jne Intervallskaala (vahemikskaala) – kõik vahemikus on ühepikkused ning nullpunkti asukoht on kokkuleppeline. N: Celsiuse temperatuuriskaala; vanusevahemikud 15-19 / 20-24/ 25-29 Suhteskaala – nullpunktil on sisuline tähendus. N: pikkusmõõt, massimõõt 1.2 Mida võimaldab mingi skaala (asenda konkreetne skaala) Nominaalskaala =/≠ Ordinaalskaala =/≠ ; Intervallskaala =/≠ ; ; +/− Suhteskaala =/≠ ; ; +/− ; ×/÷ 2 Ühe tunnuse analüüs 2.1 Kvantiilid - kirjuta välja kvartiilide 1,2 ja 3 väärtused Kvantiilid on korrastatud statistilise rea liikmed, mis jagavad rea n-ks võrdse liikmete arvuga osaks. Nt kvartiilid on 25%, 50% ja 75%. 2.2 Millised on keskmised Mahukeskmised: Aritmeetiline kekmine Harmooniline keskmine Astmekeskmine
Enesekontrolli test 1 1.Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast kõige vähem informatiivsem nimiskaala suurema informatiivsusega järjestusskaala kõige informatiivsem intervallskaala Esita 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõuuuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. inimese vanus tunnus Eesti elanikkond üldkogum need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum need isikud, keda küsitletakse valim
kasutamise korral ja väärtuste vahel, kui oleks uuritud kogu üldkogumit. Süstemaatiline viga- viga, mis võib tekkida nii kõikse kui valimvaatluse korral ning selle põhjuseks on halb või puudulik andmete kogumise tehnika. Mahukeskmiste väärtus sõltub kõikide rea liikmete väärtusest ning nende väärtus reageerib igale muutusele rea mistahes liikme väärtuses. (aritmeetiline keskmine- saab kasutada vaid intervallskaala korral, võimaldab võrrelda üksikväärtuste suurusi aritmeetilise keskmisega, võimaldab arvutada teisi statistilisi nähtusi, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine, kronoloogiline keskmine). Asendi ehk struktuurikeskmised reageerivad ainult niisugustele muutustele rea üksikliikmete väärtuses, millega kaasneb olulisi nihkeid ka rea struktuuris. (mood, mediaan, kvartiilid). Mediaan- jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente
Näiteks 50 cm on 10 korda pikem 5 cm-st. Ei saa väita aga, et hinde "4" saanud õpilane on oma teadmistelt täpselt kaks korda tugevam hinde "2" saanust. Järjestuskaalas mõõdetud suurustega võib teha tehteid, mis ei muuda tunnuse väärtuste järjekorda. Näiteks numbriliste väärtuste asendamine tähestiku järjekorras tähtedega, logaritmimine, ruutu tõstmine.Ei tohi liita ja lahutada, leida aritmeetilist keskmist vms. 3. Intervallskaala (scale). Skaalajaotuse intervallid on täpselt ühepikkused. Näiteks inimese vanus, testimisel saadud õigete vastuste arv, ülesande lahendamiseks kulunud aeg, pulsi sagedus, töötajate arv. Intervallskaalad jagunevad veel kaheks: 5 · vahemikskaala - nullpunkti asukoht on kokkuleppeline (Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks, aeg). Võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid.
Intervallskaalas mõõdetud tunnused – kvantitatiivsed tunnused Süstemaatiline viga – ebatäpne mõõtmisvahend (kell, kaal) või halvasti sõnastatud küsimus ankeedis Juhuslik viga – mõjutab mõõtmistulemust kord ühes, kord teises suunas Ekse – jäme viga, enamasti põhjustatud inimlikest eksimustest – näiteks jäeti sisestamata üks arvus esinev 0 (või on üks 0 ülearu) 2. KESKMISED Aritmeetiline keskmine – saab leida ainult intervallskaala korral. Aritmeetiline keskmine on tundlik ekstremaalsetele väärtustele. Valem: Kaalutud aritmeetiline keskmine – kasutame siis, kui on antud väärtuste xi esinemissagedused fi ehk kaalud. Valem: Mediaan - järjestatud variatsioonrea keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv väärtusi. Mediaani võib kasutada intervallskaala ja järjestusskaala korral Mediaan ei ole tundlik ekstremaalsetele väärtustele Mediaan on asendikeskmine. Valem:
Psühhomeetria alused Psühholoogiline test – süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil. (cronbach). Teste on võimalik interpreteerida psühhomeetriliselt või impressinistlikult. Peamised omadused: - Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse? Erinevaid psühholoogilisi omadusi: kognitiivsed võimed, huvid/hoiakud/värtused, isiksus, psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine ...
Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess järjestusskaala, mood, kvartiilhaare, standardhälbe valem, standardhälve tsebõsovi võrratus, variatsioonikoefit...
Personaliuuringudeesmärk:otsuste tegemisex täiendava info kogumine,selle analüüs/ tõlgendamine Uuringule esitatavad nõudedusaldusväärne(objektiivsus,süsteemsus, selgus,kriitilisus) Teaduslik artikkel?Pealkiri,Autor,Kokkuvõteülevaade,Sissejuhatus, Teoreetiline ülevaade,Meetod,Tulemuste esitus ja analüüs,Arutlus,Kasut kirjandus Uuringu eetilise teotamise reeglid?Anonüümsus,Konfidentsiaalsus,Infomeeritus ja nõusolek, Vabatahtlikkus Kliendi õigused/kohustused uuringu tellimisel?Õigused:oodata uuringule objektiivseid/täpseid andmeid,nõuda uuringute eetilise teostamise põhimõtete järgmist,õigus kontrollida tehtud töö kvaliteeti Kohustused:avatus/koostöövalmidus suhetes uuringu teostajaga,mitte korraldada pseudo- e pilootuuringuid Kvantitatiivse/kvalitatiivse uuringu erinevus?Kvantitatiivuuringkvantitatiivseid andmeid kogutaxe (statistiliselt) suurelt valimilt ja nende analüüsimisel kasut sageli statistilisi meetodeid.Tulemus sõltub valim...
Punkthinnangud Matemaatilise statistika ülesanne Matemaatiline statistika on teadus, mis käsitleb katse- või vaatlusandmete kogumise, klassifitseerimise ja oluliste karakteristikute hindamise meetodeid. Matemaatiline statistika ülesanded: 1. Juhusliku suuruse X mõõtmise käigus on saadud sõltumatud tulemused x1, x2, ... , xn. Nende tulemuste põhjal tuleb hinnata selle juhusliku suuruse jaotusfunktsiooni F(x). 2. Jaotuse parameetrite hindamine: Valimi põhjal tuleb otsustada, millised on üldkogumi jaotust iseloomustava jaotusfunktsiooni parameetrid. Näiteks normaaljaotuse korral tuleb hinnata keskväärtust ja standardhälvet (dispersiooni). 3. Statistiliste hüpoteeside kontrollimine Tunnused Katsel jälgitakse tavaliselt juhuslikke suurusi , mis väljendavad uuritava nähtuse omadusi ning avalduvad reeglina mõõtmis- või vaatlustulemustena. Neid omadusi nimetatakse tunnusteks. Katsel registreer...
Mõeldud iseseisvaks tööks koos vastava juhendmaterjaliga. Kirjandus 1. Roomets, S. Arvjoonised. Tln, TPÜ Kirjastus, 1999. 2. Aarma, A. Mis on arvjoonis ja millist valida?// "Arvutimaailm" nr. 10, 1996 lk. 37-39. 3. Mereste, U., Saarepera, M. Arvjoonised. Tln, Valgus, Tln.1981. 4. Microsoft Excel. Tln, Külim, 1998. Leht Seletus Diagramm Diagrammi komponendid Intervall Nominaal- ja intervallskaala võrdlus Jaotised Skaalajaotiste muutmine erinevuste väljatoomiseks Logaritmskaala Logaritmskaala kasutamine 2 skaalat Erinevate mõõtühikutega suurused ühel diagrammil Aktsia Aktsia tehingute maht, maksimaalne, minimaalne ja sulgemishind Legend Legendi vajalikkus Liitdiagramm Liht-ja liitdiagramm Lint Lintdiagramm, rahvastikupüramiid Sektor Sektordiagrammi kasutamine struktuuridiagrammina
Sissejuhatus - Test 1 1. Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast a. kõige vähem informatiivsem nimiskaala b. suurema informatiivsusega järjestusskaala c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g
tugevam on korrelatsioon. Korrelatsioon puudub punktid on kõik laiali, seost pole joont ei moodustu. Negatiivne korrelatsioon joon on langev vasakult paremale. Positiivne tõusev vasakult paremale. Lineaarse korrelatsiooni tugevust näitab Pearsoni korralatsioonikordaja (r). Pearson tõestab ka põhjusliku seose esitatud andmete vahel, sest korrelatsioon võib olla, aga samas ei pruugi kahe näitaja vahel olla põhjuslikku seost. Vajalik intervallskaala. Erind näiteks üks punkt on teistest eraldi, see võib tugevalt vähendada või suurendada korrelatsiooni. Seetõttu vajalik vaadata ka hajuvusdiagrammi. Erindit tuleb analüüsida vajadusel välja jätta. Lineaarse korrelatsioonikordaja puuduste tõttu kasutatakse ka teisi seosekordajaid Spearmanni, Kendalli. Siis kui arvad, et nähtuste vahel peaks tulema tugev seos, aga r tuleb väga väike siiski
peaksid olema tulemused ülekantavad Mitte esitada massiküsitluses küsimusi, mis sobivad ekspertidele Mõelda enne küsitlema asumist veelkord läbi, mida kavatsetakse tulemustega peale hakata, millised on peamised eesmärgid Teha enne suuremat andmekogumist läbi sondeeriv uuring ja prooviküsitlus SKAALATÜÜBID · Nominaalskaala: abielus, lahutatud, lesk, vallaline · Järjestusskaala: suurepärane, väga hea, hea jne · Intervallskaala: 15-19 a., 20-24 a., 25-29 a. jne Hinnanguskaala (huvitab) väga, üldiselt (huvitab), üldiselt ei (huvita), üldse ei (huvita) Võimalik tähistus: ++ + - -- Kuhu panna null? Mis sõnadega seda tähistada? Sagedusskaala sageli, mõnikord, väga harva, üldse mitte KÜSITLETAVATE VALIK Valimi suuruse tegurid: · Uuringu nõudlikkus, lubatud viga - tavaliselt 5 %
Keeleuurimise meetodid, sügis 2014 Eksamiks kordamine 1. Mõista teema, uurimisküsimuse ja hüpoteesi olemust ja nende iseärasusi keeleteaduses. Osata leida neid teiste uurimustest ja sõnastada ise. Miks on küsimus uurimustööks oluline? Küsimusest oleneb, milliseid andmeid on vaja, mis meetodeid ja andmeanalüüsi kasutada. Konkreetselt sõnastatud küsimused tagavad uurimuse parema kvaliteedi. Mis vahe on küsimusel, teemal ja hüpoteesil? Hüpotees on oletuslik põhjendus mingi nähtuse olemuse ja toimumise seletamiseks. Sõnastatud väitena, mida tuleks uurida ja kinnitada või ümber lükata. Küsimus on laiem ja uurivam kui hüpotees. Küsimus peaks olema sõnastatud nii, et sellele saaks vastata ainult lähemalt uurides. Teema on laiem valdkond, mida uuritakse. Kuidas/kust leida küsimus (3 võimalust)? Kirjandusest – küsimuse võib leida lugedes või oma teemaga seonduvatest raamatutest arvustust kirjutades Eelnevalt olemas...
(M=2,41;SD=1,12). Seda lugesin esimesest tabelist välja. See on see, mis ma valimist teada sain. Teiseks ma mõtlen ,et kas seda erinevust saab üldistada? Meid huvitab, kas see kehtiks laiemalt. Selleks, et teha testi, pean ma valima testi. Mõistlik on t-test, sest mul on kaks gruppi või kaks tunnust. Hetkel on kaks tunnust ja lisaks on mõlemad tunnused mõõdetud intervallskaalaga. Järgmiseks eelduste kontroll – kaks tunnust ja intervallskaala? Järgmine samm hüpoteesid. See on kõikide testide puhul sama kus H0, kus üldkogumi keskmised tulevad võrdsed müüelu=müüilm, H1 ütleb, et need keskmised tulevad erinevad ja neid saab üldistada üldkogumile. Ehk müüelu ei võrdu müüilm. Valime alfa=0.05. Järmiseks test SPSSis ja siis otsuse tegemine. Selleks, et teha otsust vaatame Paired Samples Test tulemuste kasti, millega võrdub „Sig“? Kuna see on praegu
Seega on ta kõige võimsam mõõmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine. [IQ skaalal tähendaks see, et 130 punkti saanu oleks 2 korda targem kui 65 punkti saanu - tegelikult sellist järeldust ei tohi teha, kuna IQ skaala, nagu paljude psühhol. testide skaalad ei ole kindlasti kõrgem kui intervallskaala (sageli on nad järjestusskaalad).] Kirjeldavad statistikud, mida saab kasutada? Kommentaar: Loomulikult püütakse teha mõõmised nii kõrge skaalaga kui võimalik, kuid kahjuks saab enamik paljudest puhtpsühholoogilistest mõõtmistest toimuda siiski järjestus- ja intervallskaala tasemel. Seda on tarvis silmas pidada mõõtmistest järelduste tegemisel. Skaala tüüp määrab, milliseid otsustusi me võime mõõtmisest teha;
1. Millised on telefoniintervjuu eelised? + Odavam; kõrge vastuseprotsent; ajalisi piiranguid ei ole, säilivad vahetu intervjuu eelised; Võimalik kasutada arvuti tuge (- küsimuste tasakaalustatud järjekord); Saab erinevates piirkondades elavaid inimesi intervjueerida; vastajate hulk on suur; saab infot inimestelt, kellel pole aega kokku saada; allub supervisioonile. Isiklikud intervjuud: + võimalus korrigeerida vääriti mõistmist; võimalik kontrollida küsimuste järjekorda; võimalikud visuaalsed abivahendid; andmete kvaliteet. hind, intervjueerija mõjud; 2. Millised on telefoniintervjuu puudused? -kerge on toru ära visata; vastuseid on keeruline kirja panna intervjuu käigus; vastajad on ettevaatlikud; raske on suhelda inimesega telefoni teel võrreldes näost näkku; kõigil ei ole telefoni numbreid; ei teata tegelikult kellele helistatakse; intervjuu mõjud piirduvad esmase kontaktiga.( võimalikud vead va...
omadused kategooriatesse, mille antakse mingi nimi (või number, kuid sel juhul ei tähenda number midagi muud kui ainult numbri nimetust) (näited: mehed-naised sootunnusena; Tallinn- Pärnu-Tartu-Saaremaa ... elukohana) Järjestusskaala: mõõdab erinevust väljendatuna mingi suurusena. Mõõtmise alusel saame objekte juba järjestada (näiteks kõik meestuttavad meeldivuse järjekorras; kõik Eesti maakonnad elanike arvu järgi). Vahemikskaala ehk intervallskaala: arvestab mõõdetavate suuruste erinevust, järjestust ja võrdseid intervalle skaalapunktide vahel. Nullpunkt on kokkuleppeline (Celsius) Suhteskaala: omab kõiki 4 põhiomadust. Seega on ta kõige võimsam mõõtmisvahend. Suhteskaala lubab leida skaala üksikute väärtuste vahelisi suhteid (sellest ka nimetus). Näit. kui keegi täidab ülesande 2 minutiga, teine aga 4 minutiga, siis võime öelda, et esimene on 2 korda kiirem kui teine. 24
Seda protsessi korratakse seni, kuni saavutatakse üksmeel või jõutakse ületamatute erimeelsusteni. Kui nimekiri on valmis ja hinnatud, palutakse osalejaid uuesti ümber hinnata nende varasem tulevikustsenaariumite kohta käiv arvamus. Tulemuste põhjal koostatakse nimekiri, mis sisaldab võimalikke oletusi ning iga osalejat palutakse hääletada oletuste võimalikkuse üle nende paikapidavusest lähtudes. Et paikapidavuse hindamisega lõpule jõuda, võidakse grupile ette anda intervallskaala, millel on näiteks vastusevariandid alates variandist "täiesti tõsi" kuni variandini "täiesti vale", sisaldades ka vahevõimalust "võib olla". Tulenevalt sellest , kui tõenäoliseks hinnatakse oletust, korraldatakse ümber oletuste nimekiri. Need, mille paikapidavusega grupp nõustus täielikult või ei nõustunud üldse jäetakse kõrvale ning järgmise sammuna tegeldakse edasi eeldustega, mille paikapidavust hinnati keskmiselt ehk variandiga "võib olla".
erinevatesse klassidesse, puudub nullpunkt ja erinevuste mastaap (sugu). - Järjestusskaala – kasutatakse objektide järjestamiseks ühe või mitme tunnuse alusel, mõõteskaala arvulised väärtused määravad objektide järjestuse, aga ei edasta informatsiooni eelistuste kohta, puudub nullpunkt ja erinevuste mastaap (missivõistluste kolme parema järjestus). - Intervallskaala – kasutatakseobjektide omaduste erinevuste suuruse peegeldamiseks. Suvaline nullpunkt ja mastaap. - Suhteskaala – edastab objektide suhteid mingi omaduse alusel. On intervallskaala erijuhuks, mis saadakse skaala nullpunkti määratlemisel. - Vahede skaala – kasutatakse, kui on vaja selgitada välja, mitme ühiku võrra üks objekt ületab teist või mitme tunnuse alusel, intervallskaala erijuht, mastaabiühik määratletud (pikkus, kaal).
uurija käsutuses Mõõteskaalad: Kategoorilised muutujad o Binaarne skaala – kahene skaala (binaarkood: 0;1) o Nominaalne skaala – eristab andmeid, kuid ei anna suunda ega väärtust (nt sugu, kodulinn, rass jms) o Ordinaalne ehk järjestusskaala – eristab andmeid ja annab suuna, kuid mitte vahemike (nt haridustase või subjektiivne rahulolu) Pidevad muutujad o Intervallskaala – eristab andmeid, annab suuna ja vahe nende suuruste vahel, kuid puudub nullpunkt (nt temperatuur Celvini või Farenheiti skaalal (Kelvini skaalal on defineeritud absoluutne nullpunkt -273,15°C)) o Suhteskaala - eristab kõiki eelnevaid punkte, kuid lisaks eksisteerib ka nullpunkt (nt raha) o Lickerti skaalal tehtud mõõtmisi on lubatud käsitleda vajadusel pideva muutujana
Peeter on kaval, ettevaatlik, kahtlustav, tark ja rõõmsameelne. II. Ordinaalskaala (järjestusskaala). Klassifitseeritavad objektid on reastatud ühe tunnuse alusel alanevas või ülenevas järjestuses. Selle tunnuse alusel objektide järjestuse muutmine pole võimalik. Näited: Ilm võib olla (1) külm, (2) jahe, (3) soe ja (4) kuum. Jaan on kiire jooksja. Jüri on Jaanist kiirem. Mati on ka Jürist kiirem. Meie grupi kõige kiirem jooksja on Ants. III. Intervallskaala (ühikskaala). Klassifitseeritavad objektid on reastatud ühe tunnuse alusel alanevas või ülenevas järjestuses selle tunnuse arvu kaugusele üksteisest. Näited: A. Järjestan perekonnad laste arvu alusel: 0. Lastetud perekonnad. 1. Ühelapselised perekonnad. 2. Kahelapselised perekonnad. 3. Kolmelapselised perekonnad. 4. Neljalapselised perekonnad. jne B. Mõõtsin termomeetriga sulalume, jõevee, joogivee ja vannivee temperatuuri (Celsiuse skaalal)
Esimene kvartiil on sisuliselt võrdne mediaaniga rea esimesest poolest ning kolmas kvartiil on võrdne mediaaniga rea teisest poolest. =QUARTILE(piirkond;kvartiili number) Mood (Mo)on variatsioonreas kõige sagedamini esinev liige. =MODE(piirkond) Moodi saab kasutada nii nominaalskaala, järjestikskaala kui ka intervallskaala korral (seejuures üks väheseid meetode, mida saab kasutada nominaalskaala korral). Mõnedel andmekogumitel võib mood puududa (kõik variandid esinevad ühepalju kordi), mõnedel võib olla ka mitu moodi (reas on mitu ühesuguse sagedusega liiget). ÜLESANDED Ülesanne 10-1 Erinevatel inimestel kulus ühe ülesande täitmiseks erinev aeg. Ajad olid järgmised 45; 47; 52; 36; 48; 47; 50; 51. Leida keskmine aeg, mis kulub antud ülesande täitmiseks.
ja mis võimaldab kogutud hinnanguid statistiliselt võrrelda. Nominaalskaala on klassifitseeritud skaala, kus numbrid on vaid andmenimed (nt. 1=mees, 2=naine). Ordinaalne skaala kus numbrid esindavad mõõdetavate karakteristikute suhtelisi suurusi, nt esimene või teine tähtsuse järjekorras. Intervallskaalal on skaala võrdsed intervallid vastavad samaväärsetele muutustele mõõdetavas karakteristikus. Suhteskaala on intervallskaala alatüüp, mis mõõdab võrdsete intervallidega skaalal suhestatud väärtusi. Sõnastatud suhtevariantidega skaalasid võib kasutada nii sageduse hindamisel, mainekuvandi kui ka hoiakute mõõtmisel. Võrdleva skaala korral võrreldakse ühte objekti teisega ning saadakse suhteline eelistus. Paarisvõrdluse skaala puhul esitatakse vastajatele kaks alternatiivi, mille vahel palutakse neil skaalal määratleda kummale poole nende eelistus kaldub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
