Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mikrobioloogia I eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega ?
  • Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ?
  • Mis on bakteri genoom ?
  • Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel ?
  • Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest ?
  • Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest ?
  • Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin ?
  • Kuidas lüsotsüüm ?
  • Mis on nende märklauaks ?
  • Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud ?
  • Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna ?
  • Millest säilumine sõltub ?
  • Paljunemisvahendiks ?
  • Kuidas on võimalik hävitada endospoore ?
  • Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta ?
  • Kuidas toimub bakterite kinnitumine pindadele ja miks see bakterile kasulik on ?
  • Mis on piilid ja millest koosnevad ?
  • Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax ?
  • Keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks ?
  • Keskkonda aluseliseks alkalifiilid, tsüanobakterid ?
  • Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime ?
  • Kui väljaspool rakku ?
  • Kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest ?
  • Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus ?
  • Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus ?
  • Mis kaitseb teda kiirguse eest ?
  • Milleks saab kasutada UV-kiirgust ?
  • Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks ?
  • Miks on mikroobidele hapnikku vaja ?
  • Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku ?
  • Kes on fakultatiivsed anaeroobid ?
  • Mis on küünlanõu ?
  • Paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad ?
  • Millest sõltub paljunemiskiirus ?
  • Mis on generatsiooniaeg ?
  • Mis on steriliseerimine ?
  • Mis on desinfitseerimine ?
  • Mis võiks olla koduapteegis selle jaoks olemas ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2016
  • Mida prooviti tõestada Milleri - Urey katsetega? Selgita neid katseid. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid . Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped . RNA ahelate abiootiline süntees. Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis. Ürgrakk. RNA-elu. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Stromatoliidid. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid.
    • Miller -Urey katsetega prooviti tõestada, et ürgse Maa atmosfäär, kus esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan , võisid moodustada orgaanilised molekulid, eluaine ehituskivid.
    • Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (HAPNIK PUUDUS). Need oli ained, mis võisid olla valdavad varases Maa atmosfääris. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained, mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem pruuniks . Proovides määrati moodustunud ained paberkromatograafiaga. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini.
    • Tingimused ürgsel maal: väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st; kõrge temperatuur; valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitede rünnakud ja Uvkiirgus olid palju suuremad kui praegu
    • Katses sünteesitud produktid: alaniin , glütsiin, aspartaad ja aminobutüraat.
    • Proteinoidid – abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid
    • Prebiootilised aminohapped – need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga. Alaniin, aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin , seriin, treoniin , valiin. Kokku 10. Nende hulgas pole nt aromaatseid ja aluselisi aminohappeid .
    • Tahke pinna (nt savi) tähtsus abiootilises sünteesis
      • Savi, isegi külm savi, on eriti hea pind polümeeride tekkeks, savi absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere.
      • Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink , toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil – vee eemaldamisel monomeeridest, mis on vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele
      • SAVI PINNAL saab toimuda palju elu tekke aspektist olulisi protsesse
      • Savi pinnal saavad rasvhapetest moodustuda membraaniga ümbritsetud kerakesed, mis on võimelised suurenema, lülitades endasse uusi monomeere ja jagunema , kui neid suruda läbi peenepoorilise filtri
      • Savi pinnal saab moodustuda ka lühike RNA ahel ribonukleotiididest
      • Aminohapetest moodustuvad savi pinnal peptiidid
      • Savi alternatiivina on pakutud orgaanilise sünteesi pinnaks püriiti
      • Ürgrakk ehk protobiont – võisid olla membraaniga ( kahekihiline membraan võis koosneda lipiididest – meenutada liposoomi/võis koosneda ka peptiididest) ümbritsetud kerakesed
      • RNA elu
        • Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid
        • Isereplitseeruv RNA
        • Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes
        • Lihtsad rakud kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks
        • Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle
        • DNA evolutsioon RNAst
        • Kaasaegne rakk , milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahetab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad.
        • Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potensiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad
          • Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda peptiididest (uuem hüpotees )
          • Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (1 ots hüdrofiilne, 2. hüdrofoobe) on võimelised assambleeruma agregaatideks (nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks). Selle peptiid on nagu membraanne fosfolipiid (tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba)
          • Stromatoliidid – vöödilised settekuplid, mis sarnanevad tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites , mis on noormad kui 3 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide mitmekesisus juba palju suurem.
          • Hapniku kagunemine atmosfääris ja tsüanobakterid – hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumisega (u 2,5 mlrd aastat) ja elutegevusega. Stromatoliitidega samavanustes meresetetes on leitud vöödilisi rauarikkaid setteid. Arvatakse, et need setted moodustusid perioodil, kui tsüanobakterid tekitasid fotosünteesil massiliselt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks. Siiski, tänapäeval on näidatud, et mõned kaasaegsed bakterid suudavad rauda oksüdeerida ka ilma hapnikuta. Seega võisid seda tüüpi bakterid osaleda punaste rauda sisaldavate vöödiliste setete tekkes .

  • Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste „prokarüoot” ? Arhed , nende erilisus , sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede erilised elupaigad : mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. 16SrRNA geenide olulisus ja sobivus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel . Lynn Margulise hüpotees eukarüootse raku tekkest endosümbioosi teel. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid.
    • Eluslooduse domeenid: eukarüoodid, arhed ja bakterid. Prokarüoote on bakterites ja arhedes.
    • Prokarüoot – rakul on rakumembraani peal rakukest , mille peal omakorda võib olla kapsel . Kapsel aitab kleepuda pinnale ja kaitseb patogene fagotsütoosi eest. Rakule kinnituvad piilid ja viburid (võib olla ka mitu), mis on liikumisorganellideks. Rakus on palju ribosoome. Prokarüootne rakk on lihtsama ehitusega, kui eukarüootne: puudub tuumamembraan . Piirkonda, kus paikneb DNA nim nukleoidiks.
    • Arhed on üks elu kolmest domeenist, nad on eeltuumsed (prokarüoodid)
      • Neist hakati rääkima 1970ndatel, kui selgus, et mõned prokarüoodid eristuvad teistest
      • Evolutsioneerunud aeglaselt ja nad on suht sarnased oma esivanematele
      • Paljud arhed on äärmuslike omadustega (hüpertermofiilid, äärmuslikud halofiilid, metanogeenid, väävlihiingajad)
      • Metaani moodustamine on iseloomulik vaid arhedele (mudas, mullas, soolestikud)
      • Kuju poolest sarnased bakteritele
      • Arhede ühised jooned prokarüootidega: rõngaskromosoom; genoomi suurus; operonide esinemine; mRNA intronide puudumine; 70 S ribosoomid ; metaboliensüümide aminohappeline järjestus
      • Arhede ühised jooned eukarüootidega: histoonid ; rakuskeltt; transkriptsioonifaktorid homoloogsed ; DNA- seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest
      • Hüpotees eukarüootse raku tekkest sümbioosi teel – Endosümbioosi teooria kohaselt on tänapäeva eukarüoodid geneetiliselt kimäärid, mis on arenenud astmeliselt, „neelates alla“ sümbionte, millest arenevad organellid . Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid. Nendest said mitokondrid - raku jõujaamad. Tänapäevaste mitokondrite põhiroll on orgaaniliste ainete oksüdeerimine hapnikuga ja ATP süntees ( hingamine ). Tsüanobakteri allaneelanud promitiivne eukarüoot võis hakata kasutama fotosünteesireaktsioone. Tsüanobakteriaalsest endosümbiondist arenes välja kloroplast . Eukarüootide ripsmed ja iburid võivad olla tekkinud ektosümbiontsetest spiroheetidest.
      • Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom – rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi.

  • Bakterite nimetuste tuletamine . Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine.
    • Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nimesid , kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter mõne tuntud mikrobioloogi auks: nt perekonnad Pasteurella ( Pasteur ), Escherichia (Escherich), Tatumella ( Tatum ), Shigella (Shiga), Beijerickia (Beijerinck), Listeria ( Lister ), Erwinia ( Erwin Smith). Liiginimetused isikunimedest: Bacillus pasteurii (Pasteur), Methanospirillum hungatii (Hungate), Methanobacterium omelianskii (Omeljanski), Clostridium pasteurianum (Pasteur). Veel kasutatakse omadusõnu: aureus ( kuldne ), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis ( veri ), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis ( sale ), tertra (neli), thrix ( niit , juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Bakteri nimetus peaks sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia , värvuse, ainevahetuse jne kohta. Metanobacterium thermoautotrophicum (metaani moodustav termofiilne autotroofne bakter ). Ectothiorhodospira halophila ( spiraalne halofiilne punaselt pigmenteerunud bakter, kes H2S oksüdeerides ladestab moodustunud väävliterad väljaspoole rakku).
      • Bakterite suurus – Keskmine bakteriraku ruumala on 1 μm3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 μm-ni. Thiomargarita namibiensis: ühe raku diameeter on 100-750 μm, seega peaaegu 1 mm.
    • Eripind – pindala ja ruumala suhe, mis näitab, kui suurel pinnal toimub ainevahetus/transport väliskeskkonnaga.
      • Mida rohkem on pinda ruumala kohta, seda suurem on pind, mille kaudu transport toimub.
      • Suur eripind võimaldab kiiret ainevahetust keskkonnaga, mis toimub bakteritel vahetult läbi pinna, kas difusiooniga või membraanis olevate transporterite vahendusel.
    • Eripind ja bakteri kuju
      • Pulkbakteritel, eriti peenikestel pulkadel, on SUUR ERIPIND võrreldes nt sama ruumalaga kerabakteritega. See võimaldab kiiret ainevahetust keskkonnaga läbi raku pinna, mis tagab kiire kasvu.
      • Väga suurtel bakteritel on probleem, et eripind jääb väga väikeseks. Seetõttu üritavad nad seda kaudselt suurendada, vähendades tsütoplasma aktiivset mahtu sisaldistega ja vakuoolidega. Bakteritel Beggiatoa, Thiomargarita ja Thioploca on rakkudes suured nitraadivakuoolid.
      • Õhukestel lamedatel ruutudel on väga suur eripind. Need bakterid hõljuvad soolase vee pinnal ja võtavad kogu pinnaga vastu valgusenergiat, et selle arvel ATPd sünteesida. Päikesepatarei.
      • Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind.
      • Kokkidel (kerabakteritel) on väiksem eripind kui teise kujuga sama ruumalaga bakteritel, nt pulkbakteritel. Seetõttu on nad vastupidavamad nt kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Agregaatidena kokkidel on veel väiksem eripind. Kokke on rohkesti mullas.
    • Suurimad, suured ja väikseimad bakterid
      • Suurimad spiroheedid on kuni 0,5 mm pikad. Rakk on keerdunud , nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam. Srrued bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 μm-ni. Mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kni 12 mm. Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid , Thiospirillum jenense ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 μm-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 μm.
      • Suurimad – Thiomargarita namibiensis. Ühe raku diameeter on 100-750 μm. Ta moodustab rakkude kette, mis on palja silmaga nähtavad. Suurema osa raku ruumalast võtab enda alla nitraadivakuool, mis aitab vähendada aktiivset tsütoplasma mahtu ja seeläbi suurendada kaudselt mikroobi eripinda. Epulopiscium fishelsonii. Ühe raku pikkus on üle 600 μm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Suurem kui kingloom .
      • Väiksimad bakterid on mükoplasmad. Arvatakse, et mükoplasma rakk on iseseisvalt eksisteerida suutva elusraku suuruse alampiir . Viimasel ajal on ilmunud artikleid nanobakteritest, kelle suurus on 0,05-0,2 μm.
    • Thiomargarita – väävlipärl. suur ümar bakter (diameeter 100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Ta saab energiat väävelvesiniku oksüdeerimisest nitraadiga. Et rakus nitraati varuks hoida, on tal rakus suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust.
    • Perekond Thioploca (tõlkes “väävlipats”) niitide pikkus võib ulatuda 7 cm-ni. Niidid paiknevad umbes sajakaupa ühises tupes. Niit koosneb tuhatkonnast ühesugusest rakust. Esmalt kirjeldati need bakterid 1907. aastal.
      • Nanobakterid – suurus on 0.05-0.2 μm. Geoloogid avastasid nad skaneerivat EM kasutades kivimitest ( lubjakivi , dolomiit , savi) ja mineraalidest (sulfiidsed mineraalid ). Neid on veel leitud vereseerumist ja neerukividest. Võivad põhjustada neerukivide teket. Nanobakteritest on eraldatud ka DNA. Neid saab kasvatada seerumsöötmetel, nagu koekultuurirakke ja nad jagunevad aeglaselt. Söötmel nad ei kasva, jagunevad aeglaselt (umbes iga 3 päeva järel).
    • Mükoplasmad – väikseimad bakterid. Puudub (evolutsiooniliselt taandarenenud) kest (pleomorfsed). Väikese genoomiga. Rakumembraanis võivad olla steroolid, mida nad ise ei sünteesi aga väliskeskkonnast saavad neid membraani lülitada. Enamik neist on (pinna)parasiitsed inimestel, loomadel, lülijalgsetel, taimedel.
    • Klamüüdiad – on peetud viiruste ja bakterite vahevormiks, kuid siiski tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan. Genoom on väike. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus ( rakusisesed parasiidid ). Elutsükklis vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad). Klamüüdiatega täitunud vakuool on inklusioon. Laboris võimalik kasvatada koekultuurirakkudes. Energeetilised parasiidid: kasutavad nt peremeesraku ATP’d, kunai se seda ei sünteesi.
    • Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine – Väga suurtel bakteritel on problem, et eripind jab väga väikeseks. Seetõttu üritavad nad seda kaudselt suurendada, vähendades tsütoplasma aktiivset mahtu sisaldistega ja vakuoolidega. Sisaldised rakus vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mikrobioloogia I eksam #1 Mikrobioloogia I eksam #2 Mikrobioloogia I eksam #3 Mikrobioloogia I eksam #4 Mikrobioloogia I eksam #5 Mikrobioloogia I eksam #6 Mikrobioloogia I eksam #7 Mikrobioloogia I eksam #8 Mikrobioloogia I eksam #9 Mikrobioloogia I eksam #10 Mikrobioloogia I eksam #11 Mikrobioloogia I eksam #12 Mikrobioloogia I eksam #13 Mikrobioloogia I eksam #14 Mikrobioloogia I eksam #15 Mikrobioloogia I eksam #16 Mikrobioloogia I eksam #17 Mikrobioloogia I eksam #18 Mikrobioloogia I eksam #19 Mikrobioloogia I eksam #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 197962 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mikrobioloogia eksami valmistumiseks küsimused
    Mikrobioloogia , RNA elu , Stromatoliidid , Prokarüoot

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    22
    docx
    Mikrobioloogia I kursus 2012
    40
    docx
    Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta
    24
    docx
    Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused
    22
    docx
    Mikrobioloogia konspekt
    45
    docx
    Mikrobioloogia I konspekt
    20
    doc
    Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused
    147
    docx
    Mikroobifusioloogia
    114
    pdf
    Nimetu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun