Omakapitali kulukuse määr 0.0504 Laenukapitali koguhind 302.4 ROE 17% ROE = NI/E EBIT NI- Puhaskasum E- omakapital puhaskasum + tulumaks - Recovery maksude + üleliia.kulud - üleliia.laekuvast +% -% saadud. e finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. ksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%. Ettevõttel puuduvad maksustata. Arvutage ettevõtte omakapitali tulusus ja kaasatud kapitali jooksul loodud majandusliku lisandväärtust. EBITA = EBIT (st ärikasum) + kulum +% -% saadud. ÜLESANNE 170 (ETTEVÕTTE OMAKAPITALI VÄÄRTUSE HINDAMINE). Hinnake alljärgnevalt kirjeldat omakapitali väärtust 2017. aasta alguse seisuga. Ettevõtte kapitali kulukuse määr on 8%
EVA -9.52 mln WACC 8.38% WACC vale 8.38% Omakapitali suurus 168 37.5% Laenukapitali suurus 280 62.5% Kokku 448 100% e finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. ksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%. Ettevõttel puuduvad maksustata. Arvutage ettevõtte omakapitali tulusus ja kaasatud kapitali jooksul loodud majandusliku lisandväärtust. Omakapitali hind 9% Omakalitali osatähtsus 37.5% suhe 3.38% Laenukapitali hind 8% Laenukapitali osatähtsus 62.5%
Cooperi test Cooperi test on test kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Uuritavate kontingent on väga lai: lendurid, astronaudid, sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja, mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel. Regulaarse terviseliikumise korral on mõttekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas
kui võtmele, mis seostub ajastu üldise kultuurilise tausta ja/või konkreetsete tüvitekstidega. - Valige 2 pilti (fotod, kunstiteoste reprod vm), mis avavad ning iseloomustavad valitud kahte perioodi. Pilte võib leida kas internetist või ise skaneerida. Sobivad erinevad levinumad failiformaadid, faili suurus võib olla kuni 1 Mb. - Sõnastage märkuste lahtrisse piltidele allkirjad, milles tutvustage valitud pildimaterjali. - Põhjendage ja selgitage oma valikut ning kujutatu seost vaatlusaluse perioodiga. Mõlemast allkirjast peab ühemõtteliselt selguma, kumba perioodi nendega visualiseerite. Nizami ,,Leili ja Medznun'' / ida ,,Romeo ja Julia'' Lähis- ja Kesk-Ida rahvaste ühiskondlikku mõtet ja keskaegset luulet tugevasti mõjutanud Nizami jutustav poeem Leilist ja Medznunist väärib luulekunsti arengus suurt tähelepanu. Tema haruldast loomingut ja fantastilisi ideid imetlesid muuhulgas ka Goethe, Heine, Hegel, Herzen ja mitmedki teised mõttetargad
mitmeaastase tsüklina ning kombineerida seda teiste spordialade ja liikumisviisidega. Vastupidavuse arendamisel tuleb olla kannatlik, järjekindel ja leidlik, kasutada erinevaid võimalusi. Cooper’i test: Test on möödunud aastakümnete jooksul laialt levinud vahendiks kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst, dr.Kenneth Cooper tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Testi läbiviimisel hinnatakse 12 minuti jooksul kas kõndides-sõrkides või joostes läbitud maa pikkus meetrites Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Tähtis on võimalus hinnata läbitud vahemaad, selleks on sobivaim teadaoleva ringisuurusega staadion, täpselt mõõdetud tervisespordirada vm. Testi ei tohiks teha päris " tugitoolist" tõustes. Vajalik on eelnev mõnenädalane treening.
lahtrid kuni diagonaalil paikneva lahtrini 0-dega (aditiivgeneetiline sugulus põlvnemisskeemis eespool paiknevate indiviididega on 0). Loomakasvatusteaduses nimetatakse taolisi loomi, kelle eellaste kohta info puudub, sageli baasloomadeks (base animals). Kui vaatluse all oleva indiviidi vanem(ad) on teada, siis leitakse a) vastav diagonaalil paikneva lahtri väärtus tuginedes valemile (9) kui üks pluss pool vaatlusaluse indiviidi vanemate vahelisest aditiivgeneetilisest sugulusest, ning b) ülejäänud samas reas ja veerus diagonaallahtrist vastavalt vasakul ja ülal paiknevad väärtused tuginedes valemile (8) kui pool vaatlusaluse indiviidi vanemate ja konkreetsele reale/veerule vastava indiviidi vahelistest aditiivgeneetilise suguluse kordajatest. Kui üks vaatluse all oleva indiviidi vanemaist on teadmata, loetakse
Reaalsissetulek Vali üks või enam: võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega on alati väiksem kui reaalpalk kujutab endast inflatsiooni tõttu kaotatud tulu osa võrdub alati nominaaltuluga Tagasiside Reaalväärtus leitakse nominaalväärtuse ja hinnaindeksi jagatisena ning hõlmab endas lisaks palgale ka muid sissetulekuid. Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Inflatsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Inflatsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja on sellega hinnataseme kasvutempo väljendaja. Küsimus 9 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis Vali üks või enam: on majapidamistel põhjust kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik
Lisaks erasektori nõudluse kasvule võib nõudlusin atsiooni tekitada ka ekspansiivne raha- või eelarvepoliitika. Kuluin atsioon (pakkumispoolne in atsioon) tekib tootmiskulude järsu kasvu tõttu (toooraine hindade tõus, liiga kiire palgakasv, kaudsete maksude tõstmine jms). Question 3 In atsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega. Complete Mark 1 out of 1 Select one: True False In atsioonimäär väljendab hinnaindeksi protsentuaalset muutust ja on sellega hinnataseme kasvutempo väljendaja. Question 4 In atsioonispiraali näideteks on järgmist tüüpi spiraalid: Complete
ÜLESANNE 170. Ettevõte võtab 01.05.2015 kolmeaastase annuiteetlaenu intressimääraga 7% aa Tagasimakseid sooritatakse igakuisel. Laenusumma on 100 000 eurot ja lepingutasu laenu sõlmimisel hankimisega seotud muud kulutused ulatuvad 1200 euroni. Koostage laenu amortisatsioonigraafik ja vaadeldava laenu krediidikulukuse määr. Milline on 2015. aasta lõpuks laenujääk ja kui suur on intr 2015. aastal? Laenusumma 100000 Lepingu tasu 1000 Lepingu tasu 1% Laenu jääk 97800 Võla algus 5/1/2015 krediidikulukuse 4.52% Kesvus (36 kuud) 36 määr Laenuga seotud kulutuse...
E) 2,25. Sel juhul on ettevõtte omakapitali tootlus (ROE): 4,88 14,55 5,88 17,55 7,8 19. Ettevõtte intressikulude kattekordaja Ei saa olla negatiivne Peab pikemas perspektiivis olema võrne nulliga Peab pikemas perspektiivis olema 0 ja 1 vahel Väljendab omamoodi ettevõtte krediidiriski Vaatlusaluse ettevõtte müügitulu on 1’000’000 eurot aastas ja nii igal aastal. Muutuvkulud ulatuvad 60% müügitulust ning rahalised püsikulud on 250’000 eurot aastas. Ettevõtte omanik on ettevõttesse investeerinud 800’000 eurot. Laenukapitali ettevõte ei kasuta. Milliseid rahavooge (FCFF) ettevõte genereerib, kui igal aastal investeerib ettev]te oma tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks kulumiga võrdse summa?
Andmeturve Detailne riskianalüüs Detailne riskianalüüs Tuleb spetsifitseerida kõik turvamudeli põhikomponendid (varad, ohud, nõrkused, ohtude toimed, olemasolevad turva meetmed) vaatlusaluse süsteemi kohta; lähtuda võib mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Detailne riskianalüüs Määratakse: vara väärtus; iga ohu materialiseerumise tõenäosus; iga ohu toime varale, st ohu materialiseerumisel tekkiva kahju väärtus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Varade liigitus
Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja rabad ning 38 % põllumaad. Tori valla territooriumile jääb 20 küla ja 1 alevik (Tori). Tori vallas elab 2581 elanikku. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool vabariigi keskmist. Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi. Joonis1. Piirkonna asukohaskeem Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem 2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat.
,,Cooperi test" Laura Kukk Tallinna Kunstigümnaasium 6.B klass Ajalugu Cooperi testi mõtles välja dr Kenneth H. Cooper (millest ka nimi Cooper) aastal 1968 USA sõjaliseks otstarbeks.Ta tegi üle 20 000 vaatlusaluse uurimise, ta avaldas testi raamatus ,,Aeroobika". Kenneth H. Cooper Mis on Cooperi test? Cooperi test on 12 minuti jooks, kus hinnatakse kooliõpilaste, tavainimaste ja tervisesportlaste töövõimu. Cooperi test näitab millises füüsilises vormis inimene on ja kuidas inimene jaksab oma kiirust jagada. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel
sümboloseerides perekondade, sõprust ning samas kummagi osapoole ühiskondlikku positsiooniga. Sageli ebavõrdse ühenduse tulemusena ebameeldivasse olukorda pandud abielunaised pidi olema truud ja pühendunud mõlemale perekonnale, kellest nende vahendusel olid saanud sugulased. Need nõudmised võisid aga sattuda vastuollu kiindumus- ja kuulekuskohustusega, mis naisel oli ka oma abikaasa ees, kuna siin tulid mängu kirikumeeste arusaamad abielulepingust. Vaatlusaluse perioodi lõpupoole hakkabki ilmalike teaduslikuks saamine nest arusaamadest murendama kuulekust suguvõsale. Kõigist neist arvukatest seksuaalelualastest ettekirjutustest ja keeldudest, millega püüti korraldada ka meeste ja naiste abielusiseseid suhteid, võtsid keskaja lõpu abielupaarid kõige enam arvesse üleskutset mõõdukusele, mida juba antiikajast peale soovitasid meditsiinilised "autoriteedid" terve ja arvuka järglaskonna tagamiseks
2 meetrit. Murray Halbergi ja Ron Clarke'i eeskujul võeti laialdaselt kasutusele vastupidavustreening. Cooperi test Cooperi test on möödunud aastakümnete jooksul laialt levinud vahendiks kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst, dr. Kenneth Cooper tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Uuritavate kontingent on väga lai: lendurid, astronaudid, sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel.
nii, et soovitava kasulikkustasemeni jõutaks vähima eelarvega. Nagu edasises selgub on ratsionaalse käitumise juhis mõlema viisi korral sama: tuleb võrrelda saadava lisakasu ja tehtava lisakulu suhet iga hüvise tarbimisel ja teha otsus selle alusel. Hind – rahasumma, mida tuleb maksta hüviseühiku (tüki, kaaluühiku, pikkuseühiku jne) eest. Hind sõltub valitud ühikust (kas gramm või kilogramm!), kuid majapidamisteoorias eeldatakse, et see ei sõltu vaatlusaluse majapidamise käitumisest (võib muutuda lähtuvalt turul toimuvatest muutustest). Tarbimine – majapidamine ostab hüviseid selleks, et neid kohe kasutada (tagavarasid ei koguta ega kasutata!). Tarbimiseelarve – rahasumma, mida majapidamine (lühidalt tarbija!) saab vabalt kasutada soovitud hüviste ostmiseks. Lihtsustatult räägitakse selles tähenduses ka sissetulekust, kuigi 1
Vali üks: Tõene Väär RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Hüperinflatsiooni korral muutuvad üldiseks kaupade ja teenuste bartertehingud. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine väheneb, kui kui nõudehoiuste mahud pankades suurenevad. Vali üks: Tõene Väär Inflatsioonimäär väljendab vaatlusaluse perioodi hinnataseme protsentuaalset muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega. Vali üks: Tõene Väär Üheks kogunõudmise kõvera negatiivset tõusu põhjustavaks teguriks on raha reaalväärtuse efekt - hinnataseme tõus toob kaasa hüviste ostuvõime vähenemise. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudlus suureneb, kui riigi perepoliitika soosib keskmise sünnitusea langemist ning laste arvu suurenemist. Vali üks: Tõene Väär
(Smith & Cowie & Blades, 2008) Areng, mida me hindame, toimub kolmes dimensioonis: vaimne ehk intellektuaalne areng; teiseks sotsiaalne areng ning kolmandaks kehaline (sh psühhomotoorne) areng. Kasvatusteadlased on leidnud, et kõik muutused on korrapärased ja need on nii kvantitatiivsed kui ka kvalitatiivsed (Veisson, Nugin). See, et muutused on korrapärased, on meile oluliseks teabeks, kuna see aitab arengu vaatlejatel ette aimata vaatlusaluse arenemise suunda! Võrdpildiks võib tuua, et bioloogil on lihtsam jälgida taime arenemist sibulast saati, kui ta teab ette selle kasvu arengutsükleid. Inimene areneb koostoimes teda ümbritseva keskkonnaga, mis tähendab seda, et kultuuriline ja sotsiaalne areng on samaväärselt olulised kui bioloogiline areng. Mõne lapse kohta öeldakse ka, et ta on kui potilill – see assotsieerub mulle indiviidiga, kellele võimaldatakse
Kuidas neid paigaldada. Teemas kirjutan mis on geelküünte miinusteks ja plussideks. Töö sisu hõlpsamakas leidmiseks jaotaust leiad sisukorrast kus antud lühiülivaade mis teema mis leheküljel on. Materjali uurimustöö hankimiseks ja koostamiseks oli natuke keerulisem kui arvata oskasin kuna eesti keelses interneti otsingus polnud eriti materjali siis tuli trükida otsingusse inglis keelne sõna- geelküüned ja leida sealt materjali. Peamise vaatlusaluse kõrvalt püüti luua ka üldplaanilist pilti selles millised näevad välja geelküüned Töös kasutatud fotod iseloomustavad edukalt geelküünte väljanägemis kuju,millised nad peaksid väljanägema. 3 Geelküüned Mis need on? Võimaldavad kõige suuremat mänguruumi. Ette on heidetud, et küüned jäävad nõrgad ja murduvad kergesti või on hoopis ebaloomulikult paksud. Ka geelküüs saab olla õhuke, ent samas vastupidav.
Füüsilised esemed kui ka inimesed, elusolendid ning teadmised. 30. Kartell - konkurentidevahelised kokkulepped, millega kooskõlastatakse hinnapoliitika, piiratakse tootmismahte, jagatakse omavahel turge, boikoteeritakse või diskrimineeritakse mõnda ettevõtjat eesmärgiga ta turult välja tõrjuda, samuti kokkumängud hankemenetlustes. 31. Kasum - raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. 32. Kasumiaruanne - näitab ettevõtte tegevust mingi vaatlusaluse perioodi jooksul. 33. Kindlustusmakse - summa,mille kindlustusvõtja maksab kindlustusandjale. 34. Kindlustus - kindlustusfondi summadel baseeruv rahalise hüvitamise moodus. 35. Kaubamärk - tähis, mida kasutatakse majandus- ja äritegevuses oma kaupade teiste firma kaupadest eristamiseks. 36. Karjäär - traditsiooniliselt tõus ametiredelil, edu saavutamine elus. 37. Konkurents - võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. 38. Käibemaks -
pakkuda. Turutasakaal püsib seni, kuni muud tegurid püsivad muutumatutena. Kui muutuvad tingimused ja suurused, mille muutumatuna püsimist eespool eeldasime, siis võib nõudlus- või pakkumiskõver nihkuda. Nõudluskõvera nihkumise paremale (nõudluse suurenemise) põhjustavad näiteks: · tarbijate sissetuleku suurenemine, · teiste hüviste hindade langus (suhtelise sissetuleku suurenemine), · tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks. Pakkumise suurenemine (pakkumiskõvera nihkumise paremale) põhjustavad näiteks: · uute ettevõtete (tootmisressursside) lisandumine; · tootmistegurite hindade langus (tootmise odavnemine); · tehnoloogia edasiarendamine (tootmistegurite vajaduse vähenemine, seega tootmise odavnemine). MIKROÖKONOOMIKA Seega sunnib konkurents kasutama ressursse maksimaalse efektiivsusega. Järeldus, et täieliku
naabervalglat koos põhjav ja rannikuvetega kaardilt. Valgla suuruse A km 2) Jõeorg ja geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, hõlmav maismaa- ja mereala. veekogu jõesäng: Jõgi voolab jõeorus, mille osad on metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe maapinnanõos või maa sees olev veekogum orupõhi, mis jaguneb jõe põhisängiks ja lammiks, andmerida vaatlusaluse jõe andmerea veelahe kõrvuti paiknevate valglate vaheline ning orunõlvad. Alt piirab nõlva jalam ning ülalt pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks piirjoon veemaj veevarude kavakohane oruserv. Nõlv võib olla astmeline, nõlva- korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse arendamine, jaotamine ja kasutamine veevarud astanguid nim terrassideks. Jõesäng on süvend korrel
Sissejuhatus Rahvastiku moodustavad kindlal territooriumil elavad inimesed nt ühel saarel, maakonnas, teatud riigis jne. Rahvastikku, tema arvu, koosseisu ja arengu seisukohast uurib rahvastikuteadus e. demograafia. Rahvastikugeograafia uurib rahvastiku paiknemist, koosseisu, hõive muutusi nii maailma kui erinevate territooriumide lõikes, samuti nende mõju loodus-, majandus- ja ühiskondlikele protsessidele. Rahvastikualaseid teadmisi on seega tarvis eelkõige loodus-, majandus-, poliit- ja kultuurgeograafia paremaks mõistmiseks. Rahvastikku iseloomustatakse väga paljude näitajatega: Rahvaarv Rahvastiku hõive Rahvuslik koosseis Sündimus ja suremus Ränne Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastik kui selline on väga muutlik nähtus. Inimesed sünnivad, vananevad ja surevad, õpivad ameteid, vahetavad töö- ja elukohti. Kõik rahvastikku iseloomustavad näitajad on omavahel tihedas seoses ja muutuvad pidevalt kindlate seaduspär...
üle järele ja nende väljalülitamine võib osutada väga raskeks. Enesejälgimine. Püüa oma mõtete ja tunnete kõrvaltähele panna ka neid saatvaid kehalisi reaktsioone. Olukorra määratlus- Automaatmõte- Emotsioon- Kehaline reaktsioon. Kui negatiivsed automaatmõtted on kirja pandud, on võimalik neid erapooletu kõrvalseisja vaatekohast hinnata. Edasi tööta kahes suunas: püüa hinnata oma mõtte tõeära ja leia teisi vaatlusaluse mõttega võistlevaid või neile alternatiivseid hinnanguid ja järeldusi, mis antud olukorras samuti võiksid tekkida. 10. Liitlaslik ja narkootiline armastus. Liitlaslik armastus Narkootiline armastused Soodustab indiviidi arengut Suurendab sõltuvust partnerist Partnerit kogetakse sellisena, nagu ta on Partnerit idealiseeritakse Väärtustatakse kõiki partneri suhteid Partner kuulutatakse enda omaks
Järgnevalt on esitatud J.Schumpeteri liititused: Uus toode, uus tootmismeetod, uued tarnekanalid, uued viisid turgude ekplua- teerimiseks, uued ettevõtte organiseerimise meetodid; Uue toote juurutamine, millega tarbijad veel tuttavad ei ole või mõne uue tooteomaduse lisamine. Uue tootmismeetodi juurutamine, mis ei pea sugugi tuginema millegi teaduslikult uue avastamisele ja võib seisneda ka uues laiatarbekaupade kommertskäitlemise viisis. Uue turu avamine, millele vaatlusaluse riigi vastav tegevusharu ei ole varem sisenenud, sõltumata sellest kas see turg oli varem olemas või mitte. Uue toorainete või pooltoodete hankeallika hõivamine taas sõltumata sellest kas see allikas on juba olemas või tuleb alustuseks alles luua. Mistahes tegevusharu uudse organiseerimise läbiviimine, nagu monopoolse positsiooni loomine (näiteks suurkontsernide moodustumise teel) või monopoolse positsiooni lõhkumine.
Samuti on riigis paika seatud automaatsed stabilisaatorid, mis majanduse võngete korral toimima hakkavad, et stabiilsust tagada. Aastatel 2007-2011 on paljud majandusharud kokkuvõttes oma ekspordituludelt jäänud enamvähem samale tasemele, sest vahepeal toimunud majanduskriis jättis oma jälje ning majanduskasv on mitmes kohas oodatust tagasihoidlikum. Majanduskriisi tippaeg oli 2009 aastal ning see jääb täpselt vaatlusaluse perioodi keskpaika, mis võimaldas näha arenguid nii enne kui ka pärast kriisi. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.sweden.se/eng/Home/Quick-facts/ https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sw.html http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Sweden http://www.scb.se/Pages/SSD/SSD_TablePresentation____340508.aspx?rxid=3ac4591d-bef9- 4035-adcd-49b6606c0cdf http://www.scb.se/Pages/PressRelease____346394.aspx LISA 1:
Lisaks üldise hinnataseme muutusele võib inflatsiooni mõõta ka tarbijahinnaindeksiga. Tarbijahinnaindeks näitab tüüpilise majapidamise kaupade ja teenuste ostukorvi keskmine hinna muutust. Kuna eranditult kõigi kaupade ja teenuste hindade muutust on raske välja tuua, siis kasutatakse siin väljavõttelist vaatlust, mida nimetatakse ostukorviks. Iga kaubagrupp on ostukorvis esindatud mõne oma tüüpilisema esindajaga, mille hinnamuutus arvatakse võrdseks vaatlusaluse kaubagrupi hindade muutusega. Arvestades iga kaubagrupi osakaalu, leitaksegi hinnatase nii jooksval perioodil kui baasperioodil. Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab kaubakorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutumist mingis ajavahemikus: THI= Kui me teame THI väärtusi aastate kaupa, siis saame aasta inflatsioonimäära leida valemiga: Aasta inflatsoon = Perioodi inflatsiooni arvutatakse valemiga: Perioodi inflatsioon = (1+i1)(1+i2)...(1+in)
Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala
hulk (VT). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala
Ülevaade peab rõhutama seoseid erinevates materjalides millised on sarnasused ja erinevused. Kirjanduse kriitiline analüüs: · kontrolli meetodit, saadud tulemusi ja nende arutelu; · esita omapoolne psühholoogiateadmistel põhinev arvamus ja hinnang; · ära võta kõike tõena uuri kirjandust; · seo erinevad materjalid üksteisega millised on sarnasused, erinevused, vastuolud; · uuri lähemalt ka vaatlusaluse töö aluseks olevaid teooriaid ja väärtusi. Kuidas kirjutada head kirjanduse ülevaadet (Langdridge, 2004) · Pea meeles eesmärk a. millistele küsimustele sa püüad vastust leida? · Loe eesmärgipäraselt a. missugune kirjandus on sobiv? b. millised ideed või informatsioon on oluline? c. ära püüa lugeda kõike d. loe kriitiliselt e. tee süstemaatiliselt märkmeid koos bibliograafilise infoga
mingitest abstraktsetest üldtunnustatud sihtidest. 3. peatükk 21. Milles seisneb otsuse normatiivne funktsioon? - Otsuse normatiivne ehk reguleeriv funktsioon kerkib esiplaanile eelkõige juhtimissüsteemi ülesehitamisele ja ladusa funktsioneerimise tagamisele suunatud otsuste puhul nii üksikisiku, ettevõtte kui ka ühiskonna kui terviku tasandil. Normatiivne otsustusteeoria tegeleb vaatlusaluse subjekti otsuse ettevalmistamise ja vastuvõtmise objektiivse aluse uurimisega. Uurija asetab end uurimisaluse subjekti rolli, uurides, kuidas saaks paremini kasutada tema käsutuses olevaid ressursse. Normatiivsete oskustega püütakse välja töötada niisugused tegutsemise juhised, mille järgimine tagaks juhitava protsessi seisukohalt parimad tulemuseni jõudmise. 22
ulesande lahendamisel ei saa sageli kohe ja otseselt lihtsalt "tunnetada". Alternatiivide teostamise tulemusetele avaldavad mõju paljud tegurid, mille prognoosimine nõuab adekvaatsete mudelite koostamist ja analuusimeetodite rakendamist. Seetõttu tuleks vältida vaatlusaluse alternatiivide kogumi enneaegset piiramist subjektiivsetest eelarvamustest lähtudes. Alternatiivide kogumi täielikkuse nõude rikkumise peamine põhjus on aga objektiivse iseloomuga. See tuleneb otsust ettevalmistava ja vastuvõtva subjekti võimaluste piiratusest vajalikku informatsiooni koguda ja töödelda. Nende võimaluste määratlemisel tuleb arvestada mitmesuguseid aspekte: · informatsiooni kogumine ja töötlemine on seotud kuludega, mis peavad jääma mõistlikku
Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale – uute ettevõtete lisandumine, tootmine odavnemine, tehnoloogia edasiarenemine 6. Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja millises ülejäägi korral? Ülejäägi korral toimub liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõveraid allapoole, defitsiidi korral ülespoole. 7. Mis põhjustab pika perioodi jooksul toimuvaid pakkumiskõvera nihkeid? Tootmistehnoloogia arenemine. 8. Milliseid turuvorme on võimalik eristada
Kätega saab teha ka zheste millel on täpne sõnaline vaste, näiteks rahu või käi pikalt. Neid märke ei saa mingil juhul võtta üksüheselt. Kehakeele ilminguid tuleks vaadelda eneseväljenduse ja olukorra laiemas kontekstis. Harilikult muutub mis tahes poos või 7 väljendusliigutus informatiivseks siis, kui me võtame üht käitumise märki analüüsides arvesse ka teised mitteverbaalsed signaalid ja arvestame ka vaatlusaluse isiku omadusi. Kui istute, jalad veidi harkis, kiirgab teist avameelsust. Kui istute toolil kaksiratsi, väljendate oma üleolekut.. Jalga üle tooli käepideme visates jätate mulje, et teil on ükskõik. Kui istute jalg üle põlve ja kiigutate seda, olete kas tüdinud, vihane või ärritunud. Sageli on jalad ja jalalabad pööratud selle inimese poole, kellest olete kõige rohkem huvitatud. Kõnnak Kõndimisviisis peegeldub inimeste iseloom
Turavalisuse täiendavad omadused Töökindlus.-ettenähtud käitumise ja tulemuste järjekindlus. Audentsus- mingi subjekt või ressurss on see, kellena või millena ta esineb. Jälitatavus- mingi olemi toimingud on üheselt jälitatavad selle olemini. VARAD, OHUD, NÕRKUSED. Riskianalüüsi käigus spetsifitseeritakse kõik turvamudeli põhikomponendid (varad, ohud, nõrkused, ohtude toimed, olemasolevad turvameetmed) vaatlusaluse süsteemi kohta; Lähtutakse mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Varade liigitus Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohud Tulekahju Äike
Turavalisuse täiendavad omadused Töökindlus.-ettenähtud käitumise ja tulemuste järjekindlus. Audentsus- mingi subjekt või ressurss on see, kellena või millena ta esineb. Jälitatavus- mingi olemi toimingud on üheselt jälitatavad selle olemini. VARAD, OHUD, NÕRKUSED. Riskianalüüsi käigus spetsifitseeritakse kõik turvamudeli põhikomponendid (varad, ohud, nõrkused, ohtude toimed, olemasolevad turvameetmed) vaatlusaluse süsteemi kohta; Lähtutakse mingist piisava mahuga süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100 kuni 300 levinumat ohtu). Varade liigitus Andmevara Riistavara ja tarvikud Sidesüsteemide vara Bürooseadmed ja -tarvikud Tarkvara Inimvara Haldusvara Infrastruktuuri vara Varade hind Sisaldab: soetusmaksumuse taastemaksumuse koolituse maksumuse teenuste katkemise leppetrahvid konfidentsiaalsuskao leppetrahvid Ohud Keskkonna ohudp Tulekahju Äike Liigvesi
kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend: Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrel.tegur R ja kui R 0,8, on seos kahe jõe vooluhulkade vahel hea ning lühikese vaatlusreaga jõe äravoolunormi saab arvutada pika rea äravoolunormi järgi. Tõenäosuskõverad, koostamise põhimõtted: Tõenäosuskõvera koostamiseks peab olemas olema maxvooluhulkade pikk vaatlusrida, Eesti oludes vähemalt 3040 aastat.
· valitsussektori konservatiivne laenutegevus, · privatiseerimise lõpuleviimine, · strukturaalsete reformide läbiviimine, · soodsa investeeringukliima tagamine. Kvantitatiivselt on püstitatud eesmärgiks saavutada aastaks 2003 majanduskasv 5,2%. Samas nähakse ette inflatsioonitempo alanemine 3,4%ni. See on saavutatav läbi Eesti toodete konkurentsivõime tõstmise ning tasakaalustatud valitsussektori eelarve. Eesti jooksevkonto defitsiit peaks vaatlusaluse perioodi lõpuks vähenema kahe protsendini sisemajanduse koguproduktist. EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1995-1998 NSV Liidu lagunemisega kaasnenud muudatuste mõjul vähenes järsult Eesti majanduse kogutoodang aastatel 1991-1994. Sel perioodil vabastas Vabariigi Valitsus hinnakujunduse ja kaubanduse, privatiseeris suure hulga ettevõtteid ja juurutas rahvusvaluuta. Nende sammude tagajärjed ilmnesid majanduse stabiliseerumises 1994
energiat. Minu päevane energiavajadus oli aga 2567 kcal. Seega jäi toidust iga päev saamata 1681,97 kcal. Kokkuvõttes olin vaatlusalusel perioodil energianäljas. Tasakaalustatud toitumisel on oluline ka toitainete õige vahekord toidus. Üldlevinud arvamus on, et toiduga tarbime üleliia süsivesikuid ja rasvu ning valke jääb vajaka. . Jälgides kuu aja jooksul oma toitumist Nutridata programmi abil selgus, et valke tarbisin vaatlusaluse kuu jooksul soovituslikus koguses. Rasvade tarbimine ületas vaatlusalusel perioodil normi. .Süsivesikute kogus detsembrikuu jooksul jäi aga normist väiksemaks. Seega üldlevinud arvamus, et süsivesikuid tarbime igapäevase toiduga soovituslikust kogusest rohkem, osutus minu puhul valeks. Uurimustööd tehes Nutridata programmi kasutades sain uusi teadmisi tasakaalustatud toitumisest. .Olen hakanud jälgima oma menüüd. Püüan iga
a tulumaksukulu) vahena. Puhaskahjum on majandustegevuse negatiivse arvväärtusega lõpptulemus, mis on arvutatud kõigi tulude ja kulude vahena. Summa, mille võrra aruandeperioodi kulude kogusumma ületav kogutulu. 32. Kasumiaruanne Kasumiaruanne on aruanne, mis kajastab teatud perioodi tulusid ja kulusid, saadus kasu(meid) ja kahju(meid) ning perioodi majandustegevuse lõpptulemust – puhaskasumit või -kahjumit. *Kasumiaruanne näitab ettevõtte tegevust mingi vaatlusaluse perioodi jooksul. Kui bilanss koostatakse enamasti majandusaasta lõpu seisuga, siis kasumiaruanne koostatakse sama majandusaasta kohta. Kasumiaruanne kajastab kõiki ettevõtte tulusid ja kulusid selle perioodi jooksul. Lahutades kõigist tuludest kõik kulud jõutakse ettevõtte kasumini. 33. Kindlustusmakse Kindlustusmakse on kindlustuslepingus kokkulepitud tasu kindlustuskaitse eest. *Töötuskindlustusmakse on sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse
suuruse juures tootma võimalikult suure koguse hüvist. – nt turundus 2) etteantud toodang minimaalsete kuludega Ehk meile on ette antud vajalik toodangu suurus ning me peame saavutama selle toodangu hulga võimalikult väikeste kuludega. – nt tootmine Lõppeesmärgiks leida optimaalne tootmisplaan, mille korral on võimalik kasumit maksimeerida. 5) Lühi- ja pika perioodi eristamine ja 6) Millisest hetkest algab pikk periood? Firmateoorias eristatakse lühiperioodi (ehk vaatlusaluse perioodi) ja pika perioodi otsustusi (ehk tulevikku suunatud). Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul on võimalik muuta kasutatava tööjõu (L) kogust, aga ei ole võimalik muuta kasutatava kapitali (K) kogust – eeldame, et uute seadmete või hoonete püstipanek võtab aega. Pikal perioodil on võimalik muuta mõlemat tootmistegurit. 17
· tarbijate sissetuleku suurenemine (vähenemine); · teiste hüviste hindade muutus (suhtelise sisse-tuleku suurenemine (vähenemine); · tarbijate lisandumine (vähenemine). Pakkumiskõvera nihkeid ja/või selle kuju muutumist põhjustab: · uute tootjate lisandumine; · tegurihindade muutus. Turunõudlus suureneb, sest: · majapidamise tarbimiseelarve kasvades ostetakse hüvist senisest rohkem; · asenduskauba kallinedes asendatakse see tarbimiskomplektis vaatlusaluse hüvisega; · uute tarbijate lisandumisel on summaarne ostetav kogus suurem. Turuhind tõuseb, sest: · tarbijad on nõus ostma hüvist kõrgema hinnaga; · suurema koguse pakkumisel on piirkulu kõrgem. Turupakkumine väheneb, sest : · piirkulu on kõrgem; · pakkujate arv on väiksem. Turuhind tõuseb, sest: · tarbijad on sunnitud ostma hüvist kõrgema hinnaga; · kõrgem hind kompenseerib tootjale toote valmistamiseks tehtud suuremad kulutused.
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
6. Lähedus läheb liiga intensiivseks. 7. Terapeut jätkab kliendiga suhet väljaspool vastuvõttu 8. Emotsionaalse kaitstuse tunde tagamine (hoia mind). 9. Tõeline armastus 10. Terapeut lükkab positiivset muutumist tingimustega edasi. Kolmanda osapoole maksed nt. kindlustuspinnad, ettemaksed, järelmaksed. Nõustamispsühholoogia 18.02 Nõustaja isik · Guy (1987) uudishimu ja eksperimenteerimissoov. Peaks olema püüdlus lahti selgitada ja mõtestada vaatlusaluse süvastruktuuri. Jutuajamise ülevalhoidmise oskus, kuulamisoskus, empaatia, emotsionaalsus, hea introversioon (sügav enesevaatlus), inimlik hoolivus, lähisuhete hoidmise oskus. Vabanemine võimukompleksist, huumorimeel. · Cormieri & Cormieri (1998) 1. heasoovlikkus 2. õpivalmidus 3. elav kujutlusvõime 4. energilisus 5. paindlikkus 6. oskus tuge pakkuda 7. enesekindlus · Burnard (2002) 1. provotseerimisoskus 2
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunne...
Sellistes muldades on huumusvaru ja –sisaldus väga ebaühtlane ning põlluna kasutamine on keeruline. Parim lahendus erosiooni vähendamiseks on kas mullaharimise minimeerimine, püsirohumaade ja kaitseribade rajamine. Teisalt on erodeeritud rähkmulla harimine raskendatud ka koerselisuse tõttu ning muld on põuakartlik. [5][12] 27 Kolmanda vaatlusaluse mulla Gk üks negatiivne omadus on kevadine ja sügisene liigniiskus. Seetõttu saab orgaanilise aine lagunemine ja humifitseerumine toimuda ainult suvel, sest siis on mullas rohkem õhku ja vähem vett. Kuna mullas on vesi kaltsiumirikas ja kiiresti vahelduv, siis on mullas loodud hea keskkond juurte arenguks. Kuna vesi on pidevalt veega küllastunud, siis on muld küm ja soojeneb aeglaselt ning vegetatsiooniperiood hilineb. Maade
Narva jõe keskmise äravoolu norm (Narvas) on 385 m3/s, Emajõel (Tartus) 55 m3/s ning Pärnu jõel (Orekülas) 46 m3/s. Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda normiks, peab olema andmeid 40 kuni 60 aasta kohta. Kui rida on lühem, pikendatakse seda mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. Analoog peab olema sarnastes füüsikalis-geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe andmerida vaatlusaluse jõe andmerea pikendamiseks kõlbab, tehakse kindlaks korrelatsioonarvutusega. Arvutatakse korrelatsioonitegur R. Kui R ≥ 0,8, on seos kahe jõe vooluhulkade vahel hea ning lühikese vaatlusreaga jõe äravoolunormi saab arvutada pika rea äravoolunormi (s.o pika rea andmete keskväärtuse järgi Eesti jõgede äravoolus on kindel aastarütm: Suurenevad Q: kevadel – sulab talve kestel kogunenud lumi suvel/sügisel – peale vihma Vähenevad Q:
Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale uute ettevõtete lisandumine, tootmine odavnemine, tehnoloogia edasiarenemine 6. Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja millises ülejäägi korral? Ülejäägi korral toimub liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõveraid allapoole, defitsiidi korral ülespoole. 7. Mis põhjustab pika perioodi jooksul toimuvaid pakkumiskõvera nihkeid? Tootmistehnoloogia arenemine. 8. Milliseid turuvorme on võimalik eristada
Üksikküsimustele antud vastused loetakse kas õigeks või vääraks ning omistatud punktid summeeritakse kas alatestide või terve testi ulatuses. Nii saadakse testi toortulemused. Edasi konverteeritakse toortulemus standardtulemuseks, kus vasvatava vanusgrupo valimi keskmisele omastatakse väärtus 100 ja standardhälbeks võetakse 15 punkti. Tulemused on interpreteeritavad ka testinormide valguses. Testinormid näitavad, kui sageli esineb üks või teine tulemus vaatlusaluse normgrupi liikmete seas. 4) C. Spearmani ja L. Thurstoni intellekti struktuuri mudelid ning nendest tulenevad järeldused intelligentsustestide koostamiseks. Intelligentsusmudel Spearmani järgi: üldfaktori (g-faktori) ja erifaktori (s-faktori) teooria. Üldfaktoriks on inimese võime arulteda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriks on spetsiaalsed võimed nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus.
Tasakaalulahend kujuneb välja turuprotsesside käigus ehk hindade ja koguste kohandumise kaudu. 4. Milliste nähtuste muutumine tähendab liikumist mööda nõudlus- ja pakkumiskõveraid? Mingi muutus, mis määrab mingi tasakaaluhinnast madalama alghinna. 5. Milliste nähtuste muutumine ja kuidas tekitab nõudlus- ning pakkumiskõverate nihkeid? Nõudluskõver paremale – tarbijate sissetuleku suurenemine, muude hüviste hindade langus, tarbijate eelistuste muutumine vaatlusaluse kauba kasuks; Pakkumiskõver paremale – uute ettevõtete lisandumine, tootmine odavnemine, tehnoloogia edasiarenemine 6. Millises suunas muudavad turuprotsessid hinda defitsiidi ja millises ülejäägi korral? Ülejäägi korral toimub liikumine mööda pakkumis- ja nõudluskõveraid allapoole, defitsiidi korral ülespoole. 7. Mis põhjustab pika perioodi jooksul toimuvaid pakkumiskõvera nihkeid? Tootmistehnoloogia arenemine. 8. Milliseid turuvorme on võimalik eristada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
