Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine (0)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnakaitse

1 Hindamata

Ökoloogia ja keskkonnakaitse : KSH ja KMH (konspekt)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (Riigi Teataja) - https://www.riigiteataja.ee/akt/12808274
Keskkonnamõju hindamisest Keskkonnaministeeriumi lehel - http://www.envir.ee/91537

Keskkonnaseisundi hinnang
Mõiste Keskkonnaseisundi hinnang (edaspidi KSH) ei ole defineeritud üheski seadusandlikus aktis, ega juhendis, samuti nagu ei ole kirjeldatud ka nõudeid ei selle koostajale ega koosseisule. Seega juriidilisest aspektist selline mõiste puudub ning KSH-d ei ole ka kellelgi juriidiliselt õigus nõuda.
Keskkonnaseisundi hinnang võib kuuluda ühe osana detailplaneeringu koosseisu. Tallinnas on KSH koostamise nõue detailplaneeringu koosseisus muutunud reegliks, teistes omavalitsustes lepitakse tihtipeale ka ainult sellele teemale peatüki pühendamisega detailplaneeringu seletuskirjas. Seadusandlikult ei ole KSH olemust, vajadust ega kohustuslikkust formuleeritud ja tänasel päeval on KSH nõudmine sõltunud kohaliku omavalituse suvast. Samuti ei ole kirjeldatud nõudeid KSH koostaja pädevusele.
Seega ongi vastavat uuringut tänaseni tehtud koostaja parema äranägemise järgi. Hinnangu mõttekuse huvides oleks loogiline kui KSH koostaks keskkonnakaitsealase kõrgema haridusega pädev spetsialist või keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) litsentsi omav isik. Kuna kuskil ei ole kirjeldatud KMH sisu ja mahtu, siis praktikas on KSH sisaldanud olemasoleva olukorra kirjeldust koos viidetega võimalike uuringute täiendavate vajadusele. Reeglina kirjeldatakse tegevusi, mis varem on kirjeldataval asukohal toimunud ja püütaks analüütiliselt jõuda järelduseni, et kas ja mis uuringuid on tarvis teha. (NT: ehitusgeoloogiliste uuringute koosseisus viia läbi ka pinnase saastatuse uuring naftaproduktide suhtes). Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine. Samuti võib KMH koostaja põhjendatud juhul soovitada keskkonnamõjude hindamise algatamist. Samas lasevad omavalitused tihti KSH- gusse sisse kirjutada lause, mis ütleb, et KMH protsessi läbiviimist ei peeta vajalikuks. Viimati kirjeldatud nõuet võib pidada ka mõnes suhtes KOV ametnike vastutuse eneselt projekteerijale veeretamise katseks.

Keskkonnamõjude hindamine, selle olemus ja vajadus
KMH vajaduse juhud on kirjeldatud ja KMH toimub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel (22.01.2005 RTI, 24.03.2005, 15, 87)
Viidatud seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. / refereering 3:§1/
Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks , nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV keskkonnateenistus , maakondlik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või muu selleks määratud institutsioon .
Keskkonnamõju hindamine, on arendustegevust suunavate demokraatlike otsustusprotsesside üks element. /1/ KMH kaugemaks eesmärgiks on tulevikus minimiseerida mõjusid keskkonnale andes võimaluse otsustamisprotsessis kaasarääkida kõigil huvitatud osapooltel .
Keskkonnamõju hindamine on oma olemuselt avalik tegevus (nagu planeerimistegevuski) ning üldsuse kaasamine selle lahutamatu osa. Üldsusel peab olema võimalik jälgida ja mõjutada elukvaliteeti mõjutavate oluliste otsuste tegemist- see on demokraatliku ühiskonnakorralduse põhitunnus. /3:27/
2.1. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse järgi on keskkonnamõju hindamise eesmärk:

teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek selle tegevuse elluviimiseks sobivaima lahendusvariandi valimiseks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist ning edendada säästvat arengut;
anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnamõju ning negatiivse keskkonnamõju vältimis - või minimeerimisvõimaluste kohta;
tegevusloa andmisel arvestada keskkonnamõju hindamise tulemusi. /1:§2(1)/

Vastavalt kehtivale seadusele tuleb hinnata riikliku, maakondliku kui kohaliku tasandi planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Taoliste dokumentide hulka loetakse näiteks transpordi, energeetika, tööstuse, põllumajanduse, jäätmekäitluse ja metsanduse valdkonnas koostatavad planeerimisdokumendid, juhul kui nende alusel kavandatakse olulise mõjuga tegevust.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine tähendab valitsusasutuste ja nende haldusala asutuste koostatavate dokumentide elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamist./2/
KMH on defineeritud kui kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine. KMH ülesandeks on leida võimalused kavandatava tegevusega taotletud eesmärkide saavutamiseks, integreerides ekspertide ja avalikkuse hinnangud selle tegevuse ning tema reaalsete alternatiivide keskkonnamõju kohta, ning edastada saadud tulemused otsustajatele ja avalikkusele. KMH annab ettevõtjale ning avalikkusele võimaluse teada saada, milliseid keskkonnakaitselisi kaalutlusi on otsustaja otsuse langetamisel arvesse võtnud KMH annab üldsusele võimaluse protsessis osaleda ning tehtavaid otsuseid mõjutada. Sellega loob KMH arendajale ja otsustajale eeldused olla teadlik oma otsusega kaasnevatest mõjudest keskkonnale ning muudab need mõjud üldsuse jaoks aktsepteeritavateks.
KMH taotleb pakutud tegevusega kaasnevate hüvede ja negatiivsete keskkonnamõjude sellist kompromissi , mis hoiaks negatiivsed keskkonnamõjud võimalikult madalad. /3/
2.2. Juhtumid , millal tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine
Reeglina hinnatakse keskkonnamõju juhul, kui see võib põhjustada olulist mõju keskkonnale. Tegevused, mille puhul on KMH kohustuslik on loetletud KMH seaduses /1:§3; §6, tegevused mille puhul on vajalik kaaluda KMH algatamist ning läbiviimist on toodud Vabariigi Valitsuse 29.augusti 2005.a määruses nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust , täpsustatud loetelu /2/. Viidatud määrus käsitleb eelkõige erineva tootmistegevusega seonduvaid tegevusi nagu energeetika, mäendus ja geoloogia, metallide tootmine ja töötlemine, maavaradest toodete valmistamine, keemiatööstus, toiduainetetööstus, tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus, põllu-, metsamajandus ja kalandus, jäätmekäitlus, kütuse ja keemia ladustamine , infrastruktuuri ehitamine ning turismi, puhke ja virgestusalade rajamine.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §5 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi looduskeskkonnas, seada ohtu kultuuripärandi, inimese tervise, heaolu või vara. /3:15/
Ametlikud nimekirjad ei saa hõlmata kõiki juhtumeid, mille puhul oleks keskkonnamõju vaja hinnata. Seetõttu ei saa sellest, et mingi tegevus nimekirjades puudub, järeldada olulise keskkonnamõju puudumist ning keskkonnamõju hindamise mittevajalikkust. Sellistel juhtumitel tuleb otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse kohta nn eelhindamise alusel (vt ka Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõiget 2). Eelhindamine peab andma vastuse küsimusele, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline negatiivne mõju ning kui tõenäoline on selle mõju ilmnemine. Eelhindamist võib lugeda keskkonnariski esmaseks hindamiseks. Sageli ei saa välistada võimalust, et kavandatav tegevus põhjustab tõsist kaudset negatiivset mõju. Kui aga sellise mõju ilmnemise tõenäosus on kaduvväike, tuleb risk hinnata väikeseks ning keskkonnamõju hindamist mittevajalikuks. /3:33/
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §3 sätestab keskkonnamõju hindamise kohustuslikkuse: seda peab tegema, kui taotletakse tegevusluba või olemasoleva loa muutmist ning kui loa taotlemist või selle muutmist eeldav kavandatav tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju.
Eraldi käsitletakse olukorda, kui kavandatav tegevus mõjutab oluliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala– siis tuleb eeldada olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §6 lõige 1 loetleb tegevused, millega eeldatavasti alati kaasneb oluline keskkonnamõju. Seaduse §6 lõikes 1 loetletud tegevuste korral ei ole vaja keskkonnamõju hindamise vajalikkust põhjendada. Seaduse §6 lõikes 2 on loetelu tegevusvaldkondadest, mille puhul otsustaja peab keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel kindlaks tegema, kas nendega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Loetelu lõpeb punktiga 22 “muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju”. Ilmselt peab otsustaja iga loetelus puuduva tegevuse puhul kaaluma , kas sellega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Sama paragrahvi lõige 3 täpsustab kriteeriume, mille alusel mõju olulisuse üle otsustatakse.
Arvestada tuleb keskkonnamõju ulatust, tõenäosust, kestust, sagedust, pööratavust ning toimet, lähtudes:

tegevuskoha ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ;
tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning muudest tegevustest lähipiirkonnas;
tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastamine, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus , kiirgus ja lõhn (hais);
tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest. /3§6(3)/

Otsustaja (kavandatud tegevuseks tegevusloa andja /4:12/) ülesanne on otsustada keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse üle, informeerida keskkonnamõju hindamise algatamisest ning korraldada selle programmi ja aruande avalikustamist.
2.3. KMH läbiviijale (eksperdile) esitavad nõuded
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestab, et keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik (ekspert), kellel on selleks litsents , või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu.
Keskkonnaminister annab keskkonnamõju hindamise litsentsi füüsilisele isikule:

kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon keskkonnakaitses, bioteadustes, füüsikalistes loodusteadustes, tehnikaaladel, tootmises või töötlemises;
kellel on vähemalt kaheaastane töökogemus loodusteaduste või keskkonnakaitsega seotud tegevusalal;
kes on saanud vähemalt 40-tunnise koolituse keskkonnamõju hindamise alal (vastab riiklikes õppekavades 1 ainepunktile) ning sooritanud vastava eksami;
kes on vähemalt neljal korral osalenud eksperdirühma töös. /1:§15(1)/

Litsentsi taotleja peab näitama tegevus- ja mõjuvaldkonnad, mille keskkonnamõju ta soovib hinnata. Seega eeldatakse, et mõju hindamise pädevus on piiratud teatavate valdkondadega. Seadus ei täpsusta, mida tuleb mõista “ tegevusvaldkonna ” ning “ mõjuvaldkonna ” all. Tegevusvaldkond viitab kavandatavale tegevusele ehk mõjuallikale (põhjusele), mõjuvaldkond aga mõjutatavale objektile , milles mõju avaldub (tagajärjele). Seega peaks ekspert olema ühtaegu asjatundja nii mõju tekitaja kui mõjutatava objekti alal. /2:18 lähtuvalt 1§15(3)/
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on eksperdil õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Rühm tuleb koostada nii, et iga keskkonnamõju hindaks selleks teadmisi ja oskusi omav spetsialist. Kui eksperdi enda kvalifikatsioonist ei piisa, peab ta hoolitsema selle eest, et hindamisse kaasataks erialaspetsialiste. /2:19/
Seadus lubab eksperdirühma koostada nii, et ainult ühel rühma liikmel (rühma koostanud eksperdil) on litsents.
2.4. KMH etapid
KMH on pikk ja töömahukas protsess, mida tuleb hoolikalt kavandada, et saada adekvaatseid tulemusi, mis aitavad otsustajal teha põhjendatud otsus– kas soovitada lubada või keelata antud arendustegevust. /1/
Keskkonnamõju hindamine algab pärast seda, kui otsustaja on langetanud sellekohase otsuse. Tinglikult võib hindamise jagada kaheks rööpselt kulgevaks tegevuseks:

keskkonnamõju hindamise sisuline protseduur on loogiline valikuprotseduur, mille kaudu jõutakse keskkonnamõju hindamise sisulise tulemuseni, s.o kavandatud tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide tekitatava keskkonnamõju põhjal tehtud paremusjärjestuseni;
keskkonnamõju hindamise formaalne protseduur ehk viis, kuidas sisulist protseduuri ellu viiakse. Formaalne protseduur võib põhineda õigusaktidel või heal taval. Kui formaalne protseduur sisulist adekvaatselt ei kajasta (nt õigusaktide puudulikkuse tõttu), võib see keskkonnamõju sisulist hindamist häirida. /2:24/

2.4.1. KMH algatamine
Arendaja esitab maakondlikule keskkonnateenistusele keskkonnamemorandumi (otsing riigiteatajast: KKM määrus nr 8 aastast 2001). KMH protsess algatatakse, kui otsustaja on langetanud memorandumi põhjal asjakohase otsuse.
2.4.2. KMH eesmärgi määratlemine
Kui otsustaja on langetanud otsuse KMH algatamiseks, siis täpsustatakse kavandatava tegevuse eesmärk. Kui eesmärk ei ole selgelt ja ühemõtteliselt määratletud, pole ka võimalik adekvaatselt käsitleda selle saavutamise teid. Kahtlemata on eesmärgi sõnastamisel otsustav sõna arendajal.
2.4.3. Alternatiivide esitamine
Kui kavandatava tegevuse eesmärk on selge, saab määratleda selle saavutamise võimalikud viisid ehk alternatiivlahendused . Nende sõnastamisel peab jälgima, et ükski põhimõtteliselt võimalik lahendus ei jääks märkamata. Alternatiivide erinevused võivad seisneda asukohas , suuruses, tehnoloogias jms.
2.4.4. Huvigruppide määratlemine
Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid mõjutavad nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid. Nende reaktsioon võibki olla üheks keskkonnamõju väljenduseks. Huvid võivad tuleneda väärtushinnangutest, elukutsest või ka materiaalsetest teguritest, (nt elukeskkonna halvenemine müra tagajärjel, maakasutuse piirangud jne). Huvigrupid , eriti kavandatava tegevuse mõjudega erialaselt seotud isikud (sh teadusasutused), on ka oluliseks infoallikaks ning võivad anda tähtsa panuse nii keskkonnamõju hindamise valdkonna kui tegevusalternatiivide määratlemisse.
2.4.5. KMH käsitletava valdkonna piiritlemine
Määratletakse keskkonnamõju hindamisel käsitletavad teemad. Lähtuma peab kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevate esmaste mõjude identifitseerimisest. Tegevuse esmased mõjud on tegevuse otsesed tagajärjed, mis tavaliselt ilmnevad tegevusega samaaegselt ja samas kohas. Esmaste mõjude hulka kuuluvad maakasutusviisi muutmine, pinnaveevõrgu, -režiimi ja keemiliste omaduste muutmine, põhjaveetaseme ja keemiliste omaduste muutmine, atmosfääriõhus saasteainete kontsentratsiooni suurenemine, müra, maastikupildi muutmine jne.
2.4.6. Interdistsiplinaarne ekspertgrupp
KMH valdkonna määratlemisega kaasneb ka KMH-s osalevate ekspertide valik. Iga ekspert tegeleb oma valdkonnaga, nende tegevust koordineeritakse viisil, mis võimaldab erinevates keskkonnakomponentides toimuvad protsessid ja muutused seostada mõjuahelateks ja võrkudeks nii, et kirjeldatud on mõjude levik esmastest mõjudest kuni lõppsihtmärkideni. Mõju iseloomust sõltuvalt võib ekspertgrupi koosseisu ja suurust varieerida. Ekspertgrupi moodustamisele järgneb ajakava ja eelarve kindlaksmääramine.
2.5. Fooni kirjeldus
Fooni (taust/tagapõhi) kirjeldus teenib mitut eesmärki:

annab ülevaate kavandatava tegevuse poolt mõjutatava ala seisundist enne tegevuse algust ning aluse kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega kaasnevate mõjude identifitseerimiseks;
aitab piiritleda eriti tähtsad või tundlikud alad ja objektid, mis alternatiivide käsitlemisel võivad osutuda otsustavateks (nt kaitsealuste taimeliikide kasvukohad, haruldaste linnuliikide pesitsuspaigad, kalade kudemisalad ja rändeteed jne);
annab otsustajale, kes ei tarvitse olla tuttav kavandatud tegevuse toimumispiirkonnaga, sellest piisava ülevaate.

2.6. Mõju prognoos ja hindamine ning soovimatute mõjude leevendusvõimaluste analüüs. Alternatiivide võrdlus
Vaadeldakse kõikide alternatiivide mõjusid eraldi. Arvestama peab ehitusaegseid, normaalse toimimisega kaasnevaid ja hädaolukordadega seotud mõjusid. Mõju tüüp, mõjutatavad keskkonnaelemendid ja ka mõju iseloom on alternatiividel tihti erinevad.
Alternatiivide objektiivseks võrdlemiseks ning paremusjärjestusse seadmiseks võrreldakse neid ühesuguste kriteeriumide põhjal, mis peegeldavad kõikide alternatiivide kõiki (sealhulgas positiivseid) mõjusid. Selleks määratletakse kõigepealt kriteeriumid, mille alusel antakse hinnang kõigi alternatiivide keskkonnamõjudele.
2.7. KMH aruanne ja väljundid
Hindamisprotsessi tulemusena koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne, mille sisu määrab Keskkonnamõju hindamise ja auditeerimise seadus. Aruandes näitab KMH läbi viinud ekspert optimaalse alternatiivi ja tee kuidas sellele tulemusele jõuti (võrdlustabelid, seletused, jne). KMH aruande põhjal võtab otsustaja vastu otsuse tegevuse lubamise/mittelubamise kohta. Vajadusel võib küsida täiendavat informatsiooni eksperdilt. /1/
Sageli arvatakse, et KMH on nö eksperthinnang . Eksperthinnang on eksperdi või ekspertide grupi arvamus kavandatava tegevuse keskkonnamõjust, KMH puhul aga võrreldakse arendaja poolt pakutud tegevuste keskkonnamõju reaalsete tegevusalternatiivide keskkonna mõjuga ning antakse soovitus parima alternatiivi kasuks.
KMH läbi viiv ekspertgrupp ei otsusta, kuhu ja kas tohib midagi teha, vaid annab põhjalikult läbikaalutud soovituse parima alternatiivi valikuks . /1/
Seega on võimalik lähtudes KMH soovitustest kirjutada sisse planeeringutesse või seada tegevuslubade andmise eeltingimuseks mingi keskkonnamõju vähendava tegevuse läbiviimine või toiming. Näiteks kaevandamisega seotud tegevuste puhul on iseloomulik, et karjäärist või kaevanduskäikudest vee väljapumpamise tulemuseks on piirkonna põhjavee taseme oluline langemine . Seega kohustatakse kaevandajat reeglina rajama ümbruskaudsetele elanikele uued sügavad puuraevud või ehitama välja tsentraalse veevarustuse.
Seega, juhul kui keskkonnamõju on mõõdukas, tegevus toimub üldsuse huvides lubab otsustaja reeglina hinnatud tegevust tingimusel, et võetakse kasutusele keskkonnamõjusid vähendavad meetmed. Kui aga keskkonnariskid hinnatakse väga tõsisteks ning olulisi pehmendavaid meetmeid ei ole võimalik kasutusele võtta, võib otsustaja tegevuse ka keelata.
Siinkohal tuleks ära märkida ka asjaolu, et KMH koostamise tellib ja seda finantseerib arendaja (isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia), sellel üle teostab järelevalvet (Keskkonnaministeerium või Keskkonnaministeeriumile alluv maakonna keskkonnateenistus) ning otsustab otsustaja (kavandatud tegevuseks tegevusloa andja). Seega tellijana ja finantseerijana on arendaja ekspertgrupiga üks meeskond, mis loob vähemalt teoreetiliselt mõningad võimalused mõjutada ekspertgrupi erapooletust. Kirjeldatud olukorra vältimisel on oluline osa nii järelevalve teostajal kui ka erinevatel huvigrippidel (üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu sihipärast huvi).

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 29 allalaadimist

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine #1

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine #2

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine #3

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annix88 Õppematerjali autor

Keskkonnaseisundi ja -mõjude hinnangu konspekt

KSH KMH keskkonnaseisundi hinnang keskkonnamõjude hinnang ökoloogia keskkonnakaitse

Kasutatud allikad

https://www.riigiteataja.ee/akt/12808274

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkonnamõjude hindamine - spikker

Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud. Eestis reguleerib halduskorralduse keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; karjatamine. rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks seadus 14. Mõju hindamine Natura 2000 objektidele: vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike 8) hindab loodusvara kasutamise otstarbekust ning eelhinnang ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete Eelhinnang: kas vaadeldav tegevus võib teoreetiliselt

Keskkonnamõjude hindamine

doc

Küsimused-vastused eksamiks

mitmekesisust säilitades ning majanduse arenguvajadust arvestades. Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal, majandus ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. 2. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon, ajalugu KMH definitsioon: kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivlahenduste poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ning interdistsiplinaarne hindamine. KMH Ajalugu.Rahvusliku keskkonnapoliitika seadus (National Environmental Policy Act), millega määrati, et suurte projektide eelnev KMH ja selle avalikustamine on kohustuslik. Euroopa Liidus tehti KMH kohustuslikuks 1988.a

Keskkonnamõjude hindamine

pdf

Keskkonnamõju hindamise materjal

KESKKONNAMÕJU HINNANG (KMH), (Environmental Impact Assessment): 1. on süsteemse analüüsi ja plaanitava tegevuse keskkonna mõjude hinnangu protsess, selle analüüsi tulemusi kasutatakse planeerimisel ja tegevuse/projekti elluviimisel/rakendamisel. Üldine eesmärk hoida ära, vältida, viia miinimumini oluline keskkonnamõju 2. on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine. Eesmärk on selgitada, hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse eeldatavat mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks 3. peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: *Faunale, floorale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule *Elanikkonna tervisele ja heaolule

Keskkonnamõjude hindamine

docx

Ökoloogia konspekt

1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda

Keskkonnakaitse ja säästev areng

pdf

Keskkonnamõju hindamise protsessi sammud

KMH on küllaldane, täpne ja erapooletu Ülevaate protsessi eesmärk on hinnata, kas KMH aruande info on piisav otsustusprotsessiks Võtmeülesanded on : - Hinnata KMH aruande kvaliteeti - Arvestada avalikkuse kommentaare - hinnata, kas infot on piisavalt - Hinnata kasutatud terminite õigsust ja täpsust KMH OTSUSTAMINE: 1. Kinnitamata – taotluse muudatus – taotluse taas-esitamine 2. heaks kiit – seire – audit ja hindamine Otsustus: Poliitiline valik erinevate alternatiivide vahel; Kaaludes kulusid ja tulusid, plusse ja miinuseid; läbirääkimised ; Alternatiivide sõelumine; Tasakaalustades majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid; Otsustajad Peavad Aru Saama: KMH eesmärkidest ja kontseptsioonist; KMH seadusandlusest, protseduurist ja juhistest; KMH praktika tõhususest; KMH informatsiooni limiteeritusest ; Kuidas KMH protsess ja praktika toimub rahvusvaheliselt ; Üldsuse kaasamise

Keskkonnamõjude hindamine ja audit

docx

Keskkonnakorraldus vastatud

1 Sissejuhatus Keskkond - Kogum eluta ja elusa looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi ( ka organismi, sh.inimest). Loodus Loodus on ressurss; loodusvarad on piiratud. Loodus ei tooda jäätmeid, tootmisega kaasnevad jäätmed. Keskkonnamõju mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnareostumine - Inimtegevusest põhjustatud keskkonnaseisundi halvenemine Keskkonnahäiring - arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm, müra; lindude, närilistevõi putukate kogunemine; jäätmete tuulega laialikandumine

Keskkonnakorraldus

112

pdf

Keskkonnamõju: Strateegiline hindamine

Assessment(EIA) (EIA) Projects Strategic StrategicEnvironmental EnvironmentalAssessment Assessment(SEA) (SEA) Policies, plans and programmes Mis on KSH? • Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine (KSH) on otsustust toetav protsess, mida võib ja saab rakendada paindlikult otsustuse tsüklis, täpsustades ja ühtlustades erinevaid mõisteid ja arusaamu otsustusprotsessis. Selline lähenemisviis on kooskõlas KMH põhimõtetega KSH põhimõte Kõrgelt struktureeritud täiustatud protsess Põhjalikult reguleeritud Jätkusuutliku tegevuskava otsustus

Keskkonnamõjude hindamine ja audit

odt

Keskkonnajuhtimissüsteemi d

Keskkonnakaitse üldkursus Keskkonnajuhtimissüsteemid. Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaaudit. Keskkonnarisk. Keskkonnajuhtimine Aitab organisatsioonidel käsitleda keskkonnaprobleeme süsteemselt ja integreerida keskkonnahoiu tegevuse loomuliku osana äristrateegiasse, teeb pidevalt tööd Kktingimuste parandamiseks. Näeb ette keskkonnateadlikku tootmist või teenindamist vastavalt ettevõtte tegevusalale. Samal ajal ei esitata mingeid nõudmisi ettevõtte keskkonnasäästmise tasemele, kuid ettevõte peab järgima kehtivaid õigusakte.

Keskkonnakaitse

Rohkem sarnaseid