Programmeerimise etapid *Formaliseerimine ·Mis on antud? lähtetingimused ·Mida on tarvis leida? tulemus ·Probleemi lahendamise (matemaatiline) eeskiri välja töötada *Algoritm Tegevused, mis on vaja teostada ülesande täitmiseks Lahendusmeetod Enne algoritmi kirjeldamist tuleb määrata meetod, mida probleemi lahendamisel kasutatakse Ülesanne võib nõuda oma meetodi väljatöötamist! Plokkskeem *Programmeerimine ·Programm Käskude jada, mida arvuti peab ülesande lahendamiseks täitma ·Programmeerimiskeeled ·Masinkood Programm sisaldab vahetult protsessori käske Käsud on numbrilisel kujul Töötatakse vahetult arvuti mäluaadressidega Kõigis teistes keeltes kirjutatud programmid teisendatakse täitmiseks alati masinkoodi ·Sümbolkeel Käskude andmiseks kasutatakse numbrite asemel käsku kirjeldavaid lühendeid Madala taseme keeled on seotud riistvaraga Kõr...
on jaotatud, grupeeritud ja kordineeritud. Organisatsiooni struktuur Töö spetsailiseerumine Liigendamine (nt erinevad oskaonnad, grupid jne) Käsuliin ( ülemused järjestikuses, kursuse juh, osakonna juh, director) Kontrolliulatus (palju erinevaid osakondasid) Tsentralisatsioon ( otsuseid teevad tippjuhid ja madalamad juhid järgivad neid) Detsentralisatsioon (või otsustavad kes nendele ül kõige lähemal on ) Formaliseerimine ( nt sisekorraeeskirjad ) ** Personalijuhtimine Konkurentsieelis Organisatsiooni strateegia Kuidas organisatsioonid kohtlevad oma inimesi, Personali planeerimine Personali värbamine ja valik Personali arendamine ja koolitamine Kompensatsioon ja kasu kontrollimine
jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsiooni rakendamine konveieriliinil käesoleva sajandi alguses. Igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse standardiseeritud
ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsiooni rakendamine konveieriliinil käesoleva sajandi alguses. Igale Fordi töötajale oli määratud spetsiifiline, korduv tööülesanne. Lahutades töö väikestesse
, jne). • Lausearvutuse seoste korral määravad osalausete tõeväärtused täielikult kogu lause tõeväärtuse, osalausete konkreetne sisu ei ole aga tähtis. • Lausearvutuse tehteks nimetatakse niisugust lausetes kasutatavat seost, mille tõeväärtus on tema osalausete tõeväärtuste funktsioon (Boole’i funktsioon). Semantika – valemi tõeväärtuse määratlus téma alamvalemite töeväärtuste põhjal. 3 Predikaatarvutus 3.1 Formaliseerimine predikaatarvutuse keeles Predikaat väljendab objekti omadust või mingit seost (relatsiooni) objektide vahel. !!! Esimest järku predikaatarvutuses: - predikát konstandid—puuduvad predikát muutujad st.kui predikát on defineeritud, siis arutluse käigus tema tähendus ei muutu, - üks predikaat ei tohi olla teise predikaadi argumendiks. • Liitlausete formaliseerimine: - Atomaarne lause e. aatom–sisaldab vaid ühte predikaati
Komplekssus – horisontaalne eristumine (spetsialiseeritus, osakondade grupeerimine) + vertikaalne eristumine (otsustusõigus ja juhtimisulatus) + ruumiline hajusus. Erinevate üksuste töö koordineerimine • Vastastikune kohandumine Peamiselt suuline infovahetus, paindlikud alluvussuhted, jagatud vastutus • Otsene juhtimine Keskastme juhid, kes tagavad koordineerimise, palju igapäevast juhtimist • Standardiseerimine, formaliseerimine Standardite, normide, (kirjalike) reeglite loomine (tööprotsessi, tulemuste, kvalifikatsiooninõuete jne. kohta). Odavus vs jäikus • Vastastikune kohandumine kõrgtasemel Standardiseeritus ja formaliseeritus + paindlikkus (detsentraliseerimine) • Koordineerimismehhanismi valik sõltub Organisatsiooni/üksuse suurusest Keskkonna stabiilsusest Tegevusalast (nt
VÄLJA VAATAV SISSE VAATAV KONTROLL mehhaanilise bürokraatia mudel ratsionaalsete eesmärkide mudel TSENTRALISEERIMINE ORGANISATSIOONI SISEEHITUS Organisatsiooni siseehitusega tutvudes on 3 tähtsat lähtepunkti: · organistasiooni formaliseerimine · organisatsiooni pädevustasandite määratlemine · organisatsiooni kuuluvuse dimensiooni (organisatsiooni struktuuride alajaotuse) määratlemine 1) Organisatsiooni formaliseerimine See on töö standardiseerimine. Inimsese töökoha määratlemine, tööpassi andmine. Loob standartseid, universaalseid tegevusprotseduure. Mida standtarsem töö, seda vähem kulutusi väljaõppele, juhtimisele. Surub maha inimese isiksust. Avalikes organisatsioonides peavad teenused
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste
L • planeerimine S O A • spetsiifiliste ja firmasiseste probleemide - lahendamine A M E • finantsarvestus E • maksude arvestus R • majandusanalüüs I • sisekontroll K Т.KARM 18 A KONTROLLING KUI JUHTIMISTEHNIKA Eesmärkide määratlemine Eesmärkide dekomponeerimine ja formaliseerimine näitajate süsteemide kaudu Abinõude planeerimine ja eelarvete koostamine eesmärkide saavutamiseks Plaanide elluviimine Plaan/tegelik kontroll ja hälvete analüüs Analüüsi tulemuste alusel otsuste vastu võtmine Т.KARM 19 ETTEVÕTTE JUHTIMISSÜSTEEMI ÜLESEHITUS, LOOMINE JUHTIMISSÜSTEEMI OSAD, KOMPONENDID Vastutuse määratlemine, süsteem Näitajate süsteem
õppija vajadused, huvid ja kogemused on õppimise võtmeteks.See on ennastjuhtiva õppimise ja kasvamise protsess, kus õpetaja roll on pakkuda juhendamist ja ressursse. Dewey mõistis, et kogemine on vajalik loovuse arenguks Dewey leiab ka, et ainult aine hea tundmine ei tee veel õpetajast head õpetajat. Ainult aine õpetamine, ei tähenda veel, et õpetatakse hästi. 6 Võttes aluseks Dewey lähenemise, on Eestil veel pikk tee käia. Kuigi paberil ühtivad meie 4 Türnpuu, L. (1996). Formaliseerimine ja kõvakäeline juhtimine ei anna arenguefekti // Arenduse kaudu avatusele. Omanäolise Kooli aastakonverents. Kuressaare Gümnaasiumi toimetised, lk 17., Veenpere 1999 5 Kuurmee, T. (2015). Õppimise mõistmisest (4.osa), http://huvitavkool.blogspot.com/2015/01/tiiu-kuurme-oppimise-moistmisest-4osa.html, vaadatud 20.06.2015 6 Dewey, J. (1922). Democracy and education : an introduction to the philosophy of education. NY: Macmillan, pt 4
1. Mudel- on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Matemaatiline mudel on mudel, mis on koostatud kasutades matemaatilisi kontseptsioone (nagu funktsioonid, võrrandid, võrratused jm) Modelleerimine- on teadus mudelite koostamisest ja analüüsist. Milliseid eeliseid annab modelleerimine?Millega võrdleksin modelleerimist. 2. Subjektiivsuse kõrvaldamine (formaliseerimine) modelleerimisprotsessis, näide- Staatiline mudel: Olgu meil vaja koostada mudel näiteks muruniiduki ostmiseks. Sõelale on jäänud 3 erinevate heade külgedega niidukit (odav niiduk, garantiiga niiduk, võimas rohukoguriga niiduk. Esiteks valime kriteeriumid, mida pidada antud otsuse korral oluliseks (hind, funktionaalsus, garantiitingimused, võimsus jne.) Koostame nende tähtsuse suhtes üksteisesse risttabeli Saaty skaala järgi (1-võrdselt tähtsad, 3-natuke
Hofstede maailmakultuuri kaart => Individualism ja kollektivism (mina-meie rõhuasetus): 1) Ülema ja alluva vahekord. 2) Suhtumine tööülesannetesse. 3) Perekond ja töö. 4) Harmoonia. Võiudistants: 1) Ülema ja alluva vahekord. 2) Vanade austamine. 3) Kaebuste liikumine. 4) Juhtimine. - Võimudistants - tähelepanu pööramine ametlikule hierarhiale. Ebakindlustuse vältimine (välditakse riske, eelistatakse kindlaid reegleid): 1) Emotsionaalne vajadus reeglite järele. 2) Formaliseerimine, standardimine ja organisatsiooni rituaalid. 3) Organisatsiooni mudel. 4) Plaaimine. 5) Aeg ja täpsus. 6) Emotsioonid. Maksuliinsus ja feminiinsus (feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust jms, maskuliinsetes saavutusi ja võimu): 1) Konkurents. 2) Saavutused ja suhted. 3) Elukvaliteet. 4) Karjäär. 5) Käitumine. 6) Soolised küsimused. 22 Karjääri plaanimine Erinevatest vaatenurkadest:
Määratleda ametikohtade aruandekohustused. 38. Millistel juhtudel rakendatakse töökohtade kavandamist? Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine liigendamine käsuliin kontrolliulatus tsentraliseeritus - detsentraliseeritus formaliseerimine. 39. Mida nimetatakse töö spetsialiseerimiseks? Sõnastage eluline/praktiline näide. Töö spetsialiseerimine (Work specialization) st. kogu tööd ei tee üks inimene, vaid see on jaotatud etappideks ja iga etappi teostab eri inimene. Töötajad spetsialiseeruvad tegevuse osale. Töö spetsialiseerimine suurendab säästlikkust ja tootlikkust. Nt. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsioon: igale Fordi
Igale ettevõtte funktsioonile on olemas spetsialist kõiges mis puudutab tema tööd. Selline jaotus teeb lihtsamaks suhtluse, tulemuste hindamise ja säästlikuma ressursside kasutamise. Samuti on kergem inimesi kindlatele ametikohtadele värvata, treenida ja koolitada. Ettevõtte disainiks sobib kõige paremini alajaotustega disain. Kõik eri üksused struktuuris on küllaltki iseseisvad, tsentraalne kontroll on küllaltki nõrk. Sellist struktuuri iseloomustab formaliseerimine, standartsus ja kõige enam neist peab paika spetsialiseeritus. Kõik üksused toimivad hästi, ilma, et oleks vajadust pideva ja range kontrolli järele. Küll on aga vaja aeg ajalt koosolekuid pidada, et sisse viia vajalikke muudatusi ja kindlaks teha, et kõik on kursis jooksvalt ettevõttes toimuvaga. 8 3 JUHI TÖÖGA TUTVUMINE 3.1 Juhi päeva pildistus Järgnev on ettevõtte tegevjuhi XXX XXX tavaline tööpäev. Juhi lahkumise ja
· Detsentraliseeritus- Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida rohkem madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud. Formaliseerimine- on määr, milleni töö organisatsioonis on standardiseeritud ja töötajate käitumine juhitud kirjalike reeglite ja protseduuridega. · Kõrge formaliseeritusega organisatsioonides on üksikasjalikud töökirjeldused, palju organisatsioonireegleid ja selgelt sõnastatud protseduurid tööprotsessi jaoks. · Madala formaliseeritusega organisatsioonides on töökäitumine suhteliselt
Maksimaalne tsentraliseerimine; Käsuliinid; Strateegia kujundatakse ülevalt alla. Nt.politsei-ja piirivalveamet, pensioniamet. **Professionaalne bürokraatia ( inimsuhete mudel)- Töötavas tuumikus on kõrge kvalifikatsiooniga töötajad; Keeruliselt Standardiseeritud olukorrad; Oskuste standardiseerimine; Organisatsiooni identiteet; Sõltumatus keskkonnast; dünaamilised töösuhted; Selge vertikaalne spetsialiseerumine; Suur tugistruktuur; formaliseerimine; administraatori roll. Nt. üldhariduskoolid, puuetega inimeste rehabilitatsiooni keskused, nõustamis-ja koolituskeskused. **( Organisatsiooni) Divisjonaalne mudel ( ratsionaalsete eesmärkide mudel) - Toimivad muutuvas, ent ennustatavas keskkonnas; Programmide realiseerimine; Juhtimine eesmärkide alusel; Kliendi huvidele keskendumine; Iseseisvad allüksused. Juhile autonoomia ja vastutus; Tulemuspalk; Tulemused jätkusuutlikud; Finantsautonoomia Standardid kui metoodilised juhised;
kõik otsused ja madalama astme juhid üksnes järgivad nende direktiive. Detsentraliseeritud organisatsioonides otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale. Mida madalama astme juhid on kaasatud otsustamisse, seda enam on organisatsioon detsentraliseeritud. Tsentraliseerimise-detsentraliseerimise kontseptsioon on suhteline, mitte absoluutne, organisatsioon ei saa olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud • formaliseerimine. Formaliseerimine on määr, milleni töö organisatsioonis on standardiseeritud ja töötajate käitumine juhitud kirjalike reeglite ja protseduuridega. Kõrge formaliseeritusega organisatsioonides on üksikasjalikud töökirjeldused, palju organisatsioonireegleid ja selgelt sõnastatud protseduurid tööprotsessi jaoks. Madala formaliseeritusega organisatsioonides on töökäitumine suhteliselt korraldamata ja töötajatel on rohkem vabadust oma töö teostamisel. 51
Semantiline tegeleb tähendusega. Mõtestatuse absurdsuse valdkond. Pragmaatiline väljendab oma interpretaatorit. Puudub surnud keeltes. Edukus ebaedukus. Tegeleb tulemusega: kas su kõne saavutab eesmärgi. Lingvistilise strukturalismi ühisjooned 1. vastandatus noorgrammatikutele 2. keelt vaadeldakse ja uuritakse kui struktuuri 3. keele sünkrooniatasandi uurimine on keeleteaduse põhiülesanne 4. püüd uurida ja kirjeldada keelenähtusi kui erilist nähtust 5. lingv. analüüsi formaliseerimine, obj. analüüsi ja kirjeldusmeetodite otsingud 6. keele struktuurne stratifikatsioon ja tasandi mõiste Jakobson Jakobsoni algseks uurimusalaks on nagu Praha ringile kohane eelkõige foneetika. Fonoloogia arenemine ajas. Erinevalt de Saussure'ist peab tema vajalikuks näha seost foneemide ja tähistaja vahel. Jakobson toob ära kaks aspekti: · Tähistaja ja tähistatava seost nimetab ta
* Käsuliinid * Dünaamilised * Tulemuspalk grandid * Strateegia töösuhted * Tulemused kujundatakse ülevalt * Selge vertikaalne jätkusuutlikud alla spetsialiseerumine * Finantsautonoomia * Suur tugistruktuur * Standardid kui * Formaliseerimine metoodilised juhised Masinbürokraatia Professionaalne Divisjonaalne mudel Adhokraatia bürokraatia * Administraatori roll *Juhtimisoskuste tõus *Hea finantsjuhtimise süsteem
jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. · Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. · Organiseerimise põhielemendid: · Organisatsiooni struktuuri loomine ja strateegiale kohandamine · Personalijuhtimine · Infovahetus 2. Töö spetsialiseerumine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist tööjaotuse üle ja tema järeldusest, et see aitab kaasa tootlikkuse suurendamisele. Hästi tuntud on Henry Fordi tööjaotuse kontseptsiooni rakendamine
Administratiivne jaotus (osakonnad) on samuti tööjaotusest tulenev Liinitöötajad (-organisatsioon) – otseselt organisatsiooni väljundiga tegelevad Staabitöötajad (-organisatsioon) – põhitegevusest toetavate tegevustega tegelevad töötajad Organisatsiooni hierarhia Autoriteedi (legaalse) jagunemine organisatsiooni sees Määrab ära aruandluse astmed Vertikaalse ja horisontaalse struktuuri Formaliseerimine – ulatus, kus kasutatakse kirjutatud reegelei, protseduure või informaalset suhtlust Tsentraliseeritus Ulatus, mil määral tehakse otsuseid organisatsiooni tipus, mitte alumisel tasandil Kommunikatsioon, osalemine ja rahulolu on suuremad detsentraliseeritud organisatsioonis, kuid kooordinatsiooni ja kontrolli on selles raske tagada. Standardiseeritus Mil määral kasutatakse standardseid protseduure või inimese individuaalset
· Struktuur ei ole eesmärk omaette, eesmärgiks on niisuguse süsteemi loomine, mis kõige paremini soodustaks edu saavutamist ettevõtte tegevuses. · Struktuur on äri organiseerimise viis, mis pole igavene ega püsiv. 50. Organisatsiooni struktuuri kujundamise võtmeelemendid, nende selgitused See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: · töö spetsialiseerimine · liigendamine · käsuliin · kontrolliulatus · tsentralisatsioon - detsentralisatsioon · formaliseerimine. 51. Organisatsiooni struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused Organisatsiooni alajaotustega struktuur · Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) · Struktuur asukoha järgi · Struktuur toodete järgi · Struktuur tootmisprotsesside järgi · Struktuur tarbijate järgi 52. Organisatsiooni mehhaanilise ja orgaanilise ülesehituse põhimõtted Mehhanistlikes organisatsioonides: 1. Spetsialistide tööülesanded on koostatud
alustel. Juhuse peab lahendama nii nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja. Kui kõikidest nendest meetoditest ei piisa ja seaduses ei leidu vajalikke pidepunkte konkreetse kaasuse üle otsustamiseks, on kohtunik õigustatud ja kohustatud ,,looma õigust". IX teema. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine 1. Kas õigusteadus on olemas? Õiguse rakendamie ühe osa, monkreetsete eluliste asjaolude võrdlemine abstraktse faktilise kossseisuga e subsumeerimise formaliseerimine süllogismi reeglite abil on küll võimalik, kuid formaalse loogika reeglite kasutamine ei lahenda õiguse rakendamisega seotud sisulisi küsimusi. B. Rüther on kirjutanud, et õiguse elu ei seisne mitte looogikas, vaid kogemuses. Õiguse teeoriate kujunemine on seotud kahe suunaga treaduslikus tunnetuses: ratsionalism ja empirism. Ratsionalistid lähtubad sellest, et tunnetuse aluseks on vahetu ja selge asjade loomuse teadasaamine, mis põhineb mõistusel
See aga on vale lähenemine. 197. Mille poolest erineb formaliseeritud ja formalistlik lähenemine majanduse juhtimisele üldisel ja otsuse ettevalmistamise mudelite koostamisele ja rakendamisele konkreetselt? - Ei tohi samastada formaliseeritud ja formaalset (formalistlikku) lähenemist majandusprotsesside juhtimisele. Formalism tähendab juhitavate protsesside sisust möödavaatamist, nende olemuse ignoreerimist. Teaduslik formaliseerimine, vastupidi formalisimile, rajaneb juhitavate protsesside igakülgsele ja sügavale analüüsile, mille tulemusena tuuakse välja seadused ja seaduspärasused, omadused ja seosed, mida saaks protsesside juhtimisel kasutada. Formaliseerimine võib kujuneda formaalseks, kuid süüdi pole formaliseerimine kui käsitlusviis, vaid selle ebaõige pinnapealne kasutamine. Formaliseerimisvahendite kasutajad on mõnikord eksiarvamusel, et need vahendid
· Kontrolliulatus selle kontseptsioon näitab, kui palju alluvaid võib juht efektiivselt ja säästlikult juhtida. · Tsentralisatsioon - Kõrge tsentralisatsiooniga (tippjuhid teevad kõik otsused ja madalama astme juhid järgivad nende direktiive), Detsentraliseeritud org-des otsustavad nende tasandite juhid, kes on tegevusele kõige lähemale (madalama astme juhid teevad oma valdkonna otsused) · Formaliseerimine - on määr, mis näitab kui palju on töö juhitud reeglitega ja korraldatuse astet. 235. 51. Organisatsiooni struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused Funktsionaalne struktuur (struktuur põhitegevuste järgi). Funktsionaalne struktuur tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest. Eelised: Juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga; Koordineerimine on lihtsam.
Sageli aga ei võimalda faktilise koosseisu kirjeldus mõisteni jõuda. Sellisel juhul on võimalik jõuda mingi väärtusmastaabini. Arvatakse, et sellisel juhul pole õige rääkida puhtast subsumeerimisest, vaid väärtustavast allutamisest, kuid väidetakse ka, et sellised juhused on subsumeerimine. Paljud faktilised koosseisud ei ole kas seadusandja või jurisprudentsi poolt nii mõisteliselt vormitud, et nende formaliseerimine subsumeerimisskeemi oleks võimalik. 4. Õiguse tõlgendamine 4.1. Tõlgendamise olemus Enne abstraktse õigusnormi rakendamist peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Tõlgendamine hädavajalik, et ei eksiks terminitega. Juriidiline interpretatsioon (tõlgendamine) on seotud filosoofilise hermeneutikaga. Mahuka arusaamise teooria alus on traditsiooniline teoloogiline ja juriidiline õpetus. R. Ihering: juristide interpreteeriv tegevus
Nt. menüüs kõik võimalikud pakutavad toidud restoranis, kuid sealt sobiva valides muutub tähendus. denotatsioon-konnotatsioon . 1960 aastal lõi Barthes koos Todorovi, Genette'i ja Kristevaga ajakirja "Tel Quel,, eesmärgiks oli Barthes'i poliitilise semioloogia projekti semiotiseerimine TQ ülesanded: 1) üldise märgisüsteemide teooria loomine 2) semioot. süsteemide formaliseerimine kommunikatsiooni vaatepunktist lähtuvalt, st püütakse kommunikatsioonis eristada tähenduse loomise tsoone 3) politiseerida kiri (siin diskursus). Igasugune poliitika osutub põhimõtteliselt keelepoliitika sünnitiseks. Paraku ajakiri hääbus (80ndatel) ja seda eelkõige võimetusest luua globaalset märgisüsteemi teooriat. Poststrukturalismi periood algab 70-ndatel. Uurib kuidas struktuur tekib. Ei uuri kindla tähendusega
Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse. Loogikas on mitmeid formaliseeritud süsteeme ning järeldamise reeglid ja printsiibid on teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika.
Vastavate õigusnormide tundmine ja hirm karistuse ees võib sundida inimesi käituma õiguspäraselt vaid piirsituatsioonis, mitte tavapärases igapäevaelus. Õiguse olemuslikuks tunnuseks on pigem menetluskord, õigus on keel, mis võimaldab vaidlevatel pooltel oma erimeelsuse lahendada. Õiguse kehtestamise astmed Ratsionaliseerimine olukorra mõtestamine, oma õiguste ja kohustuste piiritlemine võrreldes teistega, oluline dialoog ja ka teiste poolte osalemine Formaliseerimine uue teadmise korrastamine, käitumismudelitesse vormimine, see sõltub suuresti konkreetsest subjektist, olukorrast, asjaoludest, pole range ja jäik tegevus, vaid põhjendatud ja isegi vajalik on otsida antud asjaoludele enim sobiv lahend Institutsionaliseerimine formaliseeritud käitumismudelite kinnitamine Õiguse kehtestajaks on riik kõige õigem institutsioon õiguse kehtestamiseks Riik kehtestab õigust sunni ja vägivalla abil
sisu (andmehulk), detailsus, paindlikkus ja muudetavus. 13. Muudatuste liigid ja kategooriad Muudatuste liikideks on: · Kriisimuutus- uputus, veeavarii · Strateegiline muutus- uuele turule minek · Pisimuutus- sekretär saab uue arvuti 91 · Evolutsiooniline muutus- hoiaku, väärtuse muutmine konkreetsel inimesel Muudatuste kategooriad on: · Struktuur- formaliseerimine, tsentraliseerimine (otsustamisõiguse jaotus), töö ümberkorraldamine (reorganiseerimine). · Tehnoloogia- tööprotsessi meetodite muutus, töövahendite muutus. · Inimesed- hoiakud, ootused, väärtused. 14. Ch. Handy sigmoidikõver 15. Probleemid muudatuste läbiviimisel Muudatuste elluviimine võtab kavandatust rohkem aega; muudatuste käigus ei osatud riske/ probleeme hinnata; tegevuste koordineerimine ei ole piisavalt efektiivne; töötajad ei oma
Niisugune analüüsiv vaade iseendast väljapoole, kuid ühtlasi ka väljast iseendale, olemise ruumi tajumine ja mõtestamine pole midagi muud, kui õiguse kehtestamise esimene samm. Siin hakatakse tunnetama õige olemise võimalikkust ja vajalikkust, nagu ka selle subjektset tähendust. Subjekt peab teadvustama oma koha sotsiaalses ruumis ja vastavast teadmisest tuletama oma õiguse. Õigussüsteemi ehitamise igale sammule peab eelnema ratsionaliseerimine, objektivistlik mõtestamine. Formaliseerimine uue teadmise korrastamine, käitumismudelitesse vormimine, see sõltub suuresti konkreetsest subjektist, olukorrast, asjaoludest, pole range ja jäik tegevus, vaid põhjendatud ja isegi vajalik on otsida antud asjaoludele enim sobiv lahend. Konkreetse õigusliku lahendi formuleerimisel tuleb juhinduda ennekõike regulatsiooniala tegelikkusest, mitte abstraktsest õiguse ideest. Olulised on siin asjaosaliste vastavad argumendid, see, kuidas nad olukorda näevad ning hindavad,
annaabi.ee 
