lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. 2 Vaba ettevõtlus Majandussüsteemid 1. Tavamajandus nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. 2. Käsumajandus algtõukeks ja põhiideedeks on arvamus, t kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. 3. Turumajandus- nimetatakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajakas on`nähtamatu käsi`. 4. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimivad tava- ja käsumajanduse ning naturaalmajanduse elemendid. 5. Plaanimajandus algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid
08.09.14 Eamets „Sissejuhatus majandusteooriasse“- elektrooniliselt olemas Seminaridesse registreerimine KT-dele registreerimine KT- paberkandjal materjal lubatud Eksam materjalideta 15.09.14 Mikroökonoomika tegeleb konkreetsete subjektidega Mudeli eeldused : üksik majandussubjekt, subjekt on homo economicus, tegemist on piiratud ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra)
maksevõimekordaja leidmine • variatsioonikordaja leidmine 31.Reaalinvesteeringute hulka ei kuulu: • Hoonete ja rajatiste ehitamine • Põhivara soetamine • Investeeringud koolitusse, patentidesse, tarkvarasse • Kapitaalremondi tegemine 32.Investeeringuprojekti staatilise hindamise meetodiks on: • Arvestuslikku rentaablust 33.Ex-dividend date lahtiseletatuna tähendab: • Päeva, milleni saab veel teha tehinguid börsil, saamaks dividendiõiguse. 34.Majandussubjekt, kes kogub vajalikku raha ehk kapitali ja paigutab selle investeeringusse on: • Investeerija 35.Jääkdividendide teooria üheks põhiseisukohaks on : • Tulevaste investeeringute finantseerimisel säilitada optimaalne võlakordaja.
terviksüsteemi; need on majandusuuringud suures, laias plaanis, kuhu koonduvad majandust tervikuna iseloomustavate nähtuste seletused ja majanduse agregaat- e kogunäitajate analüüs. Ettevõtteökonoomika on mistahes rahvamajandusharru kuuluva majandusüksuse majandusküsimusi käsitlev majandusteaduse haru, kus kogu käsitlus lähtub ühe ettevõtte paremate tulemuste saavutamise seisukohalt. Majandussubjekt inimene või inimgrupp, kes kooskõlastavad oma majandusotsused reeglipäraselt omavahel ning kes moodustavad iseseisva majandusüksuse Kodumajapidamine või ka kodumajand moodustub isikust või isikute grupist, kes elavad koos ja teevad ühiseid majandusotsuseid (leibkond, kes elab püsivalt koos), see tähendab esmajoones otsustavad ühiselt sissetulekute kasutamise e teisisõnu tarbimise ja säästmise üle.
majandusmudeli korral (märkige väite kõrval olevasse lahtrisse tõese väite märk "+" ja väära väite korral märk "", iga õige valik üks punkt)? Kui majapidamise tarbimiseelarve suureneb, siis Eelarvejoone tõus leitakse hüviste hindade jagatise kasvab kõigi hüviste nõudlus kaudu Ratsionaalselt käituv majandussubjekt kasutab Kui toodetav hüvistekomplekt paikneb tootmis- oma käitumise põhjendamiseks erinevaid teoree- võimaluste piiril, siis on tasakaaluhindade suhe tilisi seisukohti fikseeritud Konkurentsimajanduse tasakaalulahend sõltub Hüvise turunõudlus leitakse majapidamiste indivi-
Naturaalmajandus: majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses Turumajandus: majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on `nähtamatu käsi` Plaanimajandus: algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanudslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema aursaamise kohaselt.
Kõige vanem majandussüsteem. Majandus üles ehitatud traditsioonidele ja tavadele.Kõige paremini iseloomustab seda naturaalmajandus, kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond. Tegeldakse peamiselt algelise püllumajanduse ja käsitööga. Selles majandussüsteemis ollakse harjunud tegutsema nii, nagu seda on teinud esiisad (ROMET:D)ja nende esiisad. Käsumajandus- põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Kogu majanduslik võim koondub riiigi kätte. Enamikule majandusküsimustest , nagu ka muude ühiskonnaelu valdkondade küsimustele, leiab vastuse kitsas parteiladvik. Majanduse juhtimise aluseks poliitilised või religioossed ideed, mille õigsust püütakse iga hinna eest tostada ka majanduses. Käsumajandussüsteem on ideolooogiliste ja religioossete ideede realiseerimise vahend
Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T TASU HÜVISTE EEST MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED TEGURITULUD Y Joonis 13.1
Majandussubjektid ● Majapidamiste (leibkondade) majanduslikud otsused on peamiselt seotud tarbimisega, nad soovivad võimalikult väikese kulutuse eest saada võimalikult häid ja kvaliteetseid tooteid ning teenuseid ● Ettevõtted on toodete ja teenuste pakkujad ning nemad soovivad oma tegevusest saada võimalikult suurt tulu, et suurendada ettevõtte kasumit ja omanike tulu ● Riigi, kui majandussubjekti ülesanne on suurendada üheskonna heaolu Majandussubjekt Eesmärk Tarbija/majapidamine Kasulikkus(rahulolu) Ettevõte Kasum Riik Ühiskonna heaolu Mõisted ● Tarbija – on kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse ● Majapidamine – on ühise eelarvega majandavate inimeste kogum ● Ettevõte – on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb ● Riik – on kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu
Idee on lihtne: tuleb selgitada välja see ülioluline 20%, mis määrab meie edukuse ja heaolu. Õpi tuvastama neid mõnesid tõepoolest tähtsaid parajasti aset leidvaid asju ja eirama suurt hulka ebaolulisi. 80:20 printsiibi mõistmine ning kasutamine õiges suunas võimaldab meil muuta oma elu, oma firmat, oma ühiskonda. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 5 MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM RIIK ÜHISKONNA HEAOLU Maslow vajaduste hierarhia Eneseteostuse vajadus vajadusvajadu Tunnustusvajadus Sotsiaalsed vajadused Turvalisuse vajadus
Idee on lihtne: tuleb selgitada välja see ülioluline 20%, mis määrab meie edukuse ja heaolu. Õpi tuvastama neid mõnesid tõepoolest tähtsaid parajasti aset leidvaid asju ja eirama suurt hulka ebaolulisi. 80:20 printsiibi mõistmine ning kasutamine õiges suunas võimaldab meil muuta oma elu, oma firmat, oma ühiskonda. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 5 MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM RIIK ÜHISKONNA HEAOLU Maslow vajaduste hierarhia Eneseteostuse vajadus Tunnustusvajadus Sotsiaalsed vajadused Turvalisuse vajadus Esmased vajadused
tootlikkus teerimisotsustest seltsi investeeringute tulemuslikkusest ja seltsi kuludest RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Tulude ja kulude ringkäik Tulude ja kulude ringkäik majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Majapidamine majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest Otsene maks valituse poolt tegurituludele rakendatud maks Kaudne maks ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud maks Tulusiire rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena Sääst osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks
kodumajapidamistega ja vastupidi? Tulude ja kulude ringkäik – majanduslik ringkäik, kus luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, sellest saadakse jälle tulu jne. Tulude ja kulude lihtsustatud skeemi, kus on välja toodud ainult kaks majandussubjekti: majapidamised ja ettevõtted Majapidamine (ka: pere) – majandussubjekt, mis koosneb üksikisikust või ühise eelarvega perest Teguritulu – on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmis- tegurite eest T MAJAPIDAMISED ETTEVÕTTED Y
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. (finantsjuhtimine vaata...
sajandi keskpaigast; · marginaalanalüüsi arendamine ja üldise tasakaalu matemaatiliste mudelite väljakujunemine jätkus 20. sajandi keskpaigani; · koostegevusteooria (struktuuriökonoomika ja institutsiooniökonoomika) said alguse 20. sajandi esimesel poolel ja ei ole veel lõplikult tegevusteooriaga integreerunud. 2. LOENG 13.09.2010 Mikroökonoomika- ja makroökonoomika Mikroökonoomika püütakse leida ühisesid seaduspärasusi. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt. Ratsionaalne käitumine inimene teab, et tema ressursid on piiratud. Järgmine eeldus: eesmärkid, mida inimene soovib saavutada on võimalik saada mitmel erineval moel. Subjekt valib enda arvates parima variandi. Kes on see subjekt? See ei ole üksikinimene vaid majapidamine ehk household. See on ühise eelarve ja ühiste majandusotsustega inimeste grupp. Iga subjekt teab oma eesmärki ja oskab leida parima variandi selle saavutamiseks.
majandamise korraldus. Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi
ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. - käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. - turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad
Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega (eelduseks on asenduskaupade olemasolu). Tavamajandus Tavamajanduseks peetakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Näiteks: Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas Käsumajandus Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Näiteks: Kuubas, Põhja Koreas; Liibüas; Iraanis. Turumajandus Turumajanduseks peetakse sellist süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on “nähtamatu käsi”. ( Adam Smith) Segamajandus Segamajanduseks peetakse majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Konkurentsivormid
1.homo economicus - majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt
Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike tulusid. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet ,,heaolu" on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Joonis 1. Majandussubjektid ja nende huvid kaubandustegevuse kontekstis. MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE ETTEVÕTE RIIK Ülesanne 2. Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad kaubandustegevuse kontekstis. Arutle rühmas või pinginaabriga, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused).
riided, jalanõud ühiskondade kokkupuutealadel. (M. Tuus-Laul) Käsumajandus Käsumajandus Põhineb arvamusel, et majanduslikke suhteid võib Majanduse (turuseaduste) ja poliitika vastuolude korral korraldada üks keskus/majandussubjekt oma parima jääb kaotajaks majandus äranägemise järgi “käsen, keelan, poon ja lasen” Väga piiratud on eraomandus ja –initsiatiiv Eriti iseloomulik nn sotsialistlikele riikidele Käsumajandus = plaanimajandus, kogu majandus plaaniti
piirangute mõju hindamisega üksikute kaupade turutasakaalu kujunemisele. Uus majandus tähtsaimaks teguriks informatsiooni levik ja võrkstruktuurid. Majanduses toimub areng spiraali mööda, kus paljudel juhtudel selgub et uuena välja pakutud ideed on täielikult ära unustatud vana. Mida lähemale tänapäevale seda kiiremini paradigmad vahetuvad. Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustega. Mikroökonoomika keskseks probleemiks on valiku- ja jaotusprobleem. Nappide ressursside jaotamine parimal viisil alternatiivsete võimaluste vahel. Mikroökonoomilise majandusmudeli püstitamisel tehtavad ranged eeldused võimaldavad mudeli analüüsil kasutada täpseid matemaatilisi seoseid. Makroökonoomikas analüüsitakse rahvamajanduslikke agregaate vastastikuseid suhteid ja tuletatakse nende abil majanduse üldiseid seaduspärasusi
Selliselt toimibki majanduses justkui nähtamatu käsi, mis reguleerib mida toota, kuidas toota ja kellele jaotada. Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame
sama kogust ostes jääb raha üle). Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega (eelduseks on asenduskaupade olemasolu). Majandussüsteemid: Tavamajandus: ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Nt. Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas. Käsumajandus: põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Nt. Kuuba, Põhja Korea, Liibüa, Iraan. Turumajandus: ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning ressursside paigutajaks on ''nähtamatu käsi''. Selle mõiste võttis kasutusele Adam Smith. Segamajandus: kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. II LOENG Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma
uued kasvupiirkonnad ja rahvusvahelistumine. (Heinmaa, 2006). Globaliseerumisteooria toetuseks Globaliseerumise peamisteks eelisteks võib pidada maailmakaubanduse kiiret kasvu, rahvusvaheliste kooperatsioonide levikut ning täpsustuvat ja laienevat rahvusvahelist tööjaotust. Kuna majanduse globaliseerumine tähendab, et kõik majandussubjektid osalevad majandusringluses, kus nii hüviste kui ressursi turud on globaalsed, siis sellest tulenevalt omab iga majandussubjekt märgatavalt rohkem potentsiaalseid kliente, aga samas ka potentsiaalseid konkurente. Sellest tulenevalt mõjutab majanduse globaliseerumine ennekõike seda, kuidas inimesed, ettevõtted ja riigid konkureerivad, sest konkurentide hulk ei ole enam piiratud ühe riigiga või riigite grupiga. Üldplaanis on kogu rahvusvahelise kaubanduse teooria hetkel üles ehitatud põhimõtteliselt ,,absoluutse eelise teooriale". See teooria väidab kokkuvõtlikult seda, et iga riik on
Saneerimine on võimalik ja sobilik, kui ei ole algatatud pankrotimenetlust ettevõtte vastu ning kui ettevõte ei ole püsivalt maksejõuetu.. Saneerimismenetlust saab algatada ettevõtte juht. Investeeringute liigid: Reaalinvesteering; Nominaalinvesteering; Finantsinvesteering; Kapitali-investeering. Väikeettevõtteks loetakse rahanduses kasvule orienteeritud ettevõtet, kellel puudub kerge juurdepääs finantsturgudele. Investeerija on Majandussubjekt, kes paigutab kogutud rahalised vahendid investeeringutesse Dividend on tulumaksuseaduse kohaselt väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus. Ei ole intellektuaalse omandi liigid: Litsentsid; Inimkapital; Tarkvara. Riskitaseme tõustes tõuseb ka investori poolt nõutav tulunorm investeeringus osalemisel.
rohkuse poolest; monopol – pakkujaid on ainult üks ningi puuduvad asenduskaubad; tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise – teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis – mille tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; individuaalhüvis – hüvis, mida saab kasutada üks majandussubjekt; informatsiooni asümmeetria – müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal; “sidruniturg” – informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka 4 täielikult kaduda, kuna ostja ei söenda maksta ka halvakvaliteedilise hüvise eest vastavat
· kuznets'i hüpotees väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega · käibevara ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta · käsumajandus (ka: plaanimajandus) algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L · laffer'i kõver kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel · laienemise SKPlõhe (ka: inflatsiooniline SKPlõhe) situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht · leibkond -- sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest. · leibkond vt. majapidamine
kuznets’i hüpotees – väide, et liikumisel agraarühiskonnast tööstusdemokraatiasse ehk tulu inimese kohta kasvades koos majandusliku kasvuga käib algselt kaasas ebavõrdsuse suurenemine, mis hiljem asendub selle kahanemisega käibevara – ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta käsumajandus (ka: plaanimajandus) – algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema subjektiivse arusaamise kohaselt; majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele L laffer’i kõver – kirjeldab seost keskmise maksumäära ja valitsusele laekuva maksutulu vahel laienemise SKP-lõhe (ka: inflatsiooniline SKP-lõhe) – situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on potentsiaalne tootmismaht leibkond — sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest. leibkond – vt. majapidamine
Milline on selle tulude struktuur? Leibkond — ühises põhieluruumis (ühisel aadressil) elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid raha- ja/või toiduressursse ja kelle liikmed ka ise tunnistavad, et on ühes leibkonnas. Leibkond võib olla ka üksikisik. (ESA definitsioon). Majapidamine – majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks (meie õpiku definitsioon). Majapidamine – ühise tarbimiseelarvega ja tarbimisplaaniga tarbiv majandussubjekt (üksikisik või inimeste grupp). Majapidamine saab tulu ressursside müügist, lisandub ümberjaotuse kaudu saadav tulu (näiteks pensionid, stipendiumid, toetused). Ressursid, mida majapidamine müüb on tööjõud (palgatulu) või kapital (renditulu, üüritulu, intressitulu). Oluline erinevus tavatähendusest: majapidamine ei tooda mitte midagi, ainult tarbib! Eeldatakse, et tarbimisotsused (hüviste olulisus majapidamise jaoks) on kooskõlastatud ja majapidamine tegutseb ühtse tarbijana
tasandilt. Probleemiks: valiku- ja jaotusprobleem o Makromajandus-uurib kogu majanduse (riigi) tasandit (majapidamisesektorid, ettevõttesektorid) Positiivne majte- majprotsesside kirjeldamine ja modelleerimine. Maj kasvas jne Normatiivne majt- hindame maailmavaate, eetika jm lähtuvalt. Siin hakkame hindama. Mikroökonoomika lähtepunktis on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Majandusmudeli koostamine üksikult üldisele. Makroökonoomia uurimussuund on üldiselt üksikult. UURIMISMEETODID Kirjeldamine Matemaatilised mudelid Ökonomeetria Statistika Mudelid Kvalitatiivne analüüs (ei tee mudeleid, kust tulevad inimeste arusaamad) Käitumise analüüs (miks nad nii käitusid, panid raha sinna, ostsid asju-rumal tegevus, aga samas teiselt poolt jne) Muud MAJANDUSTEOORIA METODOLOOGIA
Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Ettevõte on majandusüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa kaupa ja teenuseid. Riik on kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Joonis 1. Majandussubjektid. MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu) ETTEVÕTE KASUM RIIK ÜHISKONNA HEAOLU MINA JA TARBIMINE. Milline on hea elu? Sellele küsimusele on pea samapalju vastuseid kui parasjagu on vastajaid. Inimeste vajadused on erinevad. Tarbijatena ei juurdle me tavaliselt selle üle,
Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutumisega tegeleb kolmas majandusteaduse haru – majanduspoliitika. Tavamajanduseks nimetatakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majanduse korraldust. Ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See on majandussüsteem mida rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Turumajandus – vt. Majandussüsteemi, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub vähem või rohkem majandussellu, nimetatakse segamajanduseks. 40. Majanduskasv 1) Majanduskasv on kitsam mõiste, mis lihtsustatult tähendab reaaltulu (reaalse SKP) suurenemist ühe elaniku kohta. Täpsem majandusteadlik
Abstraktsioon kasutatakse majandusmudeli püstitamisel. Valitakse huvipakkuv valdkond ja olulised seosed selles valdkonnas. Reaalsus väljaspool käsitletavat valdkonda ja mitteolulised seosed valdkonna sees jäetakse vaatluse alt välja ja eeldatakse, et need ei muutu Ceteris paribus printsiip tulemused kehtivad vaid siis, kui muud tingimused ei muutu. Ülejäänud jääb samaks. Optimaalsusprintsiip tulenevalt piiratud ressurssidest rakendab mikroökonoomikas vaadeldav majandussubjekt optimaalsusprintsiipi püüab erinevate käitumisvõimaluste hulgast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil. Selle rakendamiseks on kaks viisi: püütakse saavutada max tulemus fixeeritud ressurssidega või fikseeritud tulemus minimaalsete ressurssidega. Mõlemat korraga võimalik rakendada pole võimalik. Tasakaal majandusteoorias süsteemi rahulik seisund, majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumisdendetsi
tarbimise ja tootmise välismõjud tarbimise mõju kui ühe majandussubjekti tarbimise 5 kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis mille tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; individuaalhüvis hüvis, mida saab kasutada üks majandussubjekt; informatsiooni asümmeetria müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal; "sidruniturg" informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka täielikult kaduda, kuna ostja ei söenda maksta ka halvakvaliteedilise hüvise eest vastavat hinda; moraalirisk viib situatsioonini, kus ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta
tarbimise ja tootmise välismõjud – tarbimise mõju – kui ühe majandussubjekti tarbimise 5 kasulikkus on mõjutatud teise tarbimisest või tootmisest; tootmise – teiste tootjate või tarbijate otsustuste vahetu mõju ettevõtte tootmistulemustele; avalik hüvis – mille tarbimisel ei ole võimalik välistada teisi majandusubjekte; individuaalhüvis – hüvis, mida saab kasutada üks majandussubjekt; informatsiooni asümmeetria – müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal; “sidruniturg” – informatsiooni asümmeetria tõttu kaob kvaliteetne kaup turult; ebasoodne valim - informatsiooni asümmeetria tõttu võib turg ka täielikult kaduda, kuna ostja ei söenda maksta ka halvakvaliteedilise hüvise eest vastavat hinda; moraalirisk – viib situatsioonini, kus ostjad soovivad tasakaalukogusest rohkem osta
on piiratud äärmiselt väheseks ning kogu majanduslikku aktiivsust hoitakse üleval kohustuslike plaanide ja muude käskude ning keeldude najal. Käsumajanduse näideteks on tavaliselt sotsialistlik või kommunistlik majandussüsteem, kus kesksed tootmistegurid maa ja kapital on ühisomanduses. Käsumajanduslikus majandussüsteemis: · teeb enamiku tootmise ja jaotusega seotud otsuseid üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim, selleks volitatud asutused, institutsioonid), · on üksikisikute omandiõigus äärmiselt piiratud (enamik tootmisvahendid, sh maa ei saa olla eraomanduses), · on tootjate vabadused piiratud (riiklikud, kohustuslikud plaaniülesanded ettevõtetele), puuduvad majanduslikud stiimulid tootmise edendamiseks, · saavad tarbijad enamasti küll iseseisvalt kasutada oma tulusid, kuid piirangutega
VÕIMALIKUD LAHENDUSED Ühiskondlik kaup ja selle tunnused: Ühiskondliku kauba puhul ei ole täidetud ülekantavuse, turustatavuse, rivaalsuse, välistatavuse ja jõustatavuse printsiibid ning ühiskondlikku kaupa on defineeritud kui iga kaupa, mis ei ole müüdav tükkhaaval ning mille muutmine eraomandiks on võimatu. Sellised kaubad on näiteks puhas õhk, kalad rahvusvahelistes vetes, päikesepaiste, jne. Välismõju: välistulu ja väliskulu: Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks. Näited välismõju kohta: (1) Inimene rajab endale kauni aia (teeb kulutusi), mida vaadates teised saavad välistulu. (2) Osoonikihi lagunemise, kasvuhoonegaaside keskkonda viimise ja hapestumisega seotud probleemid.
seisundite tekkimise tõenäosuse kohta, selle meetodi olemus: iga alternatiivi puhul järjestatakse kasvavas järjekorras selle alternatiivi teostamise võimalike tulemuste kasulikkuse arvulised väärtused; kasulikkuse madalaim tase saavutatakse tõenäosusega 1; järgmine kasulikkuse tase saavutatakse tõenäosusega 1 miinus kõige väiksema kasulikkusega väliskekskonna tekkimise tn; majandussubjekt määrab otsustuse nõutava usaldusväärsuse taseme; valitakse alternatiiv, mis annab kõige suurema kasulikkuse nõutavaks peetava usaldatavuse tasemel. 165. Millised meetodid on välja töötatud parima korduvrakendusega alternatiivi leidmiseks nende elluviimise kasulikkusehinnanfute alusel erineva tekkimise täenäosusega väliskeskkonna tingimustes? Selgitage nende meetodite olemust ja omadusi.
kellele jaotada. 4 Kui vaadelda reaalset maailma, siis näeme, et mitte kusagil ei eksisteeri turumajandust puhtal kujul. Käsumajandus ehk plaanimajandus on majandussüsteem, kus kõiki tootmise ja jaotusega seotud otsuseid teeb riigi keskvõim. Iseloomulikud tunnused: · tootmise ja jaotusega seotud otsused teeb üks keskus või majandussubjekt (riigi keskvõim või selleks volitatud asutused), · üksikisikute omandiõigus on piiratud, · piiratud on nii tootjate (N.: kohustuslikud plaaniülesanded) kui · tarbijate vabadused (N.: riiklikult fikseeritud palgad, osade toodete jaotamine tsentraliseeritult). Tänapäevastest majandussüsteemidest ei esine ilmselt ükski taolises vormis puhtal kujul, pigem saame rääkida segamajandusest, mis sisaldab nii turu- kui ka käsumajanduse elemente ja
nõutavat tulunormi 16 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 3. RAHA AJAVÄÄRTUSE KONTSEPTSIOON Raha ajaväärtuse kontseptsioon iga rahasumma on praegu rohkem väärt kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna, kui raha laekub hiljem jääb osa tulust saamata. Rahale omase teenimisvõimaluse tõttu eelistab majandussubjekt saada raha kohe, mitte aga kunagi tulevikus. Nüüdisväärtuse arvutamise rakenduslikkus ilmneb eelkõige: Varade väärtuse määramisel; Väärtpaberi teoreetilise hinna koostamisel; Laenuamortisatsiooni graafikute koostamisel. Raha tänane väärtus on suurem tulevikuväärtusest, kuna: Täna raha eest saadav heaolu ületab kunagi tulevikus saadava võimaliku heaolu, seega peab tänasest tarbimisest loobumiseks pakkuma
süsteemid toimiksid omaette suletud ühiskondadena. Probleemid tekivad aga sellest, et paralleelselt eksisteerivad ratsionaalsed majandussüsteemid ning lõhe esimeste ja viimaste vahel suureneb pidevalt. Majanduses on kõik suhteline. Ühe või teise süsteemi toimimise kohta saame hinnangu anda vaid võrreldes teistega. Käsumajandus Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. See oli ja on majandussüsteem, mida rakendatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Käsumajanduses koondub kogu majanduslik võim riigi kätte, riik aga on teatud partei poliitiliste dogmade ellurakendamise vahend. Enamik majandusküsimusi, nagu ka muude ühiskonnaelu valdkondade küsimused, otsustab kitsas parteiladvik. Majanduse juhtimise aluseks on mingid
Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Üks majandusteoorias kasutatav eeldus on homo oeconomicuse inimtüüp: majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud, tundetud, reklaamist ja muudest psühholoogilistest mõjuritest mitte mõjutatavad inimesed Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Üksikotsustustest tulenevad majandussubjektide vastastikused suhted, nende seaduspärasuste selgitamise alusel on võimalik tuletada majandusprotsesside kulgemise üldised seaduspärasused. Seega suundutakse mikroökonoomilise majandusmudeli koostamisel üksikult üldisele, näiteks tuletatakse mingi kauba turunõudlus üksikute majapidamiste otsustustest lähtudes.
tuuakse aga turule uue kvaliteediga kaup või teenus, mis rahuldab paremini tarbija vajadusi ja kujuneb konkurentide pakutust paremaks. 2. Mis mõttes toimib turu “nähtamatu käsi” ühiskonna huvides? Turu “nähtamatu käsi” peaks toimima ühiskonna huvides selles mõttes, et see juhib tootma seda, mida soovitakse ja võimalikult paremini (Adam Smith). Omavaheline konkurents viib selleni, et iga üksik majandussubjekt tegutseb oma huve silmas pidades lõppkokkuvõttes ometi ühiskonna kui terviku huvides. 3. Kas turu “nähtamatu käsi” toimib alati ühiskonna huvides? Mis juhtudel see ei toimi ühiskonna huvides? “Nähtamatu käe” toimimiseks peavad olema täidetud üsna piiratud eeldused. Olukordades, kus esinevad nt turutõrked, “nähtamatu käsi” ebaõnnestub. Ainult täiusliku konkurentsiga turul on “turu nähtamatul käel” positiivne arengut tagav mõju
baseeruv majandamise korraldus. · käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. · turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja
- käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. - turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne
56 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 10. MÄNGUTEOORIA 10.1 Mänguteooria ja Nash´i tasakaal Mänguteooria on matemaatika haru, mida on hakatud laialdaselt kasutama majandusteaduses. Mille poolest erineb see varem käsitletud majandusteooriast? Kui varem lähtuti sellest, et iga majandussubjekt võtab vastu otsused enda heaolu maksimeerimiseks, kuid ignoreerides teiste majandussubjektide võimalikku reaktsiooni sellele, siis mänguteoorias võetakse ka teiste majanduses osalejate käitumist arvesse. Näiteks võib ette kujutada ühe üliõpilase olukorda enne eksamit. Lähtudes varem käsitletud teooriast, lähtutakse sellest, et õpilasel oleks otstarbekas
Praegusel hetkel küll turg eksiteerib, kuid ei pruugi eksisteerida tulevikus. Tihti on turu puudumise põhjuseks see, et tegemist on avalike hüvistega. Kui turud ka eksisteerivad, ei ole need alati konkureerivad. Mikroökonoomikast on hästi teada, et monopolistlikud või mittetäiusliku konkurentsiga turustruktuurid võivad viia efektiivsuse vähenemisele. 50. Välismõju: välistulu ja väliskulu Välismõju on turuga mitteseotud suhe, kus majandussubjekt: pakub teistele ressursse (kaupa, teenust), saamata selle eest täielikku kompensatsiooni; või saab tulu ilma vastavaid kulutusi tegemata. Sellest lähtuvalt jaotatakse välismõju positiivseks ehk välistuluks või negatiivseks ehk väliskuluks. Mõju teistele Tarbimine Tootmine Kasulik Infektsioonide vastu Ristikupõllu kasvatamine vaktsineerimine mesitarude läheduses
annaabi.ee 
