Tallinna Saksa Gümnaasium 11. B klass Silva Urm Saksa firmad Eestis Juhendaja: õpetaja Küllike Kütt Tallinn 2012 Sisukord · Eesmärk · Hüpotees · Meetod · Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus · Firmade areng · Hinnang Eesti majanduskliimale · Eestlaste ja sakslaste töökultuur · Tulemus Eesmärk · Saksa ettevõtete hinnangud Eesti majanduskliimale · Saksa ettevõtetes toimunud muutused · Saksa ja Eesti töökultuuri erinevus Hüpotees · Teistsuguses äri- ka kultuurikeskkonnas firma majanduslik toimimine on küllaltki keeruline · Eestlaste ja sakslaste töökultuur on sarnane Hüpotees Meetod · Google Docsis koostatud ankeetküsitlus · Kokku vastanuid 15 108-st · Küsitluses 15 küsimust Saksamaa ja Eesti omavaheliste suhete olulisus · Enamik ettevõtteid peab omavahelisi suhteid küllaltki
FINANTSJUHT JA TEMA KOHUSTUSED Kuna finantsjuhi olemus ja temaga kaasnev tundub huvitav, siis on hea mõte just sellest teemast põhjalikum ülevaade saada ning ühendada teoreetiline osa praktilisega. Finantsjuht on keegi, kes vastutab finantsjuhtimise ülesannete täitmise eest ettevõttes. Eestis ei ole finantsjuhi ametikoht kuigi levinud, eksisteerib see vaid suuremates ettevõtetes. Väiksemates ettevõtetes teeb tavaliselt finantsotsuseid juhatajaga koos raamatupidaja. (Pilvebüroo) Finantsjuhi või tema asendajate peamine kohustus on tagada, et ettevõttel oleks piisavalt raha kasutada nii lühemas kui pikemas perspektiivis. Samuti on oluline tagada, et finantsilisi vahendeid kasutataks ettevõttes efektiivselt. (Meristo) Üldiselt on finantsjuhil ülesandeid neli: käibekapitali juhtimine, finantseerimine ja kapitali
Palgatõstmine iseenesest on vajalik, kuid kas siin ei ole tegemist pealesurutud olukorraga, kus tööline dikteerib ettevõtjale oma tingimused ja ettevõtja saab üksnes nõustuda, sest valikuid ei ole. Tulemuseks on üksteiselt tööjõu «äratõmbamine» ning töötaja-tarbija heaolu kasv ettevõtte arvel. Töölised-tarbijad saavad üha suuremat palka, mis võimaldab neil ka rohkem tarbida. Et palkade kasv ei ole enamikus Eesti ettevõtetes seotud tootlikkusega, suureneb inflatsioon, väheneb raha väärtus. Kui räägitakse, et paratamatu lahend tööjõupuuduses vaevlevale Eestile on võõrtööjõu sissetoomine, tasuks siiski enne vaadata ka siseringi, ehk on tööjõutootlikkusele enam tähelepanu pöörates võimalik siiski üht-teist leevendada. Tootlikkusega kaasnev majanduskasv on tõepoolest kasv. (1) Minu arvates majanduslangus suuresti selle tõttu algaski, et inimeste palgad pidevalt kasvasid,
Kas bullying on eskaleeruv protsess ? Jah, bullying on eskaleeruv protsess, mis tähendab, et see on järk-järguliselt suurenev protsess. Kas Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav ? Jah, Euroopa Liidus on bullying seadusega karistatav. Kas Eestis on bullying seadusega karistatav ? Eestis ei ole bullying seadusega karistatatav, sest selleks puuduvad seadused. Kas bullying on ettevõttes heakskiidetud nähtus ? Bullying ei ole ettevõtetes heakskiidetud nähtus. Kuidas saab bullyingut ennetada ? Bullyingut saaks ennetada, kui ettevõttes võetaks vastu igasuguse vägivalla, ahistamise ja diskrimineerimise vastane poliitika. Väga oluline on iga vägivalla juhtumi avalikustamine ja sellele õigusliku hinnangu andmine. Mis peab ettevõttes olema bullyingu ennetamiseks ? Bullyingu ennetamiseks peaks ettevõtetes olema ootamiskeskkonnas ergonoomilised tingimused (mugavad istmed, hea valgustus jne)
testide kasutamine, vajatakse spetsialiste nende testide läbiviimiseks, samuti nõustajaid testide interpreteerimiseks ja tulemuste selgitamiseks klientidele. Samuti vajatakse üha enam geneetikat hästi tundvaid õpetajaid. Töövõimalused Geenitehnoloogia eriala lõpetanud leiavad tööd teaduslaborites, haiglates, kontrolli ja tollilaborites, põllumajandus ja sordiaretuse laborites, geenitehnoloogiaga tegelevates ettevõtetes ehk kõikjal, kus vajatakse geenide ja valkudega töötada oskavaid inimesi. Ülikoolide juures ja uurimisasutustes töötavatel geenitehnoloogidel on võimalus maailmas palju reisida, et olla kursis toimuvaga: osaleda konverentsidel ja töötada sarnast uurimistööd tegevas asutuses mõnes teises riigis. Praegu on Eestis juhtiv haru tervishoiuga seotud biotehnoloogia, kuid põllumajandus ja toiduainetetööstus on kiirelt järele jõudmas. Maaülikooli kloonitud vasikas
sõrmede, pulkade, kahvli või lusikaga. Fast food tüüpi ettevõtted ehk traditsioonilised kiirtoiduettevõtted Traditsiooniliste kiirtoiduettevõtete äriidee võib olla väga mitmekesine, hot-dogi kärust kuni ultramodernsete noorsoo- või pererestoranideni. Paljudes piirkondades on ainult neile omased kiirtoiduettevõtted, näiteks Inglismaal fish&chips, Saksamaal würstel, Itaalias panini. Eestis pakutakse seda tüüpi ettevõtetes peamiselt pitsasid, kebabe, hamburgereid, friikartuleid või salateid, samuti karastusjooke ja kuumi jooke. Kuna kiirtoiduettevõtete tooted on enamasti samalaadsed (erinevad tavaliselt vaid kastmed ja lisandid), püüeldakse neis ettevõtetes erinevate maitsete või eriti hea kvaliteedi poole. Ka teenindus on samalaadne, seepärast püüdlevad ettevõtted aina kiirema ja kvaliteetsema teeninduse poole ning pakuvad klientidele erinevaid pakendeid. Sageli kasutatakse
arvutikasutusoskus. Ta peab suutma lugeda ja analüüsida teisi ehitusega seotud projekte (nt ehitiste üld-, elektri- ja torustikuprojekte), arvestama nendega oma töös ning vajadusel omapoolseid ettepanekuid tegema. Lisaks loomingulisele andele ja uuendusmeelsusele nõuab projekteerimine suurt kannatlikkust ja keskendumisvõimet. Tähtis on koostööoskus, sest suhelda on vaja erinevate elualade inimestega. Enamik sisearhitekte töötavad erinevates ettevõtetes, kuid palju on asutanud iseseisvad bürood. Ta elukutse on tunnustatud ning tööd leida pole raske, sest väga palju tahavad ju lasta oma ruumid kujundada professionaali poolt. Sisearhitektid on üldiselt hästi makstud. Ettevõtetes töötavatel sõltub palk tööandjast, aga vabakutselistel tööst ja projekti suurusest.
tulemusena. 2. Iseloomusta infoajastu globaalset tööjaotust: Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Järjest enam tooteid valmistatakse palju eri riike hõlmavas koostöös. Eriti on arenenud teenindussektori harud. 3. Nimeta toote valmistamise etapid. a) Uurimis ja arendustegevus b) Vajaminevate detailide ja sõlmede valmistamine eraldi ettevõtetes. c) Kokkumonteerimine d) Müük ja hooldus. 4. Kuidas mõjutab globaliseerumine rikka ja vaese maailma vahesid. Globaliseerumine suurendab rikka ja vaese maailma vahesid: rikkamad saavad rikkamatemaks, vaesed jäävad vaesemateks. 5. Nimeta rahvusvahelistumise põhjused ettevõtetes a) Juurdepääs loodusvaradele : mäiteks maakidele või soojas kliimas paiknevatele maavaldustele, et kasvatada troopilise kultuure.
KULUDE JA TULUDE KAHEKORDSE KIRJENDAMISE SÜSTEEM Äritegevus toob enesega kaasa mitmeid kulusid, mis raamatupidamise arvestuses on grupeeritud. Seega on vajalik ettevõtte sisene kuluarvestuse süsteem, mis võimaldab detailselt arvestada ja analüüsida ettevõtte kulusid ja nende mõju tuludele ja kasumile. Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja: 1) juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtte protsesside
Kalandus Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan · Tsiili (prügikala) Kalanduse vormid: · Rannapüük (toimub rannik lähedal, töötlemine väikestes ettevõtetes.) · Konsentreeritud rannapüük (alused suuremad, varustatud külmutusseadmetega, eeldab korralikku kalasadamat (laoruumid jne), kalatöötlemis ettevõtteid,) · Ookeanipüük Langusregioon langev majandus. Autotööstus, keemiatööstus, kodumasinad jne. Masstoodang, kooperatsioon e. rahvusvaheline koostöö. OULU'st kasvas välja NOKIA. Kõrgtehnoloogilised harud e. uusimad harud tekkisid pärast II Maailmasõda
Koostajad: Kristi Laan MS III kusus I rühm Tartu 2009 SISUKORD: 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2.Fazer Eesti AS tutvustus.......................................................................................................... 4 3. Sortimentide analüüs valitud ettevõtetes................................................................................ 5 3.1. Soolaste toodete hindade erinevused............................................................................... 6 3.2. Magusate toodete hindade erinevused............................................................................. 7 3.3. Tooted, mille hinnaerinevused olid väikesed...................................................................7 4
Ümbrikud, kaanteta raamatud; Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; Majapidamispaberit; Kasutatud pabernõusid; Kartongist joogipakendeid, kilet; Foolium- ja kopeerpaberit. NB! Konteiner paberi ja kartongi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama või andma üle jäätmevedajale või -käitlejale. Biolagunevad jäätmed Biolagunevate jäätmete mahutisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed.
loomakasvatuse instituut, Eesti Maaülikooli avatud ülikool, Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts. Millised on karjäärivõimalused ja tulevikuväljavaated? Loomaarstid leiavad tööd · eraloomaarstidena (suur- ja väikeloomaarstid) · riigiteenistuses, nt põllumajandusministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonnas · Veterinaar- ja Toiduametis, Ravimiametis, veterinaar- ja toidulaboratooriumides · ravimite tootmise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes · loomakasvatussaadusi töötlevates ettevõtetes (liha- ja piimatööstuses) · Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis. Loomaarstid töötavad kõikides Eesti regioonides. Linnades on rohkem väikeloomaarste, maakondades tegutsevad pigem volitatud suurloomaarstid. Tavaliselt on igas Eesti vallas 12 suurloomaarsti. Tulevikus on head tööväljavaated kõikides suundades, eeskätt suurloomaarstidel maal ning
Hr Karl Gregor Rauniste Kreutzwald Hotell Tallinn Endla 23 24. september 2014 10122 TALLINN AVALDUS Austatud konkursi korraldaja 22. veebruaril avaldati veebilehel cv.ee Restoran Nipernaadi tööpakkumine kokale. Soovin pakutavale ametikohale kandideerida, kuna mul on piisav töökogemus kokana ning vajalik haridus. Alates 2013. aastast olen töötanud erinevates ettevõtetes kokana, viimati töötasin Vidrike Puhkemajas. Usun, et minu erialane ettevalmistus ja senine töökogemus kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks Lugupidamisega Nimi
Telefon 55545899 Pr Karmen Hiie OÜ Bellus Kuuse 6 22. november 2012 10150 LINTE AVALDUS Austatud juhataja 20. novembril leidsin ajalehest Koit Teie kuulutuse, kus otsitakse meistrit OÜ Bellusesse. Soovin pakutavale ametikohale kandideerida, kuna mul on pikaajaline töökogemus õmblejana. Alates 2005. aastast olen töötanud õmblejana erinevates ettevõtetes, viimati töötasin OÜ-s Meistrite Kodu. Usun, et minu erialane ettevalmistus ja senine töökogemus kinnitavad minu sobivust konkursil osalemiseks. Lugupidamisega allkiri Signe Vois
uuringu tulemused. Väärtusahel Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega.Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahelaga seotud protsesside idenfitseerimine ja kriitiline analüüs kutsuvad ettevõtetes sageliesile täiesti uudsete tegutsemismudelitel loomise ja kasutuselevõtu. Traditsioonilisi toiminguid ja tegevusi väärtusahelas ei jälgita ja kontrollita üksnes oma ettevõttes. Väärtusahela konkurentsivõimet mõjutavad tugevalt nii hankijad kui ka kliendid. Väärtusahelas nimetatakse hankijaid sageli ülavooks ja klientide allvooks. Väärtusahela lülide ehk liikmete nägemused kogu ahelast ja ahela erinevate lülide rollist on tihti suuresti erinevad
Eeliseid varjutavad ettevõtjate arvates ikka veel liigne jäikus tööõiguslikes reeglites ja kutsehariduse madal kvaliteet. Oskustööliste vähesus piirab saksa ettevõtete investeerimis- ja tegevuskavu. Majanduse taastumisel peab arvestama probleemidega tööturul. KIE kutseharidussüsteemid leevendavad vaid mõningal määral oskustööjõu puudust, seetõttu umbes 60 protsenti küsitletutest tervitaksid saksa duaalsele kutseharidussüsteemi- 2/3 õppekavast hõlmab praktilist väljaõpet ettevõtetes reaalses tööprotsessis ja 1/3 teoreetiline õpe. Majanduskasvu püsimise jätkuks tuleb parandada seniseid korruptsiooni ja kuritegevuse vastaseid meetmeid, avalikke hankekonkursse ja riigiaparaadi efektiivsust. Duaalse õppe kuludest katavad Saksamaa haridusministeeriumi andmetel ettevõtted ligi 84 protsenti (pärast praktikandi tootliku panuse mahaarvamist) ja liidumaad 16 protsenti. Mõne aasta eest pakkus duaalset õpet ligi neljandik Saksa firmasid
MASSAAŽI TEENUS ETTEVÕTETE TÖÖTAJATELE. KADRI KORBE MAARJA LAURI MYT15 KLIENDID. • Klientideks on kaubandusettevõtted. • Suunatud on kaubandus ettevõttete töötajatele. VÄÄRTUSPAKKUMINE. • Pakume oma teenust ettevõtetes kohapeal. • Meie teenus aitab töötajatel vähendada štessi ja lihaspinget, mis parandab oluliselt nende töötulemusi. TURUVOOD. • Ettevõtted broneerivad veebikeskkonnas endale sobivad ajad. • Sammuti saab suhelda ka telefoni ja meili teel. KLIENDISUHTED. • Pakume klientidele klassikalist massaažiteenust ja juhiseid koduseks lõõgastumiseks. • Pakume klientidele järjepidevust. TULUVOOD. • Meil on olemas algkapital.
investeerimisspetsialist, kes on oodatud igas professionaalses finantsettevõtetes. Kokkuvõtlikult on rahvusvahelise ärikorralduse peamised alamvaldkonnad kindlasti väga perspektiivsed. 6 Õppimisvõimalused Eriala loob eeldused professionaalseks karjääriks analüütikuna, ökonomistina, kontrollerina, pearaamatupidajana, audiitorina, riskijuhina, finantsjuhina või vastava valdkonna tippjuhina ettevõtetes või ka finantsinstitutsioonides. Selle eriala lõpetajad on võimelised analüüsima äritegevust, korraldama ettevõtte majandusarvestust, rakendama oma töös kaasaegseid infotehnoloogia vahendeid, orienteeruma kiirestimuutuvas äri- ja maksukeskkonnas, välja töötama alternatiive erinevateks finantseerimis- ja investeerimisotsusteks ning on suutelised tagama ettevõtete juhtkondadele juhtimisotsuste tegemiseks põhjaliku, õigeaegse ning väga täpse finantsinformatsiooni.
·näitajad peavad olema realistlikud, saavutatavad ja dokumentaalselt põhjendatud; ·näitajad peavad tulenema tööjõu ja füüsiliste ressursside piirangutest, soovitud kasvutempost, majanduslikest faktoritest; ·eelarve koostamine, analüüs ja kinnitamine peaks olema emotsioonivaba, muudatustele avatud, allüksuste vahel koordineeritud infol põhinev ühtne protsess; ·eelarved peavad olema juhtide hinnangul täidetavad. Eelarve koostamise süsteemid on erinevates ettevõtetes erinevad. Iga ettevõte peab kaaluma, milline eelarvetüüp on tema tegevusvaldkonna ja prognoositava tegevuse puhul õigustatud. Eelarvestamise üks oluline osa on eelarve täitmise analüüsi. Analüüsi tulemusel saadakse infot asjade seisust, selgitatakse välja põhjused, miks eelarve ja selle täitmine ei pole vastavuses ning tehakse kindlaks, kuidas tuleks eelarve täitmist korrigeerida. Eelarvesüsteemi loomisel on oluline määrata läbitavad eelarvestamise etapid, täitmise tähtajad
Kui mõnele komponent saab staatilist elektrit, siis laengud võivad kanduda ka teistele sellega ühendatud komponentidele. Kui protsessorit käega katsuda, võib staatiline elekter protsessorile anda kõva laksu ning peale seda on suur tõenäosus, et protsessor on katki ja ei hakkagi tööle enam. Staatilise elektri vältimiseks tuleks see maandada või kasutada materjale, mis selle eest kaitseks. Paljudes elektroonikaga tegelevates ettevõtetes kasutatakse staatilise elektri maandamiseks näiteks spetsiaalseid jalanõusid, käevõru või muid elektrit juhtivaid esemeid. Staatilise elektri tekke vältimiseks kasutatakse ka spetsiaalset riietust, mis ei juhi hästi elektrit. Elektroonikaga tegeledes võiks ka selle jaoks loodud töö laud olla, et tekkivat voolu madaldada. On ka muid masinaid staatilise elektri maandamiseks.
· Austria · Belgia · Eesti · Hispaania · Holland · Iirimaa · Itaalia · Kreeka · Küpros · Luksemburg · Malta · Portugal · Prantsusmaa · Saksamaa · Slovakkia · Sloveenia · Soome Euro Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. Hetkel on ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni. Eesti üleminek eurole
Meie erakond pooldab väiksest maksukoormust. Kõrgemad maksud pigem pärsivad ettevõtluse arengut. Kõigil peaks olema sama maksukoormus, me pooldame proportsionaalset tulumaksusüsteemi, sest võrdne kohtlemine on kõige alus. Eesmärgiks on veelgi väiksemad maksud, mille oleme seadnud endale ka üheks põhieesmärgiks. Avaliku sektori kulutused peaksid olema võimalikult väiksed, edasiviivaks jõuks on erasektor. Riigi osalust ettevõtetes tunnustame vaid siis, kui see on strateegiliselt oluline ning konkurents puudub. LUBADUSED: Tulumaksu alandamine 18% - kõrgem palk soodustab suurema tarbmist. Toetused väikeettevõtjatele ja põllumeestele - soodustame nende arengut ja tegutsemist, mis tagab ühtlasi ka konkurentsi suurenemise. Suureneb investeerimisvõime, mis tagab kvaliteetsema ja suurema toodangu. See omakorda motiveerib inimesi tööle.
Samuti püüame vastata töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamise kohta kõige sagedamini esitatavatele küsimustele. Käesolevas brosüüris keskendutakse töö- vahendeid kasutavate töötajate juhendamise ja väljaõppe põhiaspektidele ning antakse lühiülevaade juhendamise ja väljaõppe kohustusest muude tegevuste või töökeskkonna ohutegurite puhul. Tööinspektsiooni näited praktikast tõestavad käesoleva valdkonna olulisust ja toovad välja puudujääke, mis ettevõtetes töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamisel esinevad. Kasutatud kirjandus http://www.ti.ee/public/files/TI_Juhtimine_a5.pdf
Eesti toiduainete märgised Tunnustatud Eesti maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud Eestis ning mille põhitooraine on 100 %-liselt eestimaist päritolu; Eesti parim toiduaine - märk antakse uuele Eesti tootele, mis on läbinud oma tootegrupi aastakonkursi; Eesti lipumärk - see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse- eelistusi ja traditsioone silmas pidades Märk näitab, et toidus ei ole kasutatud säilitusaineid; Tunnustatud maitse - märk antakse kõrge kvaliteediga toodetele, mis on toodetud EL- is Tarbijal on õigus vigane või rikenud kaup müüjale tagasi viia. Eelkõge tuleb lähistuda reeglist, et kauba ja teenuse ostu kohta kehtivad selle riigi seadused,
................................................................................. 51 4.1. Controllingu olemus ja ülesanded ...................................................................... 51 4.2. Tulemusjuhtimise kontseptuaalsed alused.......................................................... 56 4.3. Ettevõtte tulemuslikkuse hindamine ja juhtimine .............................................. 59 4.4. Tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise näitajad ning meetodid Eesti ettevõtetes ............................................................................................................ 62 4.5. Strateegiline controlling ...................................................................................... 70 4.6. Strateegilise controllingu instrumentaarium ...................................................... 74 4.7. Tasakaalus tulemuskaart ..................................................................................... 74 4.8
seda nad saavadki. Mõlemad ettevõtted peaksid hakkama tähelepanu pöörama siseklientidele. Nemad on need, kes toodavad kasumit ja toovad väliskliente. Tähelepanu pööramise väljenduse piisab täiesti mõnest huvitavast klienditeenindaja koolitusest, samuti võiks piirkonna juht või keegi kõrgem töötajatega läbi viia veidi personaalsemaid tegevusi. Vahvad ettevõtmised muudavad inimesi avatumateks ja siis on nad ka huvitatud oma tööst. Lihtne on öelda, et ettevõtetes tuleks palku tõsta. Kahjuks ei ole seda nii lihtne teha. Vaadates statistikat, tekib küsimus, et miks teenindusfaktoris on nii väikesed palgad, kui kasumid on tegelikult suured. Jutt ei käi ainult tavateenindusest, vaid ka turismimajandusest. Liigub palju turiste, liiguvad suured summad, kuid need, kes teevad põhilise töö elamuse pakkumiseks, saavad ikkagi vaid pisku. Kui palka pole võimalik tõsta, siis pakkugu boonuseid. Eestlased on lihtsalt väga vaiksed ja tagasihoidlikud suhtlejad
· Ümbrikud, kaanteta raamatud; · Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: · Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; · Majapidamispaberit; · Kasutatud pabernõusid; · Kartongist joogipakendeid, kilet; · Foolium- ja kopeerpaberit. NB! Konteiner vanapaberi ja pappi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25kg nädalas. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: · Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. · Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid.
Motivatsioonisüsteemid Eesti ettevõtetes Inimese käitumine lähtub erinevatest ajenditest, motiividest. Sama tegevuse tõukejõud on aga erinevatel inimestel erinevad soov areneda, soov rohkem teenida, soov kuuluda ja olla aktsepteeritud, soov saavutada, soov turvatundele jne. Igapäevaelus peame siiski suutma leida toimivaid motivaatoreid, mis suunaksid suurema hulga inimesi teatud soovitul viisil käituma. Motivatsioonisüsteeme, mida ettevõtetes rakendada on erinevaid. Igal ettevõttel on soovitatav oma eesmärkidest lähtuvalt välja töötada parim võimalik lahendus, tehes seda siis rahaliselt või mitterahaliselt. Antud teema puhul analüüsisimegi, millised motiveerimissüsteemid on tõhusamad ning kumba süsteemi rakendavad Eesti ettevõtted rohkem. Samuti spekuleerisime, millest selline valik võib tingitud olla. Rahaliste ehk materiaalsete motivaatorite hulka kuuluvad erinevad materiaalsed hüved, mida
Reoveepuhastus · Linnades ja suuremates asulate toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. · Maapiirkondades või väikeasulates, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga edukalt läbi viia septikust ja imb või filterväljakust koosneva puhastussüsteemi abil. · Eramajades, suvilates, olmekompleksides ja ka väiksemates ettevõtetes saab kasutada kogumismahutit. JOOGE TERVISEKS!!!
Kollektiivlepingu mõiste - vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel.
lastakse puhas vesi veekogusse. Reoveepuhastus · Linnades ja suuremates asulate toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. · Maapiirkondades või väikeasulates, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga edukalt läbi viia septikust ja imb või filterväljakust koosneva puhastussüsteemi abil. · Eramajades, suvilates, olmekompleksides ja ka väiksemates ettevõtetes saab kasutada kogumismahutit. JOOGE TERVISEKS!!!
· Millised on sisemised ja välimised motivaatorid? (nende eripära) · Mis töötajaid eelkõige motiveerib? · Kas töötajad tunnevad end motiveerituna? (Kas puuduvad jäljed vanadest juhtimisvõtetest?) · Mida tehakse valesti? Selle põhjal püstitan hüpoteesi- kuigi materiaalsete hüvede kõrval on muutunud üha olulisemaks ka mittemateriaalsed hüved, ei osata neid siiski paljudes ettevõtetes hinnata. Mida tegelikult inimesed tahavad? Mida tegelikult inimestele pakutakse? SISSEJUHATUS PERSONALI MOTIVEERIMISSE Inimese elu ja olemise eesmärgid on tegelikult lihtsad: tähtis ja oluline on tunda ennast nii bioloogiliselt kui psüühiliselt kindlalt ja turvaliselt. Inimene pingutab tegelikult oma füüsilise ja psüühilise heaolu nimel. Iga üksiku inimese jaoks on heaolu kindlasti väga konkreetse sisuga. Üldistatult võib siiski välja tuua nn heaolu elemendid, mis on suure
· Ümbrikud, kaanteta raamatud; · Pappkastid ja -karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid. Paberi ja papi konteinerisse ei tohi panna: · Määrdunud või vettinud paberit ja pappi; · Majapidamispaberit; · Kasutatud pabernõusid; · Kartongist joogipakendeid, kilet; · Foolium- ja kopeerpaberit. Konteiner vanapaberi ja pappi jaoks peab olema kinnistul, kus on vähemalt 5 korterit ja asutustes ning ettevõtetes, kus neid tekib rohkem kui 25 kg nädalas. Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks vanapaber viia jäätmejaama. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: · Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. · Majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid.
ettevõtetes töötab 5-15 ehitustöölist. Suures enamuses kasutavad ehitusettevõtjad töölepingutega töötavaid töölisi, füüsilisest isikust ettevõtjatelt (FIE) ostetakse teenuseid harva. Ka lisatööjõu palkamiseks tipphooajal sõlmivad ehitusettevõtted töötajatega objektilepingu. Enamasti töötavad FIE-d iseseisvalt remonttöödel. Käive ja müügikate Keskmine käive 1-9 töötajaga ehitusettevõtetes on 2 miljonit krooni aastas, 10 – 19 töötajaga ettevõtetes 12 miljonit krooni aastas. Müügikate on keskmiselt remonditöödel 30-35%, arendusprojektides – 50%. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on müügikate väiksem, jäädes alla 20%. Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus. Hooajalisus Kuigi enamus ehitustöid tehakse soojal perioodil, jätkub ehitusettevõtetel tööd aastaringselt
Tööline, kes annab ettevõttele oma parima,on parim ka ettevõttele. Palk peab katma kõik töölise kohustused väljaspool vabrikut (abielus inimesed, vallalised mehed, noored mehed ja naisedkellegi toetajad) Igal aastalõpul jagati teatav protsent oma kasumist töötajate vahel (staaz) 1913.a töölistele makstakse osalt tunni , osalt päevaviisi, kõigil juhtudel nõutakse aga teatavat toodanguhulka. Miks rakendas Ford oma ettevõtetes miinimumpalga põhimõtet, kuigi riik seda ei nõudnud? Fordi arvates vastas see õiglusele Kõige lõpuks tegi seda ka enda rahulduseks Kergendada teataval määral oma kaas inimeste koormaid, võimaldada neile ülejääki Taheti maksta kõrgeid palku, et seada oma ettevõtet püsivale alusele. Kuidas maandas Ford oma töötajate toimetuleku riske, mis tulenesid sesoonsest tööst?
Kuid nii mõneski Eesti kohalikus omavalitsuses on teostatud edukaid avaliku ja erasektori partnerlussuhteid, mis võimaldab omavalitsustel viia ellu oma arengukava märgatavalt efektiivsemalt ja kiiremini, samas pakkudes erainvestoritele võimaluse jätta oma kapital Eestisse, investeerides selle avaliku sektori projektidesse. ( Murula ) 2.1 Eesti era- ja avaliku sektori keskkonnas toimunud muudatused Tabelis 1 ja joonisel 2 on võrreldud Eesti avaliku sektori ettevõtetes toimunud muudatusi eraettevõtetes toimunutega, tuues välja, mitu protsenti uuritud ettevõtetest oli mingit faktorit muutnud. ( Alas 2006, lk. 16) Kui vaadelda nüüd neid tabeleid, võib väita, et ärisektori ettevõtetes on sagedamini muudetud strateegiat, organisatsioonikultuuri ja juhtimisstiili. Samal ajal on avalikus sektoris pööratud rohkem tähelepanu ümberstruktureerimisele ning uute süsteemide ja juhtimisvahendite kasutuselevõtule. Eestis intervjueeriti
on hetkel väga head karjäärivõimalused. Kui panna kõrvale viimased 8 kud ja pöörata tähelepanu paremaja aja poole, siis võib väita, et majanduse elavnemine on viimastel aastatel mõjutanud positiivselt ka keskastmejuhtide palgataset, seda kõige enam tootmises. Tootmises sõltub keskastmejuhi palgatase palju valdkonnast (näiteks elektroonika- ja metallitööstuses on see kõrgem kui toiduainetööstuses), kogemustest, firma suurusest (suuremates ettevõtetes reeglina palk kõrgem) kui ka sellest, kas ettevõte pakub allhanget või teeb lõpptoodangut. Suurtes teabemahukates (nt finantsvahendus-) firmades peab arvestama valdkonna üldise lugupeetavusega, spetsiifilisusega (konfidentsiaalsed andmed) ja nüüd ka sama valdkonna juhtide palgatasemetega meie kultuuriga tihedalt seotud naaberriikide sarnastes ettevõtetes. Kui ettevõtte asukohas on piisav personaliressurss, siis asukoht palgataset väga palju ei mõjuta
remondib puitmööblit, aga ka puidust aknaid, uksi ning treppe. Tisler seadistab põhilisi puidutöötlemismasinaid vastavalt töödeldava detaili kujule ja mõõtmetele ning sooritab tööoperatsioone nendel masinatel ning oskab lugeda tööjooniseid. Tisler oskab korraldada enda tööd ja tuleb toime tööaja planeerimisega. Oma töös kasutab ta erinevaid käsitööriistu ja puidutöötlemise masinaid. Tislerid töötavad enamasti mööblitööstuses ja puidutöötlemise ettevõtetes. Hea tisler võib tulevikus olla hinnatud töömees oma erialal, olla stiilne mööblidisainer või edukas mööblimüüja, mööblirestauraator, tubli meister mööblitööstuses või hoopis tugev tootmisjuht. Heale tislerile on väga olulised täpsus ja korrektsus. Õppekava aluseks on puidutehnoloogia erialade riiklik õppekava. Õppekavale võivad õppima asuda isikud, kes on omandanud põhihariduse või vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on
rajatiste sisselangemist Maavarade suuremahuline kaevandamine mõjutab põhjavee kihte, halvendab joogivee kvaliteeti Metallide sulatamine saastab tugevalt keskkonda, sest kõrgahjud paiskavad õhku kahjulikke aineid Metallurgiaettevõtte saastamisraadius võib ulatuda kuni 500 km kaugusele Metallitööstust on seotud mitmete teiste valdkondadega, näiteks masinate ja seadmete tootmine ning ehitus. Metallitööstuse ettevõtetes töötab Eestis üle 11 000 inimese, olles seega toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Metallitööstuses on oodata jätkuvat tootmismahtude kasvu, peamiseks veduriks saab olla eksport. Tootmismahtude kasv toob eeldatavalt kaasa ka töökohtade arvu suurenemise, kuid töötajate arv jääb prognoosi kohaselt alla buumiaegsele tasemele. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt jõudis
Kokkuvõte 19 saj teisel veerandil hakati venemaal manufaktuurtoomiselt üle minema vabrikutööle. Suurtööstuse põhiharudest oli Eesti sel perioodil kõige arenum tekstiilitööstus. Tööstuslik revolutsioon algas kõigepealt kalevitööstuse ettevõtetes. Kalevitööstuse keskuseks kujunes Narva. Ühe kalevivabriku rajas Narva sakslane Paul Momma. Saanud riiklikku laenu, ostis Momma metsakaupmees B. Cramerilt saeveski ja ehitas selle 1821 1822 a.ümber kalevivabrikuks, mis oli esimene Eestis ja üks vanemaid kogu Venemaal. Järk-järgult sisustus vananes ja vabrik käis alla. Aktsiaselts likvideeriti 1845 a. 100 000 hõbemarga eest omandas ettevõtte A. Stieglitz. Tema korraldustel lammutati vanad tööstused ning ehitati uus suur
6. Teiega juhtus tööle minne õnnetus. Kas tegu on tööõnnetusega? VASTUS- ei ole(Kui see ei juhtunud tööandja territooriumil) 7. Kes viib läbi tööõnnetuse uurimise? VASTUS- Tööandja ja uurimises peab osalema hääleõigusega töökeskkonnavolinik 1. Kui kaua kehtivad töökeskkonnavoliniku volitused? VASTUS-Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad kuni neli aastat. 2. Kas töökeskkonnanõukogu peab olema kõigis ettevõtetes? Mille järgi otsustatakse? VASTUS-Ei pea olema. Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu. Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes. Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust otsustatakse,kas peab olema ettevõttes töökeskonnavolinikke. 3
Samuti on tähtsal kohal lõpp- tarbija arvamus ja sellest tulenev tagasiside. Teisest seisukohast võetuna jaotatakse saadav kasu viite kategooriasse : tehingust tulenev, koostööst tulenev, edukas e-hankesüsteemide juurutamine ja haldamine, hinnast ja viimasena maksetest tulenev kasu. Tehingutest tulenevalt saavutatakse tänu nende kiirele protsessimisele suur ajavõit. Koostööst tuleneva kasu all mõeldakse tehingute standardiseerimist, kuna paljudes ettevõtetes tekitab probleeme töötajate teadmatus kinnitatud kokkulepetest ja seetõttu tellitakse kaupa kas liiga palju või liiga vähe. Eduka süsteemi rakendamise korral suudetakse pakkuda kõrge kvaliteediga juhtimiseks vajalikku informatsiooni. Tarnijatele on võimalik läbi elektroonilise hankekanali tõestada, et seda kasutatakse kui tööriista kindlustamaks lõpptarbija kinnipidamise oma lubadusest. Näiteks müüakse pidevalt ühte tüüpi kaupa pidevalt samas koguses sama ajaperioodi jooksul
Esmalt Eesti rahvale rohkem korda minevatest probleemidest. Praeguseks juba pikemat aega suurema kõneaine all olnud sooline palgalõhe. See tähendab meeste ja naiste palga erinevust samal ametitasemel. Juba mõnda aega tagasi on välja kujunenud, et meesoost töötaja saab hea mitukümmend protsenti rohkem palka kui samal ametil naissoost töötaja. See võib-olla tingitud ajalooliselt väljakujunenud ametikohtade stereotüüpidest. Kõigest kolmandik Eesti ettevõtetes ning organisatsioonidest on soolise palgalõhe tasakaal saavutatud. Meeste ja naiste ametikohtade osakaal on ajapikku väljakujunenud majandussektoris ning kutsealadel. Erinevates uuringutes on leitud, et meeste ülekaal juhtivatel positsioonidel soodustab meeste ja naiste palgaerinevusi. See probleem ei oma helget lahendust tuleviku plaanis. Mujal maailmas, sealhulgas ka Eestis, on viimastel aastatel olnud kuuma arutelu all kliimasoojenemine
20-49 58 1519 0,7 miljardit krooni 29,3 tuhat krooni 50-99 28 1619 0,4 miljardit krooni 33,8 tuhat krooni 100 ja enam 27 8694 5,2 miljardit krooni 25,0 tuhat krooni Tabel 2. IKT ettevõtete suurusest olenevalt tehtud kulutused 2010. aasta teises kvartali (Statistikaamet IT51). Enamik IKT ettevõtetes töötajaid töötavad üle saja töötajaga ettevõttes (tabel 2). Kuigi nii suuri ettevõtteid on ainult 27, siis 55% IKT sektori töötajatest on just neis ettevõtetes. Kõige rohkem aga kulutatakse ühe töötaja kohta 50-99 töötajaga ettevõttes. (Statistikaamet IT51) Kõige enam on IKT sektoris väikeseid teenindusettevõtteid. Need tegelevad arvutite ja sideseadmete parandamisega, andmetöötluse, programmeerimise ja konsultatsiooniga.
innovaatiliste ideede arengut. Innovatsioon on tänapäeval oluline märksõna turupositsiooni parandamisel. Eesti peaks end tegema atraktiivseks teiste riikide seas just uute ideedega välja tulemise kaudu. Riigi poolne tegevus peaks hõlmama ettevõtete toetamist läbi uurimus- ja arendustegevuse ning koolituse. Kui ettevõtted saaks piisavalt uusi teadmisi ja kogemusi (eelkõige välisriikidest), oleks võimalik ka innovaatilisi ideid ettevõtetes rakendada. Kuna aga koolitused välisriikides on üsna kulukad, siis paljud ettevõtted ei saa neid endale firmafinantseeringuga lubada. Siinkohal võikski riik rahaliste vahenditega appi tulla ja soodustada uute teadmiste baasi laiendamist Eestis. Eesti riik saaks teadus- ja arendustegevust rahastada läbi EL fondide samuti riiklike teadusprogrammide nagu EAS. Seeläbi oleks ettevõtetel võimalik oma tooteid täiustada ning sortimenti laiendada ning Eesti
Enamiku ajast olid võimul siiski konservatiivid Tööerakond Esialgu olid leiboristid vaid võimas opositsioonierakond, kuid 1924. pääsesid nad võimule Tööerakond toetas mõõdukat sotsialiseerimisprogrammi (riik sekkub rohkem majandusse ja elanikele makstakse teatud riigipoolseid sotsiaaltoetuseid) Majandus Suurbritannia oli endiselt arenenud tööstus ja kaubandusmaa Oma majandusliku ülemvõimu maailmas oli aga kaotanud Raskeks koormaks osutus USAle tekkinud võlg Briti ettevõtetes kasutati vananenud tehnikat, söe kasutamine elektritööstuses oli kallis ja see tõi kaasa kriisi söetööstuses Kriisi ületamiseks vähendati kaevurite palku, suleti kaevandusi, töölised saadeti tänavale Briti söekaevurid Aastakümne lõpus algas Inglismaal majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis Tänu asumaadest sisseveetava tooraine madalale hinnale langes ka briti kaupade hinnad, mis tõstis nende toodete konkurentsivõimet
kogumisega seotud ülesandeid. Samuti jääb Eesti Panga ülesandeks finantsstabiilsuse säilitamine ja pangandussektori reguleerimine, mida tehakse tihedas koostöös Eesti Panga juures asuva Finantsinspektsiooniga. 2. Mis aastast on kasutusel euro sularahana ja millal võeti euro kasutusele Eestis? Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. Sularahana tuli euro käibele 1. jaanuaril 2002 Eestis tuli euro ametliku valuutana käibele 1. jaanuaril 2011 3. Missugune pangatäht(“paberraha” ) on enim kasutatud? Sularaharingluses on populaarsemad 5—50-eurosed pangatähed 4. Kas meene- ja mälestusmüntidega saab kauba eest poes maksta? Meenemündid ei ole mõeldud ringlusse laskmiseks ja need kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes mündi emiteerinud riigis
mehhaaniliselt kondistatud lihasmassi Eesti lipumärk Valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades
Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. Hetkel on ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
