muudetakse piimhappeks või etanooliks. TOOTA KA ILMA Piimhappekäärimine anaeroobne glükolüüs, mida HAPNIKUTA teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. Etanoolkäärimine anaeroobne glükolüüs, mida teostavad Õpik lk 30-33 mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. Kristel Mäekase ja Kersti Veskimetsa Anaeroobne hingamine terviklik rakuhingamise protsess,
O2 NADH2 NADH2 GLÜKOLÜÜS TSITRAADI HINGAMIS- Glükoos TSÜKKEL AHELA REAKTS. H2O CO2 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses, maatriksis. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. GLÜKOOSI LAGUNDAMINE AEROOBSELT, summaarne võrrand: C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 38 ADP + 38P 38 ATP Glükoosi lagundamine ANAEROOBSELT, PIIMHAPPEKÄÄRIMINE: Glükoos 2 piimhape (C3H6O3 ) 2 ADP + 2P 2 ATP ----------...
Glükoosi lagundamine on piimhape, toodetakse 2 ATP-d, jaguneb 1)piimhappekäärimine 2) suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- dissmilatsiooni protsess. Glükoosi kagundamise käigus saadakse ATP-d. glükoos etanoolkäärimine(glükoos2etanool). Aeroobne glükolüüs: hapniku on piisavalt, mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. varuainena on taimedes tärklis(mugulates) ja loomades glükogeen(lihastes ja
energiat 4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat(käärimine) 5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise 7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi 8)ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum 10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. 11)glükolüüs- kõigis rakkudes toimiv glükoosi esmane lagundamine 12)heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. 13)hingamisahel- mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees.
NAD molekul – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Piimhappekäärimine Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu. Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) 2 ADP + Pi 2 ATP Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. Etanoolkäärimine Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2 ADP + Pi 2 ATP Kui protsessile ei ole takistatud õhuhapnikku juurdepääs – oksüdeerivad segusse sattunud äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel. Etanoolkäärimine ja piimhappekäärimine
Keemia Koostaja: Triinu Nööri Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Käärimine.......................................................................................................4 Etanoolkäärimine...........................................................................................4 · Veinide valmistamine.........................................................................4 · Koduõlle valmistamine......................................................................5 Piimhapekäärimine........................................................................................5 · Hapukoore valmistamine..................................................................
Glükoosi lõhustumisel võib eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel (TCA) ja hingamisahel. Glükolüüs võib toimuda kas osaliselt (anaeroobne glükolüüs ehk käärimine) või täielikult (aeroobne glükolüüs). ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS ehk käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. 1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape - Pyr); 2. vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraaditsüklisse, kus seonduvad NAD-ga ja moodustub 2 NADH2 ; 3. vabaneb 2 ATP-d; 4. NADH2 läheb mitokondritesse hingamisahelasse; 5. kui hapniku ei ole, moodustub Pyr-st ja vesiniku aatomitest piimhape või etanool.
ATP ja H2O. H2 ühineb hapnikuga, tekib ATP ja eraldub taas NAD. Tekib 36 ATP-d, NAD ja H2O. 7. Anaeroobne glükoos ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli ning H aatomeid ei eraldu. Gcl2piimhape 2ADP+2Pi2ATP. Etanoolkäärimine toimub anaeroobsetes tingimustes (bakterid, pärmseened). GclPVA+H2C2H5OH+H2 9. Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooni protsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Peamiseks lähteaineks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, ühtalsi eraldub O2. 10. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime tohelistes osades asuvate kloroplastideni. Vaja on valguskiirgust (energiat)
Tsitraaditskli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses, lähteaine püroviinamarihape, eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid, tekivad CO2 molekulid ja H. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanides, tekivad NAD H2O, 36 ATP molekuli. 7. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. 8. Piimhappekäärimine toimub bakterites ja lihasrakkudes. Etanoolkäärimine toimub bakterites ja pärmseentes. 9. 10. Fotosünteesik on vja 1.CO2- õhus 0,05%, lisamine kiirendab fotosünteesi 2.H2O- vastavalt taimeliigile 3. Valgusenergia- sinine, punane 4. Soojust- Parasvöötmes 20°C 11. 12. 13.
reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Fotosünteesi tähtsus -Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi -Tekib hapnik, võimaldab põlemisreaktsioone -Tekivad sahhariidid, esmased toiteallikad -Tagab süsinikuringe -Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks -Tekivad mitmed maavarad Fotosünteesi tingimused: Valgus Vesi Temperatuur
ümbritseva keskkonnaga. Heterotroofid saavad enda en. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil,enim en. annavad:rasvad,sahhariidid,valgud.ATP-universaalne en. talletaja ja ühendaja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis,glükoosi lõhustumine-toimub mitokondris, lõhustub püroviinamarihape,tekib co2,käärimine-anaeroobne glükolüüs,lihastes piimhape ei lagune,piimhappekäärimine- toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, tekib etanool, piiritus,co2,ATP(2),etanoolkäärimine-teostavad pärmseened ja mõned bakterid, moodustub 2 etanooli, ATP(2)autotroofid-org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel.,heterotroofidkasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid, Fotosüntees:assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks
CO2 aatomid Mis tekib? PVA ja H CO2 ja H Vesi, 36 ATP 7. Mis on anaeroobne glükoos e käärimine? Rakkude tsütoplasmas hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp- produktiks on kas piimhape või etanool ja CO2 8. Milles seisneb etanool- ja piimhapekäärimine, kus see toimub? • Etanoolkäärimine H + PVA etanool + CO2 bakterites, pärmseentes • piimhapekäärimine H + PVA piimhape lihastes ja bakterites
energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagunemisprotsesside kogum. Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagunemine, mille lõpp-produktiks on etanool. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagunemine. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel- mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees.
Selle arvel sünteesitakse 36 ATP molekuli. Glükolüüsi lõplikul lagundamisel moodustub 38 ATP molekuli Glükoosi anaeroobne lagundamine Hapniku puudumisel tekib püroviinamarihappest, kas piimhape (lihaskoe rakkudes või piimhappebakterite elutegevuse tulemusena) või etanool (pärmseente ja mõningate bakterite elutegevuse käigus) Piimhappekäärimine Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinik ei eraldu. Glükoos-> 2 piimhape Etanoolkäärimine Suhkru lagudamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldun süsihappegaas. Kasutegus: 2 ATP eraldumine. Lõppprodukitd erinevad. Etappe vähem (alkohol, piimhape). Lähteained samad. 4.4 Fotosüntees Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: · valguse tugevusest
Metabolism Mõisted: aeroobne glükolüüs - glükoosi lagundamine aine - ja energiavahetus- sünteesti -ja lagundamisprotsess anaeroobne glükolüüs- käärimine assimilatsioon- sünteesimine ATP- energiatalletaja autotroof- sünteesib ise orgaanilisi ühendeid dissimilatsioon- lagundamisprotsess etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine alkoholiks anaeroobses keskkonnas glükolüüs- glükoosi lagundamine heterotroof- saab orgaanilised ühendid toidust, ise ei sünteesi. hingamisahel- ATP süntees makroergiline ühend- energiarikas ühend metabolism- ainevahetus piimhape- tekib anaeroobses keskkonnas ning koguneb lihastesse pimedusstaadium- calvini tsükkel saab alguse lipiidie ja aminohapete süntees püroviinamarihape- glükoosi vaheprodukt tsitraaditsükkel- moodustub NADH
* eraldub CO2 * ATP ei teki III hingamisahel * toimub mitokondrite sisemembraanidel * kasutatakse O2 * kasutatakse vaheühendina H2 ning lõpuks tekib H2O * sünteesitakse 36 ATP Anaeroobne I glükolüüs * toimub tsütoplasmavõrgustikus * lagundatakse glükoosi molekul 2 püroviinamarihappe molekuliks, sünteesitakse 2 ATP molekuli * NAD > 2NADH2 II käärimine * etanoolkäärimine- pärmseene rakus, tekib etanool + CO2 * piimhappeline käärimine, piimhapebakteritel ja inimese lihasrakkudes, tekib piimhape inimese lihasrakkudes kantakse verega maksa piimhape > muudetakse uuesti püroviinamarihapeks > edasi läheb aeroobne protsess 4. Fotosüntees ( protsessi käik, faasid, tingimused, lähteained, lõppsaadused) Milleks oluline? Tegurid: 1) valgus 2) niiskus 3) CO2 4) temperatuur
4. Rakus osad Tsütoplasmavõrgustik Mitokonder Mitokonder ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS (käärimisprotsessid) *Glükoosi osaline lõhustamine *kokku 11 reaktsiooni *toimub rakkude tsütoplasmas *toimub hapniku puudumisel või defitsiidi korral *Organismid: bakterid,seende,kõrgemad loomad Piimhappekäärimine 1 glükoos lihastes 2PiimHappe molekuli + 2ATP Kasutatakse Hapukurgi,hapukapsa ja piimatoodete valmistamisel Etanoolkäärimine 1 glükoos 2 etanooli molekuli + süsihappegaas ja 2 ATP Kasutatakse Alkoholi ja pagaritoodete valmistamisel FOTOSÜNTEES rohelistes taimedes toimuv protsess, kus valgusenergia abil sünteesitakse orgaanilisi ühendeid H O Lähtained C O Lähtained Valgusstaadium Pimedusstaadium O Saadused glükoos Saadused 1
Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid välisKK-st saadavatest anorg. ainetest. Kasutades valgusenergiat või redoksrektsioonidel vabanevat energiat. Calvini tsükkel-fotosünteesis pimedusstaadiumis tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. dissimilatsioon- org. toimuvate lagunemisprotsesside kogum. Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool. Glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Heterotroof- org, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduvate orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel- mitokondrisisemembraani harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H 2O
Keemiliste sidemete lõhkumisel tekib 2 x ATP. Glükoosi lagundamise üldvalem: C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O + 38ATP GLÜKOOS ENERGIA Kui selles etapis pole piisavalt O2-te, siis ei lõpe protsess püroviinamarjahappe ja vesiniku moodustumisega, vaid jätkub käärimisena ehk anaeroobsena. Käärimisi on mitu liiki: 1) Piimhappekäärimine moodustub 2 molekuli piimhapet ja vesinik kasutatakse ära. Protsess üldiselt lõpeb. 2) Etanoolkäärimine toimub pärmseente abil. Tekib etanool ja süsihappegaas. Seda käärimist kasutatakse toiduainetööstuses. Kui selle käärimise juures satub õhku juurde, tekib veiniäädikas. Tsitraaditsükkel Toimuvad mitokondrite maatriksi piirkonnas. Lähteaineks on püroviinamarjahape. 2C2H3OCOOH 6CO2 + 10H2 (vesinik jällegi seotakse NADiga, tekib 10NADH2) Energiat selles protsessis ei teki, see läheb pigem kaduma soojuse näol. Hingamisahela reaktsioonid
Anaeroobne glükolüüs ..ehk käärimine on glükoosi osaline lõhustumine, mis toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Piimhappekäärimine toimub lihaskoe rakkudes ja piimhappebakterite elutegevuse käigus. Ühest glükoosi molekulist tekib 2 piimhappe C3H6O3 molekuli ja 2 ATP molekuli. C6H12O6 → 2 C3H6O3 2 ADP + 2 Pi → 2 ATP Tekivad jogurtid, juustud, hapupiim, -kurgid jne. Etanoolkäärimine ..toimub pärmseente ja osade bakterite elutegevuse käigus. Glükoosi lagundamine kestab seni kuni jätkub glükoosi või kuni tekkiv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Ühest glükoosi molekulist tekib 2 etanooli molekuli ja 2 ATP molekuli. C6H12O6 → 2 C2H5OH + CO2↑ 2 ADP + 2 Pi → 2 ATP
saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija) Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Calvini tsükkel fotospnteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH 2 ja ATP molekule Etanoolkäärimine pärmseentes ja mõnedes teistes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on etanool Hingamisahel mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks Makroergiline ühend madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides
Mõisted o Kõdunemine-elusorganismidest pärinevate keeruliste süsinikuühendite osaline oksüdatsioon ja muundumine. o Toimub mokroorganismide kaasategevusel. o Toimub energia eraldumisega. Saadused-Huumus, turvas, kaevandatavad kütused. o Käärimine: o Kulgeb mikroorganismide toimel. o Kulgeb enamasti ilma hapnikuta. o Toimub väikeste energiahulkade eraldumisega. Muuda glükoosi etanooliks.(etanoolkäärimine) Muudab piimasuhkru piimhappeks.(piimhapekäärimine) o Forosüntees: o Kulgeb energia neeldumisega. o Toimub rohelistes taimedes päikesekiirguse toimel. o Muudab CO2 ja vee glükoosiks ja hapnikuks. o On elu aluseks Maal.
roiskumiseks (toimub ilma õhuhapniku juuresolekuta). Kõdunemine on eksotermiline, s.o energia eraldumisega kulgev protsess. Kõdunemisel tekib kõdu. Käärimine ilma õhu juurdepääsuta toimuv protsess, mis toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul (lihtsate ühendite tekkimine sahhariididest ja teistest ühendidtest mikroorganismide toimel). Fotosüntees kogu elu alus. Toimub taimedes. (6CO2 + 6H2O > C6H12O6 + 6O2) Etanoolkäärimine C6H12O6 > 2CH3CH2OH + 2CO2 Piimhappekäärimine Äädikhappekäärimine CH3CH2OH + O2 > CH3COOH + H2O
Glükolüüs *Aeroobne - Hapniku on piisavalt, erinevate ensüümide toimel toimub 10 reaktsiooni Glükoos Püroviinamarihape + 4H 2 ADP 2 ATP * Anaeroobne - Hapniku pole piisavalt, toimub lihaskoe rakkudes, vesinikku ei eraldu Glükoos 2piimhape (C2H4COOH) Treenimata lihastes tekitab valu, väsimust ja krampe. Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsükklise Etanoolkäärimine- glükoosi lagundamine pärmiseente toimel, eraldub süsihappegaas. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 Tsitraaditsükkel Püroviinamarihappe edasine lagundamine - koosneb reaktsioonidest, mille käigus järkjärgult eralduvad CO2 molekulid ja H aatomid(20 tükki) Hingamisahela reaktsioonid Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Moodustuvad NAD on uuesti kasutatav 1. ja 2. etapis
C H O + 6O = 6CO + 6H O + 38ATP 6 12 6 2 2 2 6. Kus toimub, mis on lähteaineks, mis toimub ja mis tekib: a) glükolüüsil, b)tsitraaditsüklis, c) hingamisahelas 7. Mis on aeroobne glükolüüs e käärimine? V: glükoosi esmane lagundamine hapnikuta keskkonnas (toimub rakkude tsütoplasmas). 8. Milles seisneb etanooli- ja piimhapekäärimine, kus see toimub? V: 1)Piimhappekäärimine moodustub 2 molekuli piimhapet ja vesinik kasutatakse ära. Protsess üldiselt lõpeb. 2)Etanoolkäärimine toimub pärmseente abil. Tekib etanool ja süsihappegaas. Seda käärimist kasutatakse toiduainetööstuses. Kui selle käärimise juures satub õhku juurde, tekib veiniäädikas. 9. Mis on fotosüntees? V: fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv orgaaniliste ainete süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat. 10. Fotosünteesiks vajalikud tingimused. V: Klorofüll ja valgus. 11. Mis toimub ja tekib fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumis? V: Valgusstaadium
Bioloogia AUTOTROOFID - isesööjad HETEROTROOFID - muusööjad sünteesivad orgaanilised ained ise saavad energia toidust orgaanilise aine anorgaanilistest ainetest oksüdatsioonist 1) fotosünteesijad - valgusenergia (taimed, 1) - keemilised reaktsioonid (loomad, seened) vetikad) 2) - energia valgusest (bakterid) 2) kemosünteesijad - keemilineenergia (bakterid) Liik: Harilik kuusk, roos Liik: Hobune, lõvi Kõik elu tunnused olemas Kõik elu tunnused olemas Vaja energiat elutegevuseks Vaja energiat elutegevuseks ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON organismis toimuvad sünteesiprotsessid organismis toimuvad lagundamisprotsessid (tootmine) vaja: lähteained, ensüümid ja energia vaja: lõhustada orgaanilised ühendid lih...
Mis on käärimine? – anaeroobne glükolüüs, glükoosi osaline lagundamine hapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks või etanooliks. 18. Kus ja millal toimub piimhappekäärimine? Mis selle käigus tekib? – Anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja seened, aga hapniku puudusel ka loomade lihasrakud, ning mille jääkproduktiks on piimhape. 19. Kus ja millal toimub etanoolkäärimine? Mis selle käigub tekib? – anaeroobne glükolüüs, mida teostavad mõned bakterid ja pärmseened ning mille jääkproduktideks on etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. 20. Kus kasutab inimene piimhappekäärimist ja kus alkoholkäärimist? – Etanoolkäärimist kasutatakse veinide ja õlle valmistamisel, ka taina kergitamiseks. Piimhappekäärimist rakendatakse
tingimustele . Taluvad keetmist 30-40 minutit. Bacillus anthracis endospoor Hingamine • Aeroobsed - vajavad …. ? - nt piimhappebakterid - äädikhappebakterid • rohkem liigiliselt ja arvuliselt • ümbritseb meid kõikajal • Anaeroobsed – ei talu …..? - nt etanoolkääritajad • -veekogude põhjamudas, looma soolestikus • - liigiliselt ja arvuliselt vähem hapnikuta hapnikuga Etanoolkäärimine ja piimhappekäärimine Toitumine • Valmis orgaanilisest ainest – enamik • Orgaanilise aine moodustavad ise – fotosünteesivad bakterid ja kemosünteesivad nt tsüanobakterid ehk rahvakeeles sinivetikad Bakterite osa looduses 1. Lagundajad mullas – ühes grammis on miljon erinevat liiki – garanteerivad ainete ringlemise. 2. Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal on 10¹² (inimese lõhn). suus 10¹º
Glükolüüs jaguneb:1)Anaeroobne glükolüüs hapnikku ei jätku piisavalt, moodustub etanool või piimhape 2)Aeroobne glükolüüs hapnikku on piisavalt. Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos 2 viinamarihape (CH3COCOOH) + 4H Piimhappekäärimine toimub lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Vesinikku ei eraldu. Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH) Etanoolkäärimine suhkru lagundamine pärmseente toimel. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 Tsitraaditsükkel püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb reaktsioonidest, mille käigus eraldunud järkjärgult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahela reaktsioonid neis vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub H2O. 12 NADH2 + 6 O2 12 NAD + 12 H2O *NADH2 moodustub glükolüüsil
Glükolüüs – glükoosi lagundamine. Aeroobne glükolüüs: püroviinamarihape + 2 ATP molekuli. Eraldub 4 vesinikuiooni Anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1) piimhapekäärimine – lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe molekuli. Tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad.) 2) etanoolkäärimine –tekib 2 ATP. Glükoos -> 2 etanool + 2 CO2 Protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Kasutatakse nt toidu valmistamisel.
vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees. Fotosünteesi tähtsus- anorgaanilistes ainetest esmase orgaanilise aine loomine, glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismis, toiduahela esimeseks lüliks, toiduks heterotroofidele, hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel, süsiniku ja hapnikuringis tähtsal kohal, fossiilsete kütuste teke(nafta, kivisüsi, maagaas) Etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on etanool. Hingamisahel- mitokondri sisemembraanides harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oküdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekuliseks. Makroergiline ühend- madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt ATP; GTP; NAD.
reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahel toimuvad mitokondrites. Anaeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on kas piimhape või etanool. Tekib piimhape ja etanool Pikemalt: käärimine ehk glükoosi osaline lõhustumine. Kokku 11 reaktsiooni. Toimub tsütoplasmas hapniku puudumisel või defitsiidi korral. Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. Suguline paljunemine? Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristiviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt päritud geneetilise info. Eri liikide esindajad omavahel tavaliselt ei ristu, kuid kui see siiski toimub, on järglased steriilsed (nt.
makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini tsükkel - pimedusstaadiumiensümaatiliste reaktsioonide jada Krebsi tsükkel sama, mis tsitraaditsükkel etanoolkäärimine - moodustub pärmseente ja osade bakterite elutegevuse käigus piimhape 2-hüdroksüpropaanhape on üks karboksüülhapetest. glükolüüs üks ainevahetusradadest, mille käigus toimub heksooside lõhustamine purüvaadini tsitraaditsükkel - enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. hingamisahel - mitokondrites toimuv elektronide astmeline ülekandumine õhuhapnikule ning
2FADH2 kohta sünteesitakse 4ATP-d. Kokku 34ATP-d. Kokkuvõte 1. Glükolüüs 2ATP + 2NADH2 2. Tsitraaditsükkel 2ATP + 8NADH2 + 2FADH2 3. Hingamisahel 34ATP 4. Lõpptulemus 38ATP Kui O2 ei ole piisavalt, siis NAD ei vabane hingamisahelas ja ei saa glükolüüsil H liita. H liidetakse PVA-le. Toimub lihastes O2 puudusel ja piimhappebakterites. 10. Mis on etanoolkäärimine? Kes läbi viib? Kuidas kasutatakse? 2etanool + 2CO2 11. Mis on piimhapekäärimine? Kes läbi viib? Kuidas kasutatakse? 2piimhape 12. Mis on anaeroobne hingamine? Anaeroobne hingamine on terviklik protsess. Hingamisahelas ei kasutata O2 vaid mingit muud ühendit (väävlit, nitraati, rauda). Energiat saab vähem kui aeroobsel hingamisel. 13. Võrrelge hingamist ja fotosünteesi. Fotosüntees Hingamine
tekivad jogurtid, juustud, hapupiim, keefir, hapukapsad/kurgid jne. Glükoos 2 piimhappe (C3H6O3) 2ADP + 2P 2ATP Aga ka lihastes hapniku puudusel. Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Hiljem piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal. Piimhappebakterid tekitavad ka hambaauke. 2. Etanoolkäärimine Glükolüüsi lagunemine pärmseente toimel. Eraldub süsihappegaas. Glükoos 2 etanool (C2H5OH) + CO2 2ADP + 2P 2ATP Ei vaja hapnikku. Pärmseen ei talu üle 14 kraadist kangust, sureb ise ära, sellepärast ei saagi kangemaid veine teha (va. piirituse baasil). Käärival veininõul peab olema kork peal et hapnik ligi ei pääseks,
Glükolüüs - glükoosi lagundamise I etapp - toimub endoplasmaatilises retiikulumis e tsütoplasmavõrgustikus - iseenesest ei vaja O2 juuresolekut (anaeroobne protsess) - tulemiks : 2ATP + 2NAD + polüviinamarjahape (polüvaat) - kui tegemist on aeroobse raku glükolüüsiga, siis polüvaat liigub biolahusena tsitraaditsüklisse (e. krepsi tsüklisse) - anaeroobse raku glükolüüsi puhul (nt lihasrakkudes) tekib etanool v. piimhape e. toimub kas etanoolkäärimine v piimhappe käärimine aeroobne energiahankimine on efektiivsem kui anaeroobne, sest aeroobse energiahankimise puhul saab maksimaalse koguse energiat, anaeroobse energaihankimise puhul minimaalse koguse eneriat. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondris - ei tarvita hapnikku - on hingamisahela reakstioonide eelduseks (kui ei toimu hingamisahela reaktsioone, siis ei toimu ka tsirtraaditsükli reaktsioone ja vastupidi) - eraldub CO2
kasutada erinevates biosünteesiprotsessides autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest miksotroof- organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadium Krebsi tsükkel- tsitraaditsükkel etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool piimhape- karboksüülhape,tekib lihaste tööl ilma hapniku juurdepääsuta. glükolüüs- kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgult CO2 molekulid ja H aatomid.
Fotosünteesi pimedusstaadium- (valguse olemasolu ei ole vajalik.) Saadakse orgaanilised ühendid- suhkrud. Glükoosi lagundamine- 3 etappi on:1)glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus). 2)tsitraaditsükkel (toimub mitokondori sisemuses). 3)hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondori harjakeste membraanides). Aeroobne glükolüüs- toimub, kui on piisavalt hapnikku. Anaeroobne glükolüüs- toimub hapniku vaeguses. Piimhappe tekkimine, piimhappekäärimine, etanoolkäärimine. Tsitraaditsükkel- Ühe glükoosimolekuli lagundamiseks tehakse tsitraaditsükkel läbi kaks korda, kuna glükolüüsil tekkis kaks püroviinamarihapet. Hingamisahela reaktsioonid- 2 ATP (glükolüüsist) + 36 ATP (hingamisahelast) 38 ATP molekuli saadakse ühe glükoosimolekuli lagundamisel.
Protsessis võime eristada biopolümeeride hüdrolüüsi (nt tärklise lagundamine glükoosi molekulideks) ja sellele järgneva monomeeride (nt glükoosi) oksüdatsiooni. Energia vabanemine, see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, üheks peamiseks on ATP. Raku tasemel katabolism. 1 Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Etanoolkäärimine pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist, sel juhul ei eraldu H aatomeid ja moodustub vaid kaks etanooli (C 5H5OH) ja kaks ATP molekuli (nt veini tootmine). Glükolüüs glükoosi algne lagundamine toimub päristuumsete rakkude tsütoplasma võrgustikus (siledapinnalises). Protsessi tulemusena saadakse ühest kuuesüsinikulisest glükoosi molekulist kaks
hiljem kasutada). 2 NAD + 4 H « 2 NADH2 · NAD molekul nikotiinamiid adeniin dinukleotiid · Piimhappekäärimine - Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinikku ei eraldu. (Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe). - Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse.(Lihaste töövõime taastub). Glükoos ®2 piimhape (C2H4COOH) · Etanoolkäärimine - Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Kui protsessile ei ole takistatud õhuhapnikku juurdepääs oksüdeerivad segusse sattunud äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel. Glükoos ® 2 etanool (C2H5OH) + CO2 · Tsitraaditsükkel - Püroviinamarihappe edasine lagundamine
(fotolüüsi) Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. Eralduvad vesinikioonid, elektronid ja hapnik Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal; 3) ADP-le lisandub fosfaatrühm ning moodustub ATP Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); Glükoosi lagundamine Etanoolkäärimine – suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool Glükoos on peamine organismisisene energiallikas pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena,
mis võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad. 2 piimhape -> 2 püroviinamarihape + 4 H ja lihaste töövõime taastub.) 2. etanoolkäärimine ei eraldu H, tekib 2 ATP. Glükoos -> 2 etanool + 2 CO2 (Veini kääritamine: protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Protsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs etanool -> veiniäädikas [segusse sattunud äädikhappebakterid oksüdeerivad.] - Kasut. nt toidu valmistamisel.) Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine. Koosneb
Autotroof organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kas valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Etanoolkäärimine pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp produktiks on etanool. Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Hingamisahel mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees
Käärimine Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks. Etanoolkäärimine Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Kui protsessile ei ole takistatud õhuhapnikku juurdepääs oksüdeerivad segusse sattunud äädikhappebakterid etanooli veiniäädikaks, mida kasutatakse toidu valmistamisel. Pärmid http://www.youtube.com/watch?v=4xntzJxNWAs http://www.youtube
2. Tsitraaditsükkel - toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid - toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. 31) Mille poolest erineb aeroobne glükolüüs anaeroobsest glükolüüsist? · Aeroobne Hapnikku on piisavalt; rakuhingamine. · Anaeroobne Hapnikku ei jätku; käärimine. 32) Milised on erinevad käärimise lähteained ja lõpp-produktid? · Piimhappekäärimine lähteaine on glükoos. Tekib: piimhape · Alkohol e. etanoolkäärimine lähteaine glükoos. Tekib: CO2 ja etanool. 33) Kuidas organism vabaneb tekkinud piimhappest? Lihastes moodustunud piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse. Lihaste töövõime taastub. 34) Kirjelda erinevaid ATP saamise viise füüsilisel pingutusel. · Füüsilise pingutuse alguses tarvitatakse lihastes olemas olevat ATP-d, max. pingutuse korral jagub seda 10 s.
ANAEROOBNE LAGUNDAMINE Anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine – lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos - > 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad. 2 piimhape -> 2 püroviinamarihape + 4 H ja lihaste töövõime taastub.) etanoolkäärimine – ei eraldu H, tekib 2 ATP. Glükoos -> 2 etanool + 2 CO2 (Veini kääritamine: protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Protsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs – etanool -> veiniäädikas [segusse sattunud äädikhappebakterid oksüdeerivad.] - Kasut. nt toidu valmistamisel.) Glükoo
võimaldab H aatomeid kasut. 3. etapis). Kaasneb 2 ATP molekuli süntees. 2) anaeroobne glükolüüs e käärimine: toimub hapniku puudumisel. 2 võimalust: 1. piimhapekäärimine lihaskoe rakkudes, piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoos -> 2 piimhappe (C2H4COOH) molekuli. H ei eraldu, tekib 2 ATP molekuli. (Põhjustab lihaste väsimust, valu, krampe. Treenimata lihased on pärast trenni valusad. 2 piimhape -> 2 püroviinamarihape + 4 H ja lihaste töövõime taastub.) 2. etanoolkäärimine ei eraldu H, tekib 2 ATP. Glükoos -> 2 etanool + 2 CO2 (Veini kääritamine: protsess kestab, kuni lõpeb glükoositagavara käärimissegus või kuni keskkonda kuhjuv etanool pärsib pärmseente elutegevuse. Protsessi käigus ei ole takistatud õhuhapniku juurdepääs etanool -> veiniäädikas [segusse sattunud äädikhappebakterid oksüdeerivad.] - Kasut. nt toidu valmistamisel.) Tsitraaditsükkel glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine
2 ADP + 2Pi 2 ATP Kui piimhape kandub verega maksa, muutub see püroviinamarihappeks ja jätkuvad järgnevad reaktsioonid tavalisel glükoosi lagundamisel 2 C2H4OCOOH 2CH3COCOOH + 4H (2 piimhapet 2 püroviinamarihapet + 4 vesinikku) Näiteid piimhappekäärimisest: piima, kapsa, kurgi hapnemine; juustu, jogurti kohupiima tootmine Pärmseened ja mõned bakterid kasutavad etanoolikäärimist. C6H12O6 2CH3CH2OH + 2CO2 (glükoos 2 etanooli + 2 süsihappegaasi) Etanoolkäärimine suhkru lagundamine mikroorganismide toimel Näiteid etanoolkäärimisest: taigna kergitamine, tekkiv alkohol aurustub Tsitraaditsükkel ehk Krebsi tsükkel ensüümide poolt katalüüsitavad reaktsioonid, mille käigus eraldub CO2 ja H aatomid Vahetult enne tsitraaditsüklit eraldub CO2 ning 2H. Vesinik seostatakse NAD molekuliga. Tekib NADH2/2NADH molekuli Püroviinamarihappest moodustunud kahesüsinikuline ühend, atsetüül CoA, siirdub tsitraaditsüklisse
cerevisiae, veinipärm S. vini jt. Hapupiimas kääritab laktoosi Saccharomyces lactis. Kõige enam kasutatakse toiduainetööstuses (saiataigna kergitamiseks, piirituse, õlle ja veini valmistamisel) S. cerevisiae mitmeid rasse ehk tüvesid. Kuna pärmirakud sisaldavad palju valke ja vitamiine, kasutatakse pärme ka söödana ja raviotstarbel, näiteks avitaminoosi ja furunkuloosi ravis. 8) Mida kujutab endast etanoolkäärimine? Kirjeldage kemismi (raku energeetika). Etanoolkäärimine on suhkrute oksüdeeriv lagundamine, mille käigus seda põhjustavad mikroorganismid saavad eluks vajalikku energiat substraatse fosforüülimise protsessis moodustuva ATP näol ja mille tulemusena tekivad etüülalkohol ja süsihappegaas. Etanoolkäärimise protsessi üldskeem pärmides on järgmine: glükolüüs 2 NADH+H+ C6H12O6 2 CH3COCOO- 2 CH3CHO 2 CH3CH2OH
· PÜRUVAAT phend, mis tekib glükoosi lagundamisel glükolüüsil (nim.ka püroviinamarihappeks) · NAD JA FAD ained, mis osalevad rakuhingamises elektronide ja vesinikioonide edasikandjatena rakuhingamise eri etappide vahel · ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS E KÄÄRIMINE glükoosi osaline lagudamine kapnikuvaestes oludes, mille käigus püruvaat muudetakse piimhappeks vüi etanooliks · = Organismid: bakterid piimhappekäärimine, seened etanoolkäärimine, kõrgemad loomad piimhappekäärimine lihastes. · = Anaeroobse glükolüüsi käik: 1. 6 süsinikuga ühend (glükoos) laguneb kaheks 3 süsinikuga ühendiks (püroviinamarihape Pyr); vabaneb 4 vesiniku aatomit, mis hapniku olemasolul lähevad edasi tsitraadits FOTOSÜNTEES RAKUHINGAMINE toimub ainult taimerakus toimub looma ja taimerakus glükoosi tootmine glükoosi lagundamine
annaabi.ee 
