2ptk. Vaba ettevõtlus Tugisamblad: Vaba ettevõtluse süsteemi toetavad neli "tugisammast": eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. 1) Eraomand: Õigust omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus otsustada, kuidas oma eromandit kasutada, on alati olnud tähtis turumajandussüsteemi osa ( võid välja laenata, müüa või ära anda). Õigus omada ja kontrollida eraomandit annab omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii efektiivselt kui võimalik. 2) Hinnasüsteem: Hinnasüsteem on eraomandiga tihedalt seotud. Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad
ressursse nii effektiivselt kui võimalik. * Motiiv on millegi tegemise ajend. * Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Hinnasüsteem * Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kahetestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. * Rahas väljendatud hinnad on sõnuimd, mis kannavad toote - ja ressursiturgudel palju informatsiooni. Turukonkurents *Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. * Kasum on tulle, mis jääb järele, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud. Ettevõtlikkus * Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. * Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlus.
TURU TASAKLAAL JA -HIND 1.Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu? Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud. 2.Mis on defitsiit ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? Defitsiit on mingi toote/teenuse nappus ülejääk on mingi toote/kauba ületootmine. Turukonkurents sunnib ettevõtjaid turustama oma kauoa tarbijale vastuvõetava hinnaga või lisama tootele/teenusele lisa hüvesid, et meelitada tarbijat oma pakutavat kaupa ostma. 3.Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turuhindades? Nõudluse kasvades tõuseb (reeglina) toote/teenuse hind kasvades kahaneb ka hind: seega võib
Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad teisel kohal olev valik kirjeldab esikohal oleva ostu loobumis kulu. Majandust saab ning kujundavad kaupade ja teenuste hinnad ning kogused. Ressursid on kõik kokkuvõtta 3 kõsimusega: -mida toota? –Kuidas toota? –kellele toota? Ettevõtlikuse tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside tugisambad –eraomand –hinnasüsteem –turukonkurents –ettevõtlikus. hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info. Loobumis ehk tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära
turu koostöö ja usalduse arendamine; korruptsiooni takistamine ja säästlikus; keskkonnakaitse ja säästlikkus; inimõiguste tugevdamine, vaesuse vähendamine; organisatsioonide poolt toetatud kriminaalse tegevuse ja vägivaldsuse ära hoidmine. Viis peamist ärieetika huvi kasvu põhjust maailmas 2005. ja 2010. a: korporatiivsed / maailma suurettevõtete skandaalid turukonkurents investorite nõuded tarbijate surve globaliseerumine / üleilmastumine globaliseerumine / üleilmastumine turukonkurents tarbijate surve korporatiivsed / maailma suurettevõtete skandaalid investorite nõuded 5 5. EETILISED VÄÄRTUSED Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks: ausus moraalne terviklikkus, ausameelsus, ametiväärikus
Z-teooria W.G. Ouch (1943-...) Ragnar Rääsk Mait Adoma Juhtimisteooria · Ükski juhtimistiil ei ole parim · Üritatud jaapani juhtimistiili ameerikas rakendada Jaapan USA Turukonkurents Kasumi maksimeerimine Personali juhtimine Fondide juhtimine Töötajakeskne lähenemine Tööjõukulu minimeerimine Personali ettevalmistamine Personali ettevalmistamine firmas koolis Funktsioon Eestvedamisstiil Jaapani firmas Z-tüüpi firmas USA firmas Töötajate Pikaajaline, Töötajate Lühiajaline, kinnistamine võimalusel hoidmine firmale ärivajadustel
Nudluse hinnaelastsus - nitab nudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse. Turutasakaal - olukord, kus nutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasemel vrdsed. Vaegus e. defitsiit - olukord turul, kus kaupade nudlus letab pakkumise. lejk - olukord turul, mil tarbijad ei soovi osta kogu toodangut, mida mjad antud hinnaga mgis pakuvad.
Ettevõtja rentimine, tööle panek, müük, kasumi teenimine... Vaba ettevõtlus ehk turumajandus 4 "tugisammast": 1. ERAOMAND Vaba ettevõtluse süsteemi põhiõigus, mis tagab üksikisikuile õiguse omada, kasutada ja käsutada väärtusi. 2. Hinnasüsteem ...majandussüsteem, milles ressursid jaotuvad nõudmise ja pakkumise vastastikuse toime tulemusena. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. 3. Turukonkurents... ... võistlus ostjate ja müüjate hulgas ressursside ja toodete ostu ja müügi pärast. Aitab tõsta tootmise efektiivsust, efektiivne tootmine säästab nappe ressursse, suurendab toodangut ja alandab hindu. TURU STRUKTUUR Konkurentsi liigid Täiuslik konkurents Monopolistlik konkurents Oligopol Monopol Ideaalmudel oma kaup eriliseks mõned firmad üks tootja
1. MIDA? 2. KUIDAS? 3. KELLELE? Majandussüsteemid -Majandussüsteeme eristatakse, selle järgi, kuidas ühiskond vastab küsimustele mida?, kuidas? Ja kellele?. -Tavamajandus- toimub tavade järgi, valdavalt naturaalmajandus, põllumajandus, kalandus, jahindus jne. -Käsumajandus e plaanimajandus- toodetakse seda, mida valitsev kogu käseb. -Vabaettevõtlus e turumajandus- on olemas eraomand, hinnasüsteem ja turukonkurents. Eraomand on kapital ja muu ressurss, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik. -Segamajandus- turumajandus koos valitsuse sekkumisega.
Ettevõtted puutuvad kokku alternatiivkuludega, mil tahes nad tooteid ja teenuseid toodavad. Kulu, Turumajandus mida nad kannavad, et toota oma kaupu lisakogustes, Vaba ettevõtluse alustoed eraomand, spetsia li - on tuntud piirkuluna. Piirkulu tõuseb seerumine, vaba tahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents tavaliselt koos tootmismahu kasvuga, sest tootmine ja ettevõtlikkus on turumajan dus - kasutab kallimaid ressursse ja meetodeid, et süsteemi toimimiseks tähtsad. Õigus omada ja tootmise taset tõsta. vahe tada vara ning saada kasumit annab üksikisi - Kuna piirkulud tõusevad tavaliselt kõrgemate tootmistasemete kutele ja ettevõtetele motiivi oma ressursse arukalt juures, toodavad ja müüvad ettevõtted
Turgu tasakaalustav hind V peatükk · Kuidas tasakaalustavad pakkumine ja nõudlus kogust, mida ostjad soovivad osta, kogusega, mida müüjad soovivad müüa? · Mis on vaegus (defitsiit) ja ülejääk ning kuidas saab turukonkurents neid kõrvaldada? · Kuidas normivad turgu tasakaalustavad hinnad kaupu ja teenuseid? · Mil viisil motiveerivad turgu tasakaalustavad hinnad inimesi tooteid ja teenuseid tootma? · Kuidas tekitavad nõudluse ja pakkumise muutused muutusi ka turgu tasakaalustavates hindades? · Kuidas annavad turgu tasakaalustavad hinnad informatsiooni ja motiive nii tarbijatele kui ka tootjatele? Nõudluse ja Kui kõrgem hind paneb müüjaid soovima müüa
4. Tervisega seotud tegurid (nakkushaigused: malaaria, kollapalavik) Majandussüsteemid: Tavamajandus: traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Käsumajandus: majandusotsused langetab riigi keskvõim, plaanimajandus, piiratud eraomand, majandustegevus on planeeritud mitme aasta peale, ei planeerita tarbija vajadustest lähtuvalt. NSV Liidus, Kuubas, Põhja-Koreas. Turumajandus: nõudmise ja pakkumise tasakaal, turukonkurents, kasut tehnoloogiaid ja tootmisresursse otstarbekalt. Vabad hinnad ja eraomand, monopolid. Segamajandus: riik sekkub majandusellu, ,,Nähtamatu käsi" on konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel ühiskonnas ressursse paigutab. Aasia tiigrid Kagu-Aasia uued tööstusriigid. (kiirelt arenenud, SKT kasv suur, Hongkong, Lõuna- Korea, Singapur, Taiwan) ? Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist.
Industriaalühiskonna kujunemine Rasketööstus- Toodab tootmisvahendeid Kergetööstus- igapäevased kaubad Tööstusrev 18.saj muutused tehnoloogias- masinate ulatuslik kasutamine Manufaktuuride asemele tulid vabrikud Algas tööstuslik pööre e tööstusrevulutisoon Raha akumuleerimine(rahakogumine)- kaubandusest Huvi tehniliste leiutuste vastu Vabad töökäed vabrikutesse tulid maalt Tööstusrev-ni kiirendas rahvastiku kiirekasv Kujunes turukonkurents 1765 James Watt aurumasin Peamiseks kütuseks muutus kivisüsi,1800 leiutas A.Volta valmistas patarei ja aku, M,Faraday valmistas elektrigeneraatori ja hiljam ka elektrimootori, 1879 valmistas T.Edison elektrilambi INGLISMAA Tööstuslik pööre algab ÜK-s ÜK kiire maj. Arengu põhjused 17.saj kod.rev kõrvaldas feod takistused Maavarade rohkus, juhtuv riik ülemerekaubanduses ÜK oi saareriik, mis jäi kõrvale suurtest sõjalistest konflikidest Unioon Sotimaaga, tollivaba maja.piirkond
Vaba turumajandus on kapitalistliku turumajanduse reaaltüüp. Vaba turumajandust iseloomustab riigi minimaalne sekkumine. Vabatahtlik vahetus turul tagab selle, et kujunevad optimaalsed hinnad. Adam Smith (1723-1790) nimetas sellist iseeneslikku majanduse korrastumist turu abil ,,nähtamatu käe" abiks. Majandusõpetus Turumajanduse tugisambad: - eraomand (igal inimesel on õigus omada vara), - hinnasüsteem (varadele omistatakse teatud rahaline väärtus), - turukonkurents (ressursid on piiratud, mitu pakkujat), - ettevõtlikkus (selleks, et oleks ettevõtteid on vaja ettevõtlikke inimesi, kes loovad uusi tooteid ja teenuseid). Majandusõpetus Turumajanduses on raha funktsioon traditsiooniliselt: - vahetusvahend, - väärtuse mõõt, - vara kogumine. Majandusõpetus Nõudlus on tarbijate osta soovitud teenuste/toodete kogused teatud ajahetkel teatud rahasumma eest. Turunõudlus on
tööturul. Vanurid enamjaolt suguvõsaliikmete hoole all või tasulses hooldekodus. Riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hispaania, Belgia Liberalism Põhiväärtusteks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik Minimaalriik-ei pea tagama heaoluteenuste osutamist, vaid kõrge tööhõive, konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamise kõigis valdkondades Arstiabi ja haridust peetakse tavaliseks kaubaks Väidavad, et turukonkurents viib hinnad alla, kuid kõigis valdkondades see nii ei ole kahjuks Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on väga olulised Kõrgemate kutseoskustega suurem palk Liberalism Kui töötajal on suurepärased oskused, on firma huvitatud tema tervise kindlustamisest või koolituskulude katmisest Enamik tervisekindlustuslepingutest USA-s sõlmitakse tööandja kaudu Riik pakub vaid vaestele ja pensionieas inimstele sotsiaalset abi
- ressursiturgudel, kus kaubeldakse tööjõu ja kapitaliga, motiveerivad tõusvad palgad (tööjõu hind) tootjaid kasutama vähem töötajaid, samas aga ergutavad kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd taotlema või töökohta vahetama. Langevatel hindadel või palkadel on vastupidine mõju. Turukonkurents Konkurents turgudel ressursside pärast: - ostjad konkureerivad üksteisega tootmisressursside pärast, kui nad pakuvad raha selliste ressursside eest nagu oskustööjõud, metsamaa ja keerukad masinad, mida nad soovivad osta. - ressursside müüjad konkureerivad teiste
19. Mis on olemuselt SKP? Kuidas mõõdetakse? - mõõdab mingil ajavahemikul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust; mõõtmine lähtudes tuludest, kuludest ja kogutoodangust. 20. Piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu 21. Tootmistegurid --> Millise liigiga on tegemist? (töö/maa/kapital) 22. Turukonkurents ressursside ja võimaluste piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada ; 23. Rahafunktsioonid (olemuslikkus mõistes) - väärtuse mõõtmine, vahetus funktsioon, kogumisfunktsioon 24. Maksude küsimused (nt tarbimine käibemaks; sissetulekud tulumaks 20%) - maksukalkulaator (palk.crew
mis määrab nii tegevuse strateegia kui ka kasumi. Vertikaalsed struktuurid on selles mõttes turu vastandid, et tegevuste koordineerimine viiakse turult firmasse. Lihtne näide seda tüüpi valikute kohta on firma otsus, kas korraldada teatud teenuste tootmine firmasiseselt (koristustööd, aga ka infotehnoloogiasüsteemi haldamine) või osta seda teenust turult. Teatud teenuse turult ostmise korral on kindlasti tähtis turukonkurents, mis surub hinnad alla. Samal ajal on teenuse kvaliteeti firmasiseselt enamasti lihtsam kontrollida, sest turult ostes tähendab kvaliteedikontroll paljudel juhtudel küllalt suuri lisakulusid. Firmade arv turul muutub ning koos sellega ka konkurentsisituatsioon. Firmade arv ja turu osa tegevuste koordineerimisel väheneb ning üksikud ettevõtted kasvavad seoses liitumiste ja ülevõtmistega. Firmad taotlevad mastaabiökonoomiat, kuid sellega
ressursiturud. Raha on mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Raha funktsioonideks on: vahetusvahend - muudab tööjõu vahetamise toodete ja teenuste vastu lihtsaks; vara kogumise ehk akumulatsioonivahend - võimaldab saasta ja kasutada selle ostujõudu tulevikus; väärtuse mõõdupuu - aitab määrata toodete ja ressursside suhtelist väärtust. 2.3 Konkurents Turukonkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed nende ressursside pärast mida on võimalik kätte saada ja kasutada (tööjõud, loodus-ressursid, kapital). Inimesed konkureerivad vabatahtliku vahetuse kaudu. Lisaks ressurssidele konkureeritakse ka toodete pärast. Ostjad konkureerivad ostes (nõudlus) ning müüjad konkureerivad pakkudes kaupu ja teenuseid, mida ostjad soovivad
Maa - Rent Ettevõtlus - Kasum Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest b) inimese looduslikest eeldustest ja võimetest c) õnnest või juhusest Maa ja kapitali omand on majapidamiste vahel jaotunud ebavõrdselt.Põhjuseks poliitiline kavalus, aus turukonkurents ja põlvkondade järjepidavus. Kokkuvõtteks võib ebavõrdsuse põhjused jagada kolme rühma: a) ebavõrdsus töötuludes b) ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses c) ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus TULU - raha või hüved, mida inimene saab teatud aja jooksul. Tulu jagatakse järgmiselt: a) töötulu b) tulu omandilt c) rahalised toetused d) naturaalsed toetused RIKKUS - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud kindlal ajahetkel Rikkus jaguneb:
Eraomandus ja erainitsiatiiv on väga piiratud või keelatud. Esineb ka plaanimajanduse vormis. Seejuures ei planeerita mitte tarbija vajadusest lähtudes, vaid tootmise võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Tulemuseks on defitsiit. Turumajandus Süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised "tugisambad" on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: "Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova
Eraomandus ja erainitsiatiiv on väga piiratud või keelatud. Esineb ka plaanimajanduse vormis. Seejuures ei planeerita mitte tarbija vajadusest lähtudes, vaid tootmise võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Tulemuseks on defitsiit. Turumajandus Süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised “tugisambad” on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on – vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: “Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova
ressursside ja tehnoloogiate korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: Eraomand kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. Hinnasüsteem hindade kasutamine nappide ressursside jaotamiseks; kuna inimesed teevad vahetusi, kehtestavad turud toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Turukonkurents kuna ressursid ja tooted on piiratud, võistlevad inimesed kõikides ühiskondades nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada. Konkurentsil võib olla mitmeid vorme, aga turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu. Ettevõtlikkus kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Majandussüsteemid: Käsumajandus majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele mida toota, kuidas
Konkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Konkurentsivõime sõltub koostööst. Inimesed võistlevad ehk konkureerivad alati olemasolevate nappide ressursside pärast. Kui ettevõtted turul konkureerivad, maksavad tarbijad vähem, töötajad leiavad rohkem töökohti ja saavad suremat palka ning ettevõtete omanikud saavad oma investeeritud säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele:
nt nafta Eksport on riigis toodetud kaupade ja teenuste müük välismaale, nt piim. 5. Mis on mikro- ja makromajandus? Mikromajandus on see, kes uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid, nt pere-eelarve, turu- uuringud, palganäitajad Makromajandus on see, kes uurib majandust tervikuna, nt inflatsioon, töötus, majanduskasv. 6. Millised on vaba ettevõtluse alustalad? (6) Eraomand, spetsialiseerumine, vabatahtlik vahetus, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus 7. Mis on alternatiivkulu ? Too näide. Alternatiivkulu on kõige suurema väärtusega alternatiivi maksumus, millest valikut tehes loobuti. Nt talunik otsustab kasvatada rapsi, samal ajal ei saa ta seal kasvatada rukkist – rapsikasvatamise alternatiivkulu on loobumine rukkikasvatusest. 8. Mis on inimkapital? Too näide. Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada.
ja kellele? valikuid. ( Eestis kuni 1989 aastani ) Tavamajandus üks vanimaid majandussüsteeme. Mida? Kuidas? Ja Kellele? valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik ( riigi ) sektor ning riik reguleerib majandust. Turumajandus ehk vaba ettevõtlus. Alustalad : 1) eraomand 2) hinnasüsteem 3) turukonkurents 4) ettevõtlikkus 1) kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik. 2) tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. 3) tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. 4) ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud
Mida rohkem kaupa tarbitakse, seda väiksemaks jääb lisanduv kasu sellest, mingist hetkest alates muutub see kahjulikkuseks Vabaettevõtluse ehk turumajanduse alustalad · Eraomand · Spetsialiseerumine · Vabatahtlik vahetus · Hinnasüsteem · Turukonkurents · Ettevõtlikkus Tööjõud Tööturg - turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja (tööandja) ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka) Nõudlus ja pakkumine,nende elastsused.Nõudluse ja pakkumise probleemid turumajanduses Nõudlus-Seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta · Hüvis mingi toode või teenus, mis rahuldab inimese mingit vajadust · Kasulikkus sinu subjektiivne hinnang toote
iseloomustakse peajagu kõrgemal olevana. Pakutavate teenuste mahud erinevad avalikus sektoris 1 Legitiimsus tähendab seda, et avaliku sektori tegevus on kooskõlas põhiliste ühiskondlike eesmärkidega. 4 kordades ja ainult ebaefektiivsusele rõhudes kalduks arvmus liiga ühekülgseks. Eespool mainitu hindamine lähtub konkurentsi võimalikkusest ja selleks loodud tingimustest. Erasektorit stimuleerib otseselt turukonkurents, mida tihtipeale avaliku sektori kõigis valdkondades rakendada ei saa. See ei tähnda aga automaatselt, et avaliku sektori teenuste kvaliteet oleks ebaefektiivne ja ei täidaks määratud eesmärke. (Sorensen 2002, 269) Sektori kujunemine läbi majandus – ja organisatsioonitegurite Uurime lähemalt tekkinud probleeme läbi ümbritseva majandusspektri, mille lõpptulemuseks on arusaam vajalike reformide rakendamisest.
igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet, 3. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Kunigal on inult täidesaatev võim
· Toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid, mis selle tulu saamiseks on tehtud · Kõik individuaaltootjad taotlevad kitsalt egoistlikku eesmärki kasumi (tulu) maksimeerimist üldine hüve on suurim · M.Friedman suurendada kasumit on majandusorganisatsiooni ainus sotsiaalne kohustus · Pareto optimum jääb vaid ideaaliks, tegelikkuses ei ole turukonkurents kunagi päris vaba, tihti saab kasumit maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda · Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa)
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja
loomiseks; - kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Tootmisvõimaluste kõver on erinevate hüviste tootmiskombinatsioon olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmine, mis toimub tootmisvõimaluste kõvera igas punktis on selline, et kõik ressursid (maa, töö, kapital) on hõivatud. Turumajanduse alused: eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents, ettevõtlikkus Majandussüsteemid: käsu-, tava-, turu- ja segamajandus 2. Nõudmine, pakkumine, hind Turg - mehhanism, mille kaudu turul osalejad (ostjad ja müüjad) omavahel suhtlevad ning kujundavad kaupade ja/või teenuste hinnad ja kogused. Turgu saab iseloomustada järgmiste tunnuste alusel: - turul osalejate arv (palju, vähe); - kauba ühetaolisus (bensiin) või diferentseeritus (jalanõud); - turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (lihtne, keeruline).
(Rootsi, Norra, Holland, Soome, Prantsusmaa, Hispaania) Suurbritannia,Iirimaa,Eesti) Taani) 1.Töötava inimese palk peaks 1.Inimeste vabadus ja võrdõi- 1.Õigus saada sotsiaaltoetust, katma ka ülalpeetavate guslikkus ning minimaalriik. tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu pereliikmete vajadused. 2.Turukonkurents viib hinnad õigus valida või õigus pöörduda 2.Sotsiaalpartnerluse tugevus- alla. Madalad või nõrgalt kohtusse. tööandjate ühendused ja astmelised maksud. Mida 2.Varanduslike erinevuste vähen- ametiliidud korraldavad mit- kõrgemad on kutseoskused, damine. mete sotsiaalkindlustusskee- seda kõrgem on palk.
Isik ei pea ise osalema äriühingu majandustegevuses, temale äritegevusest laekuva kasu suurus on võrdeline kapitaliga, mille ta on investeerinud sellesse (suhtes kogukapitali). Seega mida enam suudad investeerida, seda enam võid teenida (või ka kaotada). Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turukonkurents, mis selgitab välja, millise kauba või teenuse hinna/kvaliteedi suhe on kõige paremini vastavuses inimeste vajadustega. Paradoksaalsel kombel teenib tegelikult see ettevõtlusvorm kõige paremini meie materiaalse keskkonna arendamise ja heaolu loomise eesmärki, kuna pole majandust seega ka tulu teenimise võimalust väljaspool inimlikke vajadusi. Suurimat kasu võivad äriühingud teenida suurt kapitali ja teadmisi nõudvates, riskantsetes
Majanduses toimuv sarnaneb spordiga, kus konkurentsivõime sõltub paljuski koostööst. Tuleta meelde nappuse definitsiooni: nappus tuleneb sellest, et iga inimese kõiki soove pole võimalik rahuldada. Sama on firmade puhul. Kuigi ühele ettevõttele meeldiks olla kogu turu peremees, tegutseb samal alal palju teisi firmasid. Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson
Smith'i järgi Tööviljakuse kasv Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna (mitte kuld) Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad => tööviljakuse kasv (nõelavabriku näide). Aga ka rutiin, ühekülgsus Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Vaba turukonkurents Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi: Infrastruktuuri rajamine kaubanduse hõlbustamiseks (teed, kanalid, sillad, dokid) Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni
Riik värbas sinna ka tööjõudu. Kiirendamaks kogu seda protsessi, võttis Peeter I vastu sunnitöö kohustuse. Vältimaks tööliste põgenemist olid nad ahelatesse pandud, millest nad vabanesid alles pärast surma. Kõik tähtsamad kaubad, nagu viin, karusnahad, tubakas, olid riigi monopoli all, sellepärast ei toimunud ka ettevõtluse arengut. Riik reguleeris rangelt majandust, kehtestades tollikvoote, sisseveokeelde ja muid kauplemisega seotuid piiranguid. Kuna turukonkurents puudus ei näinud ka ettevõtjad põhjust oma tootmist täiustada. Selle asemel, et rahavalt aina rohkem makse nõuda oleks Peeter pidanud rohkem mõtlema kaubanduse edendamisel. Ka tema ümberkorraldused tööstuses ei toonud pikemaajalist edu, neist piisas vaid Põhjasõja võitmiseks. Pikemas perspektiivis need aga koormasid nii majandust kui ka elanikkonda. Sellega kahanes Venemaa edu taas Euroopa ees. Riigivalitsemine 22
• Töö = algne universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna • Tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine => tööviljakuse kasv, aga ka rutiin, ühekülgsus • Rahvusvaheline tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Arengu eeldus 3: riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda (Infrastruktuuri kaubanduse
sõltub turustruktuurist. Kuna ressursse napib võistlevad majanduses osalejad nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada ja kasutada. Samuti võistlevad ettevõtted klientide pärast, püüdes juhinduda tarbija vajadustest ning kohandades oma toodete ja teenuste hindasid. Nad konkureerivad ka võimaluse pärast osta ressursse võimalikult madala hinnaga. Ettevõtetevahelist võistlemist nimetatakse turukonkurentsiks. Turukonkurents toimib põhiliselt ressursiturgudel ja tooteturgudel. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik ,,võistlus" turukonkurentsina, mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Kaasaegsed majandused on turumajandused. Turul kohtuvad hüvistepakkujad ehk müüjad ja nõudjad ehk ostjad
isikute huve Pareto optimum · Toota maksimaalset tulu ühiskonnale, arvestades sealjuures kõiki isiklikke ja ühiskondlikke kulusid, mis selle tulu saamiseks on tehtud · Kõik individuaaltootjad taotlevad kitsalt egoistlikku eesmärki kasumi (tulu) maksimeerimist üldine hüve on suurim · M.Friedman suurendada kasumit on majandusorganisatsiooni ainus sotsiaalne kohustus · Pareto optimum jääb vaid ideaaliks, tegelikkuses ei ole turukonkurents kunagi päris vaba, tihti saab kasumit maksimeerida ka kulusid minimeerimata, paljud kasusaamisviisid kahjustavad ühiskonda · Kuivõrd on materiaalne hüve just see tõeline hüve ja kas poleks tulevaste põlvede seisukohalt eetilisem praegu vähem toota ning ka vähem tarbida · M.Weber miks tunduvad osa rahvad justkui laisad, teised virgad · Rahva majandusliku edukuse määrab eelkõige tema (rahva valdava osa) üldine
riik · Spetsialiseerumine Protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele · Vabatahtlik vahetus inimesed peavad asju ostma ja müüma, et saada endale vajalikku · Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. · Turukonkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. · Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute katamise riske. Eraomand · Seadusega kaitstud.
TURUNDUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED (2004.) 1.Turunduse ajalooline taust. 2.Turunduse mõiste ja definitsioonid. 3.Tootmiskontseptsioon. 4.Tootekontseptsioon. 5.Müügikontseptsioon. 6.Turunduskontseptsioon. 7.Sotsiaalse turunduse kontseptsioon. 8.Turulõhed ja turunduse funktsioonid. 9.PEST- analüüs. 10.SWOT- analüüs. 11.Turunduskompleks. 12.Turunduse organisatsiooniline ülesehitus. 13.Ettevõttesisene turunduskeskkond. 14.Tarnijad ja vahendajad. 15.Konkurentide liigid, turukonkurents ja M. Porteri mudel. 16.Huvigrupid. 17.Eesti majanduse arengufaasid. 18.Turunduse infosüsteemi struktuur. 19.Turundusinfo allikad ja kogumise meetodid. 20.Valimi moodustamine. 21.Juhu- ja mittejuhuvalimid. 22.Turu-uuringute protsess. 23.Turu-uuringute klassid. 24.Ostukäitumise turunduse mõjurid. 25.Ostukäitumise majanduslikud ja sotsiaalsed mõjurid. 26.Ostukäitumise ostusituatsioonilised mõjurid. 27.Ostukäitumise individuaalsed (motiivid, tähelepanu, taju, mälu, hoiakud) mõjurid. 28
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad;kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega •
1.KLASSIKUD Adam Smith Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: • tööviljakuse kasv • turukonkurents • kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt(õiguskord, riigikaitse, avaliku teenused, sh haridus) Vaba turu eeltingimused: • Vaba vahetus ja konkurents • Nähtamatu käsi(lihtsustatud ideaal):liberalism ja individualism kui kapitalistliku majanduse alustalad; kriitika: ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine • Individuaalsete huvide järgmine tasakaalus sotsiaalsete normidega, institutsioonidega •
3. Loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu • Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi Arengu eeldus 1 – tööviljakuse kasv -> töö = universaalne vahetusväärtus, määrab kauba hinna; tööjaotus => vilumus, uued tehnoloogiad => tööviljakuse kasv. Rv tööjaotus => efektiivsus + lõputu kasvumasin: konkurents, tööjaotuse süvenemine jms. Arengu eeldus 2 – vaba turukonkurents -> vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele. Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng. Iga indiviid püüab kapitali rakendada nii, et toodaks kõrgemat väärtust. Arengu eeldus 3 – kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt – riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi (nt infra rajamine). Tagada seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus. Innovatsiooni
Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt Muutused, nende võimalikkus ja sisu väljendab võimusuhteid huvigruppide vahel Ühiskonna areng ja (majandus)sotsiloogia kujunemislugu Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith’i järgi: Majandustegevus (eriti koloniaalmaaldes) vajas riigilt poliitilist ja militaarsed kaitset. Arengu eeldus 1: tööviljakuse kasv Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents Arengu eeldus 3: kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt K. Marx: Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism; Igale ühiskonnakorrale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel, tulenevalt tootmissuhete iseloomust (feodaal - talupoeg, kapitalist - tööline jne). Võõrandumine (kaubastumine):
tooteid toodavad ja vahetavad. Hinnasüsteem: Eraomandiga tihedalt seotud, hinnad annavad informatsiooni tarbijate käitumise kohta, ettevõtjaid-kõrged hinnad motiveerivad rohkem tootma, madalad Vähem. tarbijaid-madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele. Turukonkurents: Vaba ettevõtluse süsteemis võistlevad inimesed ressursside ja toodete pärast, sest neid ei ole piisavalt. Inimese soovid toodete ja ressursside järele ületavad pakkumise. Näiteks võistlevad ettevõtted klientide pärast, kohandades oma hindu ning toodete ja teenuste kvaliteeti. Konkurents ressursside pärast- loodusvarad, tööjõud, kapital, mille abil loovad ettevõtted tooteid ja teenusied. Konkurents turgude toodete pärast- tooteturgu
ettevõtlikkus. · Eraomand kapital jm ressurss, mille omanik on ettevõte või isik, MITTE RIIK. Eraomandiga on õigus omanikul teha, mida ta soovib. Omamine motiveerib inimesi oma asju kasutama parimal võimalikul viisil, et hiljem poleks liialt palju kulutusi. · Motiiv millegi tegemise ajend ehk motivaator, turumajanduses on selleks kasum · Hinnasüsteem vahetuse tulemusel kehtestatakse toodetele hinnad. Hind kannab endas väga palju informatsiooni. · Turukonkurents piiratud arvu ressurside/toodete pärast võistlemine. · Kasum tulu, mis tuleb, kui kogutuludest lahutatakse kogukulud · Ettevõtja töötab kasu saamise eesmärgil. · Ettevõtlikkus loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus, arukas juhtimine, hoiak ja isikuomadused. · Majapidamine ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Tarbija: majapidamiste liikmed, nad kasutavad tooteid/teenuseid, mida ettevõtted toodavad. Ressursiomanik:
Tehnoloogia- ja oskuste mahukad tegevused toovad sageli endaga kaasa sektori-sisese ja sektorite ulese sunergia ja õppimisprotsessi ja palgasurve (ja mitte madalama toote hinna maailmaturul). Majandusarengu erinevad etapid, kus riigi ja turu roll varieerubkõik edukad tööstusriigid on läbinud aktiivse riigiga arenguetapi, kus riik kaasab rahva (kriitilise massi) positiivse mastaabiefekti ja tagasisidega tegevustesse, mis suurendavad üldist heaolu. Turukonkurents pigem kinnistab olemasolevaid oskusi ja tegevusi. Riigi roll on aidata kaasa ettevotluses olemasolevate oskuste pidevale uuenemisele. Riigi roll (1) Institutsioonide tagaja eraomand, õigusriik Tulude jaotaja riskide jagamine Majanduskasvu edendaja (rahva juhtimine õige äri juurde; standardid; haridus ja teadmised) Süsteemne ja sünergial pohinev heaolu- organisatsioonide ja institutsioonide vaade majandusarengule. Tänane debatt
Võistluseelset ärevust interpreeritakse sageli sooritushirmu märgina ning see võib tekitada eneses kahtlemist. 14 Sissejuhatus majandusõppesse 1) Mis on ressursid? Kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ressursside hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus. 2) Millele tugineb turumajandus? Turumajanduse tugisambad on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. 3)Mis on raha? Mis tahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. 4) Milline on riigi roll majanduses? majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja kaitse majanduse stabiliseerimine vaba konkurentsi tagamine turul tulude ümberjaotamine ühishüviste pakkumine Sporditurundus 1) Mille poolest on sporditoode ja -teenus unikaalne?
annaabi.ee 
