Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiiv...
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? Tauri Tamm Tartu 2009 AINEVAHETUS EHK METABOLISM Ainevahetus on protsesside kompleks, milles organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetusest võtavad osa järgmised elundkonnad: Hingamiselundkond Seedeelundkond Vereringe Erituselundkond Katabolism ja anabolism Metabolism jaguneb: ANABOLISM ehk sünteesiprotsesside kogusus, mille käigus omastatakse toitained ja moodustatakse organismi koostisosad ning varuained. Anabolism seisneb väikestest lihtsatest molekulidest suurte ja keeruliste moodustamises, näiteks valkude sünteesimine aminohapetest. Selleks kulutatakse energiat. KATABOLISM ehk lõhustumisprotsesside kogusus muu...
Millest sõltub ainevahetuse kiirus ja kuidas organism seda reguleerib? Rommy Otti Tartu 2012 AINEVAHETUS EHK METABOLISM Protsesside kompleks, milles: organism võtab väliskeskkonnast aineid, kasutab neid oma elutegevuses ja eritab jäägid taas väliskeskkonda. Ainevahetus koosneb järgmistest protsessidest: Hingamine Toitumine, seedimine, imendumine Ainevahetusprotsessid rakkudes Jääkainete eritamine METABOLISMI JAGUNEMINE Anabolism ehk assimilatsioon on organismis toimuvate protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid, milles vajatakse energiat. Anabolismi vastandprotsess on Katabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus on organismis toimuv keemiline protsess, mis on ainevahetuse osa, milles keerukamatest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagundamine monomeerideni ensüümide toimel (näitek...
AINE- JA ENERGIAVAHETUS ÜLDPÕHIMÕTE Ainevahetus e. metabolism: Organismis asetleidev sunteesi- ja lohustumisprotsesside kogusus, mis tagab organismi aine- ja energiavahetuse ubritseva keskkonnga ning on organismi elutegevuse aluseks Metabolism on anabolismi ja katabolismi integratsioon: Anabolism: Sunteesiprotsesside kogusus Katabolism: Lohustumisprotsesside kogusus Organismi metabolism holmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lopp-produktide eritumist Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensuumide toimel muunduvad ja tekivad metaboliidid METABOLISMI POHIFUNKTSIOONID INIMORGANISMIS Energia omastamine valiskeskkonnast toitainete vormis: Organism vajab susiniku ja elektronide allikana valiskeskkonna orgaanilise uhendeid (nait. glukoos) Energia saamine redoksreaktsioonidest Toitainete omastamine ja kasutamine biomolekulide suntees...
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, ku...
õpilaste nimed: Semjon Lukin Kontrollharjutused teemal „Metabolism” 1.Ülesanne: leia vastused Internetist. Mis on Metabolism - organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Anabolism - on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Katabolism - on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 2.ülesanne: glükoosi lagundamine jaguneb kolmeks etapiks. Nimeta neid. glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahel. 3. ülesanne: täida tabel Etapid Kus toimub? Mis eraldub? Glükolüüs Tsütoplasmavõrgustiku Tekib 2 ATP, 4 H või ...
Aine- ja energiavahetus AUTOTROOFID sünteesivad ise orgaanilisi aineid anorgaanilistest ainetest HETEROTROOFID kasutavad teiste organismide poolt valmistatud orgaanilisi ühendeid Energia saamise 3 viisi : a) valgusenergia b) anorgaanilistest ühenditest keemiline energia c) orgaanilistest ühenditest keemiline energia Tunnus Enamik autotroofe Mõningad heterotroofid autotroofid Energia allikas Valgusenergia Anorgaaniliste Orgaaniliste ühendite ühendite oksüdeerimine oksüdeerumine Süsiniku Anorg. ühendid, eluta Raua-, väävli-, Teiste poolt...
BIOLOOGIA Glükoos ehk viinamarjasuhkur (esmane energiaallikas) Monosahhariidid, mis kuuluvad disahhariidide ja laktoosi koostisesse. Glükoos on püsisoojaste loomade eelistatud energiaallikas. Nad varuvad glükoosi lihastesse ja maksa-glükogeeni kujul. Taimede glükoosivarud on tärklise kujul. Glükoos on tselluloosi kooseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Keemiline valem - C6H12O6. Sahhariidid ehk glütsiidid Traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku,vesiniku ja hapniku aatomitest. Nad on saanud süsivesikute ehk karbohüdraatide nime oma elementaarkoostise tõttu:ühe süsinikuaatomi kohta on valemi Cn(H2O)n järgi seotud üks molekul vett (süsinikuhüdraat) Sahhariidid annavad ainevahetuseks ning aju ja närvisüsteemi tööks vajaliku energia ning rakumembraanide koostisosa. Kuna nad seeduvad kiiresti, vabastavad sahhariidi...
Toidulisandid 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust, kehamassi, kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja ilusana. (Mango 2009) Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda kõrgele tasemele söödes ainult tavalist toitu. Just toidulisandid aitavad inimese kehale eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009) Paljud arvavad, et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult toidulisandid ei anna inimesele jõudu, tervist ja ilu, kui neid valesti kasutada ei anna nad üldse mitte midagi. Toidulisandid on ainult abivahendid. Kui toituda valesti või teha valesti trenni, siis pole nendest mingit kasu. (Wolter, 2003) Sellised lisad võivad sisaldada vitamiine, min...
Katabolism/dissimilatsioon- Lõhustumisprotsessid. Toidust saadud või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse molekulideks. Oksüdatsiooniprotsessides vabaneb energia, mis talletatakse makroergilisse ühendisse ATP ning eraldub soojusena. Metabolism (ainevahetus)-Sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mis organismis toimuvad Autotroofid-Organismis, kes ise valmistavad endale orgaanilisi aineid nt fotosünteesi teel Aeroobid-Organismid, kes kasutavad energia saamiseks hapnikku. (loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad, bakterid) Anaeroobid-Organismid, kes ei vaja hapnikku ning elavad seal, kus aeroobseid organisme pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis Klorofüll-rohelise värvusega aine, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Valguss...
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vm...
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut Aeroobsete ja anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused Referaat Autor: Eliys Tomson Arstiteadus II, 7. Rühm Sõnade arv 1493 Tartu 2010 Summary Metabolism is one of the things that can be used to classify bacteria. For example aerobic and anaerobic bacteria are differentiated on the bases of their need for oxygen in the metabolism. The following report is a brief overview of bacterial metabolism, that is mos...
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
Metabolismi üldine iseloomustus 1. Andke lühike seletus järgmistele terminitele Metabolism = ainevahetus, kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk. Katabolism- keerulise ehitusega ühendite lagundamisega seotud reaktsioonide kogum. Anabolism- raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum. Metaboolne rada- järjestikuste ensüümreaktsioonide ahel; ühe lõpp-produkt on substraadiks järgmises reaktsioonis. Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joo...
Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus. Inimkeha atomaarne koostis (mida on kõige rohkem?). o Bioelemendid- o Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid: C; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) o SÜSINIK- moodustab lineaarseid (valgud, nukleiinhapped), hargnevaid (glükogeen, amülopektiin) ja tsüklilisi struktuure Iga C aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C aatomitega Kõikide biomolekulide koostises o VESINIK- võimaldab vesiniksidemeid biomolekulide koostises ...
Aine- ja energiavahetus TUNNUS ENAMIK VÄIKE OSA HETEROTROOFID AUTOTROOFE AUTOTROOFE Energia kasutamine Päikesevalgus Anorgaanilise aine Orgaanilise aine oksüdeerimine oksüdeerimine Süsiniku allikad Raua-, väävli-, Orgaanilised ained vesinikdisulfiidi, ammoniaagi, nitriti ioonide oksüdeerumisel saadud vesinikust CO2-st Millised organismid Rohelised taimed Mikroobid Loomad kuuluvad rühma Vetikad ...
aeroobne glükolüüs - glükoosi osaline lõhustumine. anaeroobne glükolüüs - anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini...
Valgud referaat Hanna Anett Kari Pärnu Koidula Gümnaasium 10c Juhendaja: S. Miglai & M. Kanniste Pärnu 2008 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Valgud.................................................................................................................................................. 4 Valgud toidus ........................................................................................................................................................
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate a...
Organismide aine- ja energiavahetus. Organismide aine- ja energiavahetuse põhijooned. Raku metabolism ja organismi üldine ainevahetus. Organismide varustamine energiaga. Fotosüntees ja selle tähtsus. Kõik organismid on avatud süsteemid, nad vahetavad keskkonnaga ainet, energiat ja infot. · AUTOTROOFID 1. Organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Autotroofid kasutavad vaögusenergiat(nt taimed), või keemilist energiat (nt bakterid) Autotroofide hulka kuuluvad: Taimed, osa baktereod, osa protiste(nt vetikad.) Autotroofid sünteesivad vajalikud ained: fotosünteesi teel või kemosünteesi teel. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides. Fotosüntees on orgaaniline aine süntees anorgaanilstest ainetest valgusenergia abil. Taimed moodustavad orgaanilisi aineid. Nt glükoos, Süsihappegaasist ja veest. Kemosüntees on orgaaniliste ainete süntees ano...
Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks?Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid?Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Nimeta autotroofe Taimed, kemosünteesijad, vetikad Kust saavad heterotroofid energiat?Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid?Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Nimeta heterotroofe Inimene, loomad, seened, enamus bakterid Milliseid organisme nim miksotroofideks?Seg...
Füsioloogia praktikumi KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse hemolüüsiks? Hemolüüs on punaliblelahustus, erütrotsüütide lagunemine ja hemoglobiini eraldumine. See võib toimuda nii kehasiseselt kui väliselt. Füsioloogiline hemolüüs toimub organismis seoses erütrotsüütide vaanemisega pidevalt. Patogeense hemolüüsi põhjuseks võivad erinevad tegurid: · Keemiliste ainetega kokkupuutumine, nt kloroform või eetrid,mis kahjustavad erütrotsüütide membraani, teatud ravimid jt; · Mao mürk; · Vereproovi vale transporteert, tugev raputamine (mehaaniline hemolüüs) · Temperatuuri järsk langus ja tõus (termihemolüüs); · Juhul kui vereülekanne käigus veregruppid ei sobi kokku,siis tekkib imnohemolüüs. · Vere ebaõige säilitamine; · Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine. 2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lah...
Biokeemia eksamiks kordamine 1) Selleks, et tagada vajalike rasvhapete piisav saamine, peab toit sisaldama nii loomset kui ka taimset rasva. 2) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid valgud täitma: 10-15% 3) Ööpäevasest energiavajadusest peaksid süsivesikud katma: 55-60%. 4) Mitu % inimese ööpäevasest vajadusest peavad täitma lipiidid? 26-30% 5) Vee saamine ja eritumine organismis peaksid olema tasakaalus: õige/vale 6) Katabolism on (dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus ) on organismis hapniku kaasabil toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale 8) Palaviku korral on organismi veevajadus suurenenud: õige/vale 9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale 10) Põhibioelemendid on: Vesinik (H), süsinik (C), hapnik (O), lämmastik (N), fosfor (P), väävel (S). 11) Lihtvalke v...
Bioloogia mõisted Jaanuar, 2010 Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses ja hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides. Aine ja energiavahetus organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse nimetatakse metabolismis. Metabolismi võib tinglikult jagada kaheks omavahel tihedalt seotud osaks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel, lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas. Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja täiendavat energiat(fotosünteesis päikeseenergia, enamasti siiski ATP mo...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
AINEVAHETUSE ÜLDISELOOMUSTUS METABOLISMI PÕHIMÕISTED Metabolism = ainevahetus kõigi elusrakus kulgevate keemiliste reaktsioonide võrk Katabolism keerulise ehitusega ühendite lagundamisega (degradatsiooniga) seotud reaktsioonide kogum Anabolism raku makromolekulide sünteesiga seotud reaktsioonide kogum Vahemetabolism ainevahetusreaktsioonid, milles osalevad (intermediaarne metabolism) väikesed molekulid (nn. intermediaadid) Metaboliidid raku ainevahetuses osalevad ained Metaboolsed rajad järjestikuste ensüüm reaktsioonide ahelad; ühe lõppprodukt on substraadiks järgmises reaktsioonis Metaboolsed rajad on paljuastmelised · Lineaarsed · Hargnenud · Tsüklilised METABOLISM KULGEB ÜKSIKUTE, KONTROLLITUD ASTMETENA Glükoosi kontrollimatul lagundamisel vabaneks korraga suur hulk energiat. Paljuastmelises ensümaatilises protsessis on vabanevad energiahulgad väikesed (mitte üle 60 kJ/mol) ja...
METABOLISM, FOTOSÜNTEES ● Assimilatsioon (anabolism) ehk sünteesiprotsess. (sünteesi käigus moodustavad lihtsama ehitusega molekulid keerulisemaid nt sahhariide, valke, nukleiinhappeid, lipiide) ENERGIAT KASUTATAKSE! (fotosüntees, valgusüntees, glükogeeni süntees) ATP kulub!! ● Dissimilatsioon (katabolism) ehk lagundamisprotsess. ENERGIAT SAADAKSE! (seedimine, hingamine) ATP tekib (ADP+Pi) Vabanev energia salvestatakse energiarikastesse orgaanilistesse ainetesse, mida nimetatakse makroergilisteks ühenditeks. Peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP, millesse salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A),...
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
1 Kordamisküsimused Biokeemia eksamiks. 1. Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli ...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia – teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhili...
Kordamine biokeemiaks. 1. Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega Biokeemia teadus elava mateeria keemilisest koostisest ja biomolekulidega toimuvatest reaktsioonidest Biokeemia on väga tihedalt seotud meditsiiniga, toitumisega ja toiduainetega, metabolismiga. Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. On kiiresti arenenud; suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas organismid energiat ja teavet hangivad ja töötlevad. Tulemuseks teadmine, et pealtnäha erinevad elussüsteemid on molekulaartasandil küllaltki sarnased. Mitte biokeemia ei ole ühtne, vaid elu on- organismid põlvnevad ühisest eellasest ning praegune elurikkus on kujunenud miljardeid aastaid kestnud evolutsiooni vältel. 2. Keemilised ühendid ja elem...
*KOOLI NIMI* TOIDULISANDID Uurimustöö kehalises kasvatuses Autor: ****** Juhendaja: ********* *Linn* 2012 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse toidulisandeid sportlastele, selle omadusi ja selle mõju kehale. Uuritakse kuidas neid peaks kasutama. Käsitletakse mõndaid populaarsemaid lisandeid mida inimesed kasutavad. Räägitakse mida nad sisaldavad ja kuidas töötavad. Teema oli valitud autori huvide tõttu fitnessi vastu ning on väga aktuaalne seoses spordi populaarsuse kasvuga. Põhiliseks allikaks oli veebileht www.fitness.ee. Empiiriline osa koosneb ainult kirjanduse analüüsist. On võetud teemaks ,,Massi lisamine" ning selleks enim kasutataimad Eestis toidulisandid internet poest www.fitshop.fitness.ee ja räägitakse mis nad endas sisaldavad ja kuidas töötavad. 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nende...
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
1. Nimetage 4 rasvlahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) Vitamiin A – retionool – nägemine, luude kasv 2) Vitamiin D – kaltsiferool – luude ja hammaste kasv, kaltsiumi omastamine, vajalik vere hüübimiseks 3) Vitamiin E – tokoferool – vereringeelundite ja lihaste kaitse, antioksüdant, leevendab väsimust 4) Vitamiin K – naftokinoon – vere hüübimine, luukoe tiheduse ja tugevuse tagamine *Nimetage 4 vesilahustuvat vitamiini (biokeemiline nimetus, funktsioon): 1) vitamiin B1 - Tiamiin - süsivesikute ainevahetus; energia tootmine; aju ja mälu talitus 2) Biotiin - (B7 vitamiin) - veresuhkru ja rasvhapete süntees; vereringe parandamine 3) B16 vitamiin - Kobalamiin - vereloome ja närvikoe norm. toimimine 4) vitamiin C - L-askorbiinhape : raua imendumine; immuunsüsteemi tugevdamine 2. Nimetage elektrolüütide funktsioon organismis: 1) On ainevahetuse katalüsaatorid 2) Stabiliseerivad kudesid 3) ...
ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.Organismide toitumistüübid ja nende ökoloogiline tähtsus. Auto- ja heterotroofide võrdlus. Autotroofid Heterotroofid Mõiste Organismid, kes valmistavad ise Organismid, kes kasutavad toiduks valmis elutegevuseks vajalikku org ainet org ainet (tarbijad toiduahelates) (fotosünteesijad, kemosünteesijad) Organismirühmad fotosünteesijad-roh T, vetikad, tsüanoB. L,S, algloomad,B Kemosünteesijad-B Org aine päritolu Tekib foto-või kemosünteesi käigus. Org aine hangivad väliskk-st, suuremad Fotosünteesijad on põhilised esmase organismid saavad toiduga org aine tootjad. Nad on esimeseks lüliks toiduahelas. Energia päritolu Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kasutavad org ain...
BIOKEEMIA 1. Eluslooduse järjepidevus põhineb- nn mäluga molekulidel, mis sisaldavad juhiseid organismide ülesehitamiseks. (DNA-geneetilise info säilitamine, RNA-molekulaarne koopiamasin) 2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained). Aine jäävuse seadus- aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad nendega keemiliste sidemetega ühendatud partnereid ja/või asendit üksteise suhtes. (Teisisõnu re...
Füsioloogia praktikum Erütrotsüütide arv- 25-30 x 1012 ( ¼ täiskasvanud organismi kõikidest rakkudest) 1 l veres on meestel 4,5-1012, naistel 4,5 x 1012 Erütrotsüüdid sisaldavad karboanhüdraasi, mis kiirendab süsihappe teket. Erütrotsüütide keskmine eluiga on 120 päeva. 1l veres on 4-10x109 leukotsüüti. Leukotsütoos e valgeliblede arvu tõus, leukopeenia- nende vähenemine. Tuumaga rakud. Agranulotsüüdid-(terakaseta tsütoplasma) lümfotsüüdid(25- 40%) ja monotsüüdid(4-8%). Tekivad luuüdis ja lümfisõlmedes. Valgeliblede loome- leukopoeesia. Hemoglobiin koosneb 4st polüpeptiidahelast, milles igaühes on 1 prosteetiline rühm-heem ehk tsentralse kahevalentse rauaaatomiga protoporfüriin. Molmass-64500. Olulisim transport O2 transport, samuti osaleb ta CO2 transpordis ja puhversüsteemina vere happe-leelise tasakaalu säilitamisel. 1 HB mol seob endaga 4 molekuli O2- oksügenatsioon. Tekkinud ühend Hb(O2)4 oksühemoglobiin. Hb konts meestel on 140-...
Mis on Ökoloogia? Ökoloogia on teadusharu, mis uurib ökosüsteeme ja nendes toimuvaid muutusi. Isereguleerimine-kui eraldada mingi ökosüsteem, siis allesjäävad reguleerivad end ise. 1)Üldökoloogia 2)Autökoloogia-kuidas on üks konkreetne liik ja kuida on tema nõuded keskkonnas 3)demökoloogia-populatsiooniökoloogia, dünaamika(liikumine) 4)sünökoloogia-vaatab liikide vahelisi suhteid mitme liigiliste kooselamise dünaamika 5)geoökoloogia-maastikuökoloogia geograafia ja bioloogia maastikusisesed ja vahelised probleemid 6)globaal ökoloogia-kogu biosföör ja seal toimuvad muutused Biosfäär-maaala kus leiame elu.: 40km /maakoor/20km Mida tähenab Ökoloogia? *mõiste ökoloogia kasutusel 1866.a *Esmakasutaja sakslane Ernst Henckel Ökoloogiline ja keskkonnakaitselise mõtlemise kujunemisest. 1) varajane looduskaitse 2) dateeritud looduskaitse 3) klassikaline looduskaitse 4) teadliklooduskaitse Varajane looduskaitse. *looduslike ...
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
BIOKEEMIA II TESTIKS | Mihkel Heinmaa YAGB22 | TTÜ kevad 2010 XI SÜSIVESIKUD 1. Süsivesikuteks nim biomolekule, mis koosnevad vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Süsivesikuteks loetakse polühüdroksüaldehüüde ja ketoone või aineid, mis annavad hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Nimetus tuleb empiirilisest valemist Cn(H2O)n Süsivesikute bioloogiline roll. Väga mitmekesine ja looduses laialt levinud orgaaniliste molekulide klass; päikese energia salvestatakse fotosünteetiliste organismide poolt süsivesikutesse; paljude biomolekulide eelühendid; struktuuriline roll; molekulaarsed ja rakk-rakk äratundmismehhanismid. Süsivesikute multifunktsionaalsus põhineb struktuuri iseärasustel: asümmeetriliste tsentrite olemasolu; esinemine nii lineaarses kui tsüklilises vormis; võime moodust...
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...
Aine- ja energiaringe looduses Aine ja energia moodustavad terviku kuna iga aine sisaldab energiat. Energiat on vaja kõikide protsesside toimumiseks. Energiat saame me kõikjalt mida tarbime, peamiselt toidust. See, et inimesel on energiat tuleb sellest, et ta sööb toitu, mis on saanud energiat päikeselt footonitega (footon valguse elementaarosake). Energiat kulub väga erinevalt, näiteks keha temperatuuri hoidmiseks. Kuna Lõunapoolsematel rahvastel kulub kehatemperatuuri säilitamiseks vähem energiat, jääb neil rohkem energiat üle ja nad on "energilisemad". 1. Energia ja aine liikumine looduses. Looduse eluta ja elusad osad on tihedalt seotud ega saa teineteiseta hakkama. Taimed valmistavad toitaineid looduses leiduvatest elututest ainetest: süsihappegaasist, veest ja mineraalainetest. Toitainete valmistamiseks kasutavad taimed valgusenergiat. Taimede poolt valmistatud toitained on valgud, r...
Metabolism- rakkus kulgevate keemiliste reaktsioonide kogum Metaboolsed reaktsioonid jaotatakse anaboolseteks ja kataboolseteks Anaboolne- Keerukamate ühendite biosüntees lähtudes lihtsamatest komponentidest. Energiat tarbiv Kataboolne- Degradatiivne rada. Keerukamate orgaaniliste ühendite lagundamine lihtsamateks. Energiat genereeriv. Vastavalt kasutatavale süsiniku allikale jaotatakse organismid autotroofideks heterotroofideks Vastavalt energiaallikale saame organismid jaotada kemotroofideks fototroofideks Kataboolse metabolismi staadiumid Esimene staadium Makromolekulide lagundamine monomeerideks. Kasulikku energiat ei vabane Teine Esimese staadiumi produktide oksüdatsioon AcCoA-ks. Vabaneb limiteeritud hulk energiat Kolmas AcCoA oksüdatsioon CO2 ja H2O-ks. Suure hulga energia vabanemine Katabolismi esimene staadium Toidu hüdrolüüs Varupolüsahhariidide ja rasvade lagundamine ...
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide ok...
KORDAMISKÜSIMUSED. Sport ja tervis eksamiks. Jaanuar 2017. 1. Nimeta ainevahetuse etapid, milliseid molekule inimene vajab keskkonnast ja milliseid annab keskkonda tagasi? Milliseid toitaineterühmi peab inimene toiduga saama (6)? Millised neist annavad energiat? 2. Ainete aktiivne (kanalid, pumbad) ja passiivne (osmoos, difusioon) transport. Too näiteid mõlema transpordiliigi kohta. Mis on iso-, hüpo- ja hüpertooniline lahus? Mis on füsioloogiline lahus? 3. Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon? Milline protsess on valdav sportliku tegevuse käigus? Aga pärast seda? Põhjenda, miks! 4. Inimese põhikoed, nende ehitus ja funktsioonid? 5. Parasümpaatilise ja sümpaatilise närvisüsteemi toime kehatalitlustele? 6. Milleks vajab inimene energiat? Üldise energiakulu komponendid ja osakaal? Kui suur on päevane energiavajadus? Milliste biomolekulidega ja kui suures osakaalus (%) peaks see vajadus olema kaetud? 7. ATP str...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
annaabi.ee 
