· Jää eripära: jää on ,,hõredam" kui vesi vedelas olekus sulav jää võtab soojust keskkonnast Orgaanilised ained rakkudes · Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. · Süsivesik = suhkur Süsivesikud looduses: taimedes 70%, loomades 2%, seentes 3&%, mikroorganismides 12-28% I. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Pentoosid: riboos, desoksüritoos Heksoosid: glükoos II. Oligosahhariidid · Maltoos ehk linnasesuhkur, moodustub kahest glükoosijäägist. · Laktoos ehk piimasuhkur. · Sahharoos koosneb ühest glükoosi ja kahest fruktoosijäägist. Koosnevad vähemalt kolmest monosahhariidist. III. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis · Tselluloos · Kitiin
Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse() see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas
Vee ülesanded rakus:1)tagab aine vahetuse 2)tagab siserõhu 3)rindeelundkonde töö 4)termoregulatsioon 5)kaitsefunktsioon Organismide keemiline koostis:1)C-leidub Biomolekulides 2)H-kõikides biomolekulides 3)O-hingamise kindlustamine 4)N- esineb valkude aminohapetes 5)P- nukleiinhapete koostises 6)Ca-Luukoe koostis 7)Fe-seob hapniku 8)S-osades vitamiinides 9)Mg-luude koostises 10)I-kilpnääreme koostises Süsivesikute liigitus:1)Monosahariidid(1.pentoosid, nukleiinhapete koostises 2.heksoosid, puuviljades, annavad energiat) 2)Disahhariidid(1.maltoos, idandites 2.Sahharoos, peedisuhkrus, 3.laktoos, looma- ja rinnapiimas, energia saamiseks) 3)Polüsahhariidid(1.tärklis, mugulates 2.glükogeen,seentes 3.Tselluloos, taimeraku- Kestades, ehituslik ülesanne) Lipiidide liigitus: 1)Lihtlipiidid(1.neutraalrasvad,õlid, Rasvad 2.vahad, taimsed puuviljades ja loomsed mesilasvahas) 2)Liitlipiidid (1.glüko- Lipiidid, rakumembraani koostises, 2.Fosfolipiidi...
Biokeemia Süsivesikud (sahhariidid) Ühendid, mida saame vaadata süsiniku ja vee hüdraatidena (Cn(H2O) m. Kõik ei vasta sellele üldvalemile, sisuliselt valem olemust ei avalda. Nende jaotus: 1. Monosahhariidid monoosid- tervikmolekulidena, mille koostises on 3-7 C aatomit a) 3C - trioosid on fotosünteesi esmaproduktid b) 5C - pentoosid - riboos, desoksüriboos, nokleiinhapetes c) 6C - heksoodid - glükoos, fruktoos, galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2- 10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside Disahhariidid a) sahharoos : fruktoos + glükoos b) laktoos : glükoos + galaktoos c) maltoos : glükoos + glükoos d) trehaloos : glükoos + glükoos, c-l ja d-l on erinev glükosiidsideme paigutus ja positsioon 3. Polüsahhariidid 104- 107 monoosijääki, seotud glükosiidsidemega
ORGAANILISED AINED 1. Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismi elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt.) 2. Bioaktiivsed ained orgaanilised ühendid, mis reguleerivad elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) 3. Mis on a) ensüümid biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk b) vitamiinid bioaktiivse toimega orgaaniline aineensüümide aktiveerimiseks c) hormoonid organismides moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine Süsivesikud e. sahhariidid Süsivesikud on Jagunevad: 1. Monosahhariidid Süsiniku aatomite arv Süsivesik Tähtsus Pentoosid-5 süsinikuga Riboos ja desoksüriboos DNA koostises Heksoosid-6 süsinikuga Glükoos Veres, taimerakkudes, energia...
loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. eluta looduses esinevad anorgaanilised ained. orgaanilised hendid on iseloomulikud elusloodusele. ***MAKROELEMENDID: Hapnik O- kindlustab toitainete lhustumisel ja hingamisel. Ssinik C- kuulub samuti biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosnteesi lhteaine; hingamise ja krimise lpp-produkt. Vesinik H-biomolekulide koostises, vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustumisel. Lmmastik N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P- rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energiarikaste hendite N ATP koostises. Vvel- leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. ***MIKROELEMENDID: naatrium na kaalium k- kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuvline element. osalevad nrviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, veres, raku tstoplasmas, transpordiprotsessid. kaltsium ca- luu ja khrkoe koostises, vere hbimine, lihaste...
POLÜMEERID · Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeerid on näiteks merevaik, tselluloos, tärklis. · Kopolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. · monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. · Polümerisatsiooniaste on arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis. · Liitumispolümeer saadakse siis kui kaks alkeeni polümeeruvad, liitudes kaksiksidemete arvel. · Polükondensa...
üliväikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust( sh ensüümid, hormoonid, vitamiinid). Bioaktiivseteks loetakse ka antibiootikume ja mürkaineid. · Orgaanilised ained koosnevad põhiliselt C,H,O- st · Süsivesikud, valgud, rasvad, nukleiinhapped Suhkrud ehk sahhariidid ehk süsivesikud: - jagunevad kolmeks 1)monosahhariidid- 3-6 süsinikku - 3 süsinikku- trioos - 4 süsinikku- tetroos - 5 süsinikku-pentoos - 6 süsinikku- heksoos - tuntumad pentoosid: riboos desoksüriboos Mõlemad osalevad pärilikkuse säilitamisel ja realiseerimisel. Desoksüriboos on DNA koosseisus. Riboos on RNA koostises. - heksoosid: glükoos(viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur) - glükoos on põhiline energiaallikas
* vitamiinid Enamus orgaanilisi aineid sisaldavad C, H ja O (+N, P). Kutsutakse enamasti süsinikühendikes. * tsüklilised ühendid * a-tsüklilised ühendid * heterotsüklilised ühendid (sisaldavad midagi veel peale CHO) Suhkrud e sahhariidid. sahhariidid - magusad süsinikuühendid. Suhkrut saab jagada: * liht- ehk monosahhariidid (süsinike arv 3-6) - trioosid - tetroosid - pentoosid - heksoosid * oligosahhariidid (2-3 monosahhariidi) * polüsahhariidid (rohkem kui 3 monosahhariidi) * liitsuhkrud (sisaldab mingit muud ainet ka peale CHO) Eluslooduses omavad tähtsust monosahhariididest pentoosid ja heksoosid. Pentoosidest tähtsaimad riboos.. * osaleb pärilikkuse informatsiooni edasikandmisel ..ja desoksüriboos hapnikku oksüdeeriv. * kuulub DNA koostisesse (põhiline)
2. Mis on biomolekul? Näited. · Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus (NT: sahhariidid, lipiidid) 3. Mis on bioaktiivne molekul? Mõni näide. · (NT: ensüümid, hormoonud ja vitamiinid) 4. Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? · Monosahhariidid,oligosahariidid, polüsahhariidid erinev monosahhariidide kogus ja muus koostisained 5. Mis on monosahhariidid? Näited. · Lihtsuhkrud (NT: Pentoosid ja Heksoosid) 6. Mis on oligosahhariidid? Näited. · kahest-kolmest monosahhariidist koosnev sahhariid (NT: maltoos, laktoos ja sahharoos) 7. Mis on polüsahhariidid? Näited. · Liitsuhkrud (NT: tärklis, tselluloos ja glükogeen) 8. Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus neid looduses esineb? · Taimedes, toidus (seened, puuviljad, marjad), loomades, 9. Mis on sahhariidide peamised ülesanded?
1. Koostis a) pentoos: desoksüriboos b) lämmastikalused, mida on 4 jag: puriinalused ehk kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G) ja purinidiinalused ehk ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C) c) fosforhape 2. Kolm struktuuritaset: a) esmane struktuur - DNA üksikahel: nukleotiidijääkide hulk ja järjestus on olulised (teatud DNA viirused) b) sekundaarstruktuur - kaksikspiraal ehk biheliks: olulised on: lämmastikalused on suunatud struktuuri sisse, pentoosid ja fosforhappejäägid on väliskülgedel ; omavahel paarduvad alati kindlad lämmastikalused A ja T kahe vesiniksidemega, G ja C kolme vesniksidemega - seda printsiipi nim komplementaarsuseks, mis võimaldab: teades ühte ahelat koostada teise, ja teades ühe nukleotiidi hulka võib leida ka teiste nukleotiidide hulgad, nt DNAs on 30% adeniini A - tümiini on ka 30%, G-d on 20% ja C-d on 20% ; sekundaarstruktuuris naaberahelate keemiliste sidemete suund on
energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid 1g 38,9 kJso 9,3 kcal. SAHHARIIDID e. süsivesikud Süsivesik on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes 75 - 90% loomades 2% seentes 3% mikroorganismides 12 - 28% I MONOSAHHARIIDID ehk LIHTSUHKRUD Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid: Riboos Desoksüriboos Heksoosid: Glükoos Fruktoos OLIGOSAHHARIIDIDKoosnevad kahest-kolmest monosahhariidist.Kahest monosahhariidist koosnevaid sahhariide nimetatakse ka disahhariidid. Maltoos Laktoos Sahharoos. POLÜSAHHARIIDID ehk LIITSUHKRUDMonosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. Tärklis Tselluloos Kitiin Glükogeen. tähtsus Energeetiline tähtsus:Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks.Ligikaudu
DNA KONSPEKT Nukleiinhapete ehituskividesk on heterotsüklilised lämmastikalused (neid on 5 - neist 4 DNA koostises ja 4 RNA-s), nad on pentoosid - riboos ja desoksüriboos, ning fosforhape, mis nukleiinhapetes esineb fosforüüljäägi kujul. DNA tegeleb geneetilise informatsiooni edasiandmisega ja RNA valgu sünteesiga + veel teised ülesanded. Lämmastikalused on aluselised, kuna nad on kõik amiinid. Tüviühendi nimetuse järgi jaotatakse nukleotiidide lämmastikalused puriin-ning pürimidiinalusteks. Lämmastikalus koos riboosiga on nukleosiid. Selles on riboos tsüklilises vormis ja side lämmastikuga on sarnane glükosiidi
1. Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii
Töö teoreetilised alused Et osata hinnata uuritava proovi ainelist sisaldust, on suuresti abiks erinevad kvalitatiivsed reaktsioonid. Kvalitatiivsed reaktsioonid on pikema aja jooksul välja kujunenud tõhusaks meetodiks tunnistatud laboratoorsed katsed ja nendele iseloomulike reaktsioonitulemuste põhjal saab tuvastada konkreetse ühendi/ ühendite rühma/ keemilise elemendi ja/ või funktsionaalse rühma olemasolu lahuses. Selleks võib olla: iseloomuliku värvusreaktsiooni teke; sademe või hägu moodustumine; gaasi eraldumine; muud silmale nähtavad muudatused. Antud töös tulevad vaatluse alla valkude ja süsivesikute kvalitatiivsed meetodid. Valgu puhul mängib tähtsat rolli tema aminohappeline koosseis ja järjestus, lisaks valgu ruumiline struktuur. Siin puhul on abiks värvusreaktsioonide tekitamine, väljasadestamine lahusest reagentide või temperatuuri toimel (termiline denaturatsioon), ja väljasoolastamine erinevate valgufraktsioonide l...
1. Millised molekulid on polümeerid? Molekulid, kus üks struktuuriüksus esineb palju kordi, see üksus võib koosneda ühest või mitmest erinevast monomeerist. 2. Millised biopolümeerid esinevad rakkudes? Nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid, ligniin (moodustab suure osa taimse materjali rakukestadest). 3. Nukleotiidide suhkrujääkide lühiiseloomustus. Riboos ja desoksüriboos, 5-süsinikulised suhkrud ehk pentoosid, erinevus seisneb selles, et desoksüriboosil on 2. süsiniku juures hüdroksüülrühma asemel vesinik 4. Nukleotiidide lämmastikaluste lühiiseloomustus. Dna nukleotiidide lämmastikalused on Adeniin, Guaniin, Tsütosiin ja Tümiin, Rna nukleotiidides on 3 lämmastikalust samad, kui Tümiini asemel on Uratsiil. Lämmastikalused võivad olla suuremad, kahetsüklilised puriinid (A ja G) või väiksemad, ühetsüklilised pürimidiinid (C, T ja U). Lämmastikalused on omavahel
* Vesi kindlustab termoregulatsiooni. Vee auramine jahutab keha (higistamine, taimedel õhulõhede kaudu). Vee suur soojusmahtuvus aitab säilitada organismi sees püsivat kehatemperatuuri. * Organismi kaitsefunktsioon (pisarad vähendavad hõõrdumist; kõrvaldavad võõrkehad silmast; liigesevõie vähendab hõõrdumist liigestes; lootevedelik kaitseb loodet põrutuste eest). Orgaanilised ühendid I Süsivesikud e sahhariidid 1) monosahhariidid e lihtsuhkrud a) pentoosid riboos / desoksüriboos || b) heksoosid glükoos / fruktoos 2) oligosahhariidid (2-3 ahelat) disahhariidid maltoos / sahharoos / laktoos [ mõlemad esimesed on magusad ] 3) polüsahhariidid e liitsuhrud a) tärklis tselluloos || b) glükogeen kitiin Funktsioonid 1) Energeetiline funktsioon 1g süsivesiku lõhustumisest tekib 17,6 kJ energiat. 2) Struktuuri funktsioon liigjalgsete välistoes (seened, putukad) ; tselluloos taimerakkude toestus.
Kordamisküsimused 1. Nimeta elu tunnuseid. rakuline ehitus, biomolekulide esinemine (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu Mg- osa...
K EEMIA - BIOLOOGILISELT OLULISED AINED 1) Mõisted: sahhariidid, monosahhariidid, disahhariidid, polüsahhariidid, aminohapped, kodeeritavad aminohapped, valgud, rasvad, rasvhapped, küllastunud ja küllastumata rasvhapped. · Sahhariidid - orgaanilised ühendid, mis koosnevad kolmest elemendist C, H ja O ja milles vesiniku ja hapniku vahekord on sama, mis vees (H2O). · Monosahhariidid - lihtsuhkur. Sisaldab kuni kuus süsinikku (C6). Pentoosid ja heksoosid - Fruktoos, Glükoos. · Disahhariidid - sahhariid, mille molekulis on glükoosisidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Tekivad kahe monosahhariidi liitumisel. Nt. maltoos, sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidid - polümeerid, mis tekivad monosahhariidide polükondensatsioonil. Koosneb monosahhariidi jääkidest. Nt. tselluloos ja tärklis. · Aminohapped - aminorühma sisaldav karboksüülhape.
monosahhariidi jääkidest. Jaotatakse veel homopolüsahhariidid koosnevad ühe monosahhariidi jääkidest, heteropolüsahhariidid koosnevad erinevate monosahhariidide või nende derivaatide molekulide jääkidest. e - f. Furanoos, püranoos heterotsükkel, millena esinevad viit ja enamat süsiniku aatomit sisaldavad monosahhariidid vesilahustes. Pentoosid moodustavad furanoositsükli, heksoosid võivad moodustada mõlemaid. O O Püranoos Furanoos g. Redutseeriv suhkur oligosahhariid, millel on vaba hemiatsetaalrühm ja kõik monosahhariidid. h. Kiraalne tsenter (tetraeedriline süsinik), millel on kõik sidemed erinevate aatomirühmadega. i. Enantiomeerid stereoisomeeride paar, mis on teineteise peegelpildid. j
kontsentratsioon on suurem. MONOSAHHARIIDID – ehk monosid(lihtsüsivesikud): valgud,polüoosid,nukleinhapped). Valgud ei läbi biomembraane. Lihtlipiidid-trglütseriidid=neutraalrasvad,vahad 5C pentoosid C₅H₁₀O₅ Esindajad riboos ja Liitlipiidid – glütserofosfolipiidid – väga olulised desoksüriboos,mis kuuluvad nukleiinhapete Lihtvalgud ehk ehitusse.
MONOSAHHARIIDID ehk monosid(lihtsüsivesikud): 5C valgud,polüoosid,nukleinhapped). Valgud ei läbi biomembraane. Lihtlipiidid-trglütseriidid=neutraalrasvad,vahad pentoosid CHO Esindajad riboos ja Liitlipiidid glütserofosfolipiidid väga olulised desoksüriboos,mis kuuluvad nukleiinhapete ehitusse. Lihtvalgud ehk rakumembraanide ehituskomponendid,nende vähesuse 6C heksoosid CHO-esindajad glükoos, galaktoos,
4 Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik ülesanne(taimedel tselluloos, loomadel kitiin), kaitse ülesanne(taimedel sahharoos), ligimeelitav ülesanne(nektar), biosünteetiline ülesanne(PVA: aminohappeid, rasvhappeid, nukleiinhappeid) Sahhariidid koosnevad süsinikust vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid- süsiniku aatomite arv molekulis on 3-6. Trioosid on 3 süsinikulised(PVA), pentoosid on 5 süsinikulised(riboos, desoksüriboos) Oligosahhariidid- 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos(glükoosijääk+fruktoosijääk), maltoos(glükoosijääk+glükoosijääk), laktoos ehk piimasuhkur(galaktoosijääk+glükoosijääk). Polüsahhariidid- on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis, tselluloos(annab taimedele tugevuse),
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises · S: antikehade moodustamine · N...
vesikeskkonnas Rakkudele: termoregulatsioon, tagab raku stabiilse sisekuju, tagab raku siserõhu (ehk turgori) Organismidele: termoregulatsioon, stabiilne väliskuju, viljastamise keskkond, ainete trantsport (tõusev-laskuvvool, veri), kaitse (lootel, pisarad) 8. Süsivesikud Koostiselemendid: C ; H ; O Monomeerid: lihtsuhkrud (ehk monoosid) 3C trioosid; 4C tetroosid; 5C pentoosid (riboos); 6C heksoosid (fruktoos, glükoos, galaktoos) Oligosahhariidid: 2-10 monoosi molekuli (: disahhariid, maltoos, sahharoos, laktoos) Polüsahhariidid: üle 10 monoosi molekuli (: kitiin, tärklis, tselluloos, glükogeen, inuliin) Omadused: glükoos ja sahharoos: valge, tahke, vees lahustuv, magus Tärklis: kristallne, veel ei lahustu, pole magus Tähtsus organismis: varuaine, biosüntees, energia saamiseks, saadakse nukleiinhappeid, aminohappeid
(esmane energiaallikas)Nad on energiarikkad.(nagu valgud, ainult, et neid saab täielikult lagundada) Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana Taimed valmistavad eluks vajalikke süsivesinikke ise. MONOSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD - Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised (rakudes pole monosahhariide, sest muidu hakkavad veega reageerima. (1g sahh. – 4g vett) Pentoosid (5 c aatomit) Heksoosid (6 C aatomit) Riboos(nukleiinhapete koostises, RNA) C5H10O5 Glükoos Desoksüriboos(nukleiinhapete koostises, DNA) Fruktoos C5H10O4 Glükoos ehk viinamarja suhkur C6H12O6 - Taimedes moodustub fotosünteesi käigus, loomad saavad toiduga. OLIGOSAHHARIIDID – koosnevad 2-3 monosahhariidist. (kui kaks siis disahhariid) Maltoos e. linnasesuhkur (idandatud teravili) koosneb kahest glükoosi jäägist Laktoos e
kohanemine külmaga * Kloor (Cl) aitab tekkida ja levida närviimpulsidel, mao soolhappe sünteesiks 5.Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Nad sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. 6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos, desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktoos ehk puuviljasuhkur 7.Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? * Pentoosid riboos, desoksüriboos * Heksoos glükoos 8.Too 3 näidet oligaosahhariididest. * Sahharoos ehk roosuhkur * Laktoos ehk piimasuhkur * Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. * Tärklis mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) * Tselluloos puuvill, taimerakukestad * Kitiin lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen maksas ja lihastes 10
Sahhariidid-süsivesikud 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid disahhariid-süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos. ketoosid- monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R'). pentoosid- monosahhariid milles on 5 süsinikku heksoos- monosahhariid milles on 6 süsinikku 2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka k...
hüübiimises, organismi kohanemine külmaga * Kloor (Cl) aitab tekkida ja levida närviimpulsidel, mao soolhappe sünteesiks 5.Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Nad sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. 6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos, desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktoos ehk puuviljasuhkur 7.Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? * Pentoosid – riboos, desoksüriboos * Heksoos – glükoos 8.Too 3 näidet oligaosahhariididest. * Sahharoos ehk roosuhkur * Laktoos ehk piimasuhkur * Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. * Tärklis – mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) * Tselluloos – puuvill, taimerakukestad * Kitiin – lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen – maksas ja lihastes 10
ehk disahhariidid C 3-6 2-3 monosahhariidid liitumisel tekkiv ehituslikeks lülideks ühend (monomeerideks) on monosahhariidid (jäägid?) · trioosid · laktoos (glükoos+galaktoos) · tärklis (fotosünteesi · pentoosid (mitoos, · sahharoos (glükoos+fruktoos) tulemusena moodustunud disoksüntoos) · maltoos (kaks glükoosijääki) glükoosi varud) · heksoosid (glükoos, · tselluloos (taimevarred fruktoos) tugevaks) · glükogeen
Mikroelemendid 1. Raud seob hapnikku hemoglobiini koostises, leidub maasikates ja rosinates 2. Jood vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks, leidub lestas ja õunaseemnetes Orgaanilised ained Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku, hapnikku. Energiarikkad, loomad kasutavad toidus olevaid SV energiaallikana, taimed toodavad ise. 1. Monosahhariidid väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised Pentoosid riboos (C5H10O5) ja desoksüriboos (C5H10O4) Heksoosid: Glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6) moodustub FS käigus, energiarikkas, lagundatakse esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6) 2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades, on palju idanevates seemnetes
vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liigutada ainult paberi tasandil, kuid seda ei tohi keerata ,,külili", st 90º võrra
vastavalt RNA ja DNA koostisesse vaheühendid metabolismis Mis on monosahhariidid? Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud: vähemalt 3C aatomiga polühüdroksüaldehüüdid või ketoonid Formüülrühm aldehüüd aldoos Karbonüülrühm ketoon ketoos Vastavalt C arvule: trioosid, tetroosid, heksoos trioos pentoosid, heksoosid, heptoosid jne. ketoos aldoos ketoheksoos aldotrioos Glükoos: aldoheksoos (C H2O)6 Aldoosid ja ketoosid võivad teineteiseks üle minna TEADA: GLÜKOOS; MANNOOS; GALAKTOOS; RIBOOS; GLÜTSEERALDEHÜÜD; FRUKTOOS, RIBULOOS; DIHÜDROKSÜATSETOON, ERÜTROOS Dglükoos kõige olulisem suhkur toidus
vees 2:1 (CnH2mOm). Sahhariidid on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises Sahhariidide liigutus: 1. monosahhariidid (viis või kuus süsinikku) 2. oligosahhariidid (koosnevad 2-4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud) 3. polüsahhariidid ( (C6H10O5)n tselluloos, tärklis, glükogeen) MONOSAHHARIIDID Monosahhariidide liigitus ja struktuur: 1. süsiniku aatomite järgi: · pentoosid (viie süsinikuga) C5H10O5 · heksoosid (kuue süsinikuga) C6H12O6 2. karbonüülrühma asukoha järgi: ketoos aldoos Fischeri projektsioon. Sahhariidide struktuuride tasapinnaliseks esitamiseks kasutatakse Fischeri projektsiooni. Selleks keeratakse süsinikuahel vastu paberi tasapinda nii, et kõik kõrvalrühmad asuksid sellest tasapinnast eespool. Projektsiooni võib liigutada ainult paberi tasandil, kuid seda ei tohi keerata ,,külili", st 90º võrra
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamis...
Süsivesikud = sahhariidid. Sisaldab kas aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid gruppe ning mitut hüdroksüülrühma 12. Suhkrud teatud osa süsivesikutest (magusamaitselised mono-, di-, tri- ja tetrasahhariidid). 13. Süsivesikute jagunemine- monosahhariidid (monoosid), oligosahhariidid , polüsahhariidid (polüoosid) 14. Monosahhariidide jagunemine- Trioosid, Tetroosid, Pentoosid, heksoosid, heptoosid 15. Monooside põhiderivaadid- Fosfosahhariid, glükoos, uroonhape, suhkrualkohol, aminosahhariid 16. Tähtsamad disahhariidid - Suhkur (sahharoos), piimasuhkur (laktoos), linnasesuhkur (maltoos) 17. Termin süsivesik ei võrdu mõistega "suhkur". Mõistet suhkur kasutatakse peamiselt sahharoosi aga ka teiste magusamaitseliste lihtsate süsivesikute kohta. Suhkur on koondnimetus, mis hõlmab vaid teatud osa süsivesikutest, täpsemalt kõiki
VALGUD: Reaktsioonid: Biureedreaktsioon: annavad kõik ained , mis sisaldavad väh 2 peptiidsidet Mulderi(ksantoproteiinreaktsioon): tõestab aromaatset tuuma sisaldavate amhapeteolemasolu valgus Milloni : annavad aromaatset tuuma sisaldavad amhapped Sulfhüdrüül( tioolreaktsioon): -Sh rühmad valökudes ja aminohapetes alluvad kergesti leeliselisele hjüdrolüüsile , andes sulfiidioone. Katse viiakse läbi naatriumplumbaadi lahusega. Valkude sadestamine TKÄ happega : TKÄ on laialdaselt levinud valke sadestav ja denatureeriv produkt, kuid ta ei sadesta valgu hüdrolüüsi produkte, mille mol masss on alla 10 000. TKÄ- d kasutatakse valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmastikühenditest Valkude sadestamine sooladega: neutraalsete soolade korged kontsentratsioonid põhjustavad valkude pöörduvat denatureerimist ja sadenemist. Globuliinid sadestuvad poolküllastunud, albumiinid küllastunud soola lahuses. Valgu termiline denatureerimine: kõik valg...
glükogeeni. Süsivesikutel samaaegselt aldehüüdi või ketooni ja alkoholi omadused. Enamik mono- ja disahhariide on kristalsed, magusad, värvustea ja lõhnata. Lahustuvad hästi vees ja halvasti(või mitte üldse) orgaanilistes lahustites. Monosahhariidid e monoosid: Ei hüdrolüüsu lihtsamateks süsivesikuteks, sest nad on juba lihtsüsivesikud. Inimkehas ketoosid ja aldoosid. Süsinike järgi nimetused (trioosid, tetroosid, pentoosid,heksoosid jne). Kõik looduslikud monosahhariidid on optiliselt aktiivsed, sest neil süsinikud asümmeetrilised. Ketooside molekuli oksüdeerimiseks kulub tunduvalt rohkem energiat, käärivad aegalsemalt kui aldoheksoosid. Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab olla väga palju isomeere => mitmekesisus võimaldab täita rohkem ülesandeid. Valdav enamus monoose D-isomeerid (ka nende derivaadid).
Süsivesikutel samaaegselt aldehüüdi või ketooni ja alkoholi omadused. Enamik mono- ja disahhariide on kristalsed, magusad, värvustea ja lõhnata. Lahustuvad hästi vees ja halvasti (või mitte üldse) orgaanilistes lahustites. Monosahhariidid e monoosid: Ei hüdrolüüsu lihtsamateks süsivesikuteks, sest nad on juba lihtsüsivesikud. Inimkehas ketoosid ja aldoosid. Süsinike järgi nimetused (trioosid, tetroosid, pentoosid, heksoosid jne). Kõik looduslikud monosahhariidid on optiliselt aktiivsed, sest neil süsinikud 5 asümmeetrilised. Ketooside molekuli oksüdeerimiseks kulub tunduvalt rohkem energiat, käärivad aegalsemalt kui aldoheksoosid. Esinevad inimkehas nii avatud ahelana kui tsüklilises vormis (alates pentoosidest). Kuna sahhariididel saab
ORGANISMIDE KOOSTIS Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi. Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide...
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised. See tule...
või metallidega) Monosahhariid (puuviljasuhkur) Tavaline leidub rohkesti marjades, suhkur. puuviljades, mees jne. 2.) hõbepeegli reakts.(ahelvorm Pentoosid: (aldoosid) reag.Ag2O-ga. Vees lahustuv, Riboos kuulub nukleiinhappe C5H10O5 riboos glükoosist RNA ja nukleotiidi ATP (ketoosid) 3.) dehüdratatsioon: 2
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö nr.1.1 ja 1.2 Anna Logunova YAGB-22 Valkude reaktsioonid Valgud-polüpeptiidid,milles ,,ehituskivideks" olevaid aminohapped on omavahel seotud amiidsidemete abil (peptiidsidemete abil).Peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma reageerimisel teise aminohappe aminorühmaga.Peptiidside on planaarne ning enamasti trans-konformatsioonis.Valkude kostises leidub 20 üldlevinud aminohapet( proteogeensed).Valgud täidavad oma funktsiooni tänu nende iseloomulikele ruumilistele struktuuridele(primaarne,sekundaarne,tertsiaalne ja kvaternaarne). Denaturatsioon-valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine(peptiidsisemed ei katke ja primaar struktuur säilib). Valkude reaktsioonide tüübid: · Kvantitatiivsed reaktsioonid(värvusreaktsioonid,väljasadestamine,väljasoolastamine) · Kvalitatiivsed reaktsioonid Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüp...
Galaktoos galaktoos + ATP galaktoos-1-P + ADP (galaktokinaas) Gal-1-P Glc-1-P Glc-1-P Glc-6-P (fosfoglükomutaas) Maltoos maltoos 2Glc (maltaas) Sahharoos sahharoos Glc + Fru (invertaas) Sahharoos on üks oluline suhkur etanooli tootmisel bakterite vahendusel. Ka pärmis kääritavad sahharoosi etanooliks. Oksüdatiivne pentoosfosfaaditsükkel (PPC) PPC rajas toimub heksooside oksüdatsioon pentoosfosfaatide moodustumisega. Pentoosid on väga olulised nukleotiidide sünteesil. Enamusel heterotroofsetel oranismidel töötab rakkudes kõrvuti nii glükolüüsirada kui ka PPC. Osa glükolüüsi laguneb ühes, osa teises rajas. On olemas ka selliseid mikroobe, kellel glükolüüsirada on defektne ja kellel seetõttu töötab heksooside katabolismiks ainult PPC rada. Nt tsüanobakteritel. 14 PPC on eusorganismidele oluline kuna: · Annab reduktiivjõudu (NADPH) biosünteesireaktsioonideks
põhjustaja. Akroleiin-ehk propenaal. CH2=CHCHO. Kergesti elnduv vedelik,tugev lakrimaator(silmi ja nina ärritav,pisaratevoolu lekutsuv aine). Keemiatööstuses tähtis vahesaadus,kodus tekib rasva pannil kõrvetamisel. Mürgine. Atsetoon-ehk propanoon. CH3COCH3. väga hea lahusti. Kasutatakse mitmel pool,näiteks küünelaki vedelikus. Mürgine. 12. Süsivesikute ehk sahhariidide klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid ehk lihtsuhkudaldoosid _ trioosid, tetroosid, pentoosid, ketoosid heksoosid Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud a) oligosahhariidid ehk madalmolekulaarsed polüsahhariidid redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid b) kõrgmolekulaarsed polüsahhariididhomo(ühe monosahhariidi jääkidest)- ja hetero(mitme)-polüsahhariidid Monosahhariidid- on ehituselt mitmealuselised alkoholid, millel on lisaks veel aldehüüdi või ketooni funktsioon (aldoosid, ketoosid).
Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimsese nahale tekivad kortsud. - Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). - Osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. - Täidab kaitsefunktsiooni: pisarad, liigesevõie, loode arenebvesikestas. Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud jagunevad kolmeks: monosahhariidideks (lihtsuhkrud), oligosahha- riidideks ja polüsahhariidideks (liitsuhkrud). Monosahhariidid on pentoosid (riboos ja desoksüriboos) ja heksoosid (glükoos ja fruktoos). Oligosahhariidid on maltoos, sahharoos ja laktoos. Polüsahhariidid on tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin. Sahhariidide biofunktsioonid: - energeetiline - struktuurne (kitiinist kest, tselluloosist taimeraku kest) - ligimeelitav varuaine (tärklis, glükogeen) - kaitsefunktsioon (taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitse ära külmumise eest) - toitefunktsioon (laktoos)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jakob Link T21K SUHKUR referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 11 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendi...
tärklis (fotosünteesi tulemusena moodustunud laktoos glükoosi varud) trioosid (glükoos+galaktoos) pentoosid (mitoos, tselluloos sahharoos (taimevarred disoksüntoos) (glükoos+fruktoos) tugevaks) heksoosid maltoos (kaks glükogeen (glükoos, fruktoos) glükoosijääki)
SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Kõik suhkrud on süsivesikud (monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid). Euroopa Liidu toiduainete märgistamise direktiivi 90/496/EMÜ järgi on suhkrud "kõik toidus sisalduvad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid". Enamasti koosnevad suhku...
ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt. maltoos (2x glükoos), lak- kondroitiin ja heksoosidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
