fototroofid vajavad väliseid elektroni doonoreid (redutseerijat). Nendeks võivad olla nt vesi, vesinik, H2S, S (anorgaanilised), aga ka nt orgaanilised happed. · Süsinikuallikas (millisest C-ühendit kasutatakse: kas CO2 või orgaanilised ained) fototroofid kasutavad valgusenergiat kemotroofid oksüdeerivad keemilisi aineid jaguneb: kemolitotroofid vesinikubakterid, nitrifitseerijad, tioonbakterid. Oksüdeerivad anorgaanilisi aineid, kemoorganotroofid soolekepike, batsillid, pseudomonaadid. Oksüdeerivad orgaanilisi aineid. Toitumistüübi täpsustamisel näidatakse veel ära, mida kasutatakse C-allikana. Kui C-allikas on org.ühend on tegu heterotroofiga, kui CO2, siis autotroofiga. Kemotroofidest on heterotroofsed nt soolekepike, pseudomonaadid, batsillid jne. Täpne toitumistüüp neil kemoorganoheterotroofia. Kemotroofidest on autotroofsed nt nitrifitseerijad bakterid. Täpse toitumistüüp neil kemolitoautotroofia.
Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil Fotoorganotroofid: Purpursed ja rohelised mitteväävlibakterid, ATP sünteesivad valguseenergia arvel, C-allikana saavad kasutada nii CO2 kui ka orgaanilisi ühendeid, CO2 fikseerimiseks kasutavad reduktiivjõu allikana enamasti orgaanilisi aineid. Kemolitotroofid: Nitrifitseerijad, tioonbakterid, vesinikubakterid jt; ATP sünteesivad anorgaaniliste ühendite oksüdatsiooni arvel, C-allikana kasutavad CO2. Kemoorganotroofid: Tavalised heterotroofsed bakterid, nii aeroobsed, fakultatiivselt anaeroobsed kui ka kääritajad; ATP sünteesivad orgaaniliste ühendite oksüdatsioonil vabaneva energia arvel; C- allikana kasutavad samuti orgaanilisi aineid. 3. Mis jääb bakterirakul tsütoplasmast väljaspoole, milliseid raku tüüpe kesta ehituse alusel eristatakse? Kirjelda. Mikroobiraku see kiht, mis asub tsütoplasma membraani ja rakuümbrise vahel, on rigiidne rakusein
kohaneda ümbritseva keskk. plasmiidide sünteesi kaudu. Küljes: 2sugused väl.ulatuvad osad. Kõigil piilid(aluspinnale innitumiseks vaj.) viburid(1/mitu) pikemad piilidest- vedelas keksk. liikumiseks vajalikud., bakteriviburil puudub korrapärane siseehitus. 8. Bakteriraku elutegevus Ainevahetus: fototroofid: vaj.valgust energiallikana, süsinikuallikana CO2. elavad õhus või vee pindmises kihis. Kemotroofid: Kemoorganotroofid(org. Ainetest energia,CO2)- heterotroofsed, patogeensed. Kemolitotroofid- autotroofsed, en.allikana anorg.ühendid. nt mügarbakterid.Hapniku tarbimine: Aeroobid-kasut.hapnikku, elavad õhus, veepinnal, organism.pinnal. mulla pindmises kihis. Anaeroobid- ei kasuta hapnikku, sügaval veepõhjas, mullas, maa sees, organismide sees on. Paljunemine: pooldumine, kiirus sõltub tingimustest: temp. Niiskusest,PH tasemest veebakteritel. Toitainete hulk. Generatsiooniaeg(vt mõisteid).
6. Täida lüngad: a) Bakterid, kes ise valmistavad anorgaanilisest ainest orgaanilist on autotroofid b) Bakterid, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil on heterotroofid b) Heterotroofid, kes kasutavad surnud orgaanilist ainet on sparotroofid c) Heterotroofid, kes kasutavad elusat orgaanilist ainet on biotroofid d) Hapnikku hingavad aeroobsed hingajad (nt. kemoorganotroofid) d e) Hapnikku ei vaja anaeroobsed hingajad e f) Kahjutud bakterid ei tee inimesele kasu ega kahju, nad kasutavad inimest f g) Vajalikud bakterid on näiteks jämesooles, kurgus, nahal elavad bakterid g h) Nad on kasulikud kuna aitavad kaasa organismi toimimisele h i) Tõvestavad bakterid (patogeensed) eritavad toksiine (mürgiseid aineid) i j) Need ained on inimesele kahjulikud j 7. Millist kahju tekitavad bakterid inimesele
(tselluloos, ligniin). Sellega puhastavad nad loodust taimsetest jäätmetest, kuid tekitavad ka taimehaigusi. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstuses, meditsiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. (wikipedia.org) Pärmide temperatuuritaluvus on varieeruv, -2°C kuni +45°C-ni. Kõige soodsam temperatuur pagaripärmi jaoks on umbes 30°C. Pärmid taluvad teatud tingimustel ka külmumist. (wikipedia.org) Pärmseened on ka kemoorganotroofid. See tähendab, et nende põhiline energiaallikas on keemiline ja oksüdeeritava aine. Süsinikuallikaks on enamjaolt glükoos ja fruktoos või sahharoos ja maltoos. Anaeroobses keskkonnas saavad pärmseened eluks vajalikku energiat suhkrute kääritamisest - tekivad alkohol ja süsihappegaas. Pärmseened vajavad oma elutegevuseks kindlaid keskkonnatingimusi, kus on olulisteks teguriteks keskkonna temperatuur, niiskus, pH, toitainete olemasolu. (wikipedia.org) 2 MATERJAL JA METOODIKA
vesinikkarbonaatide süsiniku tüskliline muutumine org. ühendite süsinikuks ja tagasi. Valdav osa bakteritest on heterotroofid ja kasutavad seetõttu elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud aineid (osmoosi teel). Nad suudavad lagundada ka selliseid aineid, mis enamikule heterotroofidele on kasutuskõlbmatud (tselluloos, nafta). Energiaallika alusel jaotatakse: kemoorganotroofid orgaanilised ühendid keskkonnast(tselluloos, suhkur, aminohapped, nafta). fotoorganotroofid päikesevalgus Orangotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid keskkonnast. Hingamise alusel jagunevad: aeroobsed bakterid vajavad hingamiseks hapnikku (orgaaniline aine + hapnik) anaeroobsed bakterid ei vaja hingamiseks hapnikku, kasutavad hingamiseks sulfaat- või nitraatioone või
Thiobacillus - Ob. Aeroob + + + kemoorganotroofid Neisseria - Aeroobne + Gamma-proteobakterid Chromatium (jt
Rhodovulum. · Ka fakultatiivne kemolitotroof (vesiniku ja väävliühendite oksüdeerija) Paracoccus denitrificans kuulub sellesse seltsi. Selts: Sphingomonadales · Sisaldavad rakumembraanis sfingolipiide. Neid baktereid on vees ja mullas kuid nende hulgas on ka patogeene. · Setsi kuulub näiteks perekond Sphingomonas. Perekonnad Erythrobacter, Erythromicrobium ja Porphyrobacter, on nii nagu Sphingomonaski aeroobsed kemoorganotroofid, kuid sisaldavad bakteriklorofülli a ja karotinoide. Need on jäänud neile ilmselt nende anaeroobselt fototroofselt esivanemalt. Ka perekond Zymomonas kuulub sellesse sugukonda. Perekond Zymomonas elab koos taimedega · Küllalt sarnane perekonnaga Pseudomonas (näiteks esineb mõlemal ED rada), aga Zymomonas on kääritaja. · Käärimisel moodustub põhiproduktina etanool. · Etanool ja CO2 tekivad püruvaadi dekarboksülaasi ja alkoholi dh abil, nagu S.
vahel. 27. Heterotroof on organism, kes eluks vajalikke orgaanilisi ained saab väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Orgaanilisi ühendeid valmistavad neile autotroofid. Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid on heterotroofid. Osaliselt või täielikult kuuluvad heterotroofide hulka ka mõned parasiitsed taimed (näiteks mükotroofsed orhideed koralljuur ja pisikäpp). Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas: 27.1. Kemoorganotroofid (saporotroofid e. biotroofid), kes saavad energiat valmis orgaanilisest ainest või; 27.2. Fotoorganotroofid, kes saavad energiat Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest. 28. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatominumbriga) aatomite klass. Keemiline element on sama aatominumbriga aatomite kogum. Keemiline element on aine, milles esinevad ainult ühe ja sama
Reduktiivne evolutsioon, kohastumine eluga peremehe rakkudes. · Radade defektsus seletab ka seda, miks leepratekitaja nii aeglaselt kasvab ja miks teda on nii raske kasvatada. Kasvatatakse katseloomades (armadillo). Perekond Rhodococcus · Moodustab ainult substraadimütseeli, öhumütseeli ja spoore mitte. Mütseel fragmenteerub pulkjateks rakkudeks. · Rodokokid on kollaselt, oranzhilt vöi punaselt pigmenteerunud, aeroobsed kemoorganotroofid. Mullas ja rohusööjate loomade sönnikus laialt levinud. Neid on ka mullas ja puhastusseadmete aktiivmudas, kus nad lagundavad orgaanikat, ka fenoole ja teisi raskestilagundatavaid aineid. Perekond Arthrobacter · Tüüpliik A. globiformis. Esineb elutsükkel. Neid on nimetatud ka mullakokkideks (Vinogradski) ja mulla korünebakteriteks. · Arthrobacteri elutsükkel on järgmine: noore kultuuri ebaregulaarsed pulgakujulised
(süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) · Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid (saavad energiat mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest) · Heterotroofid organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada
(süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) · Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid (saavad energiat mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest) · Heterotroofid organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi · Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) · Herbivoorid taimetoidulised loomad · Karnivoorid lihatoidulised loomad · Omnivoorid kõigetoidulised loomad · Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk · Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada
(süsinikdioksiid, vesi, ammoniaak, mineraalsoolad) • Ainevahetuse üldtüübilt on autotroofid kas kemotroofid (saavad energiat mineraalühenditest) või fotolitotroofid (saavad energiat Päikese valguskiirgusest) • Heterotroofid – organismid, kes kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi • Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) • Herbivoorid – taimetoidulised loomad • Karnivoorid – lihatoidulised loomad • Omnivoorid – kõigetoidulised loomad • Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk • Ökoamplituud - teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism
Jagunevad: 1. Kemosünteesijad kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 2. Fotosünteesijad kasutavad valgusenergiat. Heterotroofid ei sünteesi ise orgaanilisi aineid, vaid saavad need väliskeskkonnast toiduga läbi orgaanilise aine oksüdatsiooni. Toiduga saadud orgaaniline aine lagundatakse kahel eesmärgil: 1. elutegevuseks vajaliku energia saamiseks. 2. sünteesiprotsessideks vajalike lähteainete saamiseks. Ainevahetuse tüübilt jagunevad heterotroofid: 1. Kemoorganotroofid saavad energiat valmis orgaanilisest ainest. 2. Fotoorganotroofid saavad energia päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest. ATP adenosiintrifosfaat On universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kolmest fosfaatrühmast. Moodustub: fotosünteesil, hingamisel, käärimisel, glükolüüsil. ATP molekuli salvestatakse energia, mis on vabanenud dissimilatsioonil ning mida
redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat) või fotolitotroofid e fotosünteesijad (kasutavad valgusenergiat) Kemosünteesijad bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, kasutades redoksreaktsioonides vabanevat keemilist energiat Heterotroofid organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Ainevahetuse üldtüübilt on heterotroofid kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis orgaanilisest ainest) või fotoorganotroofid (energia saavad Päikese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest orgaanilisest ainest) Kõik elusorganismid, kes ei ole fotosünteesijad ega kemosünteesijad, on heterotroofid Heterotroofid ei saa elada ilma väliskeskkonnast saadavate orgaaniliste aineteta Toiduga saadud orgaanilise aine lagundamine on vajalik: · energia saamiseks · sünteesiprotsessidele lähteainete saamiseks
Ainevahetuse üldtüübilt kas kemotroofid ehk kemosünteesijad (kasut. redokreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat) või fotolototroofid ehk fotosünteesijad (kasut. valgusenergiat). Kemosünteesijad - bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest, kasutades keemilist energiat. Heterotroofid - kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi. Ainevahetuse üldtüübilt kas kemoorganotroofid (saavad energiat valmis org. ainest) või fotoorganotroofid (en tuleb päukese valguskiirgusest ja süsiniku kehavälisest org ainest). Kõik organismid, kes pole fotosünteesijad ega kemosünteesijad on heterotroofid. Heterotroofid ei saa elada ilma väliskeskkonnast saadavate orgaaniliste aineteta. Toiduga saadud orgaanilise aine lagundamine on vajalik: energia saamiseks ning sünteesiprotsessidele lähteainete saamiseks.
o Tsüanofütsiin Esineb tsüanobakteritel Teda kasutatakse kui keskkonaas hakkab N-allika hulk vähenema Lagundamine annab rakule energiat (ka pimedas!) o Väävel Koguvad: · Fotosünteesijad väävlibakterid väävliterad on redutseerija varuks fotosünteesil · Värvusetud kemolitotroofsed väävlibakterid väävel on endogeenne energiaallikas; ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina · Kemoorganotroofid väävel ladestub keskkonnas, kus on palju HS-i o Varuained on osmootselt inaktiivses vormis (ei lahustu vees, ei tõsta osmootset rõhku) o Funktsioon Nende arvel saab rakk mõnda aega elus püsida Sporogeensetel vormidel on aega sporuleeruda · Piilid o Valgulised karvakesed raku pinnal o Esinevad nii liikuvatel kui mitteliikuvatel bakteritel o Peenemad kui viburid o Esineb reeglina rohkem korraga kui vibureid
vee fosforist puhastamisel o Tsüanofütsiin - kasutatakse kui keskkonaas hakkab N-allika hulk vähenema ning lagundamine annab rakule energiat (ka pimedas!) o Väävel Fotosünteesijad väävlibakterid väävliterad on redutseerija varuks fotosünteesil Värvusetud kemolitotroofsed väävlibakterid väävel on endogeenne energiaallikas; ladestub rakku oksüdatsiooni vaheproduktina Kemoorganotroofid väävel ladestub keskkonnas, kus on palju HS-i Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis ehk polümeriseeunud, nad ei lahustu vees ega tõsta rauksisest osmootset rõhku. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. o Polühüdroksüalkanoaatidel on plastilised omadused ja nendest saab toota looduses lagunevat plastikut - bioplasti. Polümeeri monomeeride külgahelate pikkusest sõltuvad tema sulamistäpp, kristalsus, elastsus, tugevus jne
Kirsikivid kompotis. Toksilisus on tähtis ookeanite elustikule. Põhjustab tervete rühmade huku. On ohtlik põhjaeluviisiga organismidele ja planktonile, ka kalad on tundlikud. O2 on eelistatud elektron aktseptorina. Siis ei produtseerita mürgiseid ühendeid. Heterotroofne metabolism ainevahetus sünteesi- ja lagunemisprotsessid. Kemotroof organism, kes peamise energiallikana kasutab toiduga saadavate ainete keemiliste sidemete energiat neid oksüdeerides. Kemoorganotroofid - bakterid ja seened, kes elavad orgaanilisi ühendeid oksüdeerides O 2 sisaldavates kasvukohtades, katalüseerivad orgaanilist ainet aeroobse hingamise teel. Neid nimetatakse ka heterotroofideks. (An)oksogeensed heterotroofid elavad anaeroobsetes tingimustes, kasutavad hapniku asemel teisi oksüdeerunud substraate S, F jne. Tähtsus looduses: anoksilistes setetes kus O 2 puudub ja biogeokeemilistes transformatsioonides. Bakterid ja seened. Assimileerivad madala molekulkaaluga
Enterobacteriaceae on üks kõige paremini läbiuuritud sugukond bakterimaailmas. Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvad g (-), oküdaasnegatiivsed, asporogeensed pulgakujulised bakterid. Liiguvad peritrihhaalsete viburitega või on liikumatud. Nad on mittehalofiilsed fakultatiivsed 6 anaeroobid. Enamus kasutab glükoosi. Enamus lihtsate toitumisnõudlustega. On kemoorganotroofid ja kas hingavad või kääritavad. Glükoosi jt suhkrute ja suhkuralkoholide kääritamisel moodustuvad happed ja sageli ka gaas. Enamus redutseerib nitraate nitrititeks, v.a. mõned Erwinia ja Yersinia tüved. Tüüpperekonnaks sugukonnas on *Escherichia. Kõigil enterobakteritel on LPS endotoksiinid ja lisaks paljudel veel ka eksotoksiinid sh. enterotoksiinid ja tsütotoksiinid. Enterotoksiinid põhjustavad kõhulahtisust.
annaabi.ee 
