muudetakse piimhappeks või etanooliks. TOOTA KA ILMA Piimhappekäärimine anaeroobne glükolüüs, mida HAPNIKUTA teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. Etanoolkäärimine anaeroobne glükolüüs, mida teostavad Õpik lk 30-33 mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. Kristel Mäekase ja Kersti Veskimetsa Anaeroobne hingamine terviklik rakuhingamise protsess,
O2 NADH2 NADH2 GLÜKOLÜÜS TSITRAADI HINGAMIS- Glükoos TSÜKKEL AHELA REAKTS. H2O CO2 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE AEROOBSELT, summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38P 38 ATP Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, PIIMHAPPEKÄÄRIMINE: Glükoos 2 piimhape (C3H6O3 ) 2 ADP + 2P 2 ATP ----------...
Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, olemas kõik elu omadused, sünteesivad vajalikud org. ained. Erinevused: autotroof sünteesib eluks vajaliku süsiniku ise, hetero saab vajaliku süsiniku tpidust, mikso suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja. Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d. koosneb adeniinist, Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, suhkrust ehk riboosist ja 3st fosfaatrühmast. Glükoosi k...
3) Aeroobne/ anaeroobne glükolüüs (rakuhingamine ja käärimine) V: Aeroobne: rakuhingamine 1. protsessil kasutatakse hapnikku 2. teise sammuna toimub siin tsitraaditsükkel 3. salvestatakse 38 ATP 4. lõppsaadus co2, h2o Anaeroobne: käärimine 1. protsessil ei kasutata hapnikku 2. teise sammuna toimub siin käärimine 3. 2 ATP salvestatakse 4. lõppsaadus piimhape või etanool ja co2 4) Piimhappeline ja etanoolkäärimine V: a) piimhappekäärimine – läbiviijad on piimhappebakterid ja lihasrakud hapniku puuduses. Tekib: 2 ATP-d ja piimhape b) alkohol- e. etanoolkäärimine – läbiviijad on pärmseened ja osad bakterid Tekib: 2 ATP-d ja etanool 5) Fotosünteesi valgusstaadium/ pimedusstaadium VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM TOIMUMINE Toimub ainult Toimub nii pimeduses kui
GLÜKOOSI LAGUNDAMINE Koostas: Kristel Mäekask Glükoosi lagundamine Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) glükoos (monosahhariid) Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne (toimub ühtemoodi loomades ja taimedes). C6H12O6 6CO2 + 6H2O + energia 38 ADP + Pi 38 ATP Glükoosi lagundamise etapid 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Glükolüüs GLÜKOLÜÜS Aeroobne glükolüüs Anaeroobne glükolüüs Hapnikku on piisavalt Hapnikku ei jätku piisavalt; moodustub etanool või piimhape Aeroobne glükolüüs Erinevate ensüümide toimel toimu...
.........................................7 · Palsamiäädika valmistamine..............................................................7 Kokkuvõte......................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................9 Sissejuhatus Argielu seisukohalt on olulisemad piimhappekäärimine, äädikahapekäärimine ja etanoolkäärimine, mis toimuvad vastavate bakterite mõjul ja etanoolkäärimine. Kõik need protsessid kujutavad endast süsiniku oksüdatsioonireaktsioone, kuid süsinik ei oksüdeeru mitte maksimaalse oksüdatsiooniastmeni. Oluline on teada tootmisprotsessis, kas need bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku (aeroobsed) või ei vaja (anaeroobsed). Peale selle tuleb kinni pidada ka bakterite elutegevust soodustavast temperatuurist. Igal juhul annab käärimisproduktidega oma söögilauda rikastada
ja moodustub 2 NADH2 ; 3. vabaneb 2 ATP-d; 4. NADH2 läheb mitokondritesse hingamisahelasse; 5. kui hapniku ei ole, moodustub Pyr-st ja vesiniku aatomitest piimhape või etanool. Piimhappekäärimine hapniku puudusel lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterite elutegevuse käigus. 1Glc 2 piimhappe molekuli ja 2ATP. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis läheb TCA-sse. Etanoolkäärimine moodustub pärmseente ja osade bakterite elutegevuse käigus. 1Glc 2 etanooli molekuli ja 2ATP. AEROOBNE GLÜKOLÜÜS - glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites.
ATP ja H2O. H2 ühineb hapnikuga, tekib ATP ja eraldub taas NAD. Tekib 36 ATP-d, NAD ja H2O. 7. Anaeroobne glükoos ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli ning H aatomeid ei eraldu. Gcl2piimhape 2ADP+2Pi2ATP. Etanoolkäärimine toimub anaeroobsetes tingimustes (bakterid, pärmseened). GclPVA+H2C2H5OH+H2 9. Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooni protsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Peamiseks lähteaineks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtalsi eraldub O2. 10. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime tohelistes osades asuvate kloroplastideni. Vaja on valguskiirgust (energiat)
Tsitraaditskli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses, lähteaine püroviinamarihape, eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid, tekivad CO2 molekulid ja H. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanides, tekivad NAD H2O, 36 ATP molekuli. 7. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. 8. Piimhappekäärimine toimub bakterites ja lihasrakkudes. Etanoolkäärimine toimub bakterites ja pärmseentes. 9. 10. Fotosünteesik on vja 1.CO2- õhus 0,05%, lisamine kiirendab fotosünteesi 2.H2O- vastavalt taimeliigile 3. Valgusenergia- sinine, punane 4. Soojust- Parasvöötmes 20°C 11. 12. 13.
Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahe...
Metabolism-organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja en. vahetuse ümbritseva keskkonnaga.assimilatsioon - millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid.Assim. vajab energiat!dissimilatsioon- millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt)energia vabaneb!aine- ja energiavahetussünteesi-ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Heterotroofid saavad enda en. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil,enim en. annavad:rasvad,sahhariidid,valgud.ATP-universaalne en. talletaja ja ühendaja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis,glükoosi lõhustumine-toimub mitokondris, lõhustub püroviinamarihape,tekib co2,käärimine-anaeroobne glükolüüs,lihastes piimhape ei lagune,piimhappekäärimine- toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, tekib etanool, piiritus,co2,ATP(2),etanoolkäärimine-teostavad pärmseened ja mõned bakterid, moodustu...
CO2 aatomid Mis tekib? PVA ja H CO2 ja H Vesi, 36 ATP 7. Mis on anaeroobne glükoos e käärimine? Rakkude tsütoplasmas hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp- produktiks on kas piimhape või etanool ja CO2 8. Milles seisneb etanool- ja piimhapekäärimine, kus see toimub? • Etanoolkäärimine H + PVA etanool + CO2 bakterites, pärmseentes • piimhapekäärimine H + PVA piimhape lihastes ja bakterites
Anaeroobne glükolüüs- ehk käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagunemine, üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Aine- ja energivahetus- sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagune...
Aine-ja energiavahetus Organismid jaotatakse elutegevusliku tüübi järgi auto-ja heterotroofid. Autotroofid: sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Sisaldavad klorofülli. *valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) *keemiline energia kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid: kasutavad toidust sisalduvate orgaaniliste ainete lagundamisel saadud energiat. Sünteesivad vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate ühendite lõhustumissaadustest. *elutegevuseks vajalik energia *sünteesiprotsesside lähteaine saamine Enamus loomi on heterotroofid.Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. Metabolism (aine-ja energiavahetus) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.)...
Metabolism Mõisted: aeroobne glükolüüs - glükoosi lagundamine aine - ja energiavahetus- sünteesti -ja lagundamisprotsess anaeroobne glükolüüs- käärimine assimilatsioon- sünteesimine ATP- energiatalletaja autotroof- sünteesib ise orgaanilisi ühendeid dissimilatsioon- lagundamisprotsess etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine alkoholiks anaeroobses keskkonnas glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend metabolism- ainevahetus piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH valgusstaadium- ATP süntees Laused 1. Organismi aine-ja energiavahetus koosneb assimilatsioonist ja dissimilatsioonist 2. Assimilatsiooniprotsesside...
II perioodi I arvestus Kordamine- Aine- ja energiavahetus 1. Mõisted autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. anetest heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil miksotroof- organismid, kelle toitumine oleneb keskkonna tingimustest makroenergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia org. ühendite keemiliste sidemete energiaks. Lähteaineks CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, eraldub O2 anaeroobne hingamine- protsess, mis toimub hapnikuta org. aineid lõhustatakse organismis hapnikuta metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritsev keskkonnaga ass...
AINEVAHETUS, KONTROLLT ÖÖ #1 ASSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik Sünteesi protsessid (lihtsamatest-keerukamad ühendid) DISSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik lõhustamis protsessid (keerukamatest lihtsamad ühendid) Toitained DISSIMILATSIOON Jääkained Sünteesiproduktid ADP ATP Laguproduktid ASSIMILATSIOON METABOLISM organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energia vahetuse ümbriteseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilat. ja dissimilatsiooniks Eeldused: *muundatav aine *ensüümid *energia salvestamise võimalus *jääkainete eritamine, et jäägid ei kuhjuks. AUTOTROOF Fotosünteesivad, saavad energiat fotosünteesides. NT. Taimed ja vetikad HETEROTROOF Saavad energia väliskeskkonnast. NT. Inimene, bakter, seen. ATP Adenos...
Aeroobne glükolüüs-kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapniku rikkas KK-s. Protsessi tulemusena saadakse glükoosi molekulist kaks püroviinamarjahappe molekuli. Aine- ja energiavahetus- sünteesi- ja lagunemiseprotsessid, mille kaudu on organism seaotud ümbritseva KK-ga. Hõlmab ainete omastamist välisKK-st ja sinna jääkproduktide väljutamisest, aga ka otsest energia ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükolüüs- hapniku puudumisel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP-kõigis rakkudes esinev makroenergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universiaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid välisKK-st saadavatest anorg. ainetest. Kasutades valgusenergiat või red...
Keemiliste sidemete lõhkumisel tekib 2 x ATP. Glükoosi lagundamise üldvalem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O + 38ATP GLÜKOOS ENERGIA Kui selles etapis pole piisavalt O2-te, siis ei lõpe protsess püroviinamarjahappe ja vesiniku moodustumisega, vaid jätkub käärimisena ehk anaeroobsena. Käärimisi on mitu liiki: 1) Piimhappekäärimine moodustub 2 molekuli piimhapet ja vesinik kasutatakse ära. Protsess üldiselt lõpeb. 2) Etanoolkäärimine toimub pärmseente abil. Tekib etanool ja süsihappegaas. Seda käärimist kasutatakse toiduainetööstuses. Kui selle käärimise juures satub õhku juurde, tekib veiniäädikas. Tsitraaditsükkel Toimuvad mitokondrite maatriksi piirkonnas. Lähteaineks on püroviinamarjahape. 2C2H3OCOOH 6CO2 + 10H2 (vesinik jällegi seotakse NADiga, tekib 10NADH2) Energiat selles protsessis ei teki, see läheb pigem kaduma soojuse näol. Hingamisahela reaktsioonid
elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Ühest glükoosi molekulist tekib 2 etanooli molekuli ja 2 ATP molekuli. C6H12O6 → 2 C2H5OH + CO2↑ 2 ADP + 2 Pi → 2 ATP Õhuhapniku ligipääsul käärimisprotsessile oksüdeerivad äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks. Piimhappekäärimine Etanoolkäärimine Kes teevad? Piimhappebakterid Pärmseened Valem C6H12O6 → 2 C6H12O6 → 2 C2H5OH + CO2 C3H6O3 ↑ Mitu ATP 2 2 Näited Hapupiim, juust, jogurt Vein, õlu, sai, kringel Toimumiskoht Toiduainetööstus, Veinikelder, toiduainetööstus lihased Toimumiskoht Tsütoplasma rakus
Bioloogia mõisted Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli Anaeroobne glükolüüs (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool Aine ja energiavahetus (metabolism) sünteesi ja lagunemisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia(soojus ja valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assi ja dissimilatsiooni Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkude...
Keemilise reaktsiooni kiirus Mõisted o Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse ajaühiku vältel ärareageerinud lähtainete või tekkinud saaduse hulgaga. o Kiiruse ühik:Mol/dm3*s o Aine kontsentratsioon-väljendab aine hulka ruumalaühikus. o Tähis:c o Ühik:Mol/dm3 o Katalüsaatorid-Ained, mis kiirendavad reaktsioone. o Inhibiitorid-Ained, mis aeglustavad reaktsioone. o Katalüüs-Reaktsiooni kiirendamine katalüsaatori abil. o Keemiatööstus(ammoniaak, lämmastikhape, väävelhape jne.) o Automootor o Ensüümid-Valgulised biokatalüsaatorid. o Toimivad elusorganismis. o Juhivad reaktsiooni kulgemist mõõdukal temperatuuril ja mõõduka kiirusega. o Aktiivne Tsenter-Sinna meelitab ensüüm lähteainete molekulid Tegurid o Ainete omadused-Mida aktiivsem aine, seda kiiremini aine reageerib o Ainete kontsentratsioon-Mida suurem on kontsentratsioon, seda kiiremini toimub ...
1.Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Keemilise reaktsiooni mõiste ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokk...
Bioloogia Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jagatakse vastavalt energia saamise viisile: 1) Autotroofid- kes sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud ained 2) Heterotroofid- saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduvast orgaanilise aine oksüdatsioonilt (Loomad, seened) Metabolism Assimilatsioon Dissimilatsioon 1) Sünteesiprotsessid 1) Lagundamisprotsessid 2) Vajalik täiendav energia 2) Kaasneb energia vabanemine (fotosüntees, DNA süntees, (Toiduainete sünteesimine) Valgu süntees) Energia salvestatakse kuni 40% kasutegurina, 60% eraldub soojusena Kasutatavate ainete energiaks tegemise järjekord: 1) Süsivesikud 2) Rasvad 3)...
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia - fotosünteesijad (rohelised taimed, tsüanobakterid) keemiline energia kemosünteesijad ( mõned bakterid näiteks väävlibakterid, rauabakterid) Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainetHeterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid on loomad, seened, bakterid Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saada...
Bioloogia AUTOTROOFID - isesööjad HETEROTROOFID - muusööjad sünteesivad orgaanilised ained ise saavad energia toidust orgaanilise aine anorgaanilistest ainetest oksüdatsioonist 1) fotosünteesijad - valgusenergia (taimed, 1) - keemilised reaktsioonid (loomad, seened) vetikad) 2) - energia valgusest (bakterid) 2) kemosünteesijad - keemilineenergia (bakterid) Liik: Harilik kuusk, roos Liik: Hobune, lõvi Kõik elu tunnused olemas Kõik elu tunnused olemas Vaja energiat elutegevuseks Vaja energiat elutegevuseks ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON organismis toimuvad sünteesiprotsessid organismis toimuvad lagundamisprotsessid (tootmine) vaja: lähteained, ensüümid ja energia vaja: lõhustada orgaanilised ühendid lih...
Mis on käärimine? – anaeroobne glükolüüs, glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. 18. Kus ja millal toimub piimhappekäärimine? Mis selle käigus tekib? – Anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. 19. Kus ja millal toimub etanoolkäärimine? Mis selle käigub tekib? – anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. 20. Kus kasutab inimene piimhappekäärimist ja kus alkoholkäärimist? – Etanoolkäärimist kasutatakse veinide ja õlle valmistamisel, ka taina kergitamiseks. Piimhappekäärimist rakendatakse
BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv Suurus ja hulk • Väikesed - 0,5 -5 µm • Väikseim bakter (rakk) mükoplasma 0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk) E- spirillid- spiraalsed veel keeritsbakterid F – punguvad v. jätketega (vibrioon) ja niitjad Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur ...
Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (valgusenergia fotosünteesijad, keemilised energia kemosünteesijad) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Assimilatsioon organismis toimuvad sünteesiprotsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. ( vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Dissimilatsioon organismis toimuvad langundamisprotsessid (Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Vabaneb energia.) ATP universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glüküüsi, käärimise ja hingamise käigus. Glükoosi lagundamine *Glükoos on peamine organismisisene energiaallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organ...
Glükolüüs – glükoosi lagundamine. Aeroobne glükolüüs: püroviinamarihape + 2 ATP molekuli. Eraldub 4 vesinikuiooni Anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1) piimhapekäärimine – lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe molekuli. Tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad.) 2) etanoolkäärimine –tekib 2 ATP. Glükoos -> 2 etanool + 2 CO2 Protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Kasutatakse nt toidu valmistamisel.
Kust saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia? Iga organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained ise, milleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanvat keemilist energiat. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed ja suhteliselt väike rühm kemosünteesijaid, mis on erinevat liiki bakterid, mis toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- suurem osa orgaamilistest ainetest, siia kuuluvad eluslooduse kõigi liikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet e saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oküdatsiooil. Nt inimene, vihmauss. M...
Kordamine kontrolltööks 1. millised plastiidid esinevad taimerakus? 2. turgor-taimede siserõhk 3. kes on heterotroofid 4. kes on autotroofid 5. kemosünteesijad 6. assimilatsioon 7. dissimilatsioon 8. metabolism 9. organismi varustamine energiaga 10. mis on ATP? 11. Glükoosi lagundamine 12. suguline paljunemine 13. vegetatiivse paljunemise tähtsus Millised plastiidid esinevad taimerakus? - Rohelised kloroplastid, mis sisaldavad klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis, paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. - Kollased või punased kromoplastid, mis sisaldavad pigmente karotinoide, mis annavad viljale oranzi, punase või kollase värvuse (nt tolmlevatele putukatele paremini nähtav) - Värvusetud leukoplastid, mis sisaldavad paljusid varuaineid (nt kartulimugulatel tärklisevaru) Turgor-taimede siserõhk Kun...
aeroobne glükolüüs - glükoosi osaline lõhustumine. anaeroobne glükolüüs - anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini...
2FADH2 kohta sünteesitakse 4ATP-d. Kokku 34ATP-d. Kokkuvõte 1. Glükolüüs 2ATP + 2NADH2 2. Tsitraaditsükkel 2ATP + 8NADH2 + 2FADH2 3. Hingamisahel 34ATP 4. Lõpptulemus 38ATP Kui O2 ei ole piisavalt, siis NAD ei vabane hingamisahelas ja ei saa glükolüüsil H liita. H liidetakse PVA-le. Toimub lihastes O2 puudusel ja piimhappebakterites. 10. Mis on etanoolkäärimine? Kes läbi viib? Kuidas kasutatakse? 2etanool + 2CO2 11. Mis on piimhapekäärimine? Kes läbi viib? Kuidas kasutatakse? 2piimhape 12. Mis on anaeroobne hingamine? Anaeroobne hingamine on terviklik protsess. Hingamisahelas ei kasutata O2 vaid mingit muud ühendit (väävlit, nitraati, rauda). Energiat saab vähem kui aeroobsel hingamisel. 13. Võrrelge hingamist ja fotosünteesi. Fotosüntees Hingamine
tekivad jogurtid, juustud, hapupiim, keefir, hapukapsad/kurgid jne. Glükoos 2 piimhappe (C3H6O3) 2ADP + 2P 2ATP Aga ka lihastes hapniku puudusel. Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Hiljem piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal. Piimhappebakterid tekitavad ka hambaauke. 2. Etanoolkäärimine Glükolüüsi lagunemine pärmseente toimel. Eraldub süsihappegaas. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2ADP + 2P 2ATP Ei vaja hapnikku. Pärmseen ei talu üle 14 kraadist kangust, sureb ise ära, sellepärast ei saagi kangemaid veine teha (va. piirituse baasil). Käärival veininõul peab olema kork peal et hapnik ligi ei pääseks,
Organismide aine- ja energiavahetus Olulised füüsikaseadused termodünaamikast: I. energia ei teki ega kao vaid muundub ühest vormist teise (potensiaalne energia kineetiline energia II. entroopia universumis suureneb pidevalt (entroopia vähendamiseks tuleb teha tööd kulutada energiat) Metabolism Koosneb keemilistest reaktsioonidest, mille käigus energia muundub ühest vormist teise. Organismide metabolismide reaktsioone vahendavad ensüümid. + H2O + CO2 orgaaniline aine H2O, CO2 Fotosünteesi käigus tekkiv orgaaniline aine annab energiat nii autotroofsetele kui ka heterotroofsetele organismidele. Fotosünteesi käigus vabaneb O2 kõrvalproduktina. Metabolismireaktsioonid jagunevad kaheks: Assimilatsioon - lagundamisreaktsioonid - sünteesimisreaktsioonid - vabaneb energia - neeldub energia Dissimilatsioon Aeroobne aine- ja energiavahetus: rakuhingamine. - orgaaniliste...
aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. anaeroobne glükolüüs(käärimine) - hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma ADP - (adenosiindifosfaat) toimib paljudes ainevahetusreaktsioonides (näiteks glükolüüsis ja hingamisahelas) energia ja fosfaadi üle...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses ja hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides. Aine ja energiavahetus organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse nimetatakse metabolismis. Metabolismi võib tinglikult jagada kaheks omavahel tihedalt seotud osaks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel, lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas. Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja täiendavat energiat(fotosünteesis päikeseenergia, enamasti siiski ATP mo...
hiljem kasutada). 2 NAD + 4 H « 2 NADH2 · NAD molekul nikotiinamiid adeniin dinukleotiid · Piimhappekäärimine - Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu. (Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe). - Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse.(Lihaste töövõime taastub). Glükoos ®2 piimhape (C2H4COOH) · Etanoolkäärimine - Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Kui protsessile ei ole takistatud õhuhapnikku juurdepääs oksüdeerivad segusse sattunud äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel. Glükoos ® 2 etanool (C2H5OH) + CO2 · Tsitraaditsükkel - Püroviinamarihappe edasine lagundamine
(fotolüüsi) Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. Eralduvad vesinikioonid, elektronid ja hapnik Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal; 3) ADP-le lisandub fosfaatrühm ning moodustub ATP Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); Glükoosi lagundamine Etanoolkäärimine – suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool Glükoos on peamine organismisisene energiallikas pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena,
mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad. 2 piimhape -> 2 püroviinamarihape + 4 H ja lihaste töövõime taastub.) 2. etanoolkäärimine ei eraldu H, tekib 2 ATP. Glükoos -> 2 etanool + 2 CO2 (Veini kääritamine: protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Protsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs etanool -> veiniäädikas [segusse sattunud äädikhappebakterid oksüdeerivad.] - Kasut. nt toidu valmistamisel.) Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb
Aine- ja energiavahetus: Põhijooned: 1)aine ja en. Vahetuse järgi jaot. organismid 2 rühma: a)autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. 1)valgusenergia arvel fotosütneesijad (taimed, vetikad, osad bakterid) 2)keemilise energia arvel kemosünteesijad (osad bakterid) b)heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid Metabolism - organismis toimuvad aine- ja energiavahetusprotsessid kokku Koosneb 2-st : 1)assimilisatsioon sünteesiprotsesside kogum; kulub energiat 2)dissimilatsioon lagunemisreaktsioon , tekivad vesi ja C02 Seosed nende vahel: D annab A-le energiat; A annab D-le aineid Universaalne geneetiline vaheaine on ATP ehk adenosiintrifosfaat Tekib, kui ühinevad: adeniin + riboos + 3H3P04 Ass.: ATP + H20 -> ADP + H3PO4 ADP + H20 -> AMP+H3PO4 Diss.-AMP+H3PO4->ADP+H2...
Käärimine Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks. Etanoolkäärimine Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Kui protsessile ei ole takistatud õhuhapnikku juurdepääs oksüdeerivad segusse sattunud äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel. Pärmid http://www.youtube.com/watch?v=4xntzJxNWAs http://www.youtube
2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 31) Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? · Aeroobne Hapnikku on piisavalt; rakuhingamine. · Anaeroobne Hapnikku ei jätku; käärimine. 32) Milised on erinevad käärimise lähteained ja lõpp-produktid? · Piimhappekäärimine lähteaine on glükoos. Tekib: piimhape · Alkohol e. etanoolkäärimine lähteaine glükoos. Tekib: CO2 ja etanool. 33) Kuidas organism vabaneb tekkinud piimhappest? Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. 34) Kirjelda erinevaid ATP saamise viise füüsilisel pingutusel. · Füüsilise pingutuse alguses tarvitatakse lihastes olemas olevat ATP-d, max. pingutuse korral jagub seda 10 s.
METABOLISM, FOTOSÜNTEES ● Assimilatsioon (anabolism) ehk sünteesiprotsess. (sünteesi käigus moodustavad lihtsama ehitusega molekulid keerulisemaid nt sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A),...
võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad. 2 piimhape -> 2 püroviinamarihape + 4 H ja lihaste töövõime taastub.) 2. etanoolkäärimine ei eraldu H, tekib 2 ATP. Glükoos -> 2 etanool + 2 CO2 (Veini kääritamine: protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Protsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs etanool -> veiniäädikas [segusse sattunud äädikhappebakterid oksüdeerivad.] - Kasut. nt toidu valmistamisel.) Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine
2 ADP + 2Pi 2 ATP Kui piimhape kandub verega maksa, muutub see püroviinamarihappeks ja jätkuvad järgnevad reaktsioonid tavalisel glükoosi lagundamisel 2 C2H4OCOOH 2CH3COCOOH + 4H (2 piimhapet 2 püroviinamarihapet + 4 vesinikku) Näiteid piimhappekäärimisest: piima, kapsa, kurgi hapnemine; juustu, jogurti kohupiima tootmine Pärmseened ja mõned bakterid kasutavad etanoolikäärimist. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 (glükoos 2 etanooli + 2 süsihappegaasi) Etanoolkäärimine suhkru lagundamine mikroorganismide toimel Näiteid etanoolkäärimisest: taigna kergitamine, tekkiv alkohol aurustub Tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel ensüümide poolt katalüüsitavad reaktsioonid, mille käigus eraldub CO2 ja H aatomid Vahetult enne tsitraaditsüklit eraldub CO2 ning 2H. Vesinik seostatakse NAD molekuliga. Tekib NADH2/2NADH molekuli Püroviinamarihappest moodustunud kahesüsinikuline ühend, atsetüül CoA, siirdub tsitraaditsüklisse
cerevisiae, veinipärm S. vini jt. Hapupiimas kääritab laktoosi Saccharomyces lactis. Kõige enam kasutatakse toiduainetööstuses (saiataigna kergitamiseks, piirituse, õlle ja veini valmistamisel) S. cerevisiae mitmeid rasse ehk tüvesid. Kuna pärmirakud sisaldavad palju valke ja vitamiine, kasutatakse pärme ka söödana ja raviotstarbel, näiteks avitaminoosi ja furunkuloosi ravis. 8) Mida kujutab endast etanoolkäärimine? Kirjeldage kemismi (raku energeetika). Etanoolkäärimine on suhkrute oksüdeeriv lagundamine, mille käigus seda põhjustavad mikroorganismid saavad eluks vajalikku energiat substraatse fosforüülimise protsessis moodustuva ATP näol ja mille tulemusena tekivad etüülalkohol ja süsihappegaas. Etanoolkäärimise protsessi üldskeem pärmides on järgmine: glükolüüs 2 NADH+H+
· PÜRUVAAT phend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil (nim.ka püroviinamarihappeks) · NAD JA FAD ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel · ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS E KÄÄRIMINE glükoosi osaline lagudamine kapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks vüi etanooliks · = Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. · = Anaeroobse glükolüüsi käik: 1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape Pyr); vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraadits FOTOSÜNTEES RAKUHINGAMINE toimub ainult taimerakus toimub looma ja taimerakus glükoosi tootmine glükoosi lagundamine