Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mikrobio II eksamiks kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks lisatakse õllele humalaid?
  • Miks hea etanooli kääritaja?
Vasakule Paremale
Mikrobio II eksamiks kordamine #1 Mikrobio II eksamiks kordamine #2 Mikrobio II eksamiks kordamine #3 Mikrobio II eksamiks kordamine #4 Mikrobio II eksamiks kordamine #5 Mikrobio II eksamiks kordamine #6 Mikrobio II eksamiks kordamine #7 Mikrobio II eksamiks kordamine #8 Mikrobio II eksamiks kordamine #9 Mikrobio II eksamiks kordamine #10 Mikrobio II eksamiks kordamine #11 Mikrobio II eksamiks kordamine #12 Mikrobio II eksamiks kordamine #13 Mikrobio II eksamiks kordamine #14 Mikrobio II eksamiks kordamine #15 Mikrobio II eksamiks kordamine #16 Mikrobio II eksamiks kordamine #17 Mikrobio II eksamiks kordamine #18 Mikrobio II eksamiks kordamine #19 Mikrobio II eksamiks kordamine #20 Mikrobio II eksamiks kordamine #21 Mikrobio II eksamiks kordamine #22 Mikrobio II eksamiks kordamine #23 Mikrobio II eksamiks kordamine #24 Mikrobio II eksamiks kordamine #25 Mikrobio II eksamiks kordamine #26 Mikrobio II eksamiks kordamine #27 Mikrobio II eksamiks kordamine #28 Mikrobio II eksamiks kordamine #29 Mikrobio II eksamiks kordamine #30 Mikrobio II eksamiks kordamine #31 Mikrobio II eksamiks kordamine #32 Mikrobio II eksamiks kordamine #33 Mikrobio II eksamiks kordamine #34 Mikrobio II eksamiks kordamine #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maria255 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed ­ Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ­ ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid (Polüpeptiidide abiootiline s�

Mikrobioloogia
thumbnail
30
doc

Rakubioloogia II eksamiks kordamine

1. Eukarüootide ja prokarüootide põhilised erinevused. · Prokarüootsed (eeltuumsed) ­ bakterid ja arhed, rakutuumata, esineb ainult üks kromosoom, rõngas, superspiraliseerunud. Geenide hulk 400 ­ 4000. Rakkudel esineb rakusein, mis koosneb peptidoglükaanidest. Vastavalt rakuseina ehitusele toimub jaotus Gram (+)(ainult ühe membraanikihiga) ja Gram (-) (raku seina peal täiendav membraan, membraanide vaheline ala ­ periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste stru

Rakubioloogia
thumbnail
32
docx

Biokeemia II EKSAMiks kordamine

Aminohapete biosüntees 1. Defineerige mis on lämmastiku fikseerimine ja millised organismid on võimelised seda protsessi läbi viima. Kirjeldage milline on lämmastiku tsükli üldskeem looduses ja millisel kujul on meie organism võimeline lämmastikku kasutama biosünteetilistes protsessides. Molekulaarne lämmastik N2 muundatakse redutseeritud või oksüdeeritud vormiks. Atmosfääris leiduv N 2 on keemiliselt väga inertne ning metabolismis kasutamiseks tuleb see redutseerida NH 3 kujule. Toimub UV kiirguse ja välgu kaasabil maa atmosfääris. Eluslooduses on lämmastikku fikseerima võimelised vähesed mikroorganismid, kes redutseerivad elementaarse lämmastiku ammooniumiks. Mõned sellistest bakteritest on vabalt elavad, paljud on aga taimede, eelkõige liblikõieliste taimede, sümbiondid. Valdav enamus organisme on võimeline omastama lämmastikku NH 4+ vormis. Summaarne reaktsioon N2 + 10H+ + 8e- + 16ATP Z 2NH4+ + 16ADP + 16 Pi + H2

Biokeemia
thumbnail
20
docx

Mikrobioloogia I eksam

Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016 1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri- Urey katsetes sünteesitud produktid. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped. RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Miller-Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad varases Maa atmosfääris. Vee

Bioloogia
thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

Floora - taimestik..microform.vana mõiste - mikroorganiismide popiulatsiooni mõeldakse selle all. Sõltub soolestiku mikrofloorast, taimetoitlastel on natuke teise koostisega. Kliimast jne. Tinglik patogeen (haigusepõhjustaja)...normaalsesse mikrofloorasse kuuluv organism, kes teatud tingimustes muutub haigusetekitajaks. Nö juhuseotsijad. Peale hamba väljatõmbamist järgneb antibiootikumide kuur, et ei toimuks tinglike patogeenide sattumine vereringesse. Gnotobiondid - organism, kelle mikro.floora on teada. Need võivad olla mikroobivabad organismid, aga ka mikroobivabad organismid, keda on eksperimentaalselt nakatatud teatud mikroobidega. On kui elav katseklaas, mis võimaldab uurida bakterite toimet makroorganismile. Esimesed mikroobivabad loomad, keda uuriti, olid tibud. Mikroobivabad loomad on vastuvõtlikud bakteritele. Naha mikro.floora Nahk on kuiv, kuid happeline. Brevibacterium - higibakter. ..metioniin - väävlit sisal...mtüülmerkaptaan tekib, mis on tüüpilise

Mikrobioloogia
thumbnail
18
doc

Bioloogia eksami kordamiseks

1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid ­ nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus ­ Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne ­ need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Ainuraksetel närvisüstee

Bioloogia
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

4Mikroobifüsioloogia LOMR.03.022 Riho Teras Sisukord 1. Bakterite kasv ja toitumine................................................................................ 4 1.1. Bakterite kasvatamine laboritingimustes.....................................................4 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid.............................................................7 1.3. Söötmed bakterite kasvatamiseks laboris....................................................9 1.4. Füüsikalis-keemilised tegurid, mis mõjutavad bakterite kasvu...................10 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid.............................................15 2.1. Tsütoplasma komponendid.........................................................................16 2.1.1. Nukleoid............................................................................................... 16 2.1.2. Tsütoplasma ja inklusioonkehad...........................................................19

Mikroobifüsioloogia
thumbnail
19
doc

Mikrobioloogia kordamiskusimused

MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjeldas elusaid loomakesi vees, lihas

Mikrobioloogia



Lisainfo

mikroobide toitumine, makro- ja mikroelemendid, kemolitotroofid, kemoorganotroofid, fototroofid, heterotroofid, autotroofid, rikastuskultuurid, membraanne fosforüülimine, substraatne fosforüülimine, anabolism ja katabolism, ainete transport rakku, difusioon, aktiivtransport, permeaasid, eksoensüümid, siderofoorid, aeroobne ja anaeroobne oksüdatsioon, tsitraaditsükkel, heksooside katabolismi rajad, pentoosfosfaaditsükkel, glükolüüs, piimhappekäärimine, etanoolkäärimine, propioonhappekäärimine, võihappekäärimine, formiaatkäärimine, nitraatne hingamine, denitrifikatsioon, sulfaatne hingamine, väävli hingamine, raua hingamine, bakteriaalne fotosüntees, antibiootikumid, inimese normaalne mikrofloora.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun