Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel bakteritel on probleeme sellega, et nende eripind väheneb liialt. Selle probleemi lahendamiseks
mis on bakteritsiitsed. Suuõõnes on palju mikroobe, sülg sisaldab lüsosüümi, mis lüüsib baktereid, bakterid võivad põhjustada hambakaariest ja hambakattu, igemetaskutes elavad anaeroobsed bakterid on võimelised tungima ka epiteelirakkudesse ja sügavamatesse kudedesse, põhjustades nende kahjustusi. Tekib põletikuline protsess hammast ümbritsevates kudedes: igemed veritsevad, hambad hakkavad loksuma jmt. Mao happeline keskkond pärsib bakterite ellujäämist maos. Neist kõige arvukam on Helicobacter pylori, kes osaleb ka maohaavade ja maovähi tekitamises. Ta toodab ureaasi ja tekitab enda ümber ammoniaagipilve, mis neutraliseerib hapet. Kuna helikobakter aitab mao ülihappelisust vältida, ei pruugi ta alati kahjulik olla. Soolestiku bakterid on enamasti anaeroobid või fakultatiivsed anaeroobid, nad aitavad lagundada suhkruid, oituvad ainetest, mis ülemistes seedekulgla osades seedimata ja imendumata jäävad
Bakter Bakterid (Bacteria; kreeka sõnast bakteria 'kepp, sau') on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid(Eubacteria) kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on eristunud väga varasel evolutsioonietapil,
valgud katalüüsivad. 9. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad. Lühikesed pindaktiivsed peptiidid on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid: tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. 10. Stromatoliidid. Stromatoliit on sinikute (sinivetikad ehk tsüanobakterid) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis. Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub. 11. Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid. Hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumise ja elutegevusega.
· Arhesid e. arhebaktereid käsitletakse Bergey käsiraamatu esimeses köites koos teiste evolutsiooniliselt vanade bakteritega. Nende fülogeneesi uurimine algas ca 1977. aastal, kui ilmusid Woese'i ja Foxi tööd, milles nad jagasid elusorganismid 3 suurde rühma domeeni. Üks domeenidest arhed. Archaios tähendab kreeka keeles ürgne. · Seega eristuvad eluslooduse domeenid ribosoomide ehituse alusel. · Prokarüoote on kahes eluslooduse domeenis: bakterite ja arhede domeenides. Evolutsioonipuu koostatud rRNAde järjestuste põhjal. · Arhede biokeemilisel-füsioloogilisel kirjeldamisel eristus esialgu 3 rühma: 1) Metanogeenid; 2) Halofiilid; 3) Termoatsidofiilid. · Arhede domeen jaotatakse Bergey määrajas kahte rühma ja neid käsitletakse mitte kui riike, vaid hõimkondi: 1) Hõimkond Crenarchaeota. 2) Hõimkond Euryarchaeota.
......................... 52 STERILISEERIMINE JA DESINFITSEERIMINE ................................................................ 54 2 ELU TEKE MAAL Elu omadused 1. Biokeemilised reaktsioonid (metabolism- aine ja energia vahetus) 2. Väliskeskkonnast eraldatud ,,keha" olemasolu 3. Paljunemine 4. Omaduste edasiandmine DNA ja RNA vahendusel 5. Suhtlemine väliskeskkonnaga 6. Arenemine (evolutsioon) Vanimad bakterite kivistised prekambriumist (3,5 mld aastat tagasi). Stromatoliit- mikroobidest koosnevate ladestiste kivistised. Kasvavad üliaeglaselt- kõrguse järgi saab ennustada vanust. Tsüanobakterid- esimesed hapnikutootjad. 1,7 mld aastat tagasi- esimesed eukarüoodid. Elu algus Maal Arenes elutust materjalist. Elu tekke alguses ei olnud hapnikku. Ürgne atmosfäär oli redutseeriv- soodustas biomolekulide sünteesi. Väga vähe hapnikku, redutseerivad
bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi ja pöörab ümber pannes teistpidi pöörama. Hakkab liikuma. Tambling (kukerpallitamine) - liikumise suuna iseloomustamiseks.Liikumise suunda muudetakse parema keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E
o Ürgraku kahekihiline membraan võis koosneda peptiididest (uuem hüpotees) o Lühikesed pindaktiivsed peptiidid (1 ots hüdrofiilne, 2. hüdrofoobe) on võimelised assambleeruma agregaatideks (nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks). Selle peptiid on nagu membraanne fosfolipiid (tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba) Stromatoliidid vöödilised settekuplid, mis sarnanevad tänapäeval elavate bakterite ja tsüanobakterite moodustatud kihilistele mattidele. Arvatakse, et kivistised stromatoliitides võiksid kuuluda tänapäevaste roheliste mitteväävlibakterite või tsüanobakterite eellastele. Kivimites, mis on noormad kui 3 miljardit aastat, on fossiilsete mikroorganismide mitmekesisus juba palju suurem. Hapniku kagunemine atmosfääris ja tsüanobakterid hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumisega (u 2,5 mlrd aastat) ja elutegevusega
Kõik kommentaarid