Miks on tööviljakus ja tootlikkus nii olulised? Tootlikkus ehk tootlus, produktiivsus on süsteemi (riigi, ettevõtte) teavatava väljundi (toodangu, teenuste) ja kulutataud sisendite (maa, kapitali, materjali vm.) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus
80.rühm Kodused ülesanded (3. voor, tähtaeg 30. oktoobril, kell 23:00). 1. Ülesanne. Investeerimisfondis BEETA on järgmised aktsiad: Aktsi Oodatav Beet Turuväärtus a tootlus a (milj) A 5.80% 0.6 30 B 8.40% 0.9 80 C 12.00% 1.5 50 D 18.00% 2.8 40 KOKK 200 U Riskivaba tulumäär on 3% ja tururiski preemia on 6%. Leidke: a) Milline on fondi beeta ja oodatav tootlus tuginedes fondi beetale? Portfelli koguväärtus: 200 mln Osakaalud: Aktsia A 30 mln / 200 mln = 0,15 (15%)
· 24. jaanuaril ostate ettevõtte Hea Pank (HP) aktsiaid hinnaga 40 krooni, kokku 1 000tk · 17. Veebruaril on Hea Pank aktsia hinnaks 42 krooni. Te kannate investeerimiskontole juurde 30 000 k aktsiat hinnaga 20 krooni. · 2. märtsil saate ET aktsialt dividende 2 kr aktsia kohta ning võtate portfellist kogu sularaha välja. HP h (enne dividende) · Te müüte kõik väärtpaberid 1. Aprillil. ET hind oli 43 kr ja HP hinnaks kujunes 24 kr · Milline oli Teie portfelli tootlus p.a. kuupäev investeerimiskonto Hea Pank sisse välja jääk hind aktsiate arv 10.jaan 100 000 100 000 24.jaan 40 000 60 000 40 1 000 17.veebr 30 000 80 000 10 000 42 1 000 2
Finantsjuhtimise eriala Kristo Tõnissoo Portfelliteooria Ainetöö Juhendaja: Priit Tannik Pärnu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1 MARKOWITZI PORTFELLIMUDELI EELDUSED............................................................ 3 2 TOOTLUS........................................................................................................................ 5 2.1 CAPM mudel............................................................................................................. 6 2.2 Holding Period Rate of Return (HPR) mudel............................................................. 7 3 RISK...............................................................................................................................
SEB Strategy Balanced on ülemaailmselt investeeriv fondifond, mille vara paigutatakse olenevalt finantsturgude väljavaadetest kuni seitsme varaklassi fondidesse. Fondi vara paigutatakse peamiselt aktsia-, võlakirja- ja riskimaandusfondidesse, kuid turu muutusi arvestades investeeritakse vähesel määral ka teistesse varaklassidesse, milleks on toorme-, valuuta-, kinnisvara- ja riskikapitalifondid. Strateegiafondi eesmärk on saavutada stabiilsem tootlus turuväljavaatest oleneva varaklasside ja fondide valiku kaudu ning ületada riskivaba tootlusmäära pika aja jooksul 3-4% võrra. 2 2. Fondi investeerimine Nagu eelpool mainitud, on SEB Strategy Balanced üsna uus fond ning seega on üsna raske fondi osakute hinna kõikumisi ja fondi tootlust prognoosida. Alljärgnevalt on välja toodud SEB Strategy Balanced fondi ajalooline tootlus. Tabel 1
...........................................................................................5 1.2 AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifondid........................................................................................................................6 2. AS LHV VARAHALDUSE, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDIDE AS JA AS SEB VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS..................................9 2.1 Pensionifondide turuosad, teenustasud ja tootlus..........................................................9 2.2 Pensionifondide turuosad liitujate ja liitujate vanuse lõikes.......................................15 KOKKUVÕTE...............................................................................................................19 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................21 2 SISSEJUHATUS
puhasrentaablus uus 14%; aktivate tootluse kahekordistamine. Uus käibesagedus? Ettevõtte võlakohustused VK Võlakordaja = Keskmine omakapital E Müügitulu MT Vara käibesagedus = Keskmine vara A Puhaskasum PK Käibe puhasrentaablus = Müügitulu MT Puhaskasum PK Aktivate tootlus = Koguaktiva ehk A 1. Vara käibesageduse valemi abil avaldan A ehk varad: MT MT = 0,25 A = A 0,25 2. Käibe puhasrentaabluse valemi abil avaldan esialgse PK ehk puhaskapitali: PK = 10% PK = 0,1MT MT 3. Asendan aktivate tootluse valemis puhaskapitali 0,1MT-ga ja koguaktiva MT/0,25- ga ning leian esialgse aktivate tootluse: 0,1MT
period). Tagasikutsumishind (call price) algab üldjuhul hinnast, mis on lähedal nominaalile koos aastase intressisummaga. See hind väheneb võlakirja lõppemistähtaja lähenedes, jõudes üha lähemale nominaalhinnale. Hüpoteekvõlakiri (mortgage bond). Selline võlakiri on tagatud mingi kinnisvaraga, mis tähendab, et laen on võetud kindla kinnisvaraobjekti või kinnisvaraobjektide kogumi finantseerimiseks. 2 3. Võlakirja tootlus Arenenud võlakirjaturgudel ning börsidel kaubeldakse võlakirjadega nn. puhta hinnaga, mis tähendab seda, et võlakirju noteeritakse protsentides nominaalist. Rahasumma, mis tuleb aga võlakirja eest välja käia erineb sellest kogunenud intressi võrra. Kupongiga võlakiri kogub intresse ja seepärast tuleb ostjal ka ostuhetkeni kogunenud intressisumma (accrued interest) kinni maksta. Hind, mida ostja
Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav. Varade kasutamise efektiivsuse hindamine. Varade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / koguvara = 38519434 / 20138254 = 1,91 Varade tootlus (01.01.2003) = 55364792 / 17929017 = 3,09 Põhivarade tootlus (31.12.2003) = puhasmüük / põhivara = 38519434 / 13400529 = 2,87 Põhivarade tootlus (01.01.2003) = puhasmüük / põhivara = 55364792 / 10489427 = 5,27 Tootmisvarude tootlus (31.12.2003) = 40557405 / 40000 = 1013,94 Tootmisvarude tootlus (01.01.2003) = 54636221 / 1512259 = 36,13 Tootmise ja aktsiakapitali tulukuse hindamine.
sellest kogunenud intressi võrra. Kupongiga võlakiri kogub intresse ja seepärast tuleb järelturul ostjal tasuda ka ostuhetkeni kogunenud intressisumma (accrued interest). Hind, mida ostja võlakirja eest peab tasuma (dirty price), võrdub turuhinna ja arvestamishetkeks kogunenud intressi summaga. Võlakirja hinnast tootluse arvutamine ei pruugi olla kõige lihtsam. Sõltuvalt tootluse tüübist tuleb sooritada terve rida arvutusi. Kui võlakirjaga kaubeldakse: Nimiväärtusega (At par), on tootlus võrdne kupongimääraga Preemiaga (At a premium to par), on tootlus kupongimäärast väiksem Diskontoga (At a discount to par), on tootlus kupongimäärast suurem Nullkupongiga (zero-coupon) võlakirjad ostetakse nimiväärtusest madalama hinnaga (ehk diskontoga). Aegumistähtajal tagastatakse nimiväärtus. Investori tootluseks jääb ostu- ja lunastamishinna vahe. Arenenud võlakirjaturgudel ning börsidel kaubeldakse võlakirjadega nn. puhta hinnaga, mis tähendab seda, et võlakirju
Investeeringute lõppväärtus sõltub laias laastus kolmest asjast: -regulaarselt investeeritav summa; -investeeringute keskmine tootlus; -investeerimisperioodi pikkus ehk aeg. Mida suuremad eelnimetatud komponendid on, seda suurem on ka lõpptulemus ehk Teie kogumispensioni konto väärtus. Eesti kogumispensioni fondide puhul sõltuvad sissemaksed palgast ning aeg sõltub investori vanusest ja kogumispensioni süsteemiga liitumise ajast. Investeeringu tootlus sõltub aga fondi valikust. Mida suurem on aktsiate osakaal pensionifondis, seda suurem on võimalik fondi tootlus. Pikas perioodis omab tootlus väga suurt tähtsust. Kui näiteks inimene investeerib 30 aastat iga kuu 300 krooni (brutopalk 5000), siis: 4% keskmise tootlusega on tema lõppsumma 206 000 krooni; 6% keskmise tootlusega 294 000 ning; 8% keskmise tootlusega 425 000 krooni. Seega on tootlus teostatavatest valikutest määrava tähtsusega lõppsumma saavutamisel.
1, Korrektsed finantsprognoosid sh investeeringute prognoos! Kõik arvutused 2 aasta kohta Periood vähemalt 2 aastat 1. Kulude eristus 2. –Muutuvkulud 3. Püsikulud 2. Piirkasum (Müügitulu –muutuvklud ) 3. Piirkasumi tase (Piirkasum/müügitulu) 4. Müügitulu tasuvuspunkt (püsikulud / piirkasumi tase ) 5-Ärirentaablus (Ärikasum/müügitulu ) 6. EBITDA ja ärikasumi rahasiduvus (EBITDA/Ärikasum) 7.Maksevõime (QR või CR) 8. ROE Omakapitali tootlus, kasum majandustegevuses Aruandeaasta kasum / omakapital 9.ROA Varade tootlus, Aruandeaasta kasum/ Varadega 10. Tootikkuse näitajad (Töö, vara, põhivara jne tootlikus. 11. Kapitali struktuuri suhtarvud. 12. Tundlikkuse analuus
Päevi 30 Laenutasu/€ 23 Hetkel 138% EFFECT 269% Efektiivne intressimäär vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning, mis annab sa d aastas ning, mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvatamine Väärtuse hindamine Live Nature OÜ http://majandus24.postimees.ee/1348594/vare-mobiilimasti-aluse-maa-muugist-on-huvitatud-vahesed Milline on sellise investeeringu tootlus eeldusel, et mobiilioperaatorid maksavad maa eest igavesti? Milliseks kujuneks hinnanguline tootlus siis, kui mobiilioperaatorid kohustuksid kompenseerima inflats Kas tegemist on hea investeeringuga? Keskmine Tasu kinnistute eest aastas 1 500-2 500 2,000 Firma ostab 20 000-30 000 25,000 Tootlus 9.30% -on-huvitatud-vahesed d maa eest igavesti?
Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg ostjate avansid) müüdud toodangu netokäive päevas (165914-1697388) * (360/ 513281) = 0 päeva Mis tähendab seda,et toodete tellijad maksavad väga kiirelt ära Varade kasutamise efektiivsuse näitajad Varade tootlus = puhasmüük / Koguvara 16198459 / 7557985 = 2,14 Põhivarade tootlus = puhasmüük / põhivara 16198459/10092305 = 1,605 Tootmisvarude tootlus = müüdud kauba kulud / tootmivarud 3458633/256044 = 13,5 Tootmise ja aktsiakapitali efektiivsuse näitajad Müügitulukus = müügikasum*100 /puhasmüük % 636990 *100 / 3673073 = 17,3% Varade puhastulukus = puhaskasum * 100% / koguvara
· Ka aktsia ost on rahavoog · Ost (neg. CF); dividend (väike pos. CF); müük (pos. CF) · Erisus: investor saab ise valida aega © Robert Kitt ... ja küsimused nende kohta · Kui palju pean ma maksma, et tulevikus saada soovitud perioodilisi rahavooge? · Millal on õige aeg aktsiat müüa? · Kas minu käest küsitud hind mingi tulevase rahavoo eest on õiglane või mitte? · Kas võlainstrumendi tootlus on sobiv? · Kas ettevõte aktsial on tõusuruumi? © Robert Kitt Võrreldavus · Võrreldavuse printsiip: võrdsetel muudel tingimustel valitakse odavam instrument · Näide 1: Arnold R. pakub EV võlakirja tootlusega 5% - see on kasulikum, kui hoius intressiga 2.5% · Näide 2: Aktsiaturg valida tuleks odavamaid, perspektiivikamaid, parema juhtkonnaga jne ettevõtteid.
Variant A Ülesanne 1 - 6p Nõustate isikut, kes soovib jääda pensionile 65. eluaastal. Ülesanne 2 – 4 p Statistikaameti andmetele tuginedes teate, et 65-aastaste keskmine Saate moodustada portfelli, mis koosneb kahest varast. Nende oodatav eluiga on 15 aastat. Lihtsuse mõttes eeldame, et varade tootlustel on järgmised omadused pensionifondi investeeringute oodatav tootlus nii pensioniks Aktsia Oodatav tootlus Standardhälve Korellatsioon kogumisel kui pensionil olemise ajal on 6% aastas ning sisse- ja A 10% 20% väljamakseid saab teha kuiselt ning see ei mõjuta tootlust. Kui 0,5 B 15% 40% soovitavaks pensioniks oleks €1000 kuus, siis
,,Ma olen täiesti kindel, et Teadmised ja Rahu võidavad Teadmatust ja Sõda, et rahvad viimaks ühinevad, mitte selleks, et hävitada vaid õpetada, ning tulevik kuulub neile, kes kannatava inimkonna heaks kõige rohkem on teinud." ,,Teadus ei tunnista riigipiire, sest teadmised kuuluvad inimkonnale ning valgustavad tõrvikuna tervet maailma." Kasutatud kirjandus: 1) Miksike http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-8- 1.htm 2) Piima termiline tootlus http://www.piimatermilinetootlus.edicypages.com/sissejuhatus 3) Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Louis_Pasteur 4) Colnect http://colnect.com/et/coins/coin/10847-20_Lire_Louis_Pasteur-Lira_- _Circulation_1972~2001-San_Marino 5) Tsitaadid http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/louis_pasteur
Atseteeritud hindaja: tõendab kompetentsust elamispindade hindajana. Atseteeritud kinnisvarahindaja: tõendab kompetentsust kõigi kinnisvara liikide hindamisel. Arvutusülid: puhas tegevuskulu+kapitalituli ×100 kinnisvara tootlus= kapitaliseeritud väärtus o kapitaliseeritud väärtuseks on arenduskulud või ostuhind 1 × 100 tasuvusaeg = tootlus tegevustulu ×100 Kogukapitali tootlus(ROA) = kogu investeeritud kapital rahavoog enne maksustamist ×100 Omakapitali tootlus(ROE) = investeeritud om akapital tegevustulu laenukoormuse kattekordaja (LK) = laenuteeninduskulu
Loodaks ka eeldused transpordisüsteemi naftasaadustelt taastuvenergiale üleviimiseks. Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam kui 30%ni. Tänase tehnoloogiataseme juures on Eesti tingimustes ühe hektari päikesepaneelide tootlus 1.6 GWh energiat aastas. Eesti-Vene "kontrolljoone" lähedusse, mis kulgeb Peipsit mööda 124 kilomeetrit, saab püstitada tuuleturbiine rohkem kui poole tänase Eesti elektrivajaduse katmiseks. Peipsi järve ümber on ka head ühendusvõimalused põhivõrku ning Läti ja Vene suunale. Läänemaal, Osmussaare ja Tahkuna neeme vahelisel Angeli madalal, on võimalik kaldast 10 km kaugusele hinnanguliselt 300km2 suuruse avamere-tuulepargi rajamine, mille aastane energiatoodang oleks 15 000 GWh
Üürikinnisvara soetamist on kindlasti mõistlik teha ettevõtte alt. Nimelt ei pea kuni raha firmast välja võtmiseni üüritulult tulumaksu maksma ja nii saab korteri renoveerimisest või parandamisest tekkinud kulud tuludest maha arvestada. Kinnisvara on võimalik omandada kahel moel: ostes korraga välja või osta laenuga. Mõlemaid ostmis meetodeid tuleks vaadelda hetke turu ja majandus seisust. Kõige olulisem on kinnisvara soetamisel selle hilisem tootlus. Kinnisvara välja üürimisel on oluline ostuhinna ja eeldatava üüritulu võrdlemine, et leida investeeringu tasuvus. Võimalik on muidugi omandatud korter renoveerida ja seejärel küsida kõrgemat üüri. Kõige väiksem aastane tootlus on korteritel, mis on kallid ja asuvad linnade keskpunktile lähedal. Siit järeldades peaks vaatama kesklinnast väljapoole ja ülikoolide lähedusse. Leian, et aastane üürikinnisvara
•Eesmärgiks on aru saada kasumlikkuse stabiilsusest ja teguritest, mis on mõjutanud kasumlikkuse muutust*Põhilised näitajad: •Brutomarginaal (= brutokasum/käive %)•EBITDA marginaal (= EBITDA/käive %) •ärikasumi marginaal (= ärikasum/käive %)•puhaskasumi marginaal (=puhaskasum/käive %) •käibe kasv Efektiivsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata, kui palju iga investeeritud krooni kohta suudab ettevõte aastas genereerida raha •ROA (return on assets) – varade tootlus (puhaskasum/koguvara) näitab, kui palju iga investeeritud kroon (omakapital+võõrkapital) genereerib kasumit •ROE (return on equity) – omakapitali tootlus (puhaskasum/omakapital) näitab, kui palju iga omakapitali investeeritud kroon genereerib raha. Normaalne tase oleks vähemalt 12%•RAROC (risk-adjusted return on capital) riskiga kaalutud kasum/omakapital – põhimõtteliselt sama, mis ROE,
sellest ajast. Vaatame nüüd teist kõige suuremat allikat, kust saadakse kulda taastootlus. Nagu Sa arvata võid, halvad ajad majanduses ja suur nõudlus kullale on põhjustanud ka taastootluses järsu kasvu. Tegelikult alates 1999 aastast, mil kulla hind hakkas tõusma on taaskäitlemine peaaegu kahekordistunud. (Taastootluse moodustavad peamiselt ehted, millest 75% tuleb Indiast ja Aasiast) Loogiline oleks, et kui kulla hind tõuseb, siis tõuseb ka kaevanduste tootlus, kuid seda pole juhtunud. Alates 1999 kuni 2009 on kulla hind tõusnud 248%, kuid kaevanduste tootlus langenud 6,6% kulla hind ronib järjest kõrgemale, kuid kaevandustest pole midagi saada. Kui üha rohkem inimesi soovib osta metalle, kuid varud ei kasva, mis juhtub pakkumisega? Vaatame nüüd kui suurt nõudlust on oodata? Üks viis selle ennustamiseks on võrrelda praegust varade protsenti kullas viimase tõusva turu protsendiga
Seega projekti tasu investeerida. 5. Portfelliteooria Oletame et riskifond koostab portfelli kahest väärtpaberist. Fond soetab 40 milj euro eest ettevõtte A aktsiaid ning 85 milj euro eest ettevõtte B aktsiaid. Oletame, et A ja B aktsiate tulumäärade vaheline korrelatsioonikoefitsient on -0.60 ning oodatavad tootlused ning standardhälbed on toodud järgmises tabelis. Oodatav Standardhälve tootlus () A aktsia 8% 30.0% B aktsia 15% 45.0% a) Leidke aktsiate osakaalud portfellis ning portfelli oodatav tulumäär? b) Mis on portfelli risk? c) Oletame nüüd, et kahe aktsia tulumäärade vaheline korrelatsioon kasvab, kuidas see võiks mõjutada portfelli riski? Portfelliriski arvutamise valem:
leige huvi, mille põhjuseks oli intress, aga on teada, et tänavu tuleb veel võlakirju müügile ja eeldatavasti parema intressiga. Seepärast ei rutanudki investorid Saksamaa võlakirju ostma. Kriisiaegadel on üldiselt stabiilsete riikide valitsuse võlakirjad võrdlemisi kindel koht oma raha hoidmiseks, kuid suure nõudluse tõttu, on võlakirjadelt teenitav tulu kõvasti kahanenud. Riigivõlakirjade tootlus väga tugevalt sõltuvuses antud piirkonna intressitasemest ja kui prognoos lubab mingis piirkonnas intressimäärade tõusu, siis riigivõlakirjade tootlus ei kujune ilmselt väga heaks. Tänasel päeval on eurotsoonis intresside langemiseks suuremad võimalused kui USA-s.
ERGO pensionifondide nõustamine 2. Alternatiivsed investeeringud tööstusharupõhised investeeringud investeeringud põllumajandussektorisse investeeringud kinnisvarasse hightech (TMT) Investing 3. Corporate finance Trigon Capital pakub laiahaardelist finantsnõustamisteenust: ühinemised ja ülevõtmised väljaostud kapitalihanked kinnisvaratehingute nõustamine erastamised Peamised finantsnäiajad: 2007. a (varad ja bilansimaht, omakapital, kasum, tootlus jne): Varad ja bilansimaht 1 386 433 krooni. Omakapital 1 255 781 krooni Puhaskasum 948 762 krooni (2006. a oli 120 712 krooni) Kawe Kapital on asutatud 1996.a. novembris esialgse eesmärgiga pakkuda väärtpaberimaakleri ja varahaldusteenust põhiliselt Kawe grupiga lähedalt seotud isikute ringile. Kawe Kapital sai 1997.a. veebruaris Tallinna Väärtpaberibörsi liikmeks. 2000. aasta juulis otsustasid Kawe Kapitali omanikud
EI 2. Finantshierarhia teooria kohaselt on finantseerimisallikate paremusjärjestus tüüpiliselt Laenukapital, sisemine omakapital, väline omakapital Laenukapital, väline omakapital, sisene omakapital Sisemine omakapital, väline omakapital, laenukapital Sisemine omakapital, laenukapital, väline omakapital Väline omakapital, laenukapital, sisemine omakapital Väline omakapital, sisemine omakapital, laenukapital 3. Ettevõtte varade tootlus on 8%, laenuintressimäär on 10 %, varade maht 100 mln, eurot. Ettevõte saab kahjumit, kui võlakordaja ületab: 0% 60% ei ole kindel mis 20% 80% 40% 100% 4. Omaaktsiate tagasiost toob tavaliselt kaasa lühiajalise Aktsiahinna languse Aktsiahinna tõusu 5
Omakapitali raamatupidamislik väärtus kasvab kapitaliseeritud uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra. 6 Tegevuseks vajaliku põhivara kasutusrendi kulud kajastatakse tegevuskulude all kuigi tegelikult on see finantskulu ning tuleks ka vastavalt ümber klassifitseerida Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi kasv on investeeritud kapitali kasvuga võrreldes proportsionaalselt väiksem 7 Puhaskasum (kapitalimahutused amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus neto võlapositsiooni muutus = omakapitali vaba rahavoog (FCFE) 8 Merko FCFE 1999: Puhaskasum (39,746) + Mitterahalised kulud 3,017
Aastad 0 1 2 1. Müügitulu 200,000 200,000 1a Otsekulu -80,000 -80,000 1b Alternatiivkulu -40,000 -40,000 Puhasmüük (1-1a-1b) 80,000 80,000 2. Amortisatsiooni kulu -40,000 -40,000 4. Käibekapital 50000.00 5. Seadmete kulum 350,000 6. = Ärikasum (EBIT) 40,000 40,000 9. RV põhitegevusest (9+(-5)) 40,000 40,000 0 1 2 Rahavood koond 1. Rahavood põhitegevusest 40,000 40,000 2. Puhta käibekapitali muutus -50,000 3. Seadmed -350,000 RAHAVOOD KOKKU -400,000 40,000 40,000 Projekti NPV ...
Elektrijaama nimivõimsus 100 MW Maksimaalse võimsuse kasutusaeg 4000 h/aastas Eriinvesteering 25 kr/W Elektri müügihind 97 s/kWh Kütuse erikulutused 22 s/kWh Hoolde- ja käidu erikulutused 28 s/kWh Elektrijaama eluiga 25 aastat Diskontotegur 8 % Elektrijaama maksumus 100 MW 25 k/W = 2,5 Gkr Elektrijaama aastane tootlus 100 MW 4000 h/a = 400 GWh/a Aastane elektrimüügist saadav tulu 400 GWh/a 0,97 kr/kWh = 388 Mkr/a Aastased kulutused kütusele ja hooldele 400 GWh/a 0,5 kr/kWh = 200 Mkr/a 388 Mkr 1 2 3 4 25 200 Mkr 2,5 Gkr · Lihtsa tasuvusaja meetod (T) T = 13,3 a -2500+188+188+188+188... = 0 · Puhta nüüdisväärtuse meetod (NPV) P = A (P/A,i,n)
Rein Jõers Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus. Ostsillograaf on virtuaalne mooteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk. Signaalide reistreerimine numbrilisel kujul, nende jalgimine ja tootlus. 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplituud: 1,6 V Mõõdetud signaali max kasvukiirus: ==27000 =2*f*Um=2*892,86*1,6=8971 Erinevus mõõdetud arvutatud tulemuste vahel on väga suur. Eksisin mõõtmisel. 2. Impluss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali tõusuaeg: 38 ns Signaali langusaeg: 20 ns 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine
Tööstuslik pööre Euroopas 18. saj. Leiutised tõid kaasa suured muutused tööstuses manufaktuurne tootmine asendus vabrikutootmisega , kus põhitöö tegid ära masinad.Kaupade tootlus suurenes oluliselt, tekkis konkurents tootjate vahel mis omakorda sundis neid parandama toodete kvaliteeti. Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus 17.saj toimunud revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks.Raua sulatamise eesmärgil rajati söekaevandusi, ketrus- ja kudumismasina leiutamine mitmekordistas Inglismaa tekstiilitööstuse eksporti. Kui algselt kasutati energiaallikana vabrikutes langevat vett ja tuuleenergiat,siis 1765.
Ülesanne 7 Niiske õhk Teraviljakuivati tootlus on M1 t/h kuivatisse suubuva toorvilja järgi, kui selle niiskus W1=20% ja kuivatatud vilja niiskus W2=14%. Kuivatusagensina kasutatav välisõhk temperatuuriga t0 ja suhtelise niiskusega fi0 soojendatakse enne kuivatisse juhtimist ette kalorifeeris. Kuivatisse suubuva kuivatusõhu temperatuur on t 1 ja kuivatist väljuva õhu temperatuur t2. Algandmed: t1=100°C Punkt 1: T1=373,15 K h1=130 kJ/kg
mis sisaldab optimaalse riski ja tulususega portfelle. Selliseid portfelle nimetas Markowitz efektiivseteks portfellideks (efficicent portfolio).(Tomberg 2007: 5) Väärtpaberituru seaduse (§6 lg1) järgi on investor käesoleva seaduse tähenduses isik kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse omandada väärtpabereid. Seadusest tulenevalt tuleb registreerida kõik tehingud väärtpaberitega. 2. TOOTLUSE MÄÄRATLEMINE Investeeringu tootlus on koos sellega kaasneva riskiga üks portfelli koostamise alustalasid. Prognoose saab teostada ajaloolisi andmeid kasutades ja neid tulevikku projitseerides. Arvustuslikult tuleb tootluse leidmiseks leida investeeringute väärtuste muutus perioodi jooksul ja viia see ühtsele baasile. Valedel eeldustel võib mõnikord teha küll suhteliselt täpse prognoosi, kuid suure tõenäosusega seda teist korda ei juhtu. Tootluse leidmise puhul tuleb kindlasti arvesse võtta ka kõik dividendid,
2. Maksevõime kordaja on kasvanud ja palju suurem soovitatavast. Soovitatav on 0,9 ja sellel ettevõttel on 2,7. 3. Omakapitali osatähtsus on kasvanud. Omakapitali osatähtsus 79% , mis on liiga suur. Normaalne oleks umbes 30% ja võõrkapital umbes 70%. 4. Ärikasum on tõusnud. Ohtu ei ole. 5. Maksevalmidus kordaja on positiivne. Soovitatav on 0,3. Vabaraha on liiga palju käibel. 6. Puhaskasumi tase on kasvnud. 7. Müügikatte tase on kasvanud. 8. ROE : Omakapitali tootlus on normis. 9. ROA(puhas rentaablus) 10. Varude osakaal on tunduvalt vähenenud. 11. Põhivarade osakaal on tunduvalt vähenenud. Põivaradesse investeeritakse järjest vähem.
Millised nõuded kehtivad väärtpaberite avalikule pakkumisele? Mis väärtpaberite avalik pakkumine on? Väärtpaberite avaliku pakkumise puhul pakutakse väärtpabereid kõikidele soovijatele (avalikkusele). Kõige tavapärasemalt pakutakse läbi avaliku pakkumise aktsiaid. Uusi aktsiad emiteeriv ettevõte kaasab sellega ettevõtluse arendamiseks avalikkuselt täiendavaid vahendeid. Aktsiate tootlus ei ole garanteeritud. Avaliku pakkumise korral võib tegemist olla nii väärtpaberite esmakordse avaliku pakkumisega (kasutatakse lühendit IPO initial public offering) kui ka pakkumisega väärtpaberite järelturul, kus pakutakse juba varem välja lastud (emiteeritud) väärtpabereid. Eksisteerivad nõuded,kui pakutakse väärtpabereid, mis kuuluvad pakkumisse koguväärtusega vähem kui 2 500 000 eurot väärtpaberite emiteerimise või pakkumise üheaastase ajavahemiku jooksul.
(majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm) Spetsiifiline risk (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) 5. CAPM võrrand ja selle komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia). Mida iseloomustab CAPM-i alusel leitud tootlus? CAPM mudel kirjeldab, millist tootlust on investoril mõtet oodata väärtpaberilt (i), kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos. Beeta - väärtpaberi tulususe tundlikkus turuportfelli tulususe muutuste suhtes. Riskivaba intressimäär - intressimäär, mis kehtib turul ning mille väärtpaberite tulusus on 100% kindlusega ette teada. Tururiski preemia näitab, kui suurt tulu üle riskivaba intressimäära
4. Millised oli ülejäänud tööstusliku pöörde eeldused? Raha ja inimesed. 5. Mis riigis sai tööstuslik pööre kõige esimesena alguse? Inglismaal 6. Millistes tööstusharudes võeti masinad esimesena kasutusele? Söe ja tekstiilitööstuses 7. Millal tööstuslik pööre seal algas? 17.saj 18.saj. 8. Millal jõudis tööstuslik pööre Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Venemaale, Eestisse? 19.saj. 9. Mis olid tööstusliku pöörde positiivsed tagajärjed? Kaupade tootlus kiirenes ja suurenes, töökohti tuli juurde ja hariduse levik suurenes. 10. Mis olid tööstusliku pöörde negatiivsed tagajärjed? Käsitöölised jäid tööta, vabrikute ümber tekkisid väikesed linnad kus elu ja olme tingimused olid väga kehvad. 11. Kes ja millal leiutas aurumasina, veduri, auriku? James Watt leiutas 1765. Aastal aurumasina, Georg Stephenson leiutas 1814.a. veduri, Robert Hudson leiutas 1807. a. auriku. 12. Millised muudatused tõi tööstuslik pööre põllumajandusse
11. Võlakirjade väärtuse leidmine 12. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? Võlakirja hetketulusus (Current Yield). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). Ehk siis CY on võlakirja tootlus ajahetkel. YTM on tulumäär, mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on. 13. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? 1
135 – 11 140 – 9 145 – 7,6 Kui suur on valitud strateegiaga investeeringu võimendus ja tulem, kui aktsiahind tõepoolest on 160 krooni kuue kuu pärast? Ülesande 1 lahendus Aktsia ost – tootlus on 35 / 125 = 28% Ostuoptsioonid Strike 120 – 18, tootlus (40 – 18) / 18 = 122% Strike 125 – 15.3, tootlus (35 – 15.3) / 15.3 = 129% Strike 130 – 13, tootlus (30 – 13) / 13 = 131%, tulem 230 769 dollarit Strike 135 – 11, tootlus (25 – 11) / 11 = 127%
Selle asemel saad valida suure hulga professionaalselt juhitud investeerimistoodete hulgast. Sõnasta eesmärk Investeerimise puhul on kõige olulisem omada hästi läbimõeldud ja sõnastatud eesmärki. See ongi esimene samm, millest alustada. Kuigi eesmärgi seadmise tähtsus tundub iseenesestmõistetav, pööratakse sellele tihti liiga vähe tähelepanu ning tagajärjeks on ootustele mittevastav tootlus või liiga suured kaotused langeva turu korral. Eesmärgi sõnastamise juures on olulisim, milleks ja millal täna investeeritavat raha tulevikus vajatakse. Eesmärke võib olla mitmesuguseid: laste õpinguteks või ,,mustadeks" päevadeks rahatagavara kogumine, päranduseks saadud summa kaitsmine inflatsiooni eest või muretu vanaduspõlve kindlustamine. Need kõik on väga erineva iseloomu ja kestvusega investeeringud, mis vajavad seetõttu ka erinevat strateegiat.
Kiireloomuliste maksete tase 0,147 0,236 0,085 Rahaliste vahendite tase 0,008 0,031 0,025 Toimivsuhtarvud Puhas käibekapital -61 236 -172 301 -1 537 644 Nõuete laekumise välde päevades 11,186 14,939 8,870 Varade kasutamise efektiivsusnäitajad Varade tootlus 2,471 2,459 2,355 Põhivarade tootlus 5,272 4,501 3,832 Varude tootlus 5,359 7,437 7,847 Finantsvõimendus Võõrkapitali ja omakapitali suhe 1,276 1,084 -0,006
Kiireloomuliste maksete tase 0,147 0,236 0,085 Rahaliste vahendite tase 0,008 0,031 0,025 Toimivsuhtarvud Puhas käibekapital -61 236 -172 301 -1 537 644 Nõuete laekumise välde päevades 11,186 14,939 8,870 Varade kasutamise efektiivsusnäitajad Varade tootlus 2,471 2,459 2,355 Põhivarade tootlus 5,272 4,501 3,832 Varude tootlus 5,359 7,437 7,847 Finantsvõimendus Võõrkapitali ja omakapitali suhe 1,276 1,084 -0,006
seda tuleks jagada kolme vahel veel välja. Samas raha süüa ei küsi ning oleks temaga nõus, kes ütles et järgmine aasta! LAHENDUSED SAATA AADRESSILE: [email protected] hiljemalt 19.10. AS xxx 0 tulu TM 100,000 20,000 450,000 90,000 450,000 90,000 1,000,000 200,000 Reinvesteeritud tootlus 121,000 -> 11,000 [email protected] hiljemalt 19.10.2016. ÜLESANNE 138 (CAPM & WACC). Ettevõtte finantsvõimenduseta beeta on 0.8, riskivaba tulumäär on 5% ja tururiskipreemia 5%. Ettevõtte omakapitali bilansiline suurus aasta lõpus on 168 mln eurot, sh vaatlusaluse aasta puhaskasum 28 mln eurot. Laenukapitali suurus on 280 mln eurot (laenukapitali suurus aasta jooksul ei muutunud) ja laenukapitali hind on 8%
Intress - Tasu laenuks võetud raha kasutamise eest. Investeerimisfond - Investeerimisettevõte, mis kogub raha aktsionäridelt ning investeerib seda erinevatesse väärpaberitesse nagu aktsiad ja võlakirjad. Fond tagab oma osakute likviidsuse, ostes need osanike soovil tagasi. Avatud fond emiteerib uue ostja puhul alati uued osakud. Kapitali kasv- Tekib, kui investeering müüakse kõrgema hinnaga, kui see eelnevalt ostetud. sisuliselt realiseeritud tulu. Kapitali tootlus - Algselt investeeritud summa väärtuse kasv. sisuliselt realiseerimata tulu. Karuturg - Turuolukord, kus valitseb üleüldine pessimism ja ja aktsiad on langustrendis. Üldlevinud avamuse kohaselt sisenetakse karuturule kui aktsiaindeksi väärtus on viimase kahe kuuga kukkunud 20%. Kasum (earnings) - Ettevõte puhastulu perioodi jooksul Kasum aktsia kohta (EPS) - Kasum jagatud aktsiate arvuga. Konverteerimisefekt ehk osaluse vähenemine (dilution) - Nn. lahjenemisefekt, mis tekib, kui
Futuurilepingud · Ostja ostab lubaduse, et ta saab osta kindlaksmääratud koguse valuutat teatud kindlal ajahetkel tulevikus Valuutaoptsioon (nn Ameerika tüüpi optsioon) · Optsiooni omanikul on õigus osta või müüa kindlaksmääratud koguse välisvaluutat kindlaksmääratud hinnaga igal ajahetkel kuni kindlaksmääratud kuupäevani. Reaaltootlus · Vahetuskurss ja vara tootlus Valuutaturul kaubeldavate hoiuste tootlus sõltub intressimäärast ja oodatavast vahetuskursi muutusest Raha kolm definitsiooni · Raha kui maksevahend Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust · Raha kui väärtuse mõõt Laialdaselt tunnustatud väärtuse mõõt, mille abil väljendatakse kaupade ja teenuste hindu · Raha kui akumulatsioonivahend Ostujõu ülekanne praegusest hetkest tulevikku
Varude käibevälde ( Average Age of Inventory) Näitab kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varade Käibekordaja (Asset Turnover Ratio) * näitajat nimetatakse ka: Koguvara käibekordaja Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta Materiaalse põhivara käibekordaja (Fixed Assets Turnover) * näitajat nimetatakse ka: põhivara tootlus Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades kui palju müügitulu saadi ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku koh Lühiajaliste kohustuste käibekordaja Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibevälde Näitab keskmist lühiajaliste kohustuste maksetähtaega aruandeperioodil. KAPITALI STRUKTUURI SUHTARVUD (LEVERAGE RATIOS)
klassivõitlust ning riik lihtsalt "närbub". Iga tööline töötab oma võimete kohaselt ning talle tasutakse tema vajaduste järgi. Erastamine Erastatud ettevõtted on varem olnud riigi omad ning neid on juhtinud valitsus. Nüüdseks on need müüdud eraisikutele ja ettevõtetele. Arengumaade Kolonialismi pärand probleemid Madal tootlus Kiirelt kasvav rahvastiku arv Vaegressursibaas Tootliku kapitali puudus Madala tasemeline infrastruktuur "Inimkapital" harimatu, tervishoiutingimused, oskuste puudumine Arengumaade riigi säästud ja investeeringud pääsetee välisinvesteeringud ja kapitaliressurss rahvusvaheliste organisatsioonide abi
CY ehk Hetketulusus (current yield)- See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). CY=C/V0 13. Millised on peamised finantsaruannete huvigrupid ning mis on nende poolt oodatava info eripärad? Investeerijad (aktsionärid) - peamiselt ettevõtte tulevikuperspektiivid, kasum, käive ning seega ka aktsiate hinna võimalikud liikumised, aktsiate tootlus, võimalikud riskid. Laenuandjad, võlakirjade omanikud - võimalikud riskid ning võlakirjade tootlus, ettevõtte rahavood, maksevõimelisus Riigiorganid (MTA) - ettevõtte maksukohustuste täitmine, käive, kasum, dividendid Avalikkus, analüütikud, ajakirjanikud. Kõik huvigrupid ei vaja ühtset informatsiooni, vaid ühte mingit osa finantsaruandest. Kõigile on mingil määral see kasulik või ära kasutatav. 14. Bilansi ja kasumiaruande struktuuri loogika. Olulised kirjed ja sisu
AAA kõrgeim. Baa-st allapoole tulevad spekulatiivsed võlakirjad. 14. (Võlakirjade tootlus) Mille poolest erinevad hetketulusus (CY) ja tulusus tähtajani (YTM). Mida nad näitavad ja mille poolest erinevad? Võlakirja hetketulusus (Current Yield). See näitaja iseloomustab lühiajalist tulusust, sest võtab arvesse praegust turuhinda ning aastase kupongimakse (mitte kõiki tulevasi makseid). Ehk siis CY on võlakirja tootlus ajahetkel. YTM on tulumäär, mille investor teeniks, kui ta hoiab kupongvõlakirja kuni kustutamiseni enda käes ning reinvesteerib kõik kupongintressid kohe sama YTM alusel. YTM on teisisõnu lihtsalt diskontomäär, mis võrdsustab kõik võlakirjalt investorile laekuvad maksed hetke võlakirja turuväärtusega. Ehk siis mis hind kupongvõlakirjal kuni kustutustähtajani on. 15. Võlakirjade ning aktsiate käitumise üldised jooned majandustsükli eri faasides
Vee ärajuhtimiseks vidakse kimmidesse ligata ka veesooned. Sindel on kiilukujulise ristlõikega lauake, mille pikkus on 50- 70 cm, laius 7-12 cm, paksus õhemast servast 0,5 cm, paksemast servast 1,5 cm. Paksemas servas on 0,5 cm laiune soon, millesse sobib täpselt õhem serv. Sindelkatused tehakse enamasti kolmekihilised Peale paigaldust on soovitav paari kuu jooksul katus tõrvata. Katuselaastud lõigatakse pakkudest laastulõikamismasinaga. Laastude valmistamisel on tootlus suurem ja materjali kadu väiksem kui kimmide ja sindlite saagimisel, kuid vajalik on kvaliteetsem puit. Laastude paksus on 4-5 mm, laius 7-12 cm ja pikkus kuni 75 cm. Laastukatus tehakse 2-4 kihiline , vastavalt sellele valitakse ka roovi samm. Kige vastupidavam puuliik on kuusk, kuid see on ka kige okslikum, tehes laastulikamise keerukaks. Pilpaid - katuselaastu eelkäijaid - kisti vanasti käsitsi toore puupaku küljest spetsiaalsel tööpingil liimeistri abil. Seisnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
