Osatäitjad olid kõik säravad ja mängisid oma osa hästi. Tekst oli selge ja arusaadav. Lavategevus oli sujuv ja hoogne, mis arvatavasti tulenes ka sellest, et osatäitjad olid kõik kogenud ja omal alal head. Minule paistis lavashow ja muusika sünkroonis olevana ning minu silm ei täheldanud ebaõnnestumisi. Ka orkester mängis hästi ja esitatud palad õnnestusid, minu kõrvu ei kuuldunud midagi ebasobivat. Ainuke, mis minu jaoks negatiivne oli see, et etendus tundus veidi pikk.
Andrus Kivirähk „November“ Käisin vaatamas uut Andrus Kivirähi raamatu „Rehepapp“ põhjal tehtud filmi „November“. Mina ise ei ole „Rehepappi“ läbi lugenud ning sellest tingitult oli mul väga keeruline aru saada filmi mõttest. Tegelased olid võõrad ning väga raske oli aru saada kes on kes ja mida teeb. Filmi algus oli juba segadust tekitav ja see arusaamatus ei kadunud ülejäänud filmi vältel ära. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus, ...
.Tartu Raatuse Gümnaasium "Helisev muusika" Koostas: Merilin Aardevälja 11. klass 2011 õa. Sisukord 1. Sisukord..............................................................................lk 1 2. Muusikal"Helisev muusika"...............................................lk 2 3. Osatäitjad............................................................................lk 3 4. Isiklik arvamus....................................................................lk 4 5. Kui mina oleksin lavastaja..................................................lk 4 6. Kasutatud kirjandus............................................................lk 5 1 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music")
Tartu Forseliuse Gümnaasium Lidia Brovarets "Helisev muusika" Retsensioon 7.a klass 2013 Sisukord 1. Sisukord...............................................................................1 2. Muusikal"Helisev muusika"................................................2 3. Osatäitjad.............................................................................3 4. Isiklik arvamus.....................................................................4 5. Kui mina oleksin lavastaja...................................................4 6. Kasutatud kirjandus.............................................................5 Muusikal "Helisev muusika" ,,Helisev muusika" (originaalpealkirjaga "The Sound of Music") Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsi ja Christopher Plummeriga
Ooper "Trubaduur" Arvamus Käisin 13.10.2013 vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Trubaduur". Kuna ma pole varasemalt sellistele sündmustele sattunud, siis ei osanud ma mitte midagi oodata. Endalegi üllatuseks jäin ma saadud kogemusega väga rahule. Kõik osatäitjad said oma rollidega väga hästi hakkama ning sobisid oma rolli täiuslikult. Mind natukene häiris, et kohati polnud minu istekohast lauljaid üle orkestri kuulda. I vaatuse II pildi lõpus jäi mul kuulmata Leonora, trubaduuri ja krahv di Luna esitatud "Di geloso amor sprezzato". Mulle väga meeldis Leonora rolli täitnud Liisi Kasenõmme hääl, see oli minu arust väga tugev ja kandev. Samuti jäi meelde Manrico rolli täitnud MyungHoon Ji.
Merilin Adelbert Tallinna Lilleküla gümnaasium 9B Filmi lühitutvustus Trooja prints Paris armub Sparta kuninganna Helenasse ja nad põgenevad koos Troojasse. See aga ei meeldi Helena abikaasale, kuningas Menelaosile ja koos venna Agamemnoniga alustavad nad sõda Trooja vastu. Nad saadavad Trooja alla kogu sõjaväe koos Sparta auväärse laevastikuga, kuhu kuulub üle 1000 laeva. Film on tehtud Homerose eepose "Ilias" alusel Filmi osatäitjad Paris Orlando Bloom ("Sõrmuste isand") Hector Eric Bana ("Ajaränduri naine") Achilleus Brad Pitt ("Hr.ja Pr. Smith") Helena Diane Kruger ("Rahvuslik aare") Menelaos Brendan Gleeson ("Beowulf") Agamemnon Brian Cox ("Bourne'i identiteet") Soundtrackist ja autorist Trooja filmi soundtracki autor on James Roy Horner Horner on sündinud 14.augustil 1953 aastal . Ta on Ameerika orkestri- ja filmimuusika helilooja. Seni on ta kirjutanud muusikalt vähemalt 100le
Viiuldaja katusel Gerli Reilson Helilooja- Jerry Bock Lavastaja- Jerome Robbins(originaali lavastaja) Lavastaja- Georg Malvius (Rootsi) koreograaf- Adrienne Åbjörn (Rootsi) Osatäitjad Tevje-Mait Malmsten Kaia Oidekivi Golde-Evelin Võigemast või Liina Vahtrik Reigo Tamm Yente-Helgi Sallo Norman Salumäe René Soom Karl-Erik Tamme Mati Vaikmaa Georg Gurjev Kadri Kipper Juuli Lill Anett Schneider Mart Laur Sisukokkuvõte Jutustab loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Tevje püüab muutuvas ühiskonnas elus hoida rahvuslikke ja usulisi traditsioone, kuid see on järjest raskem, eriti kui tema viis kangekaelset tütart otsustavad kuulata oma südame häält ning...
MUUSIKAL „CABARET“ Referaat Sisukord 1 Ajalugu…………………………………………………………………..………..3 Autoriteet……………………………………………………………………....….4 Sisukokkuvõte………………………………………………………………….....5 Osatäitjad……………………………………………………………………….....6 Peaosatäitjad………………………………………………………………………7 Lavastaja…………………………………………………………………………..8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest………………………………………………….9 Minu arvamus………………………………………………………………….....10 Pildid ………………………………………………………………………….….11 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………….12 Ajalugu 2 Cabaret on raamatule põhinev muusikal, kirjutatud Christopher Isherwood’i poolt, muusika John Kander’i ja laulusõnad Fred Ebb’i poolt. eEsietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1972. aastal valmis muusikali alusel film, mille lavastas Bob Fosse, peaosades Liza Minnelli, Michael York, Joel Grey ning Fritz Wepper. See põhineb John Van Druten’i 1951 lavastusele „...
Mulle meeldis selle filmi juures eriti peategelane, kes tegi koos oma sõbraga palju naljakakaid asju. Film keereles auto avariist koomasse langenud poisi Gene ümber, kellel ei olnud palju võimalusi ellu jääda. Siiski ta vanemad ning sõbradtuttavad toetasid teda. Kahjuks oli filmil õnnetu lõpp, sest Gene suri ära. Ma leian, et filmis oli hea näitlejatöö. Eriti meeldis mulle peategelane, kuna ta oli väga mitmekesine ja huvitav. Samuti meeldisid mulle vanemate osatäitjad, sest nad sobisid ilusasti rolli. Mulle meeldis filmi juures see, et kui poiss koomasse langes, jäi ta sõber teda toetama. Samas ei meeldinud mulle ei meeldinud see, kuidas teised poisi sõbrad sellele reageerisid: üks neist hakkas jooma ja teine ei näidanud üldse mingit emotsiooni. Filmis oli veel pisidetaile, mis mulle ei meedinud, sest need olid minu arvates häirivad. Filmi subtiitreid oli halb lugeda, kuna need asusid liiga all. Filmi
Avahooajal esitati kõik ooperid itaalia keeles, kaasaarvatud ka need, mis olid originaalselt kirjutatud prantsuse või saksa keeles. Ooperi Kuldajastul ( 19.sajandi keskpaik lõpp ) juhtis teatrit Maurice Grau. 1898. aastal võtsid Metropolitani ooperiteatri lauljad ja muusikud ette kuuenädalase tuuri, läbides suuremad Ameerika linnad. Aastatel 1908 1935 juhtis ooperiteatrit Giulio GattiCasazza. Tema autoriteetsed organiseerimisoskused ja väljapaistvad osatäitjad tõid Metropolitani teatri kauakestvasse Hõbeaega. Praegune ooperiteater on moderniseeritud, paljudest etendustest on kadunud ehedus, sest vanaaegsed kostüümid, lavakaunistused, tehnika jne on asendatud moodsamatega. Metropolitani ooperiteatris loodi ooperiga samaaegselt jooksvad tiitrid, neid kutsutakse ,, Met Titles ''. Nende loojaks oli Joseph Volpe, aastal 1995. Tiitritesüsteem võimaldab igal vaatajal oma istme ees olevast ekraanist lugeda inglise keelseid subtiireid ooperile
Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani on ta paljude lemmik .Isegi nooremate seas kes näevad seda esimest korda .Film on põnev ja kaasa haarav . Filmi muusika annab
Loitsu ja on üldiselt halvatud vaiksetes alades. Sonoristid laulavad, skandeerivad või deklameerivad loitse. Selline loitsude esitlusviis põhjustab väsimust sonoristi kurgule. Seetõttu saab sonorist ainult esitada teatud arvu loitse ilma puhkamata. See lävi on esindatud sonoristi loitsu punktidena. Igal levelil sonoristid saavad esitlus numbri. Sonoristid saavad punkte ka kõrge karismaga, mis lisatakse tema punktisummasse. Sonoristid on spontaansed osatäitjad, kes suudavad lisada metamaagilisi effekte oma loitsudesse käigu pealt. Sonoristid peavad omama sobivat metamaagilist joont ning olema piisavalt kõrgel tasemel, et kõrgendada osatäitja rolli loitsus. Metamaagiliselt kõrgendatud loitsud on pidevas liikumises. Neil pole kindlat algust ega lõppu. Sonoristid ei saa abi Kiirendatud Loitsust. Tuntumad sonoristid: Grazyna Bacewicz, Tadeusz Baird Henryk Mikolaj Gorecki, Wojciech Kilar Witold Lutoslwski, Krzystof Penderecki
Muusikaline arvestus "Nii on meil moes" Käisin hiljuti vaatamas Muusikaliteatri etendust "Nii on meil moes." See on Cole Porteri poolt 1934. aastal kirjutatud muusikaline komöödia. Osatäitjad olid nii kogumustega muusikalilauljad kui ka uued noored näitlejad: Kaire Vilgats ,Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Etenduse lavastaja oli Andrus Vaarik. Etendusega jäin üleüldiselt rahule, muusikaline pool oli enamjaolt tugev ja ka laulude repertuaar oli päris kuulatav. Ka valgustehnikaga oli etenduse juures hästi "mängitud." Enim, aga avaldas muljet 7-me liikmeline orkester ,kes oli
Äpp Rezissöör: Bobby Boermans Osatäitjad: Hannah Hoekstra, Isis Cabolet, Robert de Hoog Film ,,Äpp" räägib tüdrukust kelle telefoni ilmub üks äpp, mis hakkab ta elu rikkuma, tappes ta parima sõbra ja peaaegu ta venna. Mulle meeldis see film päris palju, kuna see oli thriller aga sügava mõttega. Mõte oli see, et elektroonika ja masinad ei tohiks meie elu juhtida nagu praegu. Filmi vaatamise tegi huvitavamaks see, et filmi jaoks pidi tõmbama oma telefoni äppi, mille pidi kinos käivitama. Äpp näitas teatud hetkedel tekstsõnumeid, mis selgitasid süzee tähtsaid sündmusi, mis muidu oleksid jäänud segaseks. Filmi vaadates ma tegelikult keskendusin rohkem telefonile kui filmile. Mitme meediavahendiga filmi vaatamine on küll innovatiivne idee, kuid minu arust mitte alati hea. See ei sobiks paljudele filmidele nagu komöödiatele, kuid selle filmi õhkkond ja teema sobisid sellega väga...
Eva Peroni osatäitjaks on MaarjaLiis Ilus, keda võib julgelt pidada Eesti üheks parimaks naislauljaks. Olen näinud ka muusikali " Helisev muusika" , kus MaarjaLiis mängis samuti peaosas. Tema kehastatud Eva meeldis mulle rohkem , kui tema kehastatud Maria. Päris suur roll oli ka Vaiko Eplikul , kes on samuti äärmiselt hea häälega meeslaulja. Muusikalis tegid kaasa veel Lauri Liiv , Aivar Tommingas , Rasmus Kull ja teised. Kokkuvõtes jäin etendusega väga rahule. Osatäitjad olid professionaalsed , kostüümid meeldejäävad , keskmisest värvikamad. Aplaus muusikali lõpus oli suur . Võin julgelt väita , et tegemist oli parima muusikaliga, mida ma näinud olen.
Kuid arvatavasti ongi Tiit Härm sellisena etenduse loonud, kuna kõik oli muusikas ja tundus olevat õige. Minu jaoks oli see siiski pettumus, kuna just seda olin ma kogu eelneva aja oodanud. Neljandas vaatuses tegevus elavnes ja ka muusika läks särtsakamaks, mistõttu elavnesin vaadates ka mina. Loo lõpp oli väga põnev, poleks midagi sellist balletti vaatama tulles isegi oodanud. Kokkuvõttes sain kindlasti positiivse elamuse, sest kõik osatäitjad, muusikud, dirigent, töölised ja loojad olid saanud oma tööga suurepäraselt hakkama. Seda kinnitas ka publiku emotsioon- plaksutati ja tänati tantsijaid ja muusikuid pika aplausiga. Joonis . Pilt etendusest
peaosades armastajapaar. Laulavad sopran ja tenor(havemini bariton). Operett- laulu ja kõnetekstide abil esitatakse. Opereti peaosatäitjateks on kaks armastajapaari- sopran(primadonna) ja tenor või bariton. Kujunes välja 19. saj keskpaiku Pariisis, teine koht Viin. 1. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua suurt vokaalset meisterlikkust. 2. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. 3. Ooperimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on tunduvalt lihtsakoelisem. Muusikal- laulu, kõnedialoogide ja tantsu kaudu esitatakse. Välja kasvanud operetist, koomilistest operetidest ja prantsuse meelelahutuslikest muusikalavastusest. Peaosades laulavad ja tantsivad näitlejad.
Pisuhänd Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut. Hella huumoriga köitsid tähelepanu Piibelehe ja Laura stseenid. Se...
Selle pikk avamäng juhatab sisse opereti meeleoludesse. Lisaks rõhutas meeleolu ka vaade Viini tolleaegsele tänavapildile. Osatäitjatest jättis mulle kõige sügavama mulje Angeelika Mikk, kelle helisev koloratuur tuli eriti kaunilt esile kuulsas Adele naeruaarias. Ka Mati Kõrts, tenor Alfredi osas, paistis silma mitme tuntud ooperikatkega. Operetile omaselt oli ,,Nahkhiires palju humoorikaid situatsioone ja sõnamänge. Andekamad koomiliste rollide osatäitjad olid Jaan Willem Sibul teatridirektorina, Tõnu Kattai advokaadina, Aivar Tommingas vangivalvurina ja Tiit Lilleorg Lakeina. Kuigi opereti zanr on mõeldud kergeks meelelahutuseks, võib sellest tänu heale lavastusele ning kaunile muusikale saada nauditav elamus.
Sülfiid Kontserdi arvustus Käisin vaatamas August Bournonuille'i romantilist balletti ,,Sülfiid" 05.11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes...
Romeo ja Julia 14. novembril sai käidud Rahvusooper Estonias vaatamas Sergei Prokofjevi balletti Romeo ja Julia, mille koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, muusikaline juht ja dirigent oli Aivo Välja. Osatäitjate nimesid, ei oska kahjuks nimetada, kuna kava pole enam alles. Algselt ei olnud seda plaanis üldsegi vaatama minna, aga juhtus nii, et ema sõbranna jäi haigeks, kellega koos ta pidi minema. Et piletit mitte raisku lasta, pidin mina sõbranna asemel minema. Kõige parema meelega ma balletti vaatama just ei läinud, aga kaks balletti 18 aasta jooksul elab üle. Külastuse plussiks oli muidugi see, et nägin Estoniat ka seest poolt mida varem polnud näinud ja ka see, et kohustuslik arvustuse saab peale külastust ära teha. Etendus oli minu jaoks alguses huvitav, sest viimati käisin balletti vaatamas 8 või enam aastat tagasi ja sellest midagi eriti ei mäletanud. Teise vaatluse keskel h...
13. märtsil käisin Viljandi Ugala teatris vaatamas muusikali ,,Inetu". Muusikal sarnanes kõigile tuntud ,,Inetu Pardipoja" loole. Muusikal jutustas tolerantsusest, sõprusest ja armastusest. See lugu sellest luigepojast pani mind mõtlema ja traditsiooniline õnnelik lõpp tekitas hea tunde muusikali lõpuks. Esitati vokaalinstrumentaal muusikat ja oli ka koori muusikat. Muusika autor oli George Stiles, kes on Inglismaa helilooja, ning ta on kaasaegne helilooja, kes elab siiani. Osatäitjad: Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Artur Linnus, Marika Palm, Kristian Põldma, Adeele Sepp, Jaanus Tepomees, Klaudia Tiitsmaa, Hendrik Vissel, Imre Õunapuu, Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Siim Maaten. Ansambel: Liina Vokk, Kevin Kangur, Mati Tubli, Aveli Paide, Kaarel Kuusk, Merike Paberits, Mihkel kalmet, Peeter Konovalov. Kontserti tegi eriliseks see, et seda tegid tudangid ja sedavõrd heal tasemel, mis väärib muusikali nime. Esinejad olid Tartu Ülikooli
Evita Käisin kuulamas muusikali ,,Evita". ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. Muusikali autoriteks on Andrew Lloyd Webber & Tim Rice. Eesti keelde on selle tõlkinud Peeter Volkonski ja Hannes Villemson. Lavastajaks on Georg Malvius. Osatäitjad: Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui...
Filmis kandsid näitlejad äärmiselt tänapäevaseid riideid ja seega ei tundunud see niivõrd suure klassikana kui pigem hariliku hollywoodi filmina. Kusjuures riimuv tekst oli seejuures pisut häiriv. Pole just igapäevane pilt, kus mees seisab relv käes ja luuletab vastasele. Raamatus oli aga tunda ajastu hõngu ja kõik tundus loogilisem, seega ka vähem häirivam. Osatäitjate valikuga jäin mina küll enamasti rahule. Raamatut lugedes tekkis tegelastest kindel kujutluspilt ja filmi osatäitjad minu kujutlusest palju ei erinenud. Veidi võõras tundus aga politseiniku roll, keda otseselt raamatus ei olnud ja minu arvates oligi see roll üleliigne. Filmi lõpplahendus oli põhimõtteliselt sama, mis raamatus. Suuri erinevusi ei olnud peale selle, et Julia tappis end püstoli mitte pistodaga. Filmi muusika oli minu jaoks pigem liiga otsitud. Mõnes kohas laul tõesti sobis konteksti, kuid enamasti tuli lauluvalik teadmatusest ja ei andnud filmile mitte mingit lisaväärtust.
"NAHKHIIR" Käisin 2008 aasta detsembris vaatamas Johann Straussi operetti "Nahkhiir". Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tõlkijad: Kulno Süvalep, Aivar Tommingas Lavastaja ja kunstnik: Mare Tommingas Muusikajuht ja dirigent: Hendrik Vestmann Dirigent: Lauri Sirp Näitejuht: Aivar Tommingas Koreograaf: Jelena Karpova Valguskujundajad: Mare Tommingas, Tõnu Eimra Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Ur...
Nukitsamees "Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor leiab lapsed ja viib nad endale koju ja paneb tööle Kusti ja Iti peavad sigu toitma, hagu ja vett tassima, peenraid kitkuma ja väikest Nukitsameest hoidma. Metsamoori majakeses elavad veel ta pojad Mõhk ja Tölpa ning vanaätt. Lõpuks õnnestub Kustil ja Itil vanamoori juurest põgeneda. Nad võtavad Nukitsamehe endaga kaasa. Kusti ja Iti vanemad võtavad Nukitsamehe enese juurde. Väike metsaelanik harjub uue eluga, sa...
Poiss äratas ta suudlusega üles. See ballett oli minu esimene ballettikogemus elus. See on müstika, kui paigas oli tantsijate koreograafia ja kui graatsiliselt nad suutsid end liigutada. Teos ise oli kokkuvõttes huvitav, kuid esimese vaatuse ajal oli sündmustik segane ning selletõttu tekkis mõni igavusehetk. Balletti etenduslik pool oli väga elegantne ja suurepärane, kuid nurisema peab valgustuse üle. Valgus ei olnud õige nurga all ning osatäitjad tantsisid vahepeal pimedas. Suminat tekistas saalis see, kui lava võrkekraani raskustoru kukkus prantsatades lava peale. Näitlejad ennast sellel segada ei lasknud. Balletti vaata minnes eeldasin, et see on väga igav, kuid see eest väga elegantne. Olen selle etendusega väga rahul ning soovin kunagi vaatama minna ka teisi ballette. Kuuldud orkestri esitus tekitas minu jaoks igavust, sest esitatud muusika oli minu jaoks monotoonse kõlaga
Leian, et Eplik oli ka kõige parem vokaalselt. Ka Võigemast säras nagu alati ning oli sama hea, kui tema eelmised etendused, mida ma olen käinud vaatamas. „Evitas“ kasutatud kostüümid olid väga kenad ja sobisid hästi selle muusikaliga. Eva Peron oli tuntud oma kalli maitse ja hea väljanägemise poolest . Võin kinnitada, et Evelin Võigemast nägi väga kena Argentiina neiu välja. Kõige huvitavamad kohad etenduses oli massitseenid, kus lõid kaasa nii osatäitjad kui ka Vanemuise ooperikoor. Eriti huvitav oli vaadata, kuidas eestlased teevad järgi maailma kuulsat hitti „Don’t cry for me Argentina.“ Jäin eestlaste esitusega rahule, nagu ka lihtsa lavakujundusega, mis sobis kenasti etendusega. Kuigi see oli viimane Vanemuises etenduv „Evita,“ soovitan seda ikka minna vaatama, kui see taas repertuaari võetakse. Saal oli rahvas täis, kuulsin peale eesti keele nii soome kui ka inglise keelt. Mina lahkusin sealt positiivse meeleoluga ning
Wallenberg Käisin vaatamas ooperit ,,Wallenberg". ,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase Ene-Liis Semperiga, kes kavandas stsenograafia ja kostüümid. Ooperi sisu sisneb selles, et peategelane Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg päästab sadu tuhandeid juute konduslaagritest väljastades neile Rootsi passe. Pea...
tantsijanna Cagliariks peab, samuti Heitzingisse. Algab üldine suheteklaarimine. Lõpuks kõik selgineb, krahv tõotab oma naisele truudust, Cagliari leiab vürst ja Josef ning Pepi kuuluvad jälle kokku. ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU Mina jäin etendusega väga rahule. See operett oli kolmes vaatuses ning koguaeg oli huvitav, kuna tegemist oli ikkagi ju komöödiaga. Esinejaid oli väga palju, üritasin neid lõpus isegi kokku lugeda, umbes 50 sain lõpuks. Kõik osatäitjad olid minu jaoks võõrad, kuid sellegipoolest väga andekad. Silma jäi mulle see Josef, tema oli kõige naljakam, terve etenduse vältel ütles ta vähemalt 7 korda ühte lauset väga ilmekalt: "Mina ütlen alati nii, nagu asi on!" See ajas iga kord publiku naerma ja ei muutunud sugugi tüütuks. Esinejatel olid väga võimsad ja ilusad hääled, kuid kui nad laulsid, siis tekstist ei olnud midagi aru saada kuna orkester mängis nii valjult ja esinejatel puudusid mikrofonid.
kaasahaarav. Pärast esimest vaatust sain aru, kui põnev ja kaasahaarav see muusikal on. Peaostäitjateks olid meil Tatjana Mihhailova ja Robert Annus. Silmmärgatavalt oli näha, kui hästi nad oma rolli sisse elasid ja nad said sellega suurepäraselt hakkama. Laulud ja lavaline liikumine oli hästi paigas ja osatäitjatel läbi töötatud. Minu arvates oli see muusikal väga hästi etendatud ning ma jäin sellega väga rahule. Kõik osatäitjad olid väga tasemel ja tublid! 14 15 Pildid 16 17 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Fred_Ebb http://www.vanemuine.ee/cabaret http://en.wikipedia.org/wiki/Joe_Masteroff http://en.wikipedia.org/wiki/John_Kander http://et.wikipedia.org/wiki/Tatjana_Mihhailova http://et.wikipedia.org/wiki/Gerli_Padar http://et.wikipedia.org/wiki/Robert_Annus http://et.wikipedia.org/wiki/Juss_Haasma http://www.sirp.ee/index.php?
Tosca Käisin vaatamas Giacomo Puccini ooperit ,,Tosca" 05.12.2008. Dirigendid:Jüri Alperten,Arvo Volmer Osatäitjad: Floria Tosca: Heli Veskus Mario Cavaradossi: Mart Madiste Parun Scarpia: Rauna Elp Cesare Angelotti: Mart Laur Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Kuna etenduse tegevus toimub Roomas 1800.aastal on rõivad uhked.Toscal on seljas mitmed erineva...
Ballett "Kevade" Oskar Lutsu "Kevadet" on lugenud raamatut või näinud filmi enamus eestlasi. Klassiga käisime Vanemuises vaatamas Ruslan Stepanovi lavastatud "Kevadet." See ballett oli väga omanäoline ja teistsugune, kui on raamat või film. Ma polnud varem balletti vaatamas käinud. Mulle ballett meeldis, sest see oli väga kiire ja teemad muutusid suhteliselt kiiresti. Ballet "Kevade" osatäitjad olid pärit iglt poolt üle maailma. See ballet oligi väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja
Retsensioon ,,High school musical" ,,Keskkooli muusikal" esietendus Eestis 2010 aasta märtsis, lavastajaks on Andres Dvinjaninov. Peamised osatäitjad olid: Troy Bolton (kooli korvpallitiimi kapten) - Ott Lepland või Kristjan Kasearu, Cabriella Montez (teadusklubi liige) - Mari Ronimois, Sharpay Evans (draamaklubi president) - Getter Jaani või Jekaterina Nikolajeva, Ryan Evans (Sharpay vend) - Taavi Tõnisson. Etendust käisin vaatamas 02.05.2010 Eesti Nuku- ja Noorsooteatris. Kontserdi peaosades võib olla kaks erinevat isikut, mina nägin Troy rollis Ott Leplandi ja Sharpayks oli Jekaterina Nikolajeva
Sonja Marmeladova kõlbeline paradoks F. Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus", kujutab endast Sonja Semjonovna Marmeladova vaikset ja alandatud kõrvaltegelast, kuid mitte vähem tähtsamat kui teised osatäitjad. Ta on leidnud hingerahu, oma korduvalt asetleidvale kuritöödele, mida saab nimetada prostitutsiooniks. Samas on ta usklik, leidnud rahu kahe erineva poole vahel. Kuid kas eesmärk pühitseb ikka abinõu ja kas see kõik võib teenida head eesmärki. Sonjal on väga tugev usk, ilma selleta oleks ta kõige tavalisem prostituut, kuid ta müüb ennast, et päästa oma pere ja usub, et see on ainuõige lahendus. Pealetegelane Raskolnikov ei suuda leida hingelist rahu pärast seda, kui ta on meeltesegaduses tapnud võlausaldaja Aljona Ivanova ja tema õe Lizaveta . Sonja üritab teda aidata ning nende jutuajamises tuleb välja, et neiu usub jumalasse. Olles väga vastuvõtlik ühiskonna ahvatlustele, loodab t...
tenor. 6. Võrdle ooperit ja operetti : Muusika pearõhk, vokaalsed nõuded solistidele. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ning ei nõua nii suur vokaalset meisterlikkust, esitavad siiski professionaalsed lauljad. Ooperis on muusika kui ka süzee rohkem tundelisem ja dramaatilisem, kui operetil, kus on kõik lihtsakoelisem ning lõbusam. Kes tantsivad ooperis, kes operetis. Operetis osalevad osatäitjad ise, ooperis on aga professionaalsed tantsijad (balletirühm) Koori ja orkestri osalus, orkestrimuusika erinevus ooperis ja operetis. Operetisorkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid mitte nii dramaturgiliselt kui ooperis ning operett on lihtsakoelisem. Ooperis koori ülesandeks osaleda massistseenides ja väljendada rõõmu ja kurbust. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahelised kõnedialoogid. Tuntumad operetid: Johann Strauss. Nahkhiir, Viiniveri, Imre Kalman- Silva
Koolipoiste esimene lahing, kus kõik metsa laiali tormasid. Enne võitlusse minekut peaks siiski paika panema mingisuguse tegevusplaani- praegu jäi mulje, et vaenlast nähes pane aga ruttu plagama. Olles lahingus, kaotab Kohlapuu enesevalitsemise ja marsib üksinda punaarmee vastu. Taoline tegu pani teda ennast ohtu-sai haavata ja tekitab ka kaaslastes pingeid. Mulle jättis film hea mulje, seda enam, et tegu on Eesti oma filmiga, mis tõi kinodesse rekordkoguse vaatajaid, osatäitjad on tuntud eesti näitlejad, kes mängisid oma filmirolle suurepäraselt. Film oli kohati väga kaasahaarav- mis nüüd edasi saab, kes surma saab. Ilusti oli edasi antud ümbritsev ajalooline taust. Rahul ei olnud sellega, et poistel ei olnud mitte mingisugust sõjalist õpet, selle tõttu oli palju siginat- saginat ja paanikat. Meeldis see, et niigi pingelisel ajal oldi üksteisele moraalseks toeks. Ei halvustatud kedagi, kes ei olnud nii julge, kui mõni teine, vaid astuti
FABLIOO rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. 1) Rebaseromaan looma eepos 2) Roosiromaan allegooriline armastuslugu » mehe ja naise suhted, õrn ja õilas armastus. · Vagandid e. goljaarid (esitasid linnaluulet/romaani) DRAAMAKIRJANDUS LITURGILINE DRAAMA otsene piiblitekstide illustratsioon. · Teskt ladinakeelne · Esitati altari lähedal · Osatäitjad olid vaimulikud MÜSTEERIUM näidend, kus esinesid tavalised linnakodanikud. MIRAAKEL religioosne näidend. · Allikas jumalaema legendid ja pühakute imeteod · Kasutati ka olustiksüzeid · Esitati turuplatsidel · Maalilised kostüümid FRASS pikema usulise mäidendi jämekoomiline vahemäng. MORALITEE allegooriline-õpetlik näidend.
Näidendi aeg on olevikus Näidendi põhiomadus- peab olema tegelaste vahelist võitlust ja pinget, et see leiaks praegu aset otse meie silma all, on ajalised suhted, mis pole tegelikult võimalik. Laval aitavad etendust kaasa- lavaehitus, lavakujundus, kostüümid, muusika, rekvisiidid, valgustus, grimm ja näitlejad. Lavastuse valmimise etapid- valitakse sobiv näidend kinnitatakse lavastaja ja kes valib osatäitjad tegelased saavad tekstiraamatu ja hakkavad oma rolli õppima lugemisproov, millele järgnevad lavaproovid peaproovid lõpuks on esietendus KUULDEMÄNG- sündmustiku tempo on kiire ja kokku surutud, saab kasutada erinevaid muusikaid ja helisi, tegevuse ajalist ja ruumilist ülekannet.
Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks ning on olnud saate ,,Kaks takti ette" züriiliige. Tema looming on üpris rõõmsameelne ja kaasahaarav. Head meloodiad. Teemaks Minu jaoks oli see esimene ooperikogemus ning võib ütelda, et jäin rahule. Arvasin, et mul hakkab seal kindlasti igav ja et uni tuleb peale, kuid nii see küll ei olnud. Osatäitjad olid väga proffessionaalsed ja said oma rollidega hästi hakkama. Muusikaliselt midagi väga meeldejäävat ei olnud, muusika oli kuulatav ja kõik sobis hästi kokku aga siiski mitte midagi märkimisväärset. Mul jäi ooperist väga hea mulje ja ilmselt see ei jää viimaseks käiguks. Kindlasti sooviks ka minna vaatama mõnda kuulsamat ooperit, mõnelt kuulsamalt heliloojalt, sest siis alles oskaks võrrelda ja paremini hinnata Pajusaare loomingut
teatrikunsti eeskujudega. Samal ajal polnud teater roomlaste silmis kaugeltki nii tähtis kui Kreekas. Näitekirjanikud püüetest hoolimata piirdusid näitemängud peamiselt rahvanaerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka drama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Kreekast erinevalt puudus rooma teatris koor etendus seisnes maske kandvate näitlejate dialoogides, mida ilmestasid elavad ja seejuures sagely siivutud zestid. Kui varasemal ajal olid kõik osatäitjad mehed, siis hiljem hakati mõnes näitemängus kasutama ka naisi, kuid Kreekas olid absoluutselt kõik näitlejad mehed. Ka kõnekunstis võtsid roomlased eeskuju kreeklastelt ning seega oli kõnekunsti areng kreeklaste omaga sarnane. Roomlased on üritanud teha ka ajalookirjutisi, kuid erinevalt kreeklastest ei ole need säilinud, sellepärast varasemad teated roomlaste mineviku kohta pärinevad kreeka ajaloolaste sulest.
Peaosades olid Tanel Saar Alcestena ja Elina Pähklimägi Céliménena. Enim osi oli täita Katariina Laugil, kes mängis kokku viite tegelast. Philintet, Alceste sõpra mängis Meelis põdersoo, Ago Soots täitis Oronte ja Acaste osa, Margo teder mängis Clitandret. Céliméne oli paljude austatu, Alceste ja Oronte armastatu. Ise ta eriti ei teadnudki, kas ja keda tema armastab. Etendus keerleski selle ümber, kes kellega kokku jääb ja kellele kuidas kätte maksab. Osatäitjad olid väga head, mida muud ka professionaalsetelt näitlejatelt oodata. Näoilmed ja kehakeel olid sellise minimalistliku kujunduse juures väga olulised, ette ritta, kus istusin mina, jõudsid need ilusti, kuidas oli taga pool, ma ei tea, kuid kardan, et osa võis jääda selgusetuks. Väga hea oli ka Katariina Laugi kleidi lahendus, mis võimaldas tal neid viite erinevat osa täita nii, et tegelastel siiski erinev välimus oleks, ka tema näoilmed omapärastasid tegelasi
Elu nagu parimas seebiooperis Muusikalavastus, mida ma vaatamas käisin oli ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud". See toimus 16. märtsil Vanemuise suures majas. Kireva muusikali osatäitjad olid Gerli Padar (Sugar Kane Kowalczyk), Andero Elmer (Joe/Josephine), Veikko Täär (Jerry/Daphne), Merle Jääger (Osgood Fielding III) ja Marika Barabanstsikova (Sweet Sue), Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits ja Aivar Kallaste. Etenduse lavastas Mare Tommingas, muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm ning näitejuht Aivar Tommingas. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali vaadates oli üldmeeleolu oli väga
Etendus „Ooperifantoom”-lihtne lavatükk või elluärkav teos? Mina käisin kolmapäeval, 21.01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks. Selle sisu räägib moondunud välimusega muusikalisest geeniusest, kes elutseb Pariisi ooperiteatri all asuvates käikudes, hoides teatri asukaid pidevas hirmus. Juhtub aga, et fantoom armub imeilusasse tantsijasse Christine'i ja sealtpeale teeb ta kõik, mis tema võimsuses, et tüdrukust saaks uus teat...
Teose süzee puudutas heliloojat tema isikliku traagilise kogemuse tõttu väga lähedalt ning on andnud ooperile erakordse muusikalise sügavuse. 1851. aasta esietendusest alates on ooperit saatnud tohutu menu ning see on esikteoseks tema kuulsale triaadile, kuhu kuuluvad kõigile tuttavad populaarsed teosed ,,Rigoletto" (1851), ,,Trubaduur" (1853) ja ,,La traviata" (1853). Ooperi tegi eriliseks see, et mina, kui ooperist mitte midagi teadja, nautisin seda, sest kõik osatäitjad oskasid hästi laulda ja ooper ise oli väga võimas. Sümpaatselt olid lauldud ka kõrvalrollid. Kogu ooper oli väga sünnis ja traditsiooni järgiv. Minu arvates oleksid näitlejad võinud oma emotsioone natukene tugevamalt väljendada. Nende hääl oli rahustav ning seda oli mõnus kuulata. Tegemist on ikkagi läbi aegade ühe parima ooperiga ja see lisas asjale veel rohkem võimsust. See võimsus ja omapärasus tekitasid minus mõtliku tunde.
,,Ämbliknaise suudlus" Külastasin muusikali ,,Ämbliknaise suudlus",mis toimus 12.11.2009 Tartus Vanemuise kontserdimajas. Muusikali heliloojaks oli John Kander, laulusõnade autor Fred Ebb, laulutekstide tõlkija Leelo Tungal, lavastaja Roman Hovenbitzer, muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm, kunstnik Walter Perdacher, valguskunstnik Palle Palme, koreograaf Antton Laine. Osatäitjad: Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Koodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Joosep Trumm, Rasmus Kull, Egon Laanesoo, Tamar Nugis, Oskar Puis, Paula Pokinen, Viktor Mägi. Balletirühm koosseisus: Daniel Szybkowski, Daniil Kolmin, Elias Girod, Alens Piskunovs, Jonathan Ammerlaan, Vjatseslav Ladoskin, Matthew Jordan, Anthony Maloney, Fenella Cook, Emily Hughes, Rosamund Ford, Milena Tuominen, Maarja Paugus, Rita Dolgihh, Julia Kaskovskaja
ÄRIKAASUSE PROGRAMM SUUSAPURI ANALÜÜS Bruno Märss September, 22, 2009 I KOKKUVÕTE · David Varilek leiutas toote nimetusega suusapuri. Oma leiutise müügile toomiseks sõlmis David lepingu firmaga Mistral Windsurfing AG, et too oma kuludega toodet arendaks ning maailmas turustaks. Leping on selline, et kui 1986 aasta lõpuks jääb müügitulemus alla 5000 ühiku siis võib kumbki osapool lõpetada lepingu ja patendi õigused lähevad tagasi Davidile. · Kahjuks on viimase aasta müügitulemused ainult 708 ühikut ja Mistrali juhtkond kaalub toote arendamisest ja müügist loobuda. II PROBLEEM Suusapurje müügimaht ei ole saavutanud eesmärgipärast taset. III OSATÄITJAD A. INIMESED 1. David Varilek, tehniline nõustaja, 23-aastane a. Suusapurje leiutaja b. Su...
Tallina Südalinna Kool Brittany Krijer Desiree Kontserti Ülevaade Tallinn 2017 Osatäitjad: Isikud kes kujundasid ajalugu: Bernadine Eugenie Desiree Clary - Getter Jaani Jean Baptiste Bernadotte - Bert Pringi Oskar I - Kaarel Orumägi Oskar noorukina - Joonas Segaert Oskar lapsena - Ralf Oliver Purje Napoleon Bonaparte e Napoleon - Artur Rassmann Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
