ühendeid. CO2 fikseerides kasutavad reduktiivjõu allikana enamasti org.aineid. Tüüpilised fotoorganotroofid on nt arhede hulka kuuluvad bakterirodopsiiniga fotosünteesijad, nt halobacterium. Valgusenergiat kasutavad ATP sünteesiks siis, kui kk-s hapnikusisaldus langeb ja hapnikuseoseline membraanse hingamisega ATP süntees pole võimalik. Haloarhed elavad soolases vees ja seal lahustub hapnik kehvasti. Keha ehitavad üles orgaanilisest ainest. Seega on nad fotoorganoheterotroofid. 7 Rikastuskultuurid. Kui soovitakse loodusest isoleerida mõne konkreetse toitumistüübi esindajat või teatud aine lagundajat, siis võiks kasutada rikastuskultuuride meetodit. See tähendab seda, et mikroobide allikana kasutatakse mingit materjali (muld, vesi, õhk) kus otsitavat mikroobi võiks leiduda. Seda materjali külvatakse söötmele, mis võiks soodustada nende mikroobide kiiret paljunemist ja inkubeeritakse tingimustes, mis peaks seda võimaldama.
· Arvatakse, et alfaproteobakter võiks olla ka eukarüootse raku mitokondri eellane. · Alfa-proteobakterite rühma kuulub näiteks ka perekond Paracoccus, kelle elektrontransportahel on väga sarnane mitokondri omaga. · Alfa-proteobakterite rühmas on rohkesti eukarüootide rakusiseseid parasiite ja ka taimedega koos elavaid baktereid Selts Rhodospirillales Rhodospirillum · purpurne mitteväävlibakter. · Purpursete mitteväävlibakterite rikastuskultuurid mineraalsoolade ja suktsinaadiga puljongis (anaeroobselt valguse käes kasvatatud) ja nende punased kolooniad Petri tassil Azospirillum · Esimesed N2 fikseerivad spirillid avastas Beijerinck 1925. a. · Azospirillumit võib leida mullast ja eriti rohkesti on neid taimejuurte ümbruses. Kuna nad eelistavad kõrgemat temperatuuri, on neid enam soojades maades. · Liigid: A. brasilense, A. lipoferum, A. amazonense jne.
plasmamembraan ja sisaldised; kirjeldas esimesena endospoore; 1872 a vaatles vibureid · J. Lister võtab kasutusele antisepsise (meetmed, mis väldivad infektsiooni); kasutas lahjat fenoolilahust opiruumi ja instrumentide steriilimiseks (vähenes opijärgne suremus) · M. Beijerinck tegels pärmideja helendavate bakterite uurimisega, bakteriaalse butanoolkäärimisega; kirjeldas keefiri mikrofloorat; töötas välja rikastuskultuurid; tõestas, et viirus suudab elada ainult elusrakus · S. Vinogradski kirjeldas esimesena bakteritel kemolitoautotroofse toitumistüübi; uuris tselluloosi lagunemist mullas; avastas mittesümbiontsed N2-te fikseerivad bakterid · A.J.Klyver uuris mikroobide biokeemiat (protsesse, mis annavad mikroobidele energiat ja ka biosünteesi protsessid); võrdleva biokeemia rajaja;
annaabi.ee 
