Struktuur biheeliks üheahelaline ainevahetus komplement A=T C=G A=U C=G Fe H N Overepunaliblede Makro -C P S Mikro-Ca hemoglobiinis, Na K Mg Cl O Cu I Fe Zn F transport ühend kehas -VESI Tähtsaim anorgaaniline Ülesanded Päriliku info Päriliku info Täidab rakuvaheruumi *Kaitse - pisara ja liigesevedelik
ga on happeliste omadustega. Raua Leidumine looduses : ehedalt (meteoriitides), ühenditena(magnetiit,punane ja pruun rauamaak, püriid) Raua füüsikalised omadused : Hõbeda värvusega, plastilised, hea soojus ja elektrijuht, puhas raud on pehme, lisanditegaon ta kõva. Keemilised omadused : Puhas raud on õhu ja vee suhtes püsiv, lisanditega aga oksüdeerub niiskes õhus Raua tähtsus inimorganismis : Põhiosa asub hemoglobiinis, annab verele punase värvuse, soodustab hapniku sidumist ja kandumist organismis. Raua puudus : Juuste väljalangemine, vaod küüntel, lõhed suunurkadel, kehv verelisus.
enne kui seda hakatakse kohtumõistmisel reaalselt kasutama. Kognitiivne lahutamine Tänapäeva funktsionaalsetel neuroloogia meetoditele on ühine see, et nad toetuvad teatud osa aktiivsuse näitajatele, et näidata erinevusi aju tegevuses, kui see täidab erinevaid ülesandeid: nagu tõe rääkimine ja valetamine. Muutused sünaptilises aktiivsuses on kaassõltuvuses ajuverevarustusest ja hapniku tasemest hemoglobiinis. See tähendab seda, et verevarustus suureneb selles aju piirkonnas, mis on aktiivne ja hapnikutase hemoglobiinis hakkab tõusma. Selliseid muutusi jälgitakse ka positron emissiooni topograafias (PET). Sellest tulenevalt peab tegema teste ning lõpuks võtma need testid kus valetati sarnased sümptomid lahutada sellest testist, kus räägiti tõtt ja ülejäänud sümptomid peaksid olema omased valetamisele.
· mõnedes valkudes · S-side P - fosfor · mõnedes nukleiinhapetes, makroerg.üh. · energiarikas side K+N+ · Na-K pump. raku ainevahetus · närviimpulsside liikumine · stabiilne keskkond häired: jämesoole vähk, infarkt Ca2+ - kaltsium · luudes · vere hüübimine · lihaste kokkutõmbed · ensüümides Mg2+ - magneesium · luudes · klorofüllis · ensüümides Cl- - kloriid · maohape HCl Fe2+ - raud · hemoglobiinis I - - jood · kilpnäärmes · hormoonides Co koobalt · B12 vitamiin vereloome 3. Mineraalsoolad ioonidena: · katioonid · anioonid 4. Vee tähtsus igal organiseerituse rasemel MOLEKULI TASAND · osalev reaktsioonides · fotosünteesi lähteaine · universaalne lahusti · pH avaldub veekeskkonnas RAKK
pH mõiste ja näited. Vaata lk 4 pilte! Sealt saad teada. · Ph- organismi happe aluse tasakaal · Na- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet · K- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse · Mg-osaleb närvisüsteemi ja aja talitluses, lihaskrampide ärahoidmine · Ca - luude ja hammaste koostises, verehüübimine, südame töö · Fe hemoglobiinis, hapniku kandmine organismis, ainevahetuses · Zn valgu ainevahetus, immuunsuse tagamine · I jood- kilpnäärme hormoonide süntees Biomolekuli ja biopolümeeri mõisted ja näited. · Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust
ALUMIINIUM Iseloomustus. Pmetall. Asub perioodilisustabeli 3.perioodis IIIA rühmas. Al (13): 1s22s22p63s23p1. Elektronskeem: 2)8)3). Alumiinium on aktiivne metall ja loovutab kõik väliskihi elektronid. Moodustab ühendeid oksüdatsiooniastmega +3. Saab loovutada paardunud väliskihi elektrone s kihilt. Alumiiniumi oksiididel on amfoteersed omadused. (Aluseliste omaduste kõrval avalduvad happelised omadused.) Nt. Al(OH) 3, mis reageerib nii hapete kui ka leelistega. Alumiinium on kõige levinum metalliline element maakoores. Alumiiniumi tähtsaim mineraal boksiit (Al2O3). Samuti leidub boksiiti savi, kivimite ja mineraalide koostises. Omadused. Alumiinium on hõbevalge, kerge ja pehme metall, mida iseloomustab hea elektri ja soojusjuhtivus. Ta on vastupidav vee ja õhu suhtes kaitsva oksiidikihi tõttu. Regeerib kergesti hapete ja leeliste lahustega. Alumiiniumnõud on vähese vastupidavuseg...
- vananedes kaltisumihulk suureneb võrreldes org. ainega - inimene omandab kaltsiumi suhteliselt vähe - orgaaniline aine annab elastsuse, kaltsium tugevuse - kaltsium on omandatav juhul, kui seda tarvitatakse koos piimrasvadega, juua tuleb vähemalt 2,5% -3% piima - kaltsiumi kadu on suur raseduse ajal Magneesium: - leidub nukleiinhapetes - taimedes kloroplastide klorofüllis Raud: - osaleb hapniku transpordis punavereliblede(erütrotsüüt) hemoglobiinis - ei imendu organismis - c-vitamiini söömine aitab siduda rauda Tsink: - vähesus põhjustab seemnerakkude arengu häireid - maksas, munas, lihas - osaleb aju töös · taimetoitluse puhul on häiritud aminohapete, vitamiinide D ja B1;B12 ning tsingi omandamine · anioonid on: OH, HCO3, CO3, H2PO4, HPO4, Cl, I - pärit soolade ja hapete lagunemiselt - OH-rühmad osalevad sisekeskkonna stabiilsuse säilitamisel
120päeva e. 4Kuud • hapniku transportimine kopsudest kudedesse ➔ valged vererakud: • värvitud; amööbjas; liigub nagu amööb; eluiga mõni päev/nädal • võitlevad organismi tekkinud haigusetekitajatega ➔ vereliistakud: • värvitu; korrapäratud; ei liigu; eluiga 7-10päeva • osalevad vere hüübimises hemoglobiin- valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Verele annab punase värvuse hemoglobiinis sisalduv raud. Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest punastel vererakkudel. 0 veri sobib kõigile. AB saab olla doonoriks ainut iseenda rühmale. Vere hüübimise vajalikud tingimused on: Ca soolade olemas olu; trombotsüütide purunemine; fibrinogeen- fibriin- haava sulgemine; K- vitamiin. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks haigusetekitajad. Immuunsussüsteemi moodustavad: 1)lümfisõlmed; 2)põrn; 3) harkelund; 4) valged vererakud
Ehedalt meteoriitides Ühenditena kõikjal (muld, liiv, looduslik vesi) Fe3O4 magnetsit Fe2o# punane ja pruun rauamaak Raua füüsilised omadused Hõbedane plastiline hea soojus ja elektri juht Puhas raud on pehme, lisandid muudavad kõvemaks. Tõmbub hästi magneti külge. Keemilised omadused: Puhas raud on õhu ja vee suhtes püsiv, lisanditega raud roostetab: 4Fe+3O2=2Fe2O3 Reaktsioon veeauruga: 3Fe+4H2O=Fe3O4 +4H2 Raua tähtsus inim organismis Põhiosa rauast asub hemoglobiinis - Annab verele punase värvuse - Soodustab hapniku sidumist ja kandumist org Raha tähtsamad ühendid Raud 3 oksiid Fe2O3 · Muumia · Ooker · Rauamennik Moodustub raua roostetamisel Pruunvärvus kasutatakse värvide valmistamisel Tritaud tetra oksiid fe3o4 Magnetiit, musta värvi, ferromagneetiline kasutatakse: must värv, püsimagnet Raudvitriool feso4 *7h2o Rohelist värvi Tahke aine Kasutamine: värvid, taimekaitsevahend
PbO- Kristall klaaside valmistamiseks Pb3O4- Oranzi värvusega roostetamis vastane vahend laevakered ja auto põhjad. Raud(Fe) Kõige levinum metall. Rauda leidub ehetalt maale langenud meteoriitides ja ka maakidena. FeO Fe2O3 Raud on keskmiste omadustega.Raud on peamiselt hõbe hall Raual on peamiselt kaks tähtstat sulamit malm valmistatakse radiaatoreid ja ahju uksi .Teine tähtis sulam on Teras kasutatakse lõige terade tegemiseks. Roostevaba teras sisaladab kroomi. Raud on vere hemoglobiinis hapniku kanda ja muudab vere punaseks. Korrosioon. Metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Tekitab metallile peale rooste. Korrosiooni põhjused. *Niiskus *Hapnik *Sool *Temp kõikumine Korrusiooni vältimine. *Kasutada roostevaba sulameid mis sisaldavad kroomi *Metallide katmine mitte metallsete ainetega nt plastmass, kumm, vaselin *Katmine mitte roostetavate metallidega kuld, hõbe, tsink. INHIBIITORID Ained mis hoiavad ära või aeglustavad roostatamise.
(nt.õismäe tiik-teod,konnad,saapad,kivid) 9)Biosfäär-kõige suurem ökosüsteem maakeral, kus leidub elusolendeid ORGANISMIDE KOOSTIS Organismid-koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ühenditest. Orgaanilised: a)valgud ehk proteiinid(aminohapped, 24 erinevat, kõik vajalikud) b)süsivesikud ehk sahhariidid c)rasvad ehk liptiidid d)nukleiinhapped(DNA, RNA) Anorgaanilised-mineraalid ja erinevad soolad(nt kaltsiumfosfaat-luudes, raud-veres,hemoglobiinis) SÜSIVESIKUD Jaotus-ahela pikkuse alusel a)monosahhariidid- ühe tsüklilise ahelaga. 3-6 süsinikku. (nt.glükoos-viinamarja suhkur, fruktoos-puuvilja suhkur) 5 süsinikku- *DNA'S-desoksüriboos *RNA'S-driboos b)oligosahhariidid-koosnevad mitmest monosahhariidist(2-20) (nt.*sahharoos ehk harilik suhkur-tekib,kui glükoos liitub fruktoosiga. *laktoos ehk piimasuhkur) c)polüsahhariidid-nendes on sadu monomeere ehk sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus
Zn + 2HCL ZnCl2 + H2 Zn + 2HNO3 Zn(NO3)2 + H2 7. raua biofunktsioonid inimesel. Siirdemetallidest tähtsaim biometall, oluliseks peetakse rauaühendite kahte funktsiooni: 1) O2/CO2 transporti organismis ja O2 salvestamist, 2) elektronide transport redoksprotsessides. vereloome jm bioprotsessid Praktiliselt kogu Fe(98%) on jaotunud organismis nelja rühma kuuluvate valgulise iseloomuga ühendite vahel. Hemoglobiinis (Hb) on peamine Fe kogus (65%). Vere punalibledes sisalduv pigment Hb kannab õhuhapnikku kopsudest kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse. Müoglobiin on kromoproteiid, mis salvestab nii selgrootute kui ka selgroogsete organismide kudedes hapnikku. Müoglobiin seob hapnikku pöörduvalt. Tsütokroomid kuuluvad kromoproteiidide hulka. Need on valgustneelavad pigmendid, mis toimivad redokssüsteemides elektronide vaheülekandjatena. Protsessi käigus muutub raua oksüdatsiooniaste.
H biomolekulides, määrab pH, osaleb vesiniksidemete moodustamisel C tähtsaim element organismides, biomolekulides, CO2s, oluline taimedele, hingamise ja käärimise jääksaadus Ca luudes, hammastes, osaleb vere hüübimises, kindlustab lihaste töö Mg taimel klorofülli koostises, loomal seotud DNA/RNAga, kuulub luude koostisesse, osaleb lihastöös I kilpnäärmehormooni türoksiini süntees, mõjutab väikelaste kasvu, ainevahetust, vaimset arengut Fe vere punaliblede hemoglobiinis osaleb hapniku transpordis K ja Na osalevad närviimpulsside moodustamises ja edastamises, on veres, raku tsütoplasmas, osalevad ainete transpordis, raku veevahetus P rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, makroenergiliste ühendite koostises 2. Tähtsaim anorgaaniline ühend kehas on vesi, selle ülesanded on: · täidab raku sisemuse (tsütoplasma, raku vaheruum) · taimedel lähteaine fotosünteesiks
spetsiaalselt tarbida. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes ning lihastes. On ülivajalik paljudeks struktuurseteks ja talitluslikeks ülesanneteks inimkehas. On rohkesti munades, suurendatud kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas ja kalas. Mikromineraalid Raud Tsink Kroom Seleen Vask Mangaan Fluor Jood Molübdeen Koobalt Räni Boor Nikkel Raud Enamus asub punaste vererakkude hemoglobiinis. Kõige paremini omastab inimorganism rauda loomsetest toiduainetest, eriti punasest lihast. Liigsel raual on suur roll paljude haiguste kujunemises ja arengus. Tsink Koguseliselt kõige rohkem skeletilihastes ja luudes, palju ka neerudes ja maksas. Leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes, paremini omastab inimene tsinki loomsest toidukraamist. Ohutu tsingi päevane kogus pikaajalisel kasutamisel on 25-30 mg. Kroom
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Makroelemendid 98-99% · C ; H ; N ; O ; P; S Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes · K; S;P;Cl;Ca;Na;Mg;Fe;Zu;Cu;I;F Ca - luude tugeus,luudekoes Mg klorofülli koostises Fe (aneemia-raua puudusest) hemoglobiinis seob O2 ja võimaldab O2 viia kehasse. I2 - kilpnäärme hormoonide sünteesiks F hambaemaili koostises Kehas on kõige rohkem hapnikku (keem.el.) Orgaanilisest ainest on kõige rohkem valke. Anorgaanilised ained vesi 80% Orgaanilised ained- valk 14% Osmoos- lahustis molekulide liikumine ( K ja Na) VEE ÜLESANDED: · Ainevahetus · Temperatuuri reguleerimine · Jääkide eemaldamine · Ainevahetus reaktsioon · Tagab nahale elastsuse · Tagab rakule vererõhu
eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakudja nii suletakse vigastatud koht. 9
Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K reguleerivad vee tasakaalu. Soodustavad närviimpulsside edasikannet. Kindlustavad raku laengu (pos/neg). Anorgaanilised ained I VESI vesi on universaalne lahusti. Hüdrofiilsed ained on need ained, mis lahustuvad vees (söögisööda, glükoos). Hüdrofoobsed ained on need, mis ei lahustu vees (rasvad, õlid). * Vesi tagab rakkude ainevahetuse e metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus
c) ainsa anioonina tasakaalustab Cl positiivset üldist laengut d) Cl-ioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises 3. Mikroelemendid Leidub 0,01 0,001%. Kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisse, mis reguleerivad ainevahetust. Nende arv pole kindel. Nad jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Metallid : Fe, Zn, Cu, Co a) Fe funktsioonid: kuulumine hemoglobiini koostisse, vastutab hapniku sidumise ja transpordi eest. Raud ei seo hemoglobiinis süsihappegaasi! Rauapuudusest tingitud aneemia ehk kehvveresus on maailma levinuim vaegushaigus, eriti naistel. Mõõdukas rauapuudus on ohutum kui raualiigsus organismis! Peamiseks rauaallikaks on loomse päritoluga toiduained. b) Co on vitamiin B12 koostises, koobalti puudusel tekib halvaloomuline kehvveresus ehk verevähi teatud vorm. Mittemetallid: I, F, Si, B jne. c) Jood on oluline kilpnäärme sünteesija, joodi puudusel tekib struuma, kael
tegevates ensüümides. 1) Tähtsamad katioonid, nende ülesanded Vastused: Ph- organismi happe aluse tasakaal Naatrium- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet Kaalium- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse Magneesium- osaleb närvisüsteemi ja aja talitluses, lihaskrampide ärahoidmine Kaltsium- luude ja hammaste koostises, verehüübimine, südame töö Raud – hemoglobiinis, hapniku kandmine organismis, ainevahetuses Tsink – valgu ainevahetus, immuunsuse tagamine Jood - kilpnäärme hormoonide süntees 2. Vee omadused ja ülesanded organismis Vastus: Tahkudes paisumine, parimaid lahusteid, läbipaistvus, elektrijuhtivus, soojusregulaator, suur pindpinevus. Vesi loob rakkudes ühtlase sisekeskkonna. Anorgaanilistest ainetest organismides Kõige rohkem vett. Vesi täidab ka rakuvaheruumi. 3. Süsivesikud: 1) Ülesanded taimedes ja loomades. Näiteid.
(merevetikate pulbriline ekstrakt)- A4 formaadis nt. kõhule. Kui joodi on liiaga veres, kilpnäärme süntees tõuseb -> hormoonide tõus -> seedimine kiireneb jne. Kuid sellega kaasnevad ka omad ohud ja riskid. I <- merest pärinev toit, merest mõjutatud põhjavesi (nt Pärnus), mereääres kasvatatud taimed Si- räni a) liigesepindade struktuursus, silma klaaskeha vedelik, sidekoed Si <- peamiselt taimne toit (õlles palju, täistera, nat. saadused) Fe- raud a) kuulub hemoglobiinis heemi koostisesse VIGA: Kuidas transportida O2 kopsudesse? Vastatakse: Hemoglobiini abil ÕIGE. Aga CO2 kopsudest välja? Vastatakse: Hemoglobiin viib O 2 kopsu ja CO2 tagasi VALE. CO2 viiakse kudedest kopsu valdavalt lahustunud kujul kopsuvedeliku abil. Vahel ka ebastandardseid vastuseid. Kuigi ~5% CO2 tuuakse hemoglobiini abil siiski. Maailma levinuim vaegushaigus- rauapuudusest tingitud aneemia. Aneemia tekib ka normaalse nähtena raseduse ajal (nt II pool)
· Mg2+- klorofyllis keskne element. Kuulub luude koostisse(fosfaadina) · Ca2+- kuulub luukoe koostisse(fosfaadina, karbonaadina). Osaleb vere hyybimis protsessis. Kindlustab lihaste t66(Ca puudusel tekivad krambid), reguleerib vee hulka organismis. · Cl-vajalik mao soolhappe synteesiks. Tasakaalustab positiivseid laenguid, loob teatava elektroneutraalsuse. Osaleb ainete transpordis makku. · Fe-selgroogsete punalibledes e. Erytrosyytides oleva valgu hemoglobiini koostises. Seob hemoglobiinis hapnikku. Verele annab punase v2rvuse heem(rauayhend). · JOOD- vajalik kilpn22rme hormooni tyroksiini synteesiks. Joodi puudusel kujuneb v2lja kilpn22rme haigus struuma. · FLUOR- oluline element hamba luukoes. Orgaanilised yhendid · Sysivesikud e. Sahhariidid on orgaanilisedyhendid, mille koostises on sysinik, vesinik ja hapnik. · Sysivesikud on looduse enam levinud orgaanilised yhendid. · Taimedes leidub neid kuivainetest 75-90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%.
soojusmahtuvus); osaleb rakus toimuvates reaktsioonides (fotosünteesil on lähteaine, hingamisel lõpp-produkt) Katioonid: K ja Na edastavadnärviimpulsse(0,9% NaCl- füsioloogiline lahus); NH4 tekib valkude lagundamisel, eraldub karbamiidina; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse (Ca aatomeid on rohkesti luukoes ja membraanides); Mg leidub nukleiinhapetes, taimede klorofülis; Fe hemoglobiinis Anioonid: tähtsamad anioonid on: hüdroksüül-(OH), karbonaat-(HCO 3 ja CO3), fosfaat-(H2PO4 ja HPO4), kloriid-(Cl) ja jodiidioonid(I). Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4 Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik
2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel 3 ( min)ülesannet on ringelundkondade töö kindlustamine, temperatuuri regulatsioon ja olla lahusti. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid a) närviimpulsside moodustumine 3.3. magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. kaltsiumiioon c) luudes ja hammastes 3.5. rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame söögist ja joogist. 5. Väikelaste luud on elastsed kuna soolade sisaldus neis on vähene, vananedes kaltsiumisooladekonsentratsioon tõuseb ja luud on tugevad aga samal ajal haprad. 6. Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas. Kuidas me sellest gaasist vabaneme? Väljahingamisega. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis tekib organismi elutegevuse tulemusena, mille
Valkude elementaarne koostis Valkude koostisesse kuuluvad järgmised elemendid: Süsinik 48,0...55,0 % Vesinik 5,0...7,5 % Hapnik 20,0...34,0 % Lämmastik 15,0...19,5 % Väävel 0,3...2,5 % Peale loetletud komponentide sisaldavad mõned looduslikud valgud P, Fe, I, Cu, Zn, Br, Mn, Ca jt. elemente. Mainitud elementide sisaldus on tavaliselt madal (0,00001...0,3%), kuid nende juuresolek võimalab asjaomastel valkudel täita mitmesuguseid spetsiifilisi funktsioone (Fe - hemoglobiinis, I - kilpnäärme hormoonides jne.) Valgusisaldus % Kude, organ Värskes koes Kuivaines Lihased 18...23 80 Maks 18...19 57 Põrn 17...18 84 Neerud 16...17 72 Süda 16...18 60
2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on 3 (min) ülesannet säilitab organismisisest temperatuuri, aitab eemaldada jääkprodukte, täidab kaitseülesannet. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon d) määrab lahuse happesuse 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid, a) närviimpulsside moodustumine 3.3. Magneesiumiioon e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 3.4. Kaltsiumiioon c) luudes, hammastes 3.5. Rauaioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame toidu ja veega. 5. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus on nendes madal, vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb, luud on tugevad, aga samal ajal haprad. 6.Hingamisel tekib meie kehas süsihappegaas.Kuidas me sellest gaasist vabaneme? (selgitus!) Inimene vabaneb süsihappegaasist kopsude abil. 7. Biomolekul on orgaaniline aine, mis reguleerib rakkude talitlusi ja nende omavahelist
Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi rauavaegust (maksas, põrnas, Fe-sisaldavates valkudes, nt transferriinis ja hemoglobiinis). Plii võib inimese organismi sattuda näiteks pesemata kätelt, mistõttu on vanad akud ohtlikud ennekõike lastele, kes huvitavaid asju pahatihti lähemalt uurima kipuvad. Plii mõjutab praktiliselt iga inimkeha organit, kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti lastel. Plii eraldub väga aeglaselt luudest ja peaajust. Seepärast taastuvad ka ajutegevuse häireid aeglaselt. Soodsates tingimustes alaneb organismi pliisisaldus poole võrra alles kahe aasta jooksul
P (fosfor), S (väävel) 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on 3 (min) ülesannet kaitseülesanne (nt pisarad, lootevedelik), aitab kehas säilitada püsivat temperatuuri, aitab eemaldada jääkprodukte, tagab ringeelundkondade töö. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon a) närviimpulsside moodustumine 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 3.3. Magneesiumiioon c) luudes, hammastes 3.4. Kaltsiumiioon d) määrab lahuse happesuse 3.5. Rauaioonid e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained saame............toidust...............ja........veest......... 5
Näiteks klorofülli helendumine valguse käes. 89. o Fosforestsents aine pikaajaline helendumine pärast kiiritust või ergastust. 90. Triboluminestsents aine helendumine hõõrdumisel või purunemisel. 91. Näiteks kahe kvartsitüki teineteise vastu hõõrumisel tekkivad valgussähvatused. · Punase veresoola osa luminooli oksüdeerumise juures on ... · Punase NaOH osa luminooli osküdeerumise juures on ... · Kasutatakse verejälgede avastamiseks: hemoglobiinis sisalduv raud katalüüsib luminooli oksüdeerumisreaktsiooni.
Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omastu või omastub halvasti. Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsside tekkes, samuti vere PH taseme tagamisel. 0.9% NaCl füsioloogiline lahus, kasutatakse vere asendajana. Ammoonium tekib rakkude lagunemisel organismis, alguses tekib ammoniaak->ammoonium või karbamiid e kusiaine.. Valke saame süües. Raudioonid: * ülesandeks hapniku transport * paiknevad hemoglobiinis * taimne raud imendub halvasti * kui inimesel rauapuudus - tulemuseks kehvveresus e. aneemia * hemoglobiin hapniku sidumiseks * hapnik lagundab glükoosi = saame energiat * aju saab verest hapnikku * punalibledes olev hemoglobiini hulk suurem mäestikes elavatel inimestel * aklimatiseerudes e. uue elukoha kliimaga kohanedes suureneb punavereliblede arv, ergo ka hemoglobiini tase - legaalne doping
deformeerumisvõime. Nagu eelpool mainitud, on sellel väga tähtis roll mikrotsirkulatsioonis. Vähenenud deformeerumisvõime võib olla kaasasündinud või omandatud häire rakumembraanis, hemoglobiini molekulis või raku metabolismis. Sirprakuline aneemia Sirprakuline aneemia on dominantselt pärilik hemolüütiline aneemia, mille korral punalibled on sirbitaolise kujuga vigase globiini tõttu hemoglobiinis. Hoolimata progressist viimaste kümnendite uuringutes pole veel leitud efektiivset moodust sirprakulise aneemia ja sellega kaasnevate valulike kriiside esinemise kõrvaldamiseks haigetel patsientidel. Sirprakuline aneemia põhjustab püsivas asümptomaatilises staadiumis kogu vere viskoossuse tõusu. Põhjuseks pöördumatult sirbi-kujulised rakud, mida esineb 1-40% haige vererakkudest ning nende arv jääb enamasti patsiendi eluea jooksul samaks.
sealt välja. 36. tRNA ehk transportRNA ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine. vastavalt sellele toovad tRNA molekulid kohale ,,õiged" aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse. Üldine keemiline koostis CHNOPS. Makroelemendid. Moodustuvad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Mikroelemendid. Katioonid. Anioonid. Raud hemoglobiinis. Magneesium, kaalium ja naatrium närviimpulssides ja ainevahetuses. Magneesium ka klorofüllis, fotosünteesis. Kloor maohappes. Kaltsium luudes. Jood kilpnäärme peroksiinihormoonis. Ammooniumioon valkude lagunemiseks. Süsihappegaas hingamiseks ja raku ainevahetuseks. Karbonaatioonid kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku, vereringe kaudu kopsudesse, kus organism süsihappegaasist vabaneb. Erütrotsüüdid
kroonilise kehalise ülepingutuse korral. Kaaliumit leidub palju banaanides, kartulites, kapsas, porgandites ja rosinates. 2.4 RAUD Tähtsus sportlastele on suur. Raud osaleb organismi paljudes funktsioonides, mis on seotud kehalise pingutusega. Organismi rauavajadus kasvab eriti vastupidavusaladel, kus võib sageli esineda ka rauavaegust ja aneemiat. Sageli on sportlike tulemuste languse põhjuseks (eriti naistel) just organismi madal rauasisaldus. Organismi rauavarudest 2/3 osa asub hemoglobiinis, müoglobiinis, fermentides ja transferriinis. Raud on tähtis organismi 8 ainevahetuses. Spordis on raua tähtsus eeskätt organismi varustamisel hapnikuga. Rauda leidub rohkesti munas, maksas, tomatis, maasikastes, kalas ning õuntes. 9 3 TREENINGUTE/VÕISTLUSEELNE NING VÕISTLUSJÄRGNE TOIT 3.1 TREENINGUTE/VÕISTLUSEELNE TOIT
Valkude koostisesse kuuluvad järgmised elemendid: Süsinik 48,0...55,0 % Vesinik 5,0...7,5 % Hapnik 20,0...34,0 % Lämmastik 15,0...19,5 % Väävel 0,3...2,5 % Peale loetletud komponentide sisaldavad mõned looduslikud valgud P, Fe, I, Cu, Zn, Br, Mn, Ca jt. elemente. Mainitud elementide sisaldus on tavaliselt madal (0,00001...0,3%), kuid nende juuresolek võimalab asjaomastel valkudel täita mitmesuguseid spetsiifilisi funktsioone (Fe - hemoglobiinis, I - kilpnäärme hormoonides jne.) Valgusisaldus % Kude, organ Värskes koes Kuivaines Lihased 18...23 80 Maks 18...19 57 Põrn 17...18 84 Neerud 16...17 72 Süda 16...18 60
Raua vajakut iseloomustab kuiv nahk, juuste väljalangemine, vaod küüntel ja lõhed suunurkades. Rauarikkad on ka mõned mineraalveed. Näiteks Karjala-Soome allikavesi on tervendava toimega. Raud on ka mürkmetall. Surmav annus inimesele on umbes 79g. Mürgisust põhjustab juba 0,2g rauda. Toiduainetest mürgisust tekkida ei saa. FeCl 3 lahus põhjustab valkude kiire hüübimise ja seda kasutatakse meditsiinis. Põhiosa 3,5 grammist rauast asub erütrotsüütides, täpsemalt verevärnikus hemoglobiinis. See kannab hapniku kopsudest kudedesse. huvitavaid fakte: Kaali järve langes meteoriid umbes 400 aastat eKr. USA-s satub haiglasse igal aastal rauamürgisusega umbes 20 000 last, kellest osa hukuvad. Põhjuseks on erksavärvilised rauatabletid, mida lapsed söövad kui komme, sest vanemad on jätnud need järelvalveta. Maakera tuumas on raua sisaldus palju suurem kui litosfääris. Maakoor koosneb 4,1% rauast, kuid maa kui tervik koosneb ise 34,6% rauast.
methemoglobineemia, mis esineb eriti beebidel, väikestel lastel ja vanainimestel (Mirvish 1993). Kõige rohkem võib nitraadiliig ohustada alla kuue kuu vanuseid imikuid (Szponar & Kierzkowska 1990; Szteke 1992; Rejmer 1997). Alates 60-ndatest on olnud juhtumeid eriti laste seas, kus methemoglobineemia on põhjustatud suurtest kogustest nitraatist spinatis ja porgandis. (Duchan & Hady 1992; Stolarczyk & Socha 1992). Methemoglobineemia puhul muutub hemoglobiinis olev divalentne raud trivalentseks ning sellel puudub hapnikutranspordivõime. Füsioloogiliselt tekib erütrotsüütides pidevalt väikestes kogustes methemoglobiini, kuid enamus sellest taandatakse taas hemoglobiiniks. Normaalselt on methemoglobiini kuni üks % hemoglobiini koguhulgast, kuid selle protsendi tõusuga väheneb veres hapnikusidumisvõime. Methemoglobineemia võib olla pärilik, kuid ka omandatud mürgistustega. (Orav 2014)
*naatrium enamasti väljaspool rakku, kaalium raku sees *tagavad raku normaalse veevahetuse *annavad rakkudele laengu *reguleerivad ainete transporti rakku ja rakust välja 3. FLUOR *vajalik hammaste arenguks - suurendab kaltsiumi ladestumist hambakudedesse *kaitseb hambaemaili 4. RAUD *vere punaliblede hemoglobiinis *osaleb hapniku transpordis *oluline roll hapniku sidumises *annab verele punase värvuse 5. MAGNEESIUM *taimel klorofülli koostises *loomal seotud DNA või RNA-ga *kuulub luude koostisesse *osaleb lihastöös *taimerakkude kestade koostises *osaleb nuleiinhapete ja valkude sünteesil
eemaldada. Järeldus: info valkude õigete sekundaar- ja terstiaalstruktuuride moodustamise kohta peab sisalduma juba primaarstruktuuris e. primaastruktuuri järgi peab olema võimalik tuletada valgu ruumilist struktuuri (aga ei osata...veel). Müoglobiin ja hemoglobiin – mõlemad on heemi prosteetilise rühmana sisaldavad valgud ja füsioloogiline tähtsus seisneb võimes siduda hapnikku (heem otseselt seotud hapnikuga). Müoglobiin esineb lihasrakkudes, hemoglobiin erütrotsüütides. Hemoglobiinis on neli heemi, müoglobiinis üks. Iga heem seob ühe O2 molekuli. Allosteeriline effektor – molekul, mis mõjutab ensüümi aktiivsust, seondudes allosteerilisse saiti (mitte aktiivsaiti, st. ei konkureeri substraadiga). Positiivne allosteeriline efektor, negatiivne allosteeriline efektor (allosteeriline inhibiitor). Aktiivne tsenter – ensüümi piirkond, kuhu seondub substraat ning mis sisaldab reaktsiooniks vajalikke aminohapete kõrvalahelaid.
mikrobioelementide vaegused tõsiste haigustena. Haigusi põhjustab ka kestev liigus, sest nad pärsivad ensüümide, valkude, nukleiinhapete jt biomolekulide talitlust seostudes nendega mittespetsiifiliselt. · Pikaajaliste varude puudumine ja madal normsisaldus teevad defitsiidi ja liigsuse kujunemise inimkehas üsna reaalseks ja muudavad nende vajaduse rahuldamise otseselt sõltuvaks toitumisest. RAUD Rauda on 70 kg kaaluvas inimese 3 4 g (ca 60% rauast esineb hemoglobiinis). Ööpäevane vajadus N 13-17 mg; M 11-14 mg) Hemoglobiin rauda sisaldav valk. Tähtis hapniku transpordiks kudedesse Raud on vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises (hemoglobiin, müoglobiin, hingamisahela ensüümid jt.). Esineb inimorganismis ainult seotud vormis, millena ta on lahustuv ja mittetoksiline. Vaba raud oksüdeerub kohe toksilisteks produktideks. RAUA VAJADUS JA IMENDUMINE Raua imendumise põhikoht on duodeenum:
pH mõiste ja näited. Vaata lk 4 pilte! Sealt saad teada. Ph- organismi happe aluse tasakaal Na- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet K- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse Mg-osaleb närvisüsteemi ja aja talitluses, lihaskrampide ärahoidmine Ca - luude ja hammaste koostises, verehüübimine, südame töö Fe – hemoglobiinis, hapniku kandmine organismis, ainevahetuses Zn – valgu ainevahetus, immuunsuse tagamine I jood- kilpnäärme hormoonide süntees 2.4. Biomolekuli ja biopolümeeri mõisted ja näited. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust.
Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik Desoksüriboos Riboos Nukleotiidid A;C;G;T A;C;G;U Ahelalisus Kaheahelaline Ühe ahelaline Sarnasus Biopolümeerid I ainevahetuse regulaator. Fe- hemoglobiini transport veres. Mg- esineb klorofüllis sama moodi nagu raudon hemoglobiinis, osaleb fotosünteesis. Ca- vere hüübimine, luud. K+ /Na+- närviimpulsid, NaCl. RAKUÕPETUS ehk TSÜTOLOOGIA Rakumembraan koosneb valkudest ja fosfolipiidide kaksikkihist. Membraanil on kolm peamist eesmärki: kaitsta rakku, vahetatda infot ja transpotrida aineid. Transportimise viisid: - Difusioon (gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalamale)
Küllastunud lahus- lahus on lahustunud max. gaasi hulk. Seda väljendatakse küllastus protsendi abil. Kompleksühendid- iooni või molekulide moodustavate osakeste vaheline keemiline side on tekkinud doonorakseptorite järgi. Kõige levinumad kompleksi moodustavad ühendid on D ja F elemendid (orbitaalide järgi) Gligandid Cd2++CN-[CdCN]+CN-[Cd(CN)2]+CN[Cd(CN)3]-+CN-Cd(CN)42- Ligandide arv sõltub tsentraalaatomist. Ligandid on üldiselt metalli suhtes mitte spetsiifilised. Hemoglobiinis on tegu raua kompleksiga, klorofüllis magneesium ühendid/kompleksid. Spetsiifilised ligandid: veres hemoglobiin, töötavaks osakeseks raud, mis seob O2-te rauakompleksi külge. Aminohappe ja humiinaine ühend. Sisaldab ka metalli aatomeid. Kui H-ioone lahuses palju, H ei dissotseeru lahusesse, ligandid pigem protoneeritud kujul (kui pH on madal). Kui pH on kõrge, lahuses H-ioone vähe, toimub dissotsatsioon ja H-ioonid lahkuvad ligandi koosseisust.
Plii eluline tähtsus loomsetele organismidele tõestati 1970. aastate alguses, kuid biotoime paljud aspektid on ebaselged. Imetajate puhul avaldub Pb-defitsiit eelkõige kehvveresuses (hemoglobiini ja rakuliste komponentide madal tase vereplasmas). Ilmneb ka teatud füsioloogiline sünergism organismi (mitte ainult vere) plii- ja rauasisalduse vahel. Plii defitsiit toidus põhjustab organismi rauavaegust (maksas, põrnas, Fe-sisaldavates valkudes, nt transferriinis ja hemoglobiinis). Kuid aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid. Kulinaarias peaks arvestama, et näiteks merekalades koguneb plii peamiselt nahka ja lõpustesse. Kõrgem on pliisisaldus loomamaksas, -neerudes ja –ajus. Plii mõjutab
Erektsioonil või suguti rippuva osa tõstmisel vastu kõhu eesmist seina kaob mehe kusiti häbemeluudeeesne kõverik. Neeru läbilõikel on (mikroskoobis) näha lõpliku uriini tekke struktuurid Nefron nefronitoruke ja kogumistoruke. Hambajuured on kinnitatud lõualuusse hambaalveooli (nimeta kuhu) sidekude, kollageenkiud (mille abil) (2p) Peensoole motoorika seisneb järgmistes liigutustes toidukämbu/kördi segamine, edasiliigutamine. Raud talletatakse ferritiinis maksas, hemoglobiinis veres (nimeta elundid, molekulid) (2p) Gastriini sekretsioon toimub (nimeta elund) maos ja ta mõjutab kaksteistsõrmiksoole ja mao talitust. (2p) Sapp on vajalik rasvade imendumiseks (nimeta elund, millest) peensoolest. Peensoole imenduv pind suureneb 200m2 (nimeta pindala ja mille arvel) kurrud, hatud, mikrohatud 15
· Pähklid; · Idud; · Lehtköögiviljad; · Mandlid; Magneesiumi puudujääk: · Liigselt töödeldud toiduained; · Alkoholism; · Oksendamine ja kõhulahtisus; · Angiin ja südameinfarkt; · Vereliblede kleepuvus; · Krambid; · Kõrge vererõhk; Magneesiumi üleküllus: · Säärelihaste krambid; · Mineraalvee üleküllus; · Pidurdab kaltsiumi talletamist; Raud (Fe) · Raud on üks hädavajalikest mineraalidest ning oluline komponent hemoglobiinis, mida leidub kõigis punastes verelibledes. See on eluliselt vajalik tervete vererakkude olemasoluks ja hapniku transpordiks kõigisse kehaosadesse. · Osaleb hapniku viimisel kopsudest kudedesse; · Vereloomes hemo- ja müoglobiini (valk, mis on punakat värvi, lisab lihastele/lihale punase värvi ja transpordib veres hapnikku) süntees; · Tagab vererakkude olemasolu; · Soodustab stressi ja haiguste vastupanu; · Naha normaalne värv;
ATMOSFÄÄR Õhureostuse poolt tekitatud kahjude hindamine: (otsene) puhastamine, põllumajanduslik kahju; kaudne: tervishoid jm. USA: 16 miljardit USD/a otsene kahju. Õhureostus: gaasid (COx, SOx, NOx), osakesed (tolm, tuhk, tahm). Osakesed: visuaalne mõju, puhastamine, sissehingamisel kantserogeenne, toksiline mõju. Tööstus (70%, eriti elektrijaamad), transport (15%), jm. · COx: CO2 (globaalne soojenemine), kaudne reostusallikas, CO (lokaalne; asendab hapnikku hemoglobiinis), transport (75%). · SOx. NOx: happevihmad. Kokku maailmas aastas: 110 Mt SOx, 50 Mt NOx. 'Puhas' vihm: pH ca 5.6 (CO 2 süsihape). Reaktsioonid gaasifaasis, vedelas faasis: väävelhape, lämmastikhape. Mõju ökosüsteemidele: (Rootsi, Norra - pH langus järvedes, järvede lupjamine). Arvatav põhjus: vesinikioon asendab Ca, Mg, Al; need kantakse välja lahustuvate anioonidena; Ca, Mg ammendumisel puhverdusvõime
membraantransport (s.h. ka imendumine) ja vedelike liikumine verest rakku ja vastupidi; rakkude normaalne membraanipotentsiaal. Kloori-ioonid on hädavajalikud soolhappe sünteesiks maos. Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, jne. (näiteid funktsioonidest õppige näiteks 5-6 ära) Fe- paljud ensüümid rauda kofaktorina, kus nende funktsioneerimine baseerub raua oksüdatsiooniastme muutusel. On vajalik hemoglobiinis hapniku transpordiks. vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ja talitluses Cu-Vask-Inimorganism vajab vaske hemoglobiini sünteesiks, aminohapete metabolsimi ja fosfolipiidide sünteesi ensüümide kofaktorina. Vajalik rakuhingamise (hingamisahela) ühes võtmeensüümis ning on vajalik luukoe tekkes Zn-tsink-Ainult rauda on inimorganismis mikrobioelementidest rohkem kui tsinki. Zn on vajalik paljude ensüümide tööks. Tsingita häirub organismi
Inimiseorganismis esineb raud ainult seotud vormis, millena ta on lahustuv ja mittetoksiline. Seotud raud on organismis kahes oksüdatsiooniastmes: Fe2+ (ferro; hapelises keskkonnas) Fe3+ (ferri; netraalses ja aluselises keskkonnas) Hemiin omab positiivset laengut, mistõttu annab ta soolasid. Liitvalku, mille punane värvus tuleneb heemist ja milles valguliseks komponendiks on globiin, nimetatakse hemoglobiiniks. Ühes hemoglobiinimolekulis on 4 raua aatomit-seob ja transpordib hapnikku. Hemoglobiinis on rauda 1.36% Raua ööpäevane vajadus 10-15 mg. Redoksprotsessid keskkonnas Keemiline reaktsioon on aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: 1) nitraadid nitoosamiinideks metabolismi käigus fermentide abil. Meie organism toodab nn toksiini. 2 NO3 + X RR'N-N=O, mis mürgine 2) Vihmavee happesuse tekkimine CO2 + H2O H2CO3 4) Äikese ajal reaktsioon õhusN 2 + O2 NO2 Keemiline termodünaamika ..
arteriaalses 1l veres 200ml hapnikku, millest 50ml jääb kudedesse. Hemoglobiini ja hapniku ühend oksühemoglobiini teke oleneb osarõhust veres ja on pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on väike, annab veri kiiresti hapniku ära. Kopsudes, kus on allveolaarõhus on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri peaaegu 100% hapnikuga. Hemoglobiini ehitus-Molekulis on 4 alamühikut, millest igaüks sisaldab heemi ja globiini. Iga heemi tsentris on Fe aatom, Fe'd on hemoglobiinis kokku 2,5g. Mitu O2 molekuli suudab hemoglobiin siduda-4 molekuli Kuidas toimub sisse-ja välja hingamine rahulolekus-O2 hingatakse sisse, see jõuab meie alveoolide kapillaaridesse, sealt liigub hapnik edasi pulmonaarveenidesse, läbib südant ning liigub arterite kaudu kudedesse, kus toimub gaasivahetus. Hapnik antakse ära, ning CO2 võetakse vastu. See liigub mööda veene pulmonaararterisse, liigub südamesse ning südamest
luukoe moodutamist. Jood kilpnäärme hormoonide süntees ja selle näärme normaalseks talitluseks. Fosfor osaleb makroergiliste sidemete moodustamises. Fluor vajalik hammaste arenguks, suurendab Ca deponeerumist hambakudedesse, suurendab organismi kiiritustaluvust. 19. Raud toidus: heemne ja mitteheemne raud, raua imendumine. Organimi rauapuudusele viitavad näitajad. Organismi rauavarudest 2/3 osa asub hemoglobiinis, müoglobiinis, osades fermentides ja transferriinis. Raud (10-15 mg päevas) on tähtis organismi AV-ses. Toidus on Fe kahel kujul: 1. heemi raud, mida leidub hemoglobiini ja müoglobiini sisaldavates toiduainetes (liha, maks, veretoidud. Heemi raud imendub hästi; 2. Mitte-heemi raud, mis pärinebtera- ja aedviljadest ja imendub organismi halvasti. Taimsed raua allikad: kuivatatud puuviljad, oad, täisteratooted. Imendumist soodustavad liha koos köögivilja või teraviljaga, C- vitamiin
Nitrite teke nitraadist on ohtlik joogivees. Ka toiduained ei tohiks nitraate sisaldada, sest nitraatide redutseerumisel jämesoole bakterite abil tekivad nitritid, mis valkude lagundamisel moodustuvate amiinidega moodustavad kantserogeenseid nitrosoamiine. Nitritid võivad nitraadist moodustuda ka maos ja peensooles, kui seal on nitraatselt hingavaid baktereid. Ohustatud on imikud ja alahappelise maoga täiskasvanud. Nitritid imenduvad verre ja seostuvad hemoglobiiniga ja oksüdeerivad raua hemoglobiinis moodustub methemoglobiin, mis ei suuda hapnikku transportida. Sündroomi nim methemoglobineemiaks. Nitraadi ammonifikatsioon nitraadiga hingajatel võidakse moodustunud nitrit edasi ammoniaahini redutseerida energiat mitte andvate reaktsioonide vahendusel. Bakteril on sellest kasu, sest nitrit on toksiline ja bakterid saavad nitritit redutseerides reoksüdeerida orgaaniliste ainete lagundamisel moodustunud NADH2-te. Sel juhul on neil võimalik toota enam ATPd metabolismis moodustunud
annaabi.ee 
