KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvantitatiivsed uuringud -- kirjeldamisel ja analüüsil kasutatakse arve, iseloomustajaks on kogus 2. Kvalitatiivsed uuringud -- olemust kirjeldatakse mittemõõdetavate omaduste abil 3. Hüpotees - tõestamata väide, eeldatav vastus uurimisküsimusele 4. Uuringuid eristatakse: 1) teoreetilised uuringud; 2) praktilised uuringud 5. Uurimistööle kasva koostamine on oluline, sest selles näidatakse kavandatavate peatükkide pealkirjad ja esialgne järjestus. 6. Uurimistöö andmete analüüs - kogutud materjal tuleb läbi töötada, süstematiseerida ning seejärel analüüsida. 7. Uurimistöö läbiviimise etapid:
vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate kohaselt sõeluvad tööandjad tulevased töövõtjad välja, tuginedes mitmesugustele signaalidele, näiteks omandatud haridustasemele. Haridus ei ole siin otsene tõend suurema tootlikuse kohta, vaid pigem latentne, teatavate mittemõõdetavate omaduste näitaja. Sümboolne teooria – sümboolne teooria rõhutab hariduse kui sümboli tähtsust. Selle kohaselt ei tulene töökoha haridusnõue mitte objektiivsest vajalikkusest, vaid on legitiimne võimalus piirata ligipääsu osale kõrgematele ametikohtadele, mis kindlustavad ka suurema palga. Kredentialism – kredentialismis on olulisel kohal haridustaseme lõpetamist tõendav formaalne tunnistus või tõend. Neile, kellel puudub vajalik tunnistus, on juurdepääs osale
hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis väärtuslikumaks, kuna tööandja eesmärk on maksimeerida tootlikkust. Signaliseerimise ja sõelumise teooria – nende teooriate kohaselt sõeluvad tööandjad tulevased töövõtjad välja, tuginedes mitmesugustele signaalidele, näiteks omandatud haridustasemele. Haridus ei ole siin otsene tõend suurema tootlikuse kohta, vaid pigem latentne, teatavate mittemõõdetavate omaduste näitaja. 16 Sümboolne teooria – sümboolne teooria rõhutab hariduse kui sümboli tähtsust. Selle kohaselt ei tulene töökoha haridusnõue mitte objektiivsest vajalikkusest, vaid on legitiimne võimalus piirata ligipääsu osale kõrgematele ametikohtadele, mis kindlustavad ka suurema palga.
näiteks tuua ankeedi edastamine postiga, elektroonselt, käest-kätte jagades (või kuskile jätmine), vahetu vestluse või telefonivestlus abil ja muud meetodid. Mõõtmismeetodi valik sõltub uurija ajalistest ja rahalistest võimalustest. Mõõtmisvahend on abivahend uurijat huvitavate näitajate hindamiseks. Mõõtmisvahendiks on vahetult mõõdetavate näitajate ehk mittelatentsete tunnuste puhul näiteks kaal, termomeeter, joonlaud, kuid vahetult mittemõõdetavate näitajate ehk latentsete tunnuste (näiteks rahulolu, motiveeritus) puhul enamasti küsimustik. Ankeet-küsimustik koosneb igapäevakeeles erinevatest küsimusest, kuid statistilises mõttes moodustuvad tunnused, kusjuures tunnuseid võib tekkida rohkem kui oli ankeedis küsimusi. Latentsete tunnuste hindamine ankeedi abil tõstatab alati küsimuse tulemuste adekvaatsusest ehk küsimustiku kui mõõtmisvahendi valiidsusest ja reliaablusest
Olekumudeli abil saab neid aga kaudsete meetoditega määrata. Olekumuutujate kogumit kirjeldatakse tavaliselt olekuvektorina. Vahetult mõõdetavad olekumuutujad võivad olla ka samaaegselt väljunditeks. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse ka süsteemi järguks. Väljundmuutujad yj(t) on orienteeritud süsteemi need muutujad, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasutatakse teiste süsteemide juhtimiseks (sisendmuutujatena). Väljundmuutujate mõõtmine on sageli vajalik mittemõõdetavate olekumuutujate kaudseks mõõtmiseks nn oleku-taastamise meetoditega. Väljundmuutujad saab süsteemi mudelis siduda sama ajahetke oleku-muutujatega (või ka sisenditega) väljundvõrrandite süsteemi abil. Ülekandemudelis on väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi puhul on sisend- ja
Olekumudeli abil saab neid aga kaudsete meetoditega määrata. Olekumuutujate kogumit kirjeldatakse tavaliselt olekuvektorina. Vahetult mõõdetavad olekumuutujad võivad olla ka samaaegselt väljunditeks. Olekumuutujate koguarvu nimetatakse ka süsteemi järguks. Väljundmuutujad yj(t) on orienteeritud süsteemi need muutujad, mida mõõdetakse või jälgitakse või mida kasutatakse teiste süsteemide juhtimiseks (sisendmuutujatena). Väljundmuutujate mõõtmine on sageli vajalik mittemõõdetavate olekumuutujate kaudseks mõõtmiseks nn oleku-taastamise meetoditega. Väljundmuutujad saab süsteemi mudelis siduda sama ajahetke oleku- muutujatega (või ka sisenditega) väljundvõrrandite süsteemi abil. Ülekandemudelis on väljundmuutujad otseselt seostatud sisendmuutujatega. Teatava sisend-muutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel to pole reaktsioon valjundis üheselt määratud. Sileda süsteemi
Erialakirjanduses käsitletakse neid raskusi aktseptantsi probleemile lahenduse otsimise raames. · Neljandaks, informatsioonilised raskused: struktuurivõrrandid peegeldavad (või peaks peegeldama) ainult tegurite põhjuslikke seoseid. Väärtuslikku informatsiooni alternatiivide olemuse kohta kannavad aga ka tegurnäitajate statistilised seosed, mis on põhjustatud protsessi (nähtuse) statistiliselt vahetult mittemõõdetavate sisemiste latentsete omaduste mõjust neile näitajaile. Seda informatsiooni tegurite põhjuslikke seoseid kajastavad struktuurivõrrandid ei sisalda, mille tõttu võivad alternatiivide ruumi piiritlemisel tekkida olulised ebatäpsused. 9.Selgitage komponentanaluusi võimalusi alternatiivide ruumi siseseoste analuusimisel.
objektiivsetel põhjustel sihipäraselt suunata alternatiivide kujundamise protesssi; informatsioonilised raskused – struktuurivõrrandid peegeldavad ainult tegurite põhjuslikke seoseid. Väärtuslikku informatsiooni alternatiivide olemuse kohta kannavad aga ka tegurnäitajate statistilised seosed, mis on põhjustatud protsessi statistiliselt vahetut mittemõõdetavate sisemiste omaduste mõjust neile näitajaile. Võivad tekkida olulised ebatäpsused. 124. Selgitage komponentanalüüsi võimalusi alternatiivide ruumi siseseoste analüüsimisel. - Teguritevaheliste seoste modelleerimisel võib välja tuua kaks käsitlusviisi: struktuurivõrrandite süsteemi loomine – vt 123. vastus! sõltumatute sünteetiliste tegurnäitajate väljatoomine – juhitavaid tegureid
annaabi.ee 
