Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal. Esimesed termomeetrid, Galileo ja Guillaume Amontonsi kombinatsioone kasutades, pani ta kokku...
Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Rene Antoine Ferchault de Reaumur...................................................................................4 Reaumuri skaala...................................................................................................................5 Skaalade vastavus................................................................................................................6 Kokkuvõte...........................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................8 Sissejuhatus 18. sajandil mõeldi välja 3 skaalat. Erinevalt Celsiuse ja Kelvini kraadist ei ole Reaumuri
Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas. Fahrenheit'ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes Hanseatica linnas. Elas ja töötas peamiselt Hollandis ja Inglismaal.
Juhtide jadaühenduste uurimine Töökäik: 1. Määran ampermeetri ja voltmeetri skaalade kõige väiksemate jaotiste väärtused ja mõõtepiirkonnad, ning märgin tulemused tabelisse. Skaala kõige väiksema jaotise väärtus Mõõtepiirkond Ampermeeter Voltmeeter 2. Joonestan sellise vooluringi skeemi, kuhu on ühendatud taskulambipatarei, lüliti, ampermeeter ning kaks taskulambipirni. 3. Seejärel koostan selle vooluringi ning mõõdan voolutugevuse: I= 4. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil. NB
erinevateks küsimusteks jah-ei, 1-0 type-string - laius oluline tühjad lahtrid on puuduvad vastused - system missing , 9 99 ERISTADA PUUDUVAID VASTUSEID Andmed on kogutud veebipõhiselt ning need tuleb SPSS-i üle tuua. 1. reas nimed, altes 2. reast andmed 2. exeli fail vaja kinni panna 3. pspp-vabavara, milles saab avada spssi ka transform menüü - autom. recode vigade otsimine skaalade pööramine liitmine - kategoriseerida tunnuse nimed korda nr - visual binning (vahemik)' M/N - (bin) tekstina mitte diagrammina vanus - visual binning, recode ülevaade ehk grupid moodustada (19-25; 26-32) (15-24; 25- 34; 35-50) transform- record different output arv - haridus - frequency - sagedus valid percent - vastanute protsent cumulative - kuni järjest summeerib grupid split file - (jagab andmestiku osadeks ) maakond piirkond sag tabel - haridus split maha sag
Celsiuse temperatuuri skaalaga mõõdetav temperatuur iseloomustab lihtsalt aine soojendatust. 100º C vesi keeb, 0º C vesi sulab 36,6º C keha normaal temperatuur 6. Iseloomusta Fahrenheiti temperatuuriskaalat? Farenheiti kraad võrdub 1/180 vee keemispunkti ja jää sulamispunkti temperatuuri vahest. 96ºF - inimese normaalne keha temperatuur. 0ºF lume ja ammooniumkloriidsegu sulamisel temp. Jää sulamispunkt -32º F ja vee keemispunkt -212º F 7. Celsiuse ja Fahrenheiti skaalade vaheline seos? 40º C = 40º F 8. Mida nim. temperatuuri absoluutseks nulliks? Piirtemperatuuri, millal ideaalse gaasi ruumala jääval rõhul läheneb nullile nim. tº absoluutseks nulliks 9. Iseloomusta absoluutse temperatuuriskaalat? Seos Celsiuse skaalaga. Madalaim temperatuur looduses. Puuduvad negatiivsed väärtused. Sellise Skaala võttis kasutusele Wilhem Thomson (kord Kelvin) Absoluutse temp. tähis T [K] . Mõlema skaala ühikud on võrdsed . ( t=T ) 10
Psühhomeetria alused Psühholoogiline test – süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil. (cronbach). Teste on võimalik interpreteerida psühhomeetriliselt või impressinistlikult. Peamised omadused: - Objektiivsus - Standardiseeritud - Väljavõte käitumisest Olulisimad eeldused mis on testide usaldusväärsuse kasutamise aluseks - Sõnastuse ühine arusaamine - Adekvaatne enesehinnang - Aus vastus - Suhteline püsivus aja lõikes - Testi adekvaatsus mõõdetavatele omadustele Mida testidega uuritakse?
tõttu, hakkab aga mainitud piir aina ähmastuma kuna taotletakse väljaandeid, mis oleksid ka harimata lugejale meelepärased ja pakuksid meelelahutust. Neid ajalehti, mis tegelikult täidavad kvaliteetajalehe tingimusi on vähe ja üldjuhul on need rahvusvahelised (nt. New York Times). Tavaliselt väiksemate riikide meedia antud tasemele ei küündi ja väljaanded on ikkagi mingil määral kollased. Sellist kollasust on võimalik määrata väga paljude erinevate skaalade järgi. Kvaliteetajalehe (nii öelda ,,valge ajalehe") kriteeriumid on küllaltki ranged. Kollasuse vältimiseks peaksid olema kõik kriteeriumid alates sisust kuni formaadini täidetud. Peamised teemad, mis seda tüüpi meedias kajastust leiavad on majandus, poliitika ning erinevad aktuaalsed probleemid. Üldjuhul on sellises ajakirjanduses tähtis osa rahvusvahelistel artiklitel ja arvamuslugudel. Muidugi
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS (Psühhomeetria) 1. Mis on psühholoogiline test? Testi kui mõõtvahendi peamised omadused. Test on süstemaatiline protseduur isiku käitumise vaatlemiseks ja kirjeldamiseks (samas ka kahe v. enama isiku käitumise võrdlemiseks!) numbriliste skaalade ja fikseeritud kategooriate abil (Cronbach). Testi omadused: 1) objektiivsus (sh kvantifitseeritavus: numbriline väljund -skoorid-, mis võimaldab kasutada statistilisi meetodeid ja välja töötada ning kasutada normskaalasid).) - oleme kasutanud selgeid skaalasid ja saame nendest tulemustest edasi koostada normskaalad. 2) standardiseeritus (läbiviim., skoorim., interpret.) – kõik peaks olema ühte moodi,
... registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa- värinaga vabanenud energiahulka. Mõõtühikuks on magnituud. Joonistunud graafik on seismogramm. Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. http://www.the-flying-animator.com/tsunami-animation.html http://adventuresinscience.edublogs.org/page/3/ http://www.ruf.rice.edu/~leeman/P-WAVE.GIF Mercalli ja Richteri skaalade võrdlus Pallid Mercalli skaala järgi Magnituud Richteri skaala järgi 1-3 0 - 4,3 4-5 4,3 - 4,8 6-7 4,8 - 6,2 8 - 10 6,2 - 7,3 11 - 12 7,3 - 8,9
… registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa- värinaga vabanenud energiahulka. Mõõtühikuks on magnituud. Joonistunud graafik on seismogramm. Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. http://www.the-flying-animator.com/tsunami-animation.html http://adventuresinscience.edublogs.org/page/3/ http://www.ruf.rice.edu/~leeman/P-WAVE.GIF Mercalli ja Richteri skaalade võrdlus Pallid Mercalli skaala järgi Magnituud Richteri skaala järgi 1-3 0 - 4,3 4-5 4,3 - 4,8 6-7 4,8 - 6,2 8 - 10 6,2 - 7,3 11 - 12 7,3 - 8,9
või 200 mg ööpäevas, mis jagati kaheks võrdseks annuseks (50 või 100 mg), millest esimene manustati õhtul kl 20:00 ja teine hommikul kl 8:30 ja seda 2-3 päeva järel (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel) 3 nädala jooksul (3x3 päeva). Platseebokapslid olid topiramaadikapslitega väliselt täiesti sarnased. Metamfetamiini süstelahus vastas kvaliteedinõuetele ja seda kasutati annuses 15 või 30 mg ööpäevas.. Uuringu käigus lasti uuritavatel kirjeldada erinevate küsimustike ja skaalade abil enda enesetunnet ja hinnata oma soovi metamfetamiini uuesti kasutada ning jälgiti jooksvalt nende kardiovaskulaarsed parameetreid. Kui uuritavatel lasti valida, kas metamfetamiini doos või nende poolt määratud rahaline summa, siis uuringu käigus selles osas olulisi muutusi topiramiini saanud uuritavatel ei tekkinud. Metamfetamiini soovisid uuringu käigus uuesti/edasi kasutada eelkõige need uuritavad, kellel kasutati nii suuremaid metamfetamiini kui topiramaadi annuseid
Igast tabelist saab teha vähemalt ühe koondtunnuse, ühismõõdustaja on seotud üldise küsimusega tabeli peas. Küsimus on aga selles, mida uus tunnus õieti annab ja kuidas seda tõlgendada. Selleks et analüüs oleks sisukam, tuleks koondtunnustele mõelda juba küsimustiku koostamisel. Indeksi komponentide sisulist kokkukuuluvust tuleks kontrollida korrelatsioon- ja faktoranalüüsiga. Selle läbiviimise eelduseks on algtunnuste skaalade lähedus intervallskaalale, milleks tuleb skaalasid sageli ümberkodeerida. Selleks et hiljem oleks võimalik teha indeksitevaheliste seoste analüüsi, tuleks hoiduda indeksite koosseisu kattuvusest, järgida printsiipi, et iga algtunnus saab kuuluda ainult ühte koondtunnusesse. 2. Koostada koondtunnus kas summaindeksina (koodarvude summeerimise teel) või loendusindeksina (teatav vastusevariant või mitu varianti annavad ühe punkti indeksisse).
Täpismõõtmistel kasutatakse differensiaaltermopaari (kahte termopaari) mille ühte termopunkti hoitakse püsitemperatuuril näiteks sulavas jääs. Erinevate termopaaridega saab mõõta temperatuure vahemikus -270 °C +2500 °C. Takistustermomeetrite puhul kasutatakse mõõteriistaks temperatuuri ühikutesse gradueeritud skaalaga logomeetrit või mõõtesilda.[1] Kokkuvõte Seda referaati tehes sain ma teada palju uut termomeetrite ja skaalade kohta. Ma arvan et seda referaati võivad kasutada inimesed, kes tahavad lähemalt tutvuda termomeetritega ja nende ehitusega. Seda saavad kasutada ka õpilased, kes peavad tegema näiteks uurimustöid või midagi sellist termomeetritest. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Termomeeter 2. Füüsika õpik 9. klassile, Enn Pärtel, Jaak Lõhmus, kirjastus Koolibri, 2000
nagu Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi või Mis täna tehtud, see homme hooleta. Lisaks töökusele peetakse eestlase prototüüpseteks iseloomujoonteks ka kadedust ja kinnisust. Kadedusele viitavad iroonilised ütlused nagu eestlase parim toit on teine eestlane või uurib naabri rahakotti. Kui vaadata ülejäänud sagedasemaid eestlast iseloomustavaid omadussõnu, siis 12 sõnal on tavamõistes positiivne ja üheksal negatiivne hinnang. Iseloomumõistete skalaarsus ja skaalade iseloom on üks olulisemaid aspekte isiksusesõnavaras. Tavaliselt vastanduvad skaaladel positiivsed ja negatiivsed väärtused. Näiteks ruumisuhetega skaalad: ülal-all, kõrge-madal jm. Isiksuseomaduste skalaarsus pole nii selge, sest paljudele isiksuseomadustest me vastandit nimetada ei oska, ehkki implitsiitne skaala võib olemas olla. Näiteks sõnadele kade, vassija, klatsija ei ole konkreetseid vastandeid, kuid nende omaduste määra
· Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid termomeetreid ja temperatuuri skaalasid. Temperatuuri skaalade tutvustamine on just selleks abiks, et saada teada, kus riigis mingi temperatuuri skaalaga mõõdetakse ja kuidas sa saad temperatuure vastavalt endale tuttava temperatuuri skaalaga ümber arvutada. Aga selleks, et tutvustada teile termomeetreid tuleb tutvuda ajalooga. 2 Termomeetrite ajaloost Termomeeter on mõõtmiseks kasutatav riist
püüavad seevastu iga hinna eest konfliktidest hoiduda ning neurootilistel inimestel on konfliktidega raske toime tulla. Tööalane tegevus on suhteliselt edukam ekstravertsetel, sotsiaalsetel ja meelekindlatel inimestel. Neurootilised inimesed on pigem tööga rahulolematud ja vähem edukad. Suure Viisiku meetodit on võrreldes teiste isiksuseomaduste mõõtmise meetoditega positiivselt esile tõestetud. Arvatakse näiteks, et Suure Viisiku skaalade väärtused on konkreetsel inimesel elu jooksul küllaltki püsivad. Lühiajaliselt võivad Suure Viisiku tulemused küll veidi muutuda, näiteks sõltuvalt meeleolust. Pikaajalised uurimused näitavad aga, et isegi kümnete aastate möödumisel ei ole olulist mõju Suure Viisiku isiksusetesti tulemustele. Arvatakse, et elus toimuvad katsumused ja sündmused ei muuda isiksuseomadusi, pigem määravad isiksuseomadused viisi, kuidas inimesed
tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. ENESEHINNANGU MÕÕTMINE Enesehinnang mõõtmiseks on viimastel aastakümnetel välja arendatud suur hulk skaalasid. Näiteks võib enesehinnangu skaalade jagamiseks kasutada jaotust, mille on välja pakkunud Rubin ja Hewstone(1998). Nimelt väidavad nad, et adekvaatse mõõtmisvahendi leidmist lihtsustab kolme tüüpi enesehinnangu eristamine. a)Globaalne versus spetsiifiline enesehinnang- Üldine enesehinnag on määratletav kui indiviidi suhteliselt püsiv kõikehõlmav hinnang oma väärtuslikkusele inimolendina. Spetsiifiline enesehinnang seevastu väljendab indiviidi enesekohast suhtumist konkreetsema valdkonna või eesmärgi suhtes.
suurusega fragmentidel, sest erinevate liikide puhul on liikumine liigispetsiifiline ja pinna järjepidev muutumine mõjutab oluliselt liigirikkust. Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum ja seda nimetatakse bentaaliks. Veekogude põhjaelupaikadele on iseloomulik rikkalik struktuurne suure- ja väikseskaalaline varieeruvus ning see on tihedalt seotud füüsikalise settimisega. Nende varieeruvate skaalade identifitseerimine ajas ja ruumis on oluline eeldus selleks, et mõista erinevaid protsesse, mis on ökosüsteemides tekitatud nii biootiliste kui abiootiliste tegurite mõjul. Maastikute erinemine mere põhjas, mõjutab ka bentos tugevasti siniste koridoride vahendusel toimuvaid liikumisi. [2] Lennukoridorid Lennukoridore luuakse peamiselt lindude enamkasutatavatele rändeteedele, mille läheduses on ohud, mis võivad lindudele saatuslikuks saada. Näiteks kõrgepingeliinid,
• Tingimuslikud küsimused • Maatriksküsimused KÜSIMUSTE SÕNASTAMINE • Sihtrühma arvestav sõnakasutus: võõrsõnad, släng, lühendid • Ühetähenduslikud terminid! • Emotsioonid välja! • Hinnangulised/suunavad küsimused välja! • Prestiiziviited välja ! • Eitused välja! • Liiga isiklikud küsimused välja! • Tingimuslikud küsimused välja! • Arvesta vastaja kompetentsipiire! • Üks küsimus korraga! Lihtlaused! SKAALADE VALIK • Igaüks peab leidma (ühe) koha vastamiseks - näide mitmetähenduslikust skaalast • Vastamatajätmise võimalus! • Piisav diferentseerimine! • Maatriksiga liialdamine! KODEERIMINE • Vastustele arvulised väärtused! • Numbrid vastusevariantide ees või maatriksis • Vabade vastuste kodeerimine • Ankeedi kodeerimissõbralik kujundus! PROOVIKÜSITLUS • Prooviküsitlus: väike rühm (5-15) + kokkulepitud tagasiside
tulemusliku ja loomingulise andekuse mõttes (Sepp, 2010, 63). Et mitmed testid vajavad spetsiifilisi teadmisi ja litsentseeritust, on õpetajatele kõige kasulikumaks abivahendiks andekate määratlemisel osutunud erinevad skaalad ja küsimustikud. Alates 2013. aastast on Eesti õpetajate kasutuses eesti keelde tõlgitud ,,Renzulli skaalad" (Scales for Rating the Behavioral Characteristics of Superior Students). Skaalade kasutamine on lihtne õpetaja peab otsustama, kui sageli õpilane õpetaja arvates erinevate võimetega seotud erinevaid käitumisi ja omadusi demonstreerib (Konstabel, 2012, 12). Renzulli skaalad hõlmavad endas 14 valdkonda: õppimisvõime, loovus, motivatsioon, juhtimine, kunstid, muusika, näitlemisoskus, suhtlemise täpsus ja väljendusrikkus, planeerimisvõime, tehnikavõimed, lugemine, matemaatika ja teadus. Teemade rohkus annab
Põlglik Üllatunud Tülgastav Mures Sallimatu Turbulentne Vihkav Ärritunud Hirmunud Ebamugav Vaenulik Heitlik Tõrjuv Löödud Emotsionaalne intelligentsuse skaalad Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus 10 · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus
N: ei saa inimeselt küsida sõnu, millest ta pole kunagi midagi kuulnud. KOKKUVÕTE Sain oma referaati tehes teada väga palju uut informatsiooni inimese intelligentsuse kohta. Sain teada erinevatest intelligentsuse teooriatest ning mis on nende alused. Leidsin kõvasti lisainformatsiooni David Wechsleri ja tema intelligentsusskaalade kohta mis on minu arvates väga huvitavad.. Sain palju huvitavat teada ka teiste testide ning erinevate skaalade kohta. Sellele kõigele lisaks sain veel täpsemalt teada mis asi on IQ ning kuidas seda kunagi arvutati ning kuidas nüüd. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Raymond_Bernard_Cattell 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsustest 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Binet%27-Simoni_test 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Raveni_progresseeruvad_maatriksid 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Wechsleri_intelligentsusskaalad 7
ostu sooritamine (action). 32) Mida tähendab B2B? Võrdle lõpptarbijate ja organisatsioonide ostukäitumist. Lk 118 33) Milliseid turundusplaane peaks firma tegema? Loetele nn. maksimumprogramm. 34) Mida peaks üks turundusplaan sisaldama? Vt http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega- alustamine/turundus-ja-esimene-mueuek/kuidas-koostada-turundusplaani 35) Milliste kriteeriumite/skaalade järgi hinnatakse turunduse tulemusi ühe aasta lõikes? 36) Mis on turundusaudit ja milleks ja millal seda kasutatakse? Turundusaudit on turunduse hetkeolukorra analüüs, hõlmab tegevusvaldkonna, kliendiaanalüüsi, konkurentsianalüüsi ja tooteanalüüsi. Eesmärgiks välja selgitada kus ettevõte hetkel asub
verbaalne. Mitteverbaalse suhtlemise juures on oluline silmside, näo väljenduse rikkus, hääletoon, zestid, miimika jne. Sõnalise suhtlemise puhul on oluline soovide selge väljendus, kriitikale efektiivne reageerimine, negatiivsete mõjude eiramine, teiste ärakuulamine, aitamine, aktiivne osalemine grupitöös. 9 Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus
Inglise keele põhikooli 2011. aasta eksami struktuur järgis varasemate aastate oma, samuti oli ülesannete tüübistik eelmistest eksamitest tuttav. Tervikuna oli eksam raskusastmelt eelmiste aastatega võrreldav ja erinevad osaoskusedki jäid üldiselt traditsioonilistesse raskusastmetesse, keskmisest pisut kergemaks osutus lugemisosa. Kindlasti on endiselt oluline tagada õpetajatele piisav eksamialane koolitus, mis püüaks standardiseerida ja siluda erinevate hindajate varieeruvaid skaalade tõlgendusi ning tagada ühtsematel alustel hinnatud eksamitööd. 2011. aasta kevadtalvel läbis põhikooli õpetajatele mõeldud koolituse veidi üle 200 inglise keele õpetaja. Info käesoleva õppeaasta eksamialaste koolituste kohta pannakse eksamikeskuse kodulehele üles hiljemalt jaanuari keskpaigaks. Irma Põder inglise keele peaspetsialist
Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab treppidel. Alhambra kindlusloss ja Generalife aed asuvad Granada linnas Lõuna-Hispaanias. Ehituaeg on 13.sajandi keskelt kuni14.sajandi lõpuni
suurust, kontrasti, silmapaistvust ja signaalid-müra omavahelist suhet. näidikute kujundust, signaale ja käivituste kontrolli Sildid ja sümbolid Piisav ruum Piisav valgustus Piisav.tähtede suurus Kontrollpaneeli lähedus Lihtsad sõnad tagavad arusaadavuse Hea kontrast tagab loetavuse (must tekst valgel taustal?) Loetavad diagrammid Ära kasuta ainult suuri tähti Lühenditel peab olema kindel mõte, mitte juhuslik lühendus Diagrammide kerge eristatavus Skaalade jaotised selgelt eristatavad Info ja operatsioon Optimeeri värvide kasutamist Hoia vajalikku kontrastsust Arvesta värvidega seonduvaid assotsiatsioone Punane – hädaoht Roheline - turvalisus Arvesta värvipimedatega Õige värv ja valgustus ruumis Õiged tähevahed tekstis Väldi eksimist sarnaste tähtede korral Tähed õige suurusega – suurte tähtede kõrgus peab olema 1/2000 lugemise kaugusest Kuval tähtede min suurus 3 mm
uus/vana jne. on kaks süsteemi mõõtmiseks: kaheksjaotamine(sündmused jagatakse kaheks – mis on uudised ja mis mitte; järjestatakse mitme kriteeriumi järgi sündmusel on uudisväärtusi) ja skaala(sündmus võib olla kriteeriumi X seisukohast vähem või rohkem uudisväärtuslikum). Sündmuse mõõtmisel on neli põhimõtet: Iga sündmust tuleb kaaluda kõigi usaldusväärtuste seisukohast olenemata väärtuste mõõtmise viisist. Sündmust on kasulikum mõõta skaalade, mitte vastanduse abil. Võtta teemad ja anda neile hinnang uudisväärtuste skaaladel. Seejärel liita kokku ja panna põjal järjestada uudised. Vajadusel arvestada lisaväärtusi ja eirata pseudoväärtusi. Selgub ühine arvamus. Oluline on see, et uudisväärtuse seisukohast pannakse ritta ühe päeva sündmused. 3. Uudise alasündmuste hierarhiseerimine Uudisväärtused on olulised ka uudisloo tegemisel ja kriteeriumid kehtivad ka sündmuse sees.
üksikute kehade E-vektorid liita. Tasakaalu tingimus: kui kehale mõjuvate jõumomentide algebraline summa võrdub nulliga, siis on keha tasakaalus. Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Teepikkus on läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l ühik 1 m. Temperatuur iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat. Tavaelus mõõdetakse temperatuuri Celsiuse skaalas (ühik 1 C) , teaduses Kelvini skaalas (ühik 1 K), kusjuures 1 C = 1 K. Skaalade erinevus seisneb nullpunkti valikus: 0 C = 273 K. Termodünaamika on soojusfüüsika osa, mis kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid, milleks on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel. Nendeks on suurused, mida on võimalik hõlpsasti mõõta, näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Termodünaamika I printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia
600. Iga eelmise paberi poolt jäetud pinna kraapejäljed peab eemaldada järgmine paber. Järgijäänud pinna kahjustuse peab eemaldama juba poleerimine. Kui kahjustatud metallikihti ei lihvimise ja poleerimise käigus eemaldatud, tekivad kunstlikult tekitatud struktuurid. Kuna materjali omadusi hinnatakse struktuuri järgi, siis on pinna töötlemise kvaliteet väga oluline. Lihvpabereid jaotatakse mitmesuguste skaalade järgi,mille aluseks on abrasiivtera suurus. (ASTM ja FEPA tabelid). 7) Poleerimine kujutab endast kaheastmelist etappi kõigepealt jämepoleerimine ja siis peenpoleerimine. Jämepoleerimisel immutatakse lihvkettale kinnitatud riidematerjal umbes 1m suuruse teraga teemantpastaga või Al2O3 vesiemulsiooniga. Poleerimisriie on tavaliselt sile, ilma karvadeta, et võimaldada poleerpastal paremat ligipääsu pinnale
korraldust Funktsioon[20-1.5x,0,40/3], tulemus on joonisel 11. Õpilase tähelepanu tasub pöörata siin sellele, et joonise tegemiseks ei kasutanud me kogu koordinaatteljestikku, vaid ainult selle esimest veerandit. Joonis 11 Joonise tegemisel (eriti arvuti abil) tuleb hoolikalt jälgida, et me ei saaks absurdseid tulemusi. 9 Sõltuvuses F = C + 32 (seos Celsiuse ja Fahrenheiti skaalade vahel) võime muutujale C anda 5 mis tahes väärtusi, kuid mitte väiksemaid kui 273,15º, sest sellised temperatuurid ei ole teoreetiliselt ega praktiliselt võimalikud. 4. Pöördvõrdeline sõltuvus ja selle graafik Suurusi, mille vastavate väärtuste korrutis on jääv, nimetatakse pöördvõrdelisteks suurusteks. Pöördvõrdeliste suuruste vahelist sõltuvust nimetatakse pöördvõrdeliseks sõltuvuseks. Selle
aritmeetiline keskmine, standardhälve, lineaarkorrelatsioon. Regressioonianalüüs; t- test, dispersioonianalüüs. Andmete tüüp: skoor Suhteskaala- ül täitmiseks kuluv aeg; teatud aja jooksul antud vastuste/ lahendatud ülesannete arv; objekti kaal; objekti mõõdud; tuvastatud objektide arv; teatud aja jooksul tehtud vigade arv; teatud tüüpi vastuste proportsioon. Matemaatilised tehted: liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Variatsioonikordaja. Andmete tüüp: skoor. Skaalade tüübid: subjektiivne otsus; otsus tõlgitakse skaala näitajaks. Graafilised hinnanguskaalad; detailiseeritud hinnanguskaalad; võrdlevad hinnanguskaalad; enese hindamise vs teiste poolt hindamine Hinnanguskaalade konstrueerimine ja kasutamine: Süstemaatilised vead- halomoonutus; heldekäelisuse viga; äärmuste vältimine; kontrasti viga Halomoonutus tähendab kui mingi objekti suhtes, mida me uurime, on vastajal mingid üldiseid hoiakud, siis see levib hinnangutele.
Teda on kujutatud briti 20-naelsterlingisel rahatähel. Faraday tähtsaimad avastused olid elektriga seotud: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Põhimõtteliselt iseõppinud füüsik. Soojus- ja molekulaarfüüsika areng Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused? Fahrenheit Celsius Reaumur lord Kelvin Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid. Gay-Lussac (6. detsember 1778 10. mai 1850) Ta uuris katseliselt gaasi ruumala sõltuvust temperatuurist. Tema auks on nimetatud Gay-Lussaci seadus. John Dalton 6. september 1766 27. juuli 1844) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse aatomiõpetuse rajajaid. John Dalton uuris õhu koostist. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. 1803
Rahvusvaheline küsimustik – ekvivalentsuse probleem: • Funktsionaalne ekvivalentsus – funktsionaalne kasutatavus peab olema samaväärne. N. ratta kasutamine: Austraalia – puhkus/sport, Vietnam – põhiline transpordivahend • Kontseptuaalne ekvivalentsus. N. töökoha lojaalsus: Aasias – pühendumine ühele töökohale, Austraalia – reeglite järgimine • Instrumendi/mõõtmise ekvivalentsus. Mõned kultuurid väldivad skaalade äärmusi, teised mitte Statistilised keskmised: 1. Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus (mean): • Võimaldab võrrelda elementide näitaja väärtusi aritmeetilise keskmisega • Võimaldab arvutada teisi statistilisi näitajaid • Sõltub igast üksikust elemendist ja seetõttu on tundlik ekstremaalsete väärtuste suhtes – Näit, väga suured või väikesed üksikväärtused moonutavad aritmeetilist keskmist väiksemaks või suuremaks • Arit
saadud vahemiku jagada 100 osaks. Esialgu oli Celsiuse skaala, võrreldes nüüdisaegse skaalaga, tagurpidi: vesi kees 0 kraadi juures ja jää sulas 100 kraadi juures. Skaala soovitas pöörata ringi rootsi loodusteadlane K. Linné. Kasutatakse erinevaid temperatuuriskaalasid. Kõige enam on maailmas levinud Celsiuse, Fahrenheiti ja Réaumuri temperatuuriskaala. Kõikidel nendel on ühik 1 kraad erineva väärtusega. Temperatuur erinevate skaalade järgi (C Celsius, F Fahrenheit, R Réaumur) Vee keemine 100 ºC 212 ºF 80 ºR Inimesekeha normaalne temperatuur 36,7 ºC 96,0 ºF 29,4 ºR Jää sulamine 0 ºC 32 ºF 0 ºR Réaumuri skaala järgi mõõdetud temperatuuri teisendamiseks Celsiuse skaalasse kasutatakse valemit t C = a t R
kes spontaanselt ühendavad zesti, vokaali ja visuaalset tegevust enda igapäevastes mängudes. Õpetaja abi tähtsusest lapse arengul arusaamises tehnilistest võimalustest ja spetsiifiliste kunstimeediumide jäljendamisel, võib kõige paremini olla näha, vaadates väikelaste saviga tegelemist. Lapsed vanuses 3 aastat, kes toimetavad mitte intrusiivses eneseavastamise keskkonnas, kipuvad olema palju rohkem piiratud ainevaldkonna, skaalade, detailide ja stiilide mitmekesisuse poolt, kui need, kellel on asjakohane juhendamine (Kindler, 1997). Aga võib-olla kõige olulisem, tundlikum õppimine, mis tugineb konstruktivistlikel lähenemisviisidel ja juhib aktiivselt lapsi oluliste avastuste suunas, mis toetavad nende kujutamis püüdlusi, tähendab õnnestumise tunnet ja uhkust, mis toetab laste huvi loominguliste püüdluste vastu ja julgustab neid jätkama selle kujutamisvahendi kasutamist ja edasiarendamist. Sellist
Kaardi vormistamine mõjub värvide kaudu ja värviline kaart mahutab alati rohkem infot kui must-valge. Üldistamine toimub kõigepealt objektide erinevuste koondamise arvelt, st alati mingisuguste kvaliteediliste tunnuste üldistamist. Nt loobutakse metsade jagamisest puuliikide järgi, vaid kasutatakse üldist metsa leppemärki. Üldistamine on seotud ka üleminekuga alaliikidelt mingitele üldistele tüüpidele. Hulgaliste näitajate üldistamine seisneb uute skaalade koostamises (nt astmikskaala). Legend on kaardil kasutatud leppemärkide ja tekstiliste selgituste süsteem. Topograafilistel kaartidel kasutatakse tihti spetsiaalseid leppemärkide käsiraamatuid, ja lühike legend trükitakse kaardi välisäärele. Käsiraamatud on kartograafilistes ettevõtetes. Legend sisaldab märkide selgitust ja iseloomustab kartografeeritava objekti alust. Tähistuste järjestus, nende omavaheline alluvus, värvigamma ning kirjete valik peab olema
Paberitelt mõõtmisel peab kindlasti arvestama taustaga, mille pealt mõõtmisi teostatakse. Taustaga arvestatakse ka profiilikirjeldustes, kus ära määratud, millise taustaga mõõtmisi tuleb teha. Probleem on selles, et paberid on mingil määral läbipaistvad. Kui trükitakse ühepoolse poognamasina või rullimasinaga, siis tavaliselt sattuvad paberi pooltel mõõteskaalad kohakuti. Selleks et välistada kohakuti sattuvate skaalade mõjutusi mõõtmisel, tuleb mõõtmiseks kasutada musta tausta. Kui paberi teisel küljel mõõteskaala taga pole trükki, mõõdetakse valge tausta pealt. Profiili kirjeldustes märgitakse tausta värv ingliskeelsete lühenditega WB ( white backing) ja BB (black backing). Kindlasti peab profiili võrdlustes mõõtma selle taustaga, mis profiili kirjeldustes on kirjas, olenemata sellest, kas mõõteskaala taga on trükki või ei
Järeldused statistilise analüüsi põhjal. Sageli püütakse kombineerida. Hea kasutada, kui ollakse huvitatud detailidest, tähendustest, teada põhjus-tagajärg suhetest. Ühesõnaga suunatud inimeste kogemuste, arusaamade, tõlgenduste mõistmisele ja viiakse läbi nende loomulikus keskkonnas 4. Kestvuse ja sageduse mõõtmise probleemid (lk. 18 ja 17 ülal). Mõõtmisühikuks on ajaskaalades kas kestvus (ajakulu) või sagedus. Selliste skaalade puuduseks on see, et osa vastuseid võib muutuda ebatäpseteks kuna küsimustikes ei saa ette anda väga pikki ja detailseid vastusevariantide loetelusid. Nii kestvuse kui sageduse mõõtmisel võib olla tegemist fikseerimata või fikseeritud ajavahemikuga. Esimesel juhul on mõõtmine ebatäpne, sest sündmuste toimumiste sagedus ja kestvus võivad erinevatel ajaperioodidel olla erinevad (näiteks erinevused talvise ja suvise ajakasutuse vahel,
fundamentaliste ja fundamentalistlikke liikumisi ei uurita ja käsitleta kui nähtusi iseeneses, vaid kui teatud kultuurilise konteksti osana. Kvantitatiivse lähenemise sisuks on fundamentalismi mõõtmine. Kvantitatiivse fundamentalismikäsitluse tunnuseks on see, et fundamentalismi on püütud mõõta ja väljendada kvantitatiivselt. Selle tegevuse kõige levinumaks vahendiks on 62 erinevad mõõtmisskaalad, mille abil on võimalik määratleda inimese fundamentalismi tüüpi või määra. Skaalade puhul on üheks nõudeks nende valiidsus (kehtivus), see et nad peavad mõõtma mingit defineeritud kvaliteeti või omadust. Kuna aga fundamentalismi määratlus on jäänud sageli ebamääraseks ja laialivalguvaks, siis on hakatud fundamentalismist rääkima konkreetsete skaalade tähenduses. See tähendab, et fundamentalismiks peetakse seda, mida konkreetne skaala mõõdab. Erinevad skaalad võivad anda erinevaid tulemusi ja puudutada erinevaid nüansse. 21) Fundamentalisti käitumisviisid
Kõige sagedamini esines laste arv 2 Page 4 NÄIDE Moodi leidmine nominaalskaala korral Enne tööruumide remonti viidi töötajate hulgas läbi küsitlus, milline võiks olla seinte värv. Välja oli pakutud neli varianti. Vastusevariant Kood Excelis on andmetöötlus võimalik vaid numbrite abil esitatud kollane 1 skaalade korral. Seepärast tuleb sõnadega esitatud nominaal- roheline 2 ja järjestikskaala korral kasutada kodeerimist. sinine 3 oranz 4 Andmed on toodud veergudes J:K. Leida kõige sagedamini esinenud vastusevariant. Mood 3 Vastus: Kõige sagedamini eelistati sinist värvi Klient Vastus 1 3
Genereeritud hoiak sõltub kontekstist, talletatud mitte. Reklaamipsühholoogia lähtub kahest põhisuunast: 1. Olemasolevate hoiakute ärakasutamine. Selleks on vaja head ettekujutust nendest tarbijatest ning neile omasest elulaadist, kellele reklaam on mõeldud. Tegelikult jab aga sellestki väheks ja nii kohtame reklaamipraktikas väga palju hoiakute mõõtmist kindlate meetodite alusel (hoiakutestid ja küsitlused; Likerti, Thustone`i, Osgoodi skaalade kasutamine); 2. Uute hoiakute loomine. Püütakse luua soodsaid hoiakuid reklaamitava kauba ning reklaamiva firma suhtes (üksikreklaamid, reklaamikampaanijad, sponsorlus). Selle suuna alla kuulub ka olemasolevate hoiakute muutmine kauba/teenuse jaoks soodsamas (positiivsemas) suunas. Erinevad kahe protsessi/reziimi teooriad Implitsiitsed protsessid Intuitsioon on (1) mitteteadlik ja (2) kiire otsustusprotsess, mille käigus (3) kohaldatakse
Korduvalt kinnitust leidnud hüpoteese nimetatakse seadusteks. Teadvus on inimesele omane võime üldistada kogemusi ja kasutada neid nähtuste ennustamisel. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l ühik 1 m. Temperatuur iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat. Tavaelus mõõdetakse temperatuuri Celsiuse skaalas (ühik 1 °C) , teaduses Kelvini skaalas (ühik 1 K), kusjuures 1 °C = 1 K. Skaalade erinevus seisneb nullpunkti valikus: 0 °C = 273 K. Termodünaamika esimene printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse 10 välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö
- Keskkonna stabiilsus – sama käitumine kestev kordamine teatud keskkonnas Kestev kordamine tekitab rutiinse käitumise kuid praegune teadmine ei kinnita ega lükka ümber käitumiskavatsuse seost rutiinse käitumisega Prognoosi usaldusväärsus - Käitumise ühildamatus – mõjutab kui usaldusväärsed need võiksid olla. Lapieri katse – hiinlaste restoranide katse, tulemus oli see et hoiakud ei ennusta ette käitumist - Skaalade ühildamatus – sportimissagedus lähema kuu jooksul, sageduskavatsus oli seotud tegeliku sagedusega, käitumiskavatsus oli seotud teise käitumise mõõdikuga – omavahelist ristumist ei tekkinud ehk ainult sama skaalaa saab mõõta - Kategooriate ühildamatus – paluti ennustada kui palju tegelevad 12 kuu jooksul spordiga, seos oli ainult 0,21. uuriti hantlite tõstmist ja treppide kõndimist ja seda olekski pidanud küsima.
g. kui temperatuur erineb 1o C võrra, siis on see erinevus sama nii +2 ja +3 kraadi eristamisel kui ka -25 ja -24 kraadi eristamisel); 4) tegelik null-punkt - see on tunnus, mis näitab, kas skaalal esineb tegelik 0-punkt, s.t juhtu, kui omadust ei eksisteeri vähimalgi määral (e.g. Kelvini skaala vrdl. Celsiuse v. Fahrenheiti skaaladega). 3.2. Mõõtmisskaalade põhitüübid Psühholoogid kasutavad nelja tüüpi skaalasid: nominaal-, järjestus-, intervall- ja suhteskaalat. Nende skaalade põhiiseloomustus on antav eelnimetatud omaduste olemasolu v. puudumise kaudu. Iga järgmine skaala allpool toodud loetelus on enaminformatiivsem eelmise suhtes, s.t. sisaldab omadusi, mis on kõigil eelnevatel, kuid lisaks alati ka ühe uue põhiomaduse. Siit tuleneb kaks tähtsat järeldust: 1) andmeid, mis on kogutud näiteks suhteskaalal (kõige informatiivsem), tohib töödelda statistiliste meetoditega, mis sobivad kolme
Hinnang Tegelik (plaanitav) (pall u kaal) Baas Võimaldab eesmärgi prioritiseerida. Ettevõtte siseselt saab nii hinnangut anda. Igal osakonnal võib olla resultatiivsuse maatriks. Tuleb sisse mitmekordne subjektiivsus, mis võib mudeli usaldatavust kahandada. Meetodi puudused: x Seotud eksperthinnangutega, millega kaasneb subjektiivsus. (skaalade ülesehitusest, näitajate väärtustest jne) n ¦ tegelik plaanitav hinnang i 1 i Resultatiivsuse muutumise üldindeks = n ¦ baasiline hinnang i 1
tahame olla konkreetse aja pärast. Eesmärke ei tohiks segamini ajada meetmetega, mis aitavad eesmärke täita ehk sihile viia. Eesmärgid liigitatakse pea-ja alleesmärgid, lühi-ja pikaajalised, strateegilised ja finantsilised. SMART printsiibi kohaselt peavad eesmärgid olema S spetsiifilised – konkreetselt mingile funktsioonile ülesandeid panevad ja üheselt mõistetavad M mõõdetavad – numbriliselt, eeldab kokkuleppeliste skaalade koostamist A kokkulepitud – ettevõtte juhtidega kooskõlastatud ja ettevõttes üheselt teatavaks tehtud R realistlikud – piisavalt kõrged, mis panevad pingutama, jäädes sealjuures reaalselt saavutatavaks T ajastatud – seotud konkreetse ajakavaga, et nende saavutamist oleks võimalik mõõta (nt pikemaajalised jagada vaheesmärkideks, mida saab kontrollida ja suunata) Ettevõtte põhieesmärgid * toodangu kvalitet
Loodusliku kk-a stabiilsus on eelduseks kultuurilise kk-a arengule Kultuurilise kk-a stabiilsus on eelduseks sots. Kk.a arengule ja see omakorda tegevuskeskonna arengule ja see omakorda looduskka arengule Kui saab manipuleerida kk-ga siis on see sotsiofüüsiline Arhitektuur on tühi, seda käsitletakse lahus inimsuhetest ja inimene on väljaspoolse vaatleja rollis, objekte uuritakse peamiselt väljaspoolt vaatame hoonet v mingit maja, kirjeldame seda mingite omadussõnade skaalade abil 70-ndatel kvantitatiivsed mõõdud arhidektuuri ilu eesmärgiga Arhitektuuri aktiiv emotsionaalne potentsiaal Inimene tajub arhitektuuri mingi funktsionaalse protsessina ehk tegevuse kaudu, tegevuse käigus, inimesel tekivad vajadused ja hoiakud, mis omakorda kk-a taju mõjutavad Mitmed autorid on puudutanud spetsiifilisemaid arhitektuuritaju probleeme, kujundi, mastaapsuse taju psühhofüsioloogilisi aluseid Tajuteooria J. Gibson
6,15 31,68 132,41 X2 283,2 X3 298,4 L Joonis 2: Süviste ja skaalade asukohtade määratlus läbipaine poolel laevapikkusel vabapindadega korrigeeritud GM t trim; t = TKF TKA m ZG centre of partial mass above base m
annaabi.ee 
