· Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja
Genitaalherpest võib saada ka huuleherpesest! Süüfilis Tekitaja: Treponema pallidum Sümptomid: a) esmane. Lümfisõlmede suurenemine, haavanite teke(kudede kärbumine, valus ei ole) b) teisene. Nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel(ei sügele), palavik c)kolmandane. Kergetest naha- ja luukahjustustest tõsiste ja surmaga lõppevate südame ja närvisüsteemi haigusteni Loote väärarengud! Ravi: antibiootikumid Tripper ehk gonorräa Tektaja: bakter Neisseria gonorrhoeae Sümptomid: naistel- rohke voolus, alakõhuvalu meestel- kipitud, sagenenud urineerimisvajadus, eritis kusitist Ravi: antibiootikumid Klamüdioos Tekitaja: algloom chlamydia trachomatis Sõmptomid: 50% meestel ja 75% naistel sümptomid puuduvad, naistel-eritis tupest, kihelus meestel-valulik urineerimine, kipitus Tõsistused: Reiteri sündroom Ravi: antibiootikumid Esineb ka raskesti väljaravitavaid vorme! Trihhonomoos Tekitaja: anaeroobne algloom Sümptomid:
Suguhaigused Süüfilis>bakter Treponema pallidum>tekib 1-4 nädala jooksul välissuguelundite piirkonda,lümfisõlmede suurenemine, mittesügelev nahalööve, haavandid suguelunditel ja/või suus, juuste väljalangus, harva lihasvalu ja palavik,närvisüsteemi ja südant, põhjustades invaliidistumist>põhjustab arenguhäireid lootele, kui seda põeb last ootav ema Gonorröa e. tripper>bakter Neisseria gonorrhoeae>1 nädal pärast nakatumist valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus,halvalõhnaline voolus, meestel esineb põletav valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist>seesmiste suguelundite põletikke, mis on sagedasti hilisema lastetuse põhjuseks Klamüdioos>bakter Chlamydia trachomatis>1-2 nädalat pärast nakatumist tekib klaasjas voolus ja valulik urineerimine,haigustekitajad võivad olla mitteaktiivsed ka pikemat aega, kuid hiljem akvideerudes põletikku põhjustada> Vastsündi...
koagulaasnegatiivsed stafülokoki. 3) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata : TÕENE 4) Streptokokid moodustavad AHELAID 5) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. TÕENE 6) Enterococcus faecalis KUUSETEEDE INFEKTSIOONID Streptococcus pyogenes SARLAKID Staphylococcus aureus ODRAIVA Streptococcus mutans HAMBAKATT Neisseria gonorrhoeae GONORRÖA Neisseria meningitidis MENINGIIT 7) Stafülokokid on väliskeskkonnas VASTUPIDAVAD 8) Streptokokkide hulgas on nii alfahemolüütilisi, beetahemolüütilisi kui ka hemolüüsita liike. TÕENE TEST 2 1) Mükoplasmad on happekindlad. VÄÄR 2) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. TÕENE 3) Märgi pulkbakterid. Iga vale vastus annab miinuspunkte
Gonorröa Mis on gonorröa? · Sugulisel teel leviv nakkus,mis esmalt kahjustab limaskesti,kuid QuickTime and a hiljem võib verega decompressor are needed to see this picture. levida üle kogu organismi. Tekkepõhjused · Tekitajaks on Neisseria Gonorrhoeae ehk gonokokk. · Gonokokk elab kusiti,emakakaelakanali,päraku ja silma sidekesta kattekihis. · Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele,limaskestade kokkupuutumisel,tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sümpomid (1) · Gonorröa avaldub tavaliselt 1- 16 päeva pärast nakatumist. · Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. · Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja peenise ots muutub põletikuliseks
gonorröa ning süüfilis. Gripp on ülekaalukalt Eesti levinuim nakkushaigus ning ületab teistesse levinud haigustesse nakatumise mitmekordselt. Teist kohta hoiab Gonorröa tuberkuloosi ning süüfilise ees. Haigestumine 100000 elaniku kohta: 4 Gonorröa ehk tripper Tekkepõhjused ja-mehhanismid Haiguse põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk. Gonokokk elab kusiti, emakakaelakanali, pärasoole ja silma sidekesta kattekihis, puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele ja ülekanne toimub limaskestade otsese kontaktiga, tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Bakterid läbivad limaskesta barjääri ja tekitavad põletikku, mis avaldub mädaeritusena. Vahetevahel tungib gonokokk verevooluni, põhjustades sepsist (veremürgitust).
Klamüdioos Tunnused avalduvad 3- Naistel kihelus 14 p.pärast nakatumist suguelundites, Meestel kipitus kusitis, rohkenenud eritis valulikkus tupest urineerimisel Tüsistused:Põletik Tüsistused:Eesnäärme- tupest emakasse, ja munandipõletik, potentsi langus, viljatus munajuhadesse (tekib ummistus), viljatus Gonorröa Tekitaja: bakter Neisseria gonorrhoeae Sümptomid: naistel vaevused vähem kui pooltel, rohkenenud voolus, alakõhuvalu, suguelundite punetust meestel kipitus, sagenenud urineerimine, eritis kusitist Võib viia tõsise vaagnainfektsiooni ja kuse- suguteede põletiku tekkeni Naistel oht jääda viljatuks Ravi: antibiootikumid Algloomade poolt põhjustatud Trihhomonoos On esimesel kohal suguliselt levivate
3) Nii stafülokokid kui ka streptokokid võivad põhjustada mädapõletikulisi infektsioone. 4) Streptokokid moodustavad ahelaid 5) Stafülokokkide enterotoksiinid on kuumutamisele vastupidavad. 6) Stafülokokid on väliskeskkonnas vastupidavad 7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus.
Kondüloomid paiknevad sageli välissuguelundite piirkonnas. Diagnoositakse enamasti kliinilise pildi alusel, lisauuringuna võib kasutada külvi haavandist, kusetorust või spermast. Kondüloome saab ravida, kuid neid põhjustavat papilloomiviirust välja ravida ei ole võimalik. Kondüloome töödeldakse spetsiaalsete viirusevastaste ainetega, suuremaid eemaldatakse kirurgiliselt, laseri või külmutamisega. Gonorröa e. tripper- Gonorröa tekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoeae . Kaebuseks on valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist. Naistel ei esine alguses nii palju haigustunnuseid, ainult suurenenud voolus ja kerge kõrvetustunne urineerimisel. Diagnoositakse kliinilise pildi ja kusetorust või spermast võetud analüüsi alusel. Õigeaegne ravi on tänapäeval tõhus ja ravi peavad saama kõik seksuaalpartnerid. AIDS- Tekitajaks on HIV (ingl k: human immunodeficiency virus) - inimese immuunpuudulikkust põhjustav viirus
Päritolu: parotiid- ja submandibulaarnäärmed Roll: CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Sülje kitinaas Päritolu: sülg ja seerum Roll: epiteelirakkude pärmidevastane kaitse, kitiini hüdrolüüs 4) Sülje ensüümid · Alfa-amülaas (Ca-vahendatud) Päritolu: kõrvasüljenäärmed ja alalõua-aluse näärme serossed rakud Roll: polüsahhariidide lõhustumine disahhariidideks (tärklise (1-4) sidemete hüdrolüüs), antibakteriaalne toime (Neisseeria gonorrhoeae ja Legionella pneumophilia inhibeerimine), Cl aktiveerimine ja Ca stabiliseerimine · Lingvaalne lipaas (hüdrofoobne) Päritolu: keele von Ebneri näärmed Roll: lipiidide 1. faasi seedimine, keskmiste ja pikaahelaliste triglütseriidide hüdrolüüs, vastsündinute piimarasva seedimine · Lüsosüüm Päritolu: süljenäärmed, fagotsüüdid, igemetasku vedelik Roll: antimikrobiaalne toime (hambapinnale kinnitumise inhibeerimine, ,
Väätsa Põhikool Seksuaalaabits Jürgen Ilves 8. Klass Väätsa 2015 Mõisted: Seksuaalne sättumus - püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne või armastav külgetõmme teise inimese suhtes. Homoseksuaal - homoseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet omasooliste inimeste vastu. Biseksuaal - inimene, kes tunneb seksuaalset huvi mõlemast soost inimeste vastu. Heteroseksuaal - heteroseksuaal on inimene, kes tunneb seksuaalset külgetõmmet vastassoost inimeste vastu. Naise suguelundid - tupp, emakas, munasarjad, munajuhad. Emakas, -kael naise sisesuguelund, kus viljastunud muna rakk saab areneda looteks. Tupp - 7-10 cm pikkune elastsete seintega pilujas-torujas elund väikevaagna keskosas, emakast allpool . Munasarjad - munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on sugunääre, mis toodab suguhormoone ja kus küpsevad munarakud. Munasari on paariselund. Naisel asuvad muna...
→ bakteriostaatiline Erütromütsiin FK: manustatakse p/o, i/v. Maohappes lammutub, mistõttu manustatakse kaetud tablettide või kapslitena. Saavutab terapeutilise kontsentratsiooni pea kõikides kudedes, va ajus ja liikvoris; Vd 0,95 l/kg. Metaboliseeritakse maksas, väljutatakse sapiga, t1/2 1—2 h N: G(+), N. gonorrhoeae, H. influenzae, Mycoplasma pneumoniae, Legionella spp, Chlamydia spp. KT: inhibeerib cyt P450 ensüüme. Allergia, eosinofiilia, nahalööbed, iiveldus, oksendamine, diarröa, kolestaatiline hepatiit, ajutine kuulmislangus L: Antimikroobsed ained > mikroobiraku valgusünteesi inhibiitorid > makroliidid
Magnetotaksis. Fakultatiivne intratsellulaarne parasiit. Pööratud elektronide voog. Nitrifitseerib NH3 -> NO2- Fermentatiivne. Kasutab Entner-Doudoroffi rada kääritamisel. Saavad energiat sulfiidide, S, tiosulfaadi oksüdeerimisel. N. gonorrhoeae (tripper) ja N. meningitidis (meningiit) on inimese primaarsed patogeenid. Oksüdeerivad sulfiidi elementaarseks väävliks. Elavad organismide soolestikus. Fermenteerivad glükoosi hapeteks. Põhjustab shigelloosi (düsenteeria). Tekitavad sulfaadist H2S-i. Põhjustab salmonelloosi. Kuseteedeinfektsioonid. Redutseerib nitraate. Toodab H2S.
Selline "vaikiv" nakkus võib põhjustada kroonilist suguteede põletikku, mis võib naistel ummistada munajuhad, mille tulemusena võib välja areneda viljatus. Samuti võib suureneda emakavälise raseduse risk. Kroonilise, väljaravimata nakkuse tüsistusteks meestel on eesnäärme- ja munandipõletik, mis omakorda võib põhjustada viljatust. Klamüdioosi ravi vajavad kõik partnerid üheaegselt. Gonorröa e. Tripper Gonorröa tekitajaks on rakusisene bakter nimega Neisseria gonorrhoeae. Üks sagedasemaid gonorröa tunnuseid naistel on halvalõhnaline voolus, kaasneda võib ka sisemiste suguteede ja kuseteede põletik, mille tundemärgiks on valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus. Meestel võib esineda põletav valu urineerimisel ja mädaeritus ureetrast. Sarnaselt klamüdioosile võivad ka gonorröa korral nakkuse sümptomid peidetuks jääda. Vaevusteta haiguse kulg jääb aga tihti patsiendile endale
Gonorröa Gonorröa on muutunud Eestis üsna suureks probleemiks ja seda õige mitmel põhjusel: · nakatumise järsk tõus 90. aastatel; · tagasihoidliku kliinilise pildiga haigusvormide ülekaal, mis muudab haiguse avastamise algstaadiumis raskeks, sageli võimatuks; · ravimresistentsete haigusjuhtumite esinemissageduse pidev suurenemine. Gonorröatekitajaks on mikroob nimega Neisseria gonorrhoeae Viimase 10-15 aasta jooksul on gonorröa kliiniline pilt Eestis muutunud: klassikalist ägedat gonorröad, mille tunnuseks on meestel mädaeritus kusitist ja naistel emakakaelast, tuleb igapäevases veneroloogilises praksises ette suhteliselt harva. Hoopis sagedamad on haigusjuhud, kui gonorröa avaldub kroonilise alaägeda põletikuprotsessina, mis patsiendil vaevusi peaaegu ei põhjusta. Meeste gonorröa avaldub enamasti kroonilise kusitipõletikuna, mille puhul patsiendi enda
Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html väike vaagen Infektsiooni uuringud: Mittespetsiifilised Spetsiifilised: Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, Trichomonas vaginalis, Treponema pallidum Mycoplasma, Ureaplasma Human immunodeficiency virus (HIV) Cytomegalovirus HPV - Human Papilloma Virus) Herpes simplex virus (type II)
Haigustekitajaks on bakter Clamydia trachomatis. Haigustunnusteks ebameeldiv eritis ja valu urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust või viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • G onorröa ehk tripper levib sugulisel teel, vastsündinu võib nakatuda sünnitusteede kaudu. Haigustekitajaks on bakter Neisseria gonorrhoeae. Haigustunnusteks ebameeldiv eritis ja valu urineerimisel, haigus võib kulgeda sümptomiteta ja põhjustada tüsistusena emakavälist rasedust või viljatust. Antibiootikumidega ravitav. • M ükoplasmoos levib sugulisel teel. Haigustekitajaks bakter Mycoplasma genitalium. Võib kulgeda täiesti sümptomitevabalt, naistel võib esineda rohkenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust,
Gramnegatiivsed kohvioakujulised kokid, esinevad paaridena. Epiteeli pinnale kinnitumiseks omavad nad pilisid ja adhesiine ning on suhteliselt vastupidavad fagotsüütide toimele; rakuseina lüüsil vabaneb endotoksiin. Osa liikidest on tuntud normaalsete hingamisteede mikroobidena. Inimpatogeensed on: • Neisseria meningitidis (meningokokid) omab ka kihnu. Põhjustab kerge või subkliinilise pildiga ülemiste hingamisteede nakkust, meningiiti, septitseemiat • Neisseria gonorrhoeae (gonokokid). Levib inimeselt inimesele peamiselt otsesel seksuaalkontaktil, aga ka värske infitseeritud sekreediga. Põhjustab gonorröad. 38 Klamüüdiad Klamüüdiad on väikeste liikumatute gramnegatiivsete obligatoorselt intratsellulaarsete mikroobide perekond, mis ühendab genus Chlamydiae ja genus Chlamydophila liike. Nad pole võimelised kasvama söötmetel, küll aga koekultuurides. Chlamydia spp
hakatakse seda rakus kasutama. On tsüanofütsiin valguline polümeer. VIBURID, PIILID JA LIIKUMINE Bakterite liikumisviisid: 1) Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2) Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3) Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4) Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5) Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6) Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil Viburite keskmine pikkus on 10 mkm. Viburi läbimõõt on 20-30 m Viburiniit koosneb valgust- flagelliinist. On valgusmikroskoobis nähtav peitsimisel enne värvimist. Viburivalk on happeline - Asp ja Glu rikas. Viburite paigutus: 1) Monopolaarne monotrihh, Caulobacter, Vibrio 2) Monopolaarne polütrihh e. lofotrihh, Pseudomonas, Thiospirillum, Helicobacter
4.nimeta bakterite liikumisviisid. 1. liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas (vesi, veekogud, mullapoorid jne), 2. libisev (viburiteta) liikumine tahkel pinnal, kollektiivselt ainult. 3. voogamine (swarming). Kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal. 4. spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega. libisev liikumine tahkel pinnal. 5. Twitching e. piiltõmbumine (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) (Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). pole tõmblemine !:D 6)liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil 5.Doomenide kohta on eksamil küsimused - nimetus ja millist infot see nimetus sisal dab. NT bakteri nimi kooseneb perekonnanimest ja liigi epiteedist Bacillus - pulgake lad k, bacterium - kreeka k. bacterium coli - soolekepike. Bakteritel eesti k pm nim pole. Sageli kasutatakse bak nimedes inimeste nime, kes on nime andnud või bak kirjeldanud.
Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Kokkide agregaadid Neisseria meningitidis (meningokokk) on kaksikkokk. Põhjustab meningiiti. Moraxella cattarhalis on kaksikkokk. Põhjustab hingamisteede, ninaneelu ja Neisseria gonorrhoeae kõrvahaigusi. (gonokokk) põhjustab Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe gonorröad Kokkide agregaadid Enamus perekonna Streptococcus liike on ahelkokid (streptokokid). Streptokokid hambakatus Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe
4)spiroheedid periplasmaatilise viburiga 5)piiltõmbumine. Voogamine: rakud liiguvad viburite abil kollektiivselt edasi, olles tihedas kontaktis. Rakud joonduvad ja liiguvad parallelselt oma pikilõikega. Voogamine on virulentsusfaktor. Täheldatud: Proteus mirabilis, Proteus vulgaris, Vibrio parahaemolyticus Piiltõmbumine: Raku otstes on IV piilid, mis on otsaga võimelised kinnituma pinnasele ja rakku edasi tõmbama. Täheldatud: Neisseria gonorrhoeae , Pseudomonas aeruginosa Bakterivibur ja selle töö? Viburi basaalkeha ehitus grampositiivsetel ja-negatiivsetel bakteritel. Viburid spiroheetidel. Kuidas saab viburiga liikuv bakter suunda muuta? Bakteri vibur on liikumismehhanism. Selle panevad liikuma prootongradiendid. Paikneb kas ühes otsas, mõlemas otsas või kõikjal üle raku. G- bl on 4 toestusringi (L, P, M ja C), G+ bl on ainult 2(M ja C). Spiroheetide viburid paiknevad periplasmas, välismembraani all, ning
5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil; Neisseria gonorrhoeae, Pseudomonas aeruginosa jmt). 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB! Kõik bakterid ei liigu! Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Twitching on üks vorm libisevast liikumisest - toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Swarming e. voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: 1
ajalt korrigeerides. Kui bakteri viburid pöörlevad päripäeva, siis "hargnevad" tema peritrihhaalsed viburid kimbust lahti, pööreldes vastupäeva aga koonduvad nad ühiseks kimbuks, tõugates rakku edasi. Twitching- piiltõmbumine Twitching on üks vorm libisevast liikumisest (toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. Kiirus ca 0.2 mkm/s). See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Myxococcus xanthus'e tüüp IV piili otsas on kleepumisvalk. Piil pikeneb ja kinnitub tipuga tahkele pinnale
Gonorröa Gonorröa on üheks sagedasemaks seksuaalsel teel ülekantavaks haiguseks. Igal aastal registreeritakse maailmas 25 miljonit uut haigusjuhtu; ning on suguhaiguste hulgas trihhomonoosi, klamüdioosi ja genitaaltüügaste järel neljandal kohal. Nakatumine toimub sugulise vahekorra ajal. Sageli on haigustunnused väga vähe väljendunud muutes gonorröa avastamise ja kontrollimise keeruliseks. Haiguse põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk. Gonokokk elab kusiti, emakakaelakanali, pärasooleja silma sidekesta kattekihis, puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele ja ülekanne toimub limaskestade otsese kontaktiga, tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Bakterid läbivad limaskesta barjääri ja tekitavad põletikku, mis avaldub mädaeritusena. Vahetevahel tungib gonokokk verevooluni, põhjustades sepsist (veremürgitust).
plasmiididel; toodab enterotoksiini · Haemophilius influenzae kopsupõletiku ja meningiidi tekitaja · Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja · Legionella pneumophila legionelloosi tekitaja · Leptospira interrogans leptospiroosi tekitaja · Mycobacterium leprae pidalitõve tekitaja · Mycobacterium tuberculosis tuberkuloosi tekitaja; avastaja Robert Koch; kuulub aktinobakterite hõimkonda · Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja · Neisseria meningitidis meningiidi tekitaja · Rickettsia prowazekii tähnilise tüüfuse tekitaja · Salmonella typhi tüüfuse tekitaja · Salmonella typhimurium toidumürgituse tekitaja · Shigella düsenteeria tekitaja · Staphylococcus aureus kopsupõletiku ja toidumürgituse tekitaja; toodab mitmeid erinevad toksiine; toodab tsütotoksiini, mis toimib superantigeenina
Eestis aga pole põhjust laia toimega antibiootikumi kasutada. Profülaktikas osutusid vaktsiinid lastel, immuunkompromiteeritutel väheefektiivseteks. Konjugeeritud 7-valentne vaktsiin on AÜ-s ja mujal lastel kasutuses, kuid majanduslik efektiivsus on küsitav. Uuritakse ka 11-valentset vaktsiini. Olemas ka 23-valentne polüsahhariidvaktsiin. Bakterid mõmm :) 05/06 Neisseria gonorrhoeae Üldist. G- diplokokk, söötmetele nõudlik. Temperatuur 35…37°C, ei talu kuivamist, kuumutamist, valgust, desinfektante. Lipopolüsahhariidi asemel esineb lipooligosahhariid (lipiid A on oligosahhariidiga kovalentselt seotud). Oksüdaas+, katalaas+, toodab glükoosist oksüdatsioonil hapet. Välispinnal arvukalt antigeene (vt. virulentsus). Epidemioloogia. Inimesed on ainsad looduslikud peremehed. Kandlus võib olla asümptomaatiline, eriti naistel (50%, meestel 5-10%).
Voogamine ehk Swarming on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: o Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), o Rohkete külgmiste viburite moodustumine, o Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Piiltõmbumine ehk twitching - üks vorm libisevast liikumisest See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Bakterivibur - Viburi keskmine pikkus on 10-20 (5-10) m. Viburi diameeter on ca 20 nm. Viburi niit
4. Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata) 5. Piiltõmbumine ehk twitching (liikumine tahkel pinnal tüüp IV piilide abil) 6. Liikumine veesambas üles-alla gaasivakuoolide abil NB! Kõik bakterid ei liigu! 58. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Twitching on üks vorm libisevast liikumisest - toimub tahkel pinnal ja vibureid ei vajata. See on liikumine tüüp IV piilide abil, mida on kirjeldatud mõnedel patogeenidel, nagu Neisseria gonorrhoeae ja Pseudomonas aeruginosa, aga ka müksobakteril Myxococcus xanthus. Twitching osaleb biokilede tekkes ja müksobakteritel kollektiivses viljakehade moodustumises. Tüüp IV piilid paiknevad raku poolusel, on võimelised oma tipuga spetsiifiliselt kinnituma pinnale (näiteks limaskestale, selleks on tipus adhesioonivalk) ja piili kokkutõmbudes saab bakter edasi liikuda. Swarming e. voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: 1
surma. LPS on ka eksogeenne pürogeen ehk palavikutekitaja ning põhjustab vaheühen-dite teket, mis põhjustavad septilist sokki inimesel. Inimene on LPS- dele teistest imetajatest tundli-kum, näiteks 1 g LPS-i 1 kg kehamassi kohta põhjustab inimesel soki, samas kui hiired suudavad taluda isegi doosi 1 mg/1kg kohta. LPS-i O-antigeenne osa on kõige varieeruvam ja ka kõige antigeensem. 28 G(-) bakter Neisseria gonorrhoeae on võimeline patogeneesi ajal oma O- antigeenset koostist muutma ning ,,kõrvale hiilima" immuunvastusest. Bakter teeb seda faasivariatsiooni abil, mille käigus bakter muudab O-antigeenide sünteesi eest vastutavaid geene sarnaselt süsteemiga, mida inimene kasutab antikehade varieeruvuse tekitamiseks. Lipopolüsahhariidide sahhariidse osa võib jagada põhimõtteliselt kaheks: polüsahhariidne südamik (core-polüsahhariid) ja O-antigeen. Salmonella
Order (Selts) Neisseriales 4 *Neisseria - perekonda Neisseria kuuluvad liikumatud aeroobsed g (-) kokid, mis paiknevad paaridena, nö kohvioakujuliselt. Neil on kapslid ja fimbriad. Rakud on oksüdaaspositiivsed. Nad parasiteerivad imetajate limaskestade epiteelirakkudel ja mitmed on patogeenid. Kinnitumiseks kasutavad pilisid ja pinnavalke. Kinnitumine kaitseb väljauhtumise eest. N. gonorrhoeae tekitab suguhaigust gonorröad e. tripperit. ja N. meningitidis bakteriaalset meningiiti. Neisseriatel on siderofoorid, et saada kätte inimorganismist rauda. Gonorröa moodustab 15-20% suguteede infektsioonidest. See on noorte haigus. Esinemissagedus on suurim 15-19 a naistel. Gonokokid ei kuulu kunagi inimese normaalsesse mikrofloorasse. Inimeselt inimesele levivad peamiselt seksuaalkontakti kaudu. Ründavad
Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, mükoplasmad, klamüüdiad. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi.
) kasutatakse kolmanda põlvkonna tsefalosporiine näit. tseftriaksooni ja meropeneemi. Kemoprofülaktikaks kasutatakse rifampitsiini 600 mg x 2 per os kahe päeva jooksul, samuti tseftriaksooni ja tsiprofloksatsiini - annavad 95-100% efekti. Spetsiifiline profülaktika vaktsiinidega abil, sisaldavad polüsahhariide A, C, Y ja W135. Vaktsineerimine toimub ainult epidemioloogilistel näidustustel siis kui reisitakse menngiidi endeemilisse koldesse või esineb haiguspuhang. Neisseria gonorrhoeae Gonokokke kirjeldas esimesena Albert Neisser 1879 a. Termin gonorröa tuli kreeka keele sõnadest "gonos"- seeme ja "rhoea"- voolama, vool. Väikesed, 0,81,0 µm, Gram-negatiivsed, liikumatud diplokokid, eosteta. Neeru- või kohvioakujulised. Reservuaariks vaid inimesed. Levik suguliselt. Asümptomaatiline kandlus genitaalidel, nina-neelus, pärakus. Füsioloogia Aeroobid, vajavad kasvuks natiivseid toitaineid (verd, hemiini, proteiini) ja 5-10% CO2 keskkonda
teke. Selleks peavad antigeenid lisaks B-lümfotsüüdil oleva BCR-iga kontakteeruma ka T4- lümfotsüütidega, põhjustades tsütokiinse abistava signaal.) - interstitsiaalsed ruumid, veri, lümf: haigustekitajateks viirused, bakterid, algloomad, seened, ussid; Kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad, komplement, fagotsütoos, neuralisatsioon. - Naha pind: haigustekitajateks Neisseria gonorrhoeae, Mycoplasma spp., Streptococcus pneumoniae, Vibrio cholerae, E. coli, candida albicans, ussid; kaitsev immuunsus nende vastu on antikehad (eriti IgA aga ka antimikroobsed valgud) Intratsellulaarselt asetsevatesse bakteritesse pole antikehad sagli suutelised toimima. Mikroobid võivad paikneda isegi fagotsüüdis.) - tsütoplasmas: haigustekitajateks on viirused, Chlamydia spp., Rickettsia spp., Llisteria
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
