aedviljades, jahus. Toiduainetööstuses ja ka kodudes kasutatakse laialdaselt piimhappelist käärimist. 4.3. Muud anaeroobsed käärimised Looduses on propioonhappebakterid levinud. Neid leidub piimas, piimasaadustes ja juustus. Propioonhappebakterid põhjustavad piimhappesoolade ja suhkru käärimise, kusjuures moodustuvad propioon- ja äädikhape ning süsihappegaas. Juustutööstuses on propioonhappekäärimine suure tähtsusega. Propioon- ja äädikhape annavad juustule iseloomuliku maitse ja lõhna, süsihappegaasi osavõtul moodustuvad juustus tühikud. Võihappekäärimine on süsivesikute lõhustamine võihappebakterite toimel, kusjuures moodustub võihapet, süsihappegaasi ja vesinikku. Võihappekäärimine võib toimuda piimas, juustus ja teistes piimasaadustes, kusjuures need toiduained omandavad kibeda maitse ja ebameeldiva lõhna, Võihappebakterid on looduses laialt levinud
kes seda suudavad. Käärimisproduktid, mida eritatakse kk-da on heaks "toiduks" anaeroobsetele hingajatele. Kääritamisel moodustuvad makroergiliste substraatidena ATP, PEP, atsetüülfosfaat (Ac-P) ja atsetüül-CoA. Vastavalt kääritamisel moodustuvatele lõppproduktidele jagatakse käärimised: · Etanoolkäärimine · Piimhappekäärimine (homo- ja heterofermentatiivne) · Võihappekäärimine · Propioonhappekäärimine · Formiaatkäärimine Käärimisel moodustub enamasti ka gaase: H2 ja CO2. Etanoolkäärimine: iseloomulik just pärmidele perekonnas Saccharomyces. Pärmidel moodustub etanool glükolüüsis tekkinud püruvaadist: 1 moolist glükoosist moodustub 2 mooli püruvaati, mis dekarboksüülitakse püruvaadi dekarboksülaasiga 2 mooliks atseetaldehüüdiks ja 2 mooliks CO 2. Atseetaldehüüd redutseeritakse NADH reoksüdatsiooniga etanooliks. Seega on pärmide etanoolkäärimise
annaabi.ee 
