MAJANDUSE PÕHITEGURID : Majandusprotsessid: teenuste tarbimine,tootmine,müümine. Edukas majandustegevus: majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumisekavandamine(pere-või riigieelarve koostamine). Tootmisressursid ehk tootmistegurid : INIMRESSURSID: tööjõud KAPITALIRESSURSID: tööriistad,hooned,rahalised vahendid(investeeringud) ETTEVÕTLIKKUS: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineeria Majanduse põhiküsimused : 1.Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse...
1)Majanduspoliitika üldised eesmärgid Riigi sekkumine on olnud pikka aega küsimus. Riik kehtestab seadused, mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna. Samal ajal toodab riik ka valitud kaupu ja teenuseid, mida ta pakub neile. Riigi esmane eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu. Majanduspoliitika abil suunab riik majanduse kui terviku edenemist, toetades majanduse arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitavaid nähtusi , alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Eesmärgid: *Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega *Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga. *Kõrge ja püsiv majanduskasv *Õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. 2)Rahapoliitika ..tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Rahapoliitika teostamine on tehtud ülesandeks valitsusest sõltumatule keskpangale, kelle ülesanne on hoi...
hüppelisuse, üleminekusituatsioonide, üksiknähtuste üleüldise seostatuse ning tekkivate ja hääbuvate elementide ühtsuse seisukohalt. Arengu käsitlemine ei eelda mitte ainult selle jälgimist, mis toimub, vaid ka selgitamist, miks see toimub miks majanduses ilmnevad just need ja mitte teistsugused muutused. Arengu olemuse mõistmiseks on tarvis arengut eristada majanduse lihtsast toimimisest ehk funktsioneerimisest. Majandus funktsioneerib, kui majandusprotsessid kulgevad põhimõtteliselt muutumatute karakteristikutega; majandus areneb, kui selle elemendid ja elementidevahelised seosed muutuvad, kui kaob vanu ja tekib uusi iseloomulikke jooni, omadusi ja suhteid. Korilus: Inimesed elasid põhiliselt kogukondades ja olid üksteisest täiesti isoleeritud. Kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Korilus püsis tähtsa elatusallikana kogu kiviaja vältel, sest küttimine polnud alati tulemusrikas.
[email protected] Kodune ÜLESANNE: Töötada V2LJA MAJANDUSPOLTIILISE ESSE TEEMA EHK ARVAMUSARTIKLI PEALKIRI näiteks: kuidas muuta perepolitikat? kuidas saavutada eelarve tasakaal praeguses olukorras`? pealkirjas peab oleme n2ha millise aktuuaalse maj. poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED *Majanduspolitiika on osa ühiskonnapoliitikast. Uurimisobjektiks: 1)majanduskord,-korrapoliitika 2)majandusstruktuur,-struktuuripoliitika- majandus harud majanduse sees. 3)majandusprotsessid,-protsessipolitiika-turundus,hinnad,tollimaks RIIGI ÜLESANDED: 1)Väline julgeolek 2)Sisemine julgeolek 3)Ühisko...
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende
Leidis, et otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim ei ole koondunud ühe gruppi kätte. Demokraatia on huvigruppide vaheline tasakaal. 66. William Domhoff USA eliidi uuringud: ärimehed ja nende lapsed, puhkavad kinnistes kohtades, lobitöö, debütantideball tütardele, eliitkoolid jne. 67. Karl Polanyi formalistlik majandusteadus kõikides kultuurides on majandusseadused samad. Substantivistlik majandusteadus kõikides kultuurides on majandusprotsessid unikaalsed 68. Adam Smith - pani aluse majandusteadusele. Ühiskond süvendab aina rohkem tööjaotust, sest siis on toomine efektiivsem. Inimeste tegevust juhib ,,nähtamatu käsi", mille abil saab nii inimene kui ka ühiskond kasu 69. Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk neoklassikaline majandusteadus. Põhineb ratsionaalsel valikul: inimesel on soovid, eesmärgid (järjestatud tähtsusejärjekorras),
läbi reklaami, millega kasvatatakse lisandväärtust teistes tootmissektorites (Garnham 2005). kultuuritootmine on allutatud üldisele kapitalistliku kaubatootmise loogikale. 2 Põhikriitika neomarksistide suhtes: superstruktuuri autonoomia idee jätab tähelepanuta kultuurisektori allaneelamise suurte tööstusettevõtete poolt ning selle allutamise äriloogikale. > tähtsal kohal majandusprotsessid. Golding ja Murdoch (1995) peavad poliitökonoomia keskmeks nelja ajalooprotsessi: 1. meedia kasv; 2. korporatiivse haarde kasv; 3. kaubastumine; 4. riigi sekkumise muutumine. Autorid leiavad, et kõik meediumid on läbinud sarnased majandustsüklid: esmalt hakkavad laienema väikeettevõtted, sageli ka üksikisikule toetuv tootmine. Levi ja müük eristuvad ning muutuvad ärilisteks, võetakse üle uued tehnoloogilised lahendused, tootmine muutub
Majandusteaduslik ja sotsioloogiline lähenemine majandusele Majandusteaduse ja sotsioloogia vahel on juba ammu eksisteerinud teatav vastuolu. Karl Polanyi on kahte sorti majandusteadust. Formalistlik majandusteadus eeldab, et majandusseadused on kõikides kultuurides samad; see on tänapäevane majandusteaduslik lähenemine. Substantivistlik majandusteadus eeldab, et igas kultuuris on majandusprotsessid unikaalsed (sotsioloogiline lähenemine). Majandusteaduslik lähenemine Adam Smith (1723-1790) tänapäevase majandusteaduse üks alusepanijaid. 6 Ühiskond liigub süveneva tööjaotuse poole, kuna see tagab efektiivsema tootmise. Vabas turumajanduses suunab
Euroala rahapoliitikat kujundab täitevvõimust ehkEuroopa Komisjonist ja liikmesriikide valitsustest sõltumatu Euroopa Keskpank, samas kui riikide rahanduspoliitika allub liikmesriikide valitsuste ja parlamentide poliitilisele juhtimisele. 15 Kokkuvõte Majanduspoliitika rakendamise muudab keerukaks majanduspoliitiliste vahendite kombinatsiooni valik. Tegelikult on kõik majandusprotsessid omavahel tihedalt seotud ning mõne majanduspoliitilise abinõu rakendamine võib viia küll ühe eesmärgi täitmisele, kuid kahjustada teiste eesmärkide saavutamist. Näiteks kui riik soovib vähendada tööpuudust ja teeb kulutusi uute töökohtade loomiseks, võib tulemuseks olla suurenenud inflatsioon. Tänapäeva globaliseerumisprotsess ning riikide vastastikuse sõltuvuse suurenemine muudab traditsiooniliste majanduspoliitikate rakendamise järjest keerukamaks
Eesti majanduse areng 1990-2011 Juhendaja: Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 2. Majandusarengu eesmärgid................................................................................................. 4 3. Eesti majanduse areng aastatel 1995-1998......................................................................... 4-7 4. Majanduspoliitika aastani 2003.............................................................................................7 5. Eesti majandus aastal 2004....................................................................................................7 6. Eesti majandus aastal 2005................................................................................................. 7-8 7. Eesti majandus aasta...
Ratsionaalse valiku teooria: 1. Inimestel on eelistused, soovid, eesmärgid mis on järjestatud tähtsuse järjekorras 2. Keskkond pakub teatud valikuvariante ja võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks 3. Inimene omab täiuslikku infot teab kõiki valikuvariante ning kui hästi igaüks neist tema eesmärkidega kokku sobib 4. Inimene valib selle mis tema kasumit maksimeerib Sotsioloogiline lähenemine 1. Majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse 2. Inimesed pole ratsionaalsed, ei suuda langetada parimat otsust süstemaatilised, otsuse langetamisel kasutatakse heuristikaid (lihtsustavad rusikareeglid) 3. Inimesed ei püüa alati kasumit maksimeerida, see on kapitalismile omane Sotsiaalne ebavõrdsus Sotsiaalne struktuur erinevatesse kategooriatesse kuuluvate inimeste sagedus ühiskonnas Blau sots struktuuril on 2 dimensiooni:
tähtsuse järjekorras. Teooria kriitika väidetakse et inimesed ei ole ratsionaalsed, sest: o Inimesed ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta o Inimesed ei oska ratsionaalselt otsustada, isegi kui neil on kõik võimalused teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu.
süveneval kohalike inimeste töörändel läände (Soomes kalevipojaks), mida ei saa küll endiste mõõdupuude järgi mõõta. Rahvastik jätkuvalt vananeb sarnaselt ülejäänud läänele ning iive on stabiilselt negatiivne. Küsitav on immigrantide sissetoomise vajalikkus, sest kuigi võivad olla ajutine lahendus tööjõuprobleemile, toovad nad kaasa ka probleeme nii siin kui ka nende päris kodumaal. 63.Eesti majandusprotsessid viimasel kahel sajandil. Euroopa kontekstis on Eestis alati olnud pigem madal majandustase. Mõjutatud on see olnud kehvast kliimast, sõdadest, epideemiatest ja rahvaarvu vähesusest, rahvas elatas end enda tööst ja põllumajandusest. Tsaaririigi kontekstis oli Eesti ala pigem jõukas, 20.saj alguses investeeriti Tallinnasse suuri summasid, rajati metalli-ja laevatööstuseid, aga kuna Vene impeeriumi
Ei tooda võimalike madalamate tootmiskuludega (ATCmin) Ettevõtte nõudluse kõver on seda elastsem, mida rohkem on konkurente. MC-piirkulu AVC-keskmine muutuv kulu MR-piirtulu D-nõudlus MAKROÖKONOOMIKA Uurib majanduse kui terviku käitumist Majandusteadus kui ühiskonnas toimuvate protsesside selgitaja Makromajandus-kogu majanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemne käsitlus Majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus, jne Põhiraamistik Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu Majandusšokid on vältimatud: midagi juhtub sp et see juhtub; maj ei reageeri tavapäraselt Majandussubjektide käitumine on soetud ootustega Näitajate liigitus: Vood (mingi perioodi puhul; SKP) Vood (momendinäitajad-tööpuudus) Vood=varude muutus Majandusinstitutsioonide vahelised seosed Majapidamine-majandus üksus, kellel on oma eelarve, kes omavad ressursse
meetoditest. - Regressioonanalüüs (abiks juhitava protsessi mudeli koostamisel, võimaldades kvalitatiivselt hinnata näiteks tegevuse tulemuste ja neid kujundavate tegurite vahelisi seoseid). - Lineaarse planeerimise meetod, ahelasendusmeetod (võimaldavad eksperimenteerida konstrueeritud juhitava protsessi mudelitega). 7. Selgitage otsustussüsteemis lahendatavate ülesannete olemust majandusprotsesside juhtimisel. - Majandusprotsessid, mida on tarvis juhtida on näiteks prognoosimine, planeerimine, reguleerimine, kontroll ja hinnang. Enne seda on aga välja sõelutud juhtimisotsuste tegemiseks vajalik analüütiline info, mis on saadud majandusanalüüsi etappi läbides. 2. peatükk 8. Millistest asjaoludest tulenevad erinevused ühiskonnaelu eri valdkondade juhtimisel? - Juhtimise võimaluste ja meetodite aspektist iseloomustavad ühiskonnaelu eri valdkondi olulised
inimesed jäävad ilma oma töökohast ja see tähendabki seda et ületootmine ei ole ka ea. Kaks lähenemist majandusele Majandusteaduslik 1) Neoklassikaline majandusteooria 2) Mahandussedused on universaalsed 3) Turg on sõltumatu ülejäänud ühiskonnast 4) Inimene on ratsionaalne 5) Teadus valikutest 6) Homo economicus 7) Puhtad mudelid 8) Formalism Sotsioloogiline 1) Institutsiooniline majandusteadus 2) Majandusprotsessid on ühiskondades erinevad 3) Turg on läbi põimunud kultuuriga, poliitikaga 4) Inimene ei ole ratsionaalne 5) Teadus valikute puudumises 6) Homo sociologicus 7) Mustad käed 8) Substantivism 26.11.13 Ultimaatumi mäng: kui mõlemad on ratsionaalsed, siis enamasti tehakse nii, et A pakub 5 punkti ja 1 punkti. B nõustub 1 punkti. 3 ja 3 ei ole ratsionaalse teooria järgi ratsionaalne. Deviantsus ja kuritegevus
juurde trükitakse. Inimesed proovivad ostud teha kohe pärast raha kättesaamist, vältimaks edasist väärtuse vähenemist, ning nende säästud muutuvad väärtusetuks. Hüperinflatsioonid on tavapärased riigis valitseva korralageduse puhul, mis võib tuleneda sõdadest, poliitilisest ebastabiilsusest ja muudest suurtest probleemidest ühiskonnas. Hüperinflatsioon, eriti selle tipphetk, ei ole üldiselt pikaajaline. Hüperinflatsioonide ajal lokkab varimajandus, majandusprotsessid känguvad, tehakse palju bartertehinguid, suureneb sotsiaalne ebastabiilsus. Tuntud hüperinflatsioone iseloomustavad ringluses olevad paberrahad, millel on nominaalid miljonites, miljardites ja veel suuremates ühikutes. Paberraha muutub lühikese ajaga vanapaberiks. Ühte ja head reeglit hüperinflatsiooni lõpetamiseks ei ole, kuid tavaliselt on selle eelduseks stabiilsuse saavutamine ühiskonnas, riigi funktsioonide taastamine ja rahareform.
Tööga rahulolu Motivatsioon Pühendumine organisatsioonile Töölepühendumine Vabatahtlik tegevus organisatsioonis Töö- ja pereelu konflikt Tööjõu voolavus Organisatsioonikultuur Kaks lähenemist majandusele Majandusteadus Sotsioloogia (sotsioloogiline lähenemine) Nim ka neoklassikaliseks majandusteooriaks Nim institutsionaalseks majandusteaduseks Majandusseadused on universaalsed Majandusprotsessid on ühiskondades erinevad Turg on sõltumatu ülejäänud ühiskonnast Turgu ei saa ülejäänud ühiskonnast eraldada, seda peab uurima kui nii, et see on läbi põimunud kultuuri, poliitikaga. Inimene on ratsionaalne Inimene ei ole ratsionaalne Teadus valikutest Teadus valikute puudumisest
valitsuse kulutuste jt näitajate kohta. Ø Majanduslik analüüs ehk mudeli loomine Ainuüksi faktid ja ajalooliste sündmuste tundmine ei ole alati piisav selleks, et teha mingeid järeldusi. Tihti on vaja lisaks sellele ka kasutada mitmeid majandusliku analüüsi meetodeid. Majanduslik analüüs algab mingite eelduste püstitamisega, mis võimaldab keerukad majandusprotsessid taandada lihtsatele kõige olulisemate seoste süsteemile. Selliseid süsteeme nimetatakse majandusmudeliteks. Neid kasutades saab prognoosida majapidamiste, firmade ja kogu majanduse käitumist. Näiteks võib mudeliks pidada järgmist seost: valitsus tõstab majapidamiste maksukoormust, majapidamiste netosissetulekud langevad, vähenevad majapidamiste kulutused,
Majandus- poliitika kujundamisel ja elluviimisel sõltub palju kultuurist, religioonist, ajaloost, sotsiaalsest võrgustikust, geopoliitikast, üldistest arengutest maailmas ning regioonis või muust seesugusest. Tihti pole määrav töö dokumentidega ja formaalne suhtlemine läbirääkimispartneritega koosolekusaalis, vaid hoopis töö kuluaarides ning mitteformaalne jutt. Suur osa on mitte- formaalsetel organisatsioonidel ja liidritel. Majandusprotsessid on tõenäosuslikud ja majandus- agendid vaegteabega ning piiratud ratsionaalsusega. Majanduspoliitika õppeaine püüab arendada dialektilist mõtteviisi – maailma univer- saalsete seoste ja seaduste arvestamist; tegelikkuse nähtuste tunnetamist nende arenemises, iseliikumises, mida põhjustavad seesmised vastuolud. Selline lähenemine probleemidele on hädavajalik seetõttu, et majandus on äärmiselt keerukas valdkond, kus esineb riske ja mää- ramatust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
