x leida optimaalne seos inimese, seadme ja tootmisr�tmi vahel x kasutada rikkeid ennetavat seadmete hoolduss�steemi x kasutada mitmefunktsioonilisi t��lisi, mis v�imaldab t��j�udu paindlikumalt rakendada x saavutada toodangu k�rge ja stabiilne kvaliteeditase, et v�hendada kvaliteedikulusid ja stabiliseerida tootmisr�tmi x saavutada s�steemisisene koost�� x kasutada usaldatavaid tarnijaid x v�tta kasutusele tootmiss�steem, kus iga operatsioon v�tab eelnenud operatsioonilt pooltooteid vajalikus mahus ja �igel ajal x t�statatud probleemid peavad leidma kiire lahenduse x pidevalt t�iustada s�steemi ja t�sta t��tajate kvalifikatsiooni. S�steemi rakendamise tulemusena v�henevad tootmissisesed ja �v�lised varud ning laopinnad, l�heneb tootmists�kkel, tootmine kulgeb sujuvamalt ning tootmisv�imsusi kasutatakse t�husamalt, paraneb toodangu kvaliteet ja v�henevad kvaliteedikulud, v�heneb vajadus abit��liste j�rele.
1. KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED ANAL��SI MEETODID 1.1. Anal��tiliste mudelite liigitamine, erip�ra ja kasutusv�imalused �rikorralduses 1. Sihip�rase kasutuse j�rgi: teoreetilis-anal��tilised mudelid (teooria mudelid, kirjeldused, pigem doktorit��), rakenduslikud mudelid (kvantitatiivset laadi, ei v�lista eelnevat teoreetilist k�sitlust) 2. Tasandi ja problemaatika j�rgi: makromudelid (regioon); mikromudelid (ettev�te v�i selle allosa); problemaatikamudelid (rahandus, logistika v muu valdkond) 3. Matemaatiliste seoste j�rgi: funktsionaalsed (determineeritud) mudelid; stohhastilised (juhuslikkust arvestavad); lineaarsed mudelid; mittelineaarsed; aditiivsed ja multiplikatiivsed 4. Aja arvestamise j�rgi: staatilised mudelid (konkreetse hetke sisu); d�naamilised mudelid. Staatilisest v�ib tekitada d�naamilise kui lisada aegrida 5. Kasutatavate m��t�hikute j�rgi: naturaalsed mudelid (t��koha tasand); v��rtuselised; segamudelid; standardiseeritud (stan
� 1. Ratsionaalne otsustusprotsess �2. Simulatsioon (modelleerimine) Modelleerimine on laiem m�iste kui simulatsioon. 4. Asukoha valimine. 1.1. Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid Modelleerimine � mudelite koostamine ja uurimine(anal��s). Mudel on t��vahend. 4.1.Asukoha valimise strateegiad ja etapid Asukohavaliku ees seistakse siis, kui tootmine Otsustamise-tegutsemisviisi leidmine, probleemi lahendamise protsess ja tegevuse tulemus. Simulatsioon � tegelikku olukorra modelleerimine, protsesside matkimine, immiteerimine, ei mahu olemasolevatesse raamidesse v�i on mujal tootmiskulud v�iksemad. Strateegiad: Kolm aspekti: probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamine, �ppimine l�bi tegutsemise. Mudelid:1.materiaalsed(f��silised)ehk ainelised , 2.m�ttelised 1)uue asukoha valimine
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
K�simused ja vastused 1. Ratsionaalne otsustusprotsess Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid ning etapid. Otsustamise all m�istame tegutsemisviisi leidmist, probleemi lahendamise protsessi ennast ja tegevuse tulemust. M�iste sisaldab omavahel seotud aspekti. Esiteks, otsustamine on tegevus, mis toimub juhtimiss�steemis ja on seotud probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi v�ljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi t��ga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava s�steemi m�jutamiseks. Selles m�ttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimiss�steemis. Juhtimisotsuste vastuv�tmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesm�rgid Juhitavad tegurid (neist formuleeruvad tegevuste alter
4. KVALITEEDIJUHTIMI SE OLEMUS KVALITEEDIJUHTIMINE Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab organisatsiooni kõiki töötajaid. Kvaliteedi juhtimine Kvaliteedijuhtimine on seotud sellega, kuidas juhtida sisendit nii, et saada soovitud väljund/tulemus planeerimine sisend protsess väljund ootus tagasiside/õppimine Kvaliteedisilmus KVALITEEDIPROBLEEMIDEGA TULEB TEGELEDA JUBA KLIENTIDE NÕUETE KINDLAKSTEGEMISE PROTSESSI
1. PRGOGNOSTIKA MEETODID a) Faktij�rgsed meetodid x Statistilised meetodid o Prognoositav n�itaja aegrea alusel: ekstrapolatsioon; paindlikud funktsioonid; autoregressiivsed mudelid; eksponenttasandamine; splain meetod; harmooniliste kaalude v�te; Box-Jenkinsi mudelid. o Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel; faktoranal��si mudelid; Markovi ahelmudel. x Analoogiameetodid: ajaloolise analoogia meetod, matemaatilise analoogia meetod x Ennetava informatsiooni meetodid: patentmeetod, publikatsioonide meetod b) Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed ja kollektiivsed c) Kompleksmeetodid: eesm�rkide s�steem (puu) meetod, stsenaariumide, s�steemanal��s, siht (kompleks) programm-meetod. 2. DETERMINEERITUD LIHTANAL��SI MEETODID Otsev�rdlused Teatud n�itaja v�i tema tegurite, samuti ka nende d�naamika kasvuprotsentide v�rdlemine, mida v�ljendab vastavate n�itajate erinevuse koefitsient: K=yi/yj, kus yi on vastava n�itaja tase antud objektil v�i subjektil, yj on sama n
Eksam Variant 1 1. SWOT ANAL��S I etapp: SWOT-anal��sis kirjeldatakse (ettev�tte) sisemisi tugevusi (strengths) ja n�rkusi (weaknesses) ning v�liskeskkonna pakutavaid v�imalusi (opportunities) ja ohte (threats). See on vahend sise-ja v�liskeskkonna anal��side tulemuste kokkuv�tteks, mis annab �levaate (ettev�tte) konkurentsiolukorrast. Meetodit v�ib seostada strateegiate ja tegevuskavadega. Esialgu kvalitatiivsed n�itajad. N�itajad v�ib panna pingeritta ja anda neile kaalud. Alati oluline m�rkida, kas kollektiivselt v�i individuaalselt tehtud ja millal tehtud. Meetmed, abin�ud, tegevusplaan. II etapp: TOWS anal��s - Tuleb leida, kuidas v�liseid v�imalusi �ra kasutada n�rkuste kompenseerimiseks. Kuidas ettev�tte tugevusi �ra kasutada, et v�lisohte kompenseerida. Mida teha olukorras k
Kõik kommentaarid