Kes või mis on majandussubjektid ja mis on nende eesmärk? Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks võimalikult väikese hinna eest võimalikult häid tooteid ja teenuseid (hüviseid). Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste grupp. Ettevõtted püüavad saada võimalikult suurt kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike omandit. Riigi ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Mille järgi otsustad, et Eesti majandusel läheb hästi? töötavaid inimesi on rohkem kui töötuid Tööhõive määr on viimastel aastatel tõusnud. prognoositakse 2.5% majandus tõusu
Majandus ringlus Majandus subjektid -majapidamine (pere, leibkond) -ettevõttõtted -valitsus Majandus subjektid Majandus rollid MAJAPIDAMISED 1. Ressursside omanikud (töö, maa, kapital, ettevõtlikkus) 2. Tarbijad (kaupade ja teenuste) ETTEVÕTTED 1. Ostavad ressursse 2. Valmistavad/pakuvad kaupu/teenuseid -Raha on üldtuntud maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. Esineb kõigi hüviste ekvivalendina. 1. vahetusvahend 2. kogumise e akumulatsioonivahend 3. väärtuse mõõt -Bartertehing on toote või teenuse vahetamine rahata, kaup kauba, teenus teenuse või kaup teenuse ja teenus kauba vastu.
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid majanduses tegutsejad Maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), ...
Igapäeva elus ei õnnestu meil ka parima tahtmise juures majanduses mitte osaleda. Soovime seda või mitte, tuleb meil valikuid ning majanduslikke otsuseid teha iga päev. RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüvised). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike omandit. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet „heaolu“ on üheselt ja objektiivselt raske määratleda.
• Piirprintsiibi teooria (19 saj. Piirtulude ja - kulude võrdlemine, ettevõtte suuruse määramine) • Neoklassika (20 saj. Alfred Marshall – klassikute korrastamine turuteooria loomine ning uute mõistete juurutamine: hinnatundlikkus, nõudlus ja pakkumise mõjurid, tasakaalu hind, asendus – ja täiendkaup ) • Makroökonoomika (John Maynard Keynes 20 saj. – segaturumajandus, valitsuspoolne ühishüviste domineeriv tootmine, agregaatmõõdikud) Majandussubjektid • Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. • Tarbijad tahavad vajaduste rahuldamiseks saada – võimalikult väikeste kulutustega – võimalikult palju häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüviseid). • Ettevõtted maksimeerivad kasumi ettevõtte omanike omandi suurendamiseks • Riigi ülesanne majandussubjektina on suurendada ühiskonna heaolu. Inimeste vajadused • Vajadus on puudusetunne, mida inimene saab rahuldada
1. MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi; Ressursside piiratus - ressursse pole ...
I kontrolltöö teemad 1. Majanduse mõiste ja olemus Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. 2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5. Vajadused ja ressursside piiratus Vajadus(ed) ehk tarve on puuduse tunne, mida rahuldatakse kaupade (hüviste) ja teenuste tarbimisega Kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Ressursid on piiratud, s.t nii palju perekonna rahakotis on raha, kui palju on
ainuvalitsevaks saanud formaalne matemaatiline esitus. Vaatamata matemaatilisele keelele ei püüdle teoreetiline mudel majandusteaduses, erinevalt loodusteadustest, peaaegu kunagi täpse mõõdetava tulemuse ennustamisele. Teoreetiline mudel on pigem mõtlemise abivahend, mille abil võib jõuda tulemuseni, mida saab enamasti ka sõnadega edasi anda. Positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil. Normatiivne analüüs annab juhendeid ja soovitusi kuidas majandus peaks toimima. Normatiivsed väited sõltuvad hinnangutest. Majandusprotsesside uurimine on oluline kasutada nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi Empiiriline analüüs majandusteaduses põhineb tavapäraselt suurte andmehulkade statistilisel
Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis.
(toodavad kas liiga kallilt, või siis kaupu, mida ei vajate), lähevad pankrotti. Turumajanduse liikumapanevaks jõuks on kasum. 5 5) 5. Segamajandus - Turg otsustab, kuid valitsusel on tähtis osa.(USA) 6) 6. Robinson Crusoe - Isoleeritud ühiskond, kus nõudmine ja pakkumine on esindatud ühes isikus 7) Üleminekumajandus - kauboikapitalism jne 11. Majandussubjektid Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. Majanduselus osalejad, kes püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasumlikkust. 12. Ratsionaalsus ja neoklassikaline majanduskoolkond Ratsionaalne majanduslik käitumine on neoklassikalise majandusteaduse aluseks, mis on ka domineerivaks suunaks kaasaegses majandusteaduses. Alusepanijaks loetakse Alfred Marshalli. Majandusteooria, kui ratsionaalse käitumise reeglite kogum. Ressursid
arengunäitajate hulka. Majandusõpetus Mikroökonoomika on majandusteoreetiline lähenemisviis, kus majandus-protsesse vaadeldakse üksiksubjekti (ettevõtte) tasandilt. Makroökonoomika on majandusteoreetiline lähenemisviis, kus majandusprotsesse vaadeldakse kogu majanduse (või riigi) tasandilt. Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb majanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusõpetus Majandussubjektid on kõik majandussüsteemis osalevad elemendid. Majandussubjekte on traditsiooniliselt kolm: - ettevõtted (kõik, kes pakuvad kaupu müügiks), - majapidamised (perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve), - riik (osaleb tavaliselt reguleerija rollis). Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas ehk kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel. Majandusõpetus Majandussüsteemid
EESTI TÖÖTUKASSA ÄRIPLAANI VORM TAOTLEJA NIMI Tallinn 2009 1. Äriplaani kokkuvõte 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Ettevõtte juriidiline vorm Aadress Telefonid Faks E-mail Juhatuse liikmed Omakapital Omanikud, nende osa kapitalist Kontaktisik, tema telefon Ettevõtte tegevusala Ettevõtte tegevuspiirkond 3. Äriidee kirjeldus 4. Visioon, missioon ja eesmärgid 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte tarnija Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress 6. SWOT analüüs. Kirjelda oma ettevõtte tugevusi, nõrkuseid, samuti väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Tugevused Nõrkused - ...
süsteemis, tähendab: a. Perekonna kõiki aktivaid b. Teatud perioodil saadud ja tarbimiseks mitte kasutatud tulu c. Perekonna aktivate summa miinus kohustused d. Teatud periuoodil saadud tulu, mis on kasutatud ainult väärtpaberite ostmiseks ja on paigutatud panka e. Tulu, mis on saadud mingi perioodi eest, mis ei ole kasutatud ei tarbimiseks, ei väärtpaberite ostmiseks ega panka paigutamiseks 7. Kui majandussubjektid ei tarbi kogu tulu, vaid paigutavad kasutamata summa panka, siis võib öelda (kasutades rahvamajanduse arvepidamise terminoloogiat), et nad: a. Säästavad, kuid ei investeeri b. Investeerivad, kuid ei säästa c. Ei säästa ega investeeri d. Säästavad ja investeerivad e. Säästavad, kuid investeerivad osa säästudest, mida kasutatakse väärtpaberite ostmiseks 8
majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas sõltuvalt erinevatest poliitilistest otsustest, on tegemist positivistliku majandusanalüüsiga. Juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ja hindavad võimalikke tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad on tegemist normatiivse majandusanalüüsiga. Alternatiivkulu printsiip. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toodanguhulga tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kuisaamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Turuosalised on kõik müüjad ja ostjad, kes turul osalevad (majandusteoorias nimetatakse neid ka nõudjateks ja pakkujateks). Peamisteks turuosalisteks ehk majandussubjektideks on majapidamised, ettevõtted ja valitsus. Kui riik on avatud majandusega, st omab majandussuhteid teiste riikidega, siis lisandub neile neljanda majandussubjektina veel välissektor (teiste riikide tootjad ja tarbijad). Majandusteooria lähtub üldisest eeldusest, et erinevad majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted ja valitsus) käituvad ratsionaalselt ehk maksimeerivad oma heaolu etteantud piirangute raames Majapidamine on majandusüksus, kellel on ühine eelarve ja kes teevad ühise ostuotsuse. Majapidamise eesmärgiks on saada võimalikult palju kaupu ja teenuseid võimalikult väikeste kuludega. Samal ajal on majapidamiste liikmed ka ressursiomanikud, pakkudes turul ettevõtetele oma tööjõudu, kapitali ja teisi ressursse (loodusressursid jm)
tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja vabaks ettevõtluseks. 11. Segamajandus - majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente mitmest majandussüsteemist: turu-, käsu ja tavamajandusest. 12. Majandusteooria 13. Majandusmudel - igasugune majandussündmuste mõistmiseks kasutatav lihtsustatud kujutis, diagramm või valem. 14. Positivistlik majandusteadus - kirjeldab, kuidas majandus toimib, kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuste vahelised seosed 15. Normatiivne majandusteadus - püübab hinnata alternatiivset polii-tikat, mida voiks rakendada. 16. Turg - vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupa ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled. 17. Nõudlus - teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 18
Kaubandusinstitutsioonid. Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h
suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Kogunõudlus rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M,
maamaks, raskeveokimaks. V 31.Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 32.Kui kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on 2,5, siis hinna langus 2 kroonilt 1,80-le toob kaasa nõutava koguse kasvu 25% võrra. 33.Primaarkauba nõudlusin hinna madalamas sektoris ülielastne. V 34.Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. T 35.Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega viib tasakaaluhinna (pikaajaliselt) madalamale. V 36.Ühiskonna poolt saadud kogukasulikkus võrdub ühiskondliku kasulikkuse ja erakasulikkuste summaga. T 37.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. T 38.Mitmete ühishüviste puhul (sisejulgeolek, riigikaitse jms) puudub traditsiooniline turg, seepärast ei saa hinda määrata. T 39
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahe...
järgneva võileiva kulu on suurem võileiva tarbimisest saadavast tulust. Nii tehes maksimeerib tarbija enda heaolu ehk kogukasulikkust. Negatiivse piirkasulikkuse piirkonnas tarbimist jätkates väheneb tarbija koguheaolu (kogukasulikkus). 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogupakkumine ületab kogunõudluse? Millistel tingimustel vajab eelnimetatud olukord riigipoolset sekkumist ja milles võiks see seisneda? Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Majanduse kogupakkumine on rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Pakutakse rohkem kui on nõudlust. Tekib hinnataseme tõus ehk inflatsioon. Pakkujaid on rohkem, seega tekib ka konkurentsiolukord, mille tõttu hakatakse mängima hindadega. Ka inflatsiooniolukorras suureneb SKP, mis omakorda näitab majaduse kasvu või langust. Suurenevad tarbimiskulud.
suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kodugutulu. õige 55.Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis mis lähtub eeldusest et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Õige 56.Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt tuleb selleks et tootjad kaupa rohkem pakuksid kauba hinda alandada. vale 57.Ressursside piiratuse konseptsoon tähendab seda et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. õige 58.Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suurenemise. vale 59.Kui piirkasulikkus väheneb väheneb ka kogukasulikkus. vale 60.Miteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. õige
Nüüdisaja globaliseerumise arengutrendideks on peamiselt üleminek infoühiskonda, transpordi areng, uued kasvupiirkonnad ja rahvusvahelistumine. (Heinmaa, 2006). Globaliseerumisteooria toetuseks Globaliseerumise peamisteks eelisteks võib pidada maailmakaubanduse kiiret kasvu, rahvusvaheliste kooperatsioonide levikut ning täpsustuvat ja laienevat rahvusvahelist tööjaotust. Kuna majanduse globaliseerumine tähendab, et kõik majandussubjektid osalevad majandusringluses, kus nii hüviste kui ressursi turud on globaalsed, siis sellest tulenevalt omab iga majandussubjekt märgatavalt rohkem potentsiaalseid kliente, aga samas ka potentsiaalseid konkurente. Sellest tulenevalt mõjutab majanduse globaliseerumine ennekõike seda, kuidas inimesed, ettevõtted ja riigid konkureerivad, sest konkurentide hulk ei ole enam piiratud ühe riigiga või riigite grupiga.
artikli, 29. artikli või II osa ühtki sätet, mis lubab, et ostu- müügileping, selle muutmine või lõpetamine poolte kokkuleppel või ofert või aktsept või mis tahes muu kavatsuse väljendus ei toimuks kirjalikus, vaid ükskõik mis vormis, kui kas või ühel poolel on kommertsettevõte selles riigis (96. artikkel) [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=180022]. 5. Millist lepingut (vormist lähtudes) saavad sõlmida Eesti majandussubjektid, suheldes oma välispartneritega? Lepingu vorm (Võlaõigusseadus §11, lg 1-5): lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi; kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm;
Kohvikus on paljud erinevaid toite ja ka erinevaid vaba aja tegevusi. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid 1. aastal : Meelitada rohkem kliente. Teenida hea maine. 2. aastal : Äri arendamine, palgata rohkem töötajaid. 3. aastal : Suurendada ala kohvikud. Pikemas perspektiivis : Avada veel üks Tervise kohvik kesklinnas. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). Majanduslikud tegurid – Majanuduslikest teguritest mõjutab ettevõttet klientide ostujõud ja rahalised sissetulekud ning kohaliku omavalitsuse toetuste suurus. Mikrokeskonna teguritest tuleb ettevõttel arvestada oluliste koostöö partnertitega, kellest olulisemad on : kohalik omavalitsus, toitlustusettevõte. 6. Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad.
SKT = RT +AMORTISATSIOONIKULUD +KAUDSED MAKSUD. Välismajanduspoliitika. Väliskaubandus on vajalik :siseressursside piiratus, +sotsiaalsed ja pol. huvid(tööpuuduse vähendamine jmt.) Välismajandussuhteid reguleerivad seadused ja normatiivaktid. Nende normide kehtestamist ja välislepingute sõlmimist nimetatakse välismajanduspoliitikaks. Välismaj. suhete intensiivsuse järgi eristatakse suletud ja avatud maj. riikideks. Täielikult avatud majanduse puhul on välismaised majandussubjektid kodumaistega täiesti võrdsetes tingimustes. Import- kaupade ostmine välismaalt. 3 Eksport-kodumaiste toodete müük välismaale. Vastastikku kasulik on selline väliskaubanduskäive, kus import ja eksport on tasakaalus. Sissevedu tasutakse kas väljaveo või võlakohustustega. On arusaadav, et kui riik veab vähe välja, kasvavad võlad.
pakkumiskõverat vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question40 Punktid: 1 Kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question41 Punktid: 1 Luksuskauba nõudlus on ülielastne hinna madalamas sektoris. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question42 Punktid: 1 Ressursside piiratuse kontseptsioon tähendab seda, et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question43 Punktid: 1 Kogukasulikkus on maksimaalne, kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste puhul on piirkasulikkus ühe rahaühiku kohta võrdne. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question44 Punktid: 1 Mikromajandusteoorias käsitletakse peamise nõudluse mõjutajana hinda. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question45 Punktid: 1
a) Majanduslikult efektiivne- Maksud ei pärsi majanduslikku aktiivsust. b) Lihtne administreerida- Kulud ei tohi olla suured, maksusüsteem peab olema paindlik. c) Paindlikkus- maksusüsteem peab olema paindlik. d) Poliitiline vastavus- Kui lubatakse midagi, siis peab seda täitma. e) Õiglus- Maksusüsteem peab olema õiglane. 15. Milles seisneb maksuindeks? a) Mis on jaotusobjektiks, mida jaotatakse ümber? (õlletootjad, õllemüüjad, taaratootjad, õllejoojad). b) Kes on majandussubjektid, keda ümberjaotamine puudutab? c) Jaotusosalejate kasude ja kaotuste (koormuse) hidnamine. Kes on maksukandja? Kes on kasusaaja? (veinimajandus, veinitootjad). 16. Tööjõu maksustamine Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ka tuluefekt vastassuundades. Tuluefekt- ajendab rohkem inimesi töötama Asendusefekt- Töömotivatsioon väheneb. Mida suurem on asendusefekt seda suurem on ka puhas heaolukadu. Milline efekt hakkab domineerima?
ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine. Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M) 1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment);
" Kahanevuse seadus Vastavalt sellele seadusele põhjustab täiendava ressursiühiku lisandumine muude tingimuste samaks jäädes teatud piirist alates kogutootlikkuse languse. Piirprintsiip Vaatab majandusnähtusi ajalises muutuvuses ja keskendab tähelepanu viimasele tarbitud või toodetud ühikule. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Majandusteoorias lähtutakse alati põhimõttest, et kõik majandussubjektid käituvad ratsionaalselt. Tegelikus elus ei pea me sellest alati kinni. Murphy seaduste kogust: "Inimesed ja rahvad käituvad ratsionaalselt siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud." Paljude alternatiivsete käitumisvariantide olemasolu nõuab oskust neid märgata ja ka hinnata. Mida arenenum on ühiskond ja mida haritum inimene, seda rohkem alternatiive tekib. Ära sea endale ise piire! 80:20 mõtteviis.
Planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe- kogus, milel võrra kogukulutsed ületavad majanduse võimsust. Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Fiskaalpoliitika- Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks Maksumultiplikaator= MPC/ 1-MPC
” Kahanevuse seadus Vastavalt sellele seadusele põhjustab täiendava ressursiühiku lisandumine muude tingimuste samaks jäädes teatud piirist alates kogutootlikkuse languse. Piirprintsiip Vaatab majandusnähtusi ajalises muutuvuses ja keskendab tähelepanu viimasele tarbitud või toodetud ühikule. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 4 Majandusteoorias lähtutakse alati põhimõttest, et kõik majandussubjektid käituvad ratsionaalselt. Tegelikus elus ei pea me sellest alati kinni. Murphy seaduste kogust: “Inimesed ja rahvad käituvad ratsionaalselt siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud.” Paljude alternatiivsete käitumisvariantide olemasolu nõuab oskust neid märgata ja ka hinnata. Mida arenenum on ühiskond ja mida haritum inimene, seda rohkem alternatiive tekib. Ära sea endale ise piire! 80:20 mõtteviis.
ehitusload, tarbimiskrediidi maht, aktsiahinnad, raha pakkumine. Ühtivad indikaatorid: mittepõllumajandustöötajate tööhõive, majapidamissektori kasutatav tulu, jae- ja hulgikaubanduse käive, tööstustoodangu tootmismahud. Järelindikaatorid: majapidamissektori võlgevuse suhe sissetulekusse, kommerts- ja tööstusettevõtete võlgnevused, intressimäär, tööpuuduse kestus, tööjõukulu tooteühiku kohta tööstuses. Kogunõudlus on rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudluse (AD aggregate demand) komponendid: AD = C + I + G + (X - M) 1 · eratarbimiskulutused ehk kodumajapidamiste kulutused kaupadele ja teenustele (C consumption); 2 · ettevõtete investeeringud põhivarasse ja kaubavarudesse ning majapidamiste kulutused uute elamute ostmiseks (I - investment);
Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus RATSIONAALNE MAJANDUSLIK KÄITUMINE Ratsionaalne majanduslik käitumine tähendab, et erinevad majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames. Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks. Kes või mis on majandussubjektid? Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. Tarbijad tahavad oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju ja häid tooteid ja teenuseid (edaspidi hüviseid). Ettevõtted püüavad saada maksimaalset kasumit selleks, et suurendada ettevõtte omanike tulusid. Riigi kui majandussubjekti ülesanne on suurendada ühiskonna heaolu. Keeruliseks muudab olukorra tõsiasi, et mõistet ,,heaolu" on üheselt ja objektiivselt raske määratleda. Joonis 1
Vastus puudub! 9. Majandusliku efektiivsuse näitajad Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab erandlikult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Majanduse arengut mõjutab see, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele põhiküsimusele: 1. milliseid kaupu ja teenuseid toota? 2. kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? 3. kellele neid kaupu ja teenuseid toota? Mida toota? Toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mis rahuldaksid tarbijate vajadusi ja mille eest nad on nõus maksma. Kellele toota? Ettevõtjal peab alati silme ees olema konkreetne tarbija. Kui kauba tootmisel v
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
läbisõidul Vekoolis autopesula 4. Eesmärgid. Nimeta vähemalt 1 pikaajaline ja 1 lühiajaline eesmärk oma äritegevusega seoses. Pikaajaliseks eesmärgiks on tõusta turuliidriks antud valdkonnas Jõhvi vallas ja selle lähiümbruses. Lühiajaliseks eesmärgiks on 500 autopesu kuus. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). Ärikeskkonna analüüs (vt 9. 10 loeng kaubandusturunduses) Eelprotsessid- tarned- kaup Hiinast, ressursid-tehnika, ruumid, finants, inimesed Põhiprotsessid- E-kauplus müümine, teenindus, kaup kliendini järelprotsessid- kaupade tagastus, garantii Makrokeskkonna mõjutavateks teguriteks on majanduslik keskkond- suureneva töötuse, inflatsiooni puhul väheneks klientuur, suurenevate sissetulekutega aga kasvaks;
ÄRIPLAANI VORM TAOTLEJA NIMI Tallinn 2013 1 1. Äriplaani kokkuvõte 2 2. Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi Ettevõtte juriidiline vorm Aadress Telefonid Faks E-mail Juhatuse liikmed Omakapital Omanikud, nende osa kapitalist Kontaktisik, tema telefon Ettevõtte tegevusala Ettevõtte tegevuspiirkond 3. Äriidee kirjeldus Väike- ja suurehitiste ehitus/viimistlus ja nendes vajaminevad elektritööd ning paigaldused. Töid teostame eraisikutele, väike- ja suurfirmadele. Konkurendi ees on eeliseks firma laialdane tegevusvaldkond (saab käik ehitusel vajaminevad tööd ühest firmast). Eeliseks on veel hea kvaliteet ja ehitiste ja siseviimistluste moodsus ning tänapäevalisus. 4. Visioon, missioon ja eesmärgid Firma missioon on järgida kvaliteedi norme ja standardeid mis on firmas kehtestatud ning firma sisereeglite järgimine ja üleüldiste firmareeglite järgimine mis on firma töödega seotud....
1.homo economicus - majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt
ÄRIPLAAN Toomas Kelo Uku Eller Alfred Kosljak Tallinn 2013 1. Äriplaani kokkuvõte Meie idee on luua ettevõte, mis erineb kõigist teistest küpsetuskodadest, andes kliendile rohkem kui lihtsalt sooja saiakest kohvi või tee kõrvale. Tahame anda edasi tõetruud kogemust keskaegsest pagarikojast, alustades töövahenditest ning lõpetades retseptidega. Suur osa selle kogemuse edasiandmisel on meie rendipind Tallinna vanalinnas, Raekoja platsi läheduses. Sellele lisame antiikse moega mööbli, ajaloohõngulised söögid ning joogid ja õhtused live- muusikud - see kõik tekitab kliendis tunde, nagu ta oleks ajas tagasi rännanud. Oma missiooniks oleme seadnud kasvada usaldusväärseks ning kliendisõbralikuks ettevõtteks ja koguda tuntust nii kodu- kui ka välismaiste klientide hulgas. Meie visiooniks on luua keskajale iseloomulik atmosfäär, kus kehtib ütlus "klient on kuningas". Oma toodangu valmistamisel kasutame vaid keskajale omaseid söögite...
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota?...
vastavaid teenuseid, lähtudes iga kliendi konkreetsetest vajadustest. Eesmärgid: 1. Esimese aasta lõpuks on teenitud tagasi kahekordne osakapitali summa. 2. Kasvada üheks kiiremini arenevaks raamatupidamisbürooks Eestis. 3. 5 aasta pärast pakkuda kõikide Paides alustavatele ettevõtetele raamatupidamisteenust. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). Statistika näitab, et Paide linnas ettevõtete arv kasvab. See tähendab, et piirkond areneb ja seeläbi kasvab potensiaal uute klientide tekkeks. Paide linna rahvastiku koosseis on noorenev, mis soodustab ettevõtlust, seega ka meie tegevusala. Lisaks leiame, et praegusel ajal on Eesti majandus- ja poliitiline keskkond sobilik alustamaks uut ettevõtet. Tänu tänapäeval aina laienevatele tehnoloogiatele on meie töö muutunud
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine
2016.aasta lõpuks uuendan kuivati hoone ja tasun kõik pangalaenud. 2018.aastal ostan juurde 100-1000 ha põllumaad ja seeläbi suurendan tootmismahtu. Palgatöölisi on kolm. 2021. aastal on mul koos rendimaaga teravilja jaoks 1000 hektarit. Palgatöölisi on kokku 6. 2022.suurenda ja uuenda tehnikat. 2023.aastal hakkan oma toodangut turustama läbi Kevili firmavälismaale. 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). Ilmastik – kui teravilja periood külma kevade tõttu venib, siis jääb saagikoristuse aeg hilisemaks ning turuhinnad võivad langeda. Kui teraviljakoristuse ajal on suured sajuperioodid, siis on oht, et vili hakkab kasvama ei saagi kogumahus koristada ning siis jääb tulu saamata. Selle vältimiseks on võimalik oma külvikultuurid kindlustusfirmade kaudu kindlustada.
16. Kogunõudlus ja kogupakkumine. Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine , investeeringud , valitsuse kulutused ja puhaseksport. Kogunõudlus– rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja on võimelised ostma igal konkreetsel hinnatasemel. Kogupakkumine on majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut. Kogupakkumise maht kujuneb äriettevõtete ja avaliku sektori ettevõtete tootmismahu summana. Tootmismahu all mõeldakse seejuures, nagu makroökonoomikas tavaks, lõpptoodangu mahtu ehk toodetud sisemajanduse koguprodukti. Kogupakkumine kujuneb ettevõtete ja majapidamiste
Hinnaliider oligopoolse haru firma, mille kehtestatud tootehinna teised formad omaks võtavad. Sissejuhatus makroökonoomikasse Makroökonoomika valdkonda kuuluvad: · tootmine ja majanduskasv · muutused majandustlikus aktiivsuses ja tööpuuduses · tootmistegurid ja sissetulekute jaotus · inflatsioon · finatsturud ja reaalmajandus · riigi avastus ja maksebilanss Metodoloogia- positivistlik analüüs kirjeldab, kuidas majandus toimib. Kuidas majandussubjektid ühes või teises olukorras käituvad või millised on nähtuse vahelised seosed. Positivislik analüüs põhineb fatkilise materjalil. Normatiivne- annab juhendeid ja soovitusi, kuidas majandus peaks toimima. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki.
Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) kõik sisendid on vahetatavad · Kui ülesandes pole sõna pikkperiood, siis lahendatakse lühiperioodi. · Optimaalsuseprintiip - ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalsete kuludega. Kahest eesmärgist on võimalik kätte saada üks maksimaalne tulemus või minimaalne kulu.
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste ...
LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teeni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
