Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed , ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1...
selle näitaja alusel jaotatakse:1)fulvaatne- b)toetuv põhjavesi *Vabalt vett pole piisavalt varis,sammalde ja rohttaimede surnud suhe alla 0,5 2)humaatfulvaatne-suhe 0,5-1 mullas,väljaarvatud vihma ajal ja pikemalt osad,rohttaimede ja puude surnud juured 3)fulvohumaatne-suhe 1,0-1,5 4)humaatne-suhe siis,kui pind ei ima liiga kiiresti vett endasse. 3)Rohumaal-rohttaimede ja lehtsammalde surnud üle 1,5 Põ-E karbonaatsed mullad on MULLA HÜDROLOOGILISED osad 4)soostunud rohumaad-orgaaniline aine humaatsed,leedemullad fulvaatsed.HUUMUS KONSTANDID: 1)Wmh-pF(vesi on kuhjub mullapinnale ja mulda.Org aine VÕIB OLLA: 1)Keemiliselt püsiv huumus- mullaosakese küljes jõuga 100 atm.)väljendatud akumulatsioonihorisondiks toorhuumuslik või põllumuldade huumusest 40-50%,poolestusaeg kümnendlogaritmina(10 atm-pF=4) sõltub...
Kaaliumi on mullas palju, liikuva K varu suur. Teraviljade puhul saame 20-40% ulatuses kasutust planeerida, kartuli puhul 40-60%. KALTSIUM (Ca) Sekundaarne mineraal, on mitmesuguste mineraalide koostises. Reageerides süsihappegaasi ja H2O muutub Ca kergesti välja uhutavaks. CaCO3 + CO2 => Ca(HCO3)2 Ca reguleerib toitekeskkonda mullas; puudus esineb ainult happelistel muldadel (Ca neutraliseerib mulda). Põhja-Eestis, kus on karbonaatsed mullad, pole Ca puudust (Pärnu-Võnnu-Mustvee mõtteline piir). Happeliste muldade lupjamisel kõrvaldatakse Ca kui mineraalelemendi puudus mullas. 13 5 LOENG 01.03.06 MAGNEESIUM (Mg) Mg on klorofülli molekulis kesksel kohal. Mg sisaldus mullas kõigub. (Dolomiidid Mg). Palju Saaremaal, Pärnus. Lupjamisega saab Mg puudust vähendada, kui teame Ca : Mg suhet mullas. Normaalne suhe 10...20Ca : 1Mg...
) Lubi. Nende teke on seotud kaltsiumbikarbonaadi väljasadestumisega allikates. Dolomiitidest loetakse keemiliste setete hulka primaarsed settelised dolomiidid. Orgaanilised settekivimid. Turvas, pruunsüsi, kivisüsi ja põlevkivi, mis on tekkinud orgaanilise aine lagunemise, kõdunemise ja hilisema kokkusurumise tulemusena. Biokeemilised kivimid. Selles rühmas on kõige levinumateks karbonaatsed settekivimid: lubjakivid, dolomiidid, merglid ja kriit. Nende koosseisus esineb suurel hulgal mitmesuguste organismide skelette. Lubjakivid võivad tekkida mitmesugustes tingimustes - nii mageveekogudes kui ka soolakates basseinides. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivid. Nad kujunevad sooja kliimavöötme meredes kus vee sügavus ei ületa 300 meetrit. Dolomiidid tekivad esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel. V EESTI ALUSPõHJA GEOLOOGIA...
Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...
Eesti Mullastik Muldi võib klassifitseerida mitmeti. Kõige põhjendatum on muldade geneetiline klassifikatsioon, mis arvestab muldade arengulugu e. geneesi. Suurimaks geneetilise klassi ühikuks on tüüp, mis iseloomustab üldist mullatekke protsessi suunda. Tüüp jaguneb alltüüpideks: liik ja erim. Lähtekivimi omaduste alusel grupeeritakse rähkmullad, klibumullad, veerismullad. I Tüüp Karbonaatsed mullad K. On mullad, mis on kujunenud välja lubipael või rähnmoreenil. Kihisemine kõrgemal, kui 30cm. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad Kh on kujunenud välja lubipael, kusjuures peeneseline mullakiht <30cm. Paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt põuakartlikud ja väheviljakad. a) Kh' väga õhukesed alla 10cm peeneseline kiht AD b) Kh'' õhukesed alla 20cm c) Kh''' keskmise tüsedusega 30cm Nimetatakse ka loopealseteks...
Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks...
Järgnevate kesk- ja ülemdevoni avamused moodustavadki kagu suunas taanduvaid Varaordoviitsiumis kuhjusid algul põhiliselt terrigeensed setted - liivad ja vöötmeid. aleuriidid, kohati ka nendega vahelduvad sapropeelmudad. Meie ordoviitsiumi ladestu 70- Aruküla ja Burtnieki lademe terrigeenseid setendeid iseloomustab põimkihiline 180 m paksusega kivimikompleksi üldiseloomu määravad karbonaatsed kivimid. tekstuur, kihtide läätseline iseloom ja punasevärvilisus. Põhjavööndis (Põhja-Eesti) on ordoviitsiumi karbonaatkivimid valdavalt halli Devoni purdsetendite kuhjumine lõppes Eestis Amata eal, kus üha suuremat osa värvusega ning sisaldavad paiguti ooiide, glaukoniiti ning kvartsiterakesi. Telgvööndis etendasid rannikulähedased merelised olustikud. Devoni läbilõiget, nagu ka kogu Eesti...
Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
· Põhjavesi on tekkinud sademete imbumise tagajärjel maapõue. Põhjavett kasutatakse põhiliselt joogiveena, kohati pumbatakse seda mitmesaja meetri sügavuselt. · Soode all on ligi ¼ Eesti pindalast, sood on tekkinud nii mineraalmaa soostumise kui ka järvede kinnikasvamise tagajärjel. · Põhja-Eesti mullad on karbonaatsed , sageli kivised; Lõuna-Eesti mullad aga happelised. Suur osa Eesti muldadest kannab liigniiskuse käes. Viljakamad mullad on Pandiveres ja Kesk- Eestis. · Eesti pindalast kasvavad metsad 53%, looduslikud niidud 6%, sood 22%. Metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahekordistanud. · Levinumad puuliigid Eestis on mänd, kask, kuusk ja levinum metsatüüp palumets. · Looduslikud niidud jaotatakse nelja rühma: aruniidud, soostuvad niidud, lammi- ning rannaniidud....
V=S/T*100. Kui see näitaja on alla 50, siis on väga happeline keskkond. Lupjamine on vajalik ka siis, kuii näit on üle 75, ainult, et väiksemal määral. MULLA FÜÜSIKALISED OMADUSED Klindi ääresPõhja-Eestis kambriumi liivakivid ja savi, Põhja-Eesti ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid, Lõuna-Eesti devoni liivakivid, kagu-Eestis Ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Viimane jääaeg lõppes 10000-13000 aastat tagasi. Eestit loetakse muldade järgi maailma mullamuuseumiks. Reljeefi järgi jaotatakse Eesti kolme osasse: 1)madal-Eesti (servamoodustiste ja vallseljakute vööde, madalam, kui 50 meetrit), 2)voorte vöönd (loode-kagu suunalised vormid, mis jäid jääkeelte vahele), 3)künklik moreenmaastik. Vahetult pärast jääaega jäi maismaaka kesk-eesti kant kuni peipsini. Teistele aladele jäi moreenile peale veel teisi setteid...
Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimu...
rannikumadalik ja Põhja-Kõrvemaa; rannikuluited Loode-Eestis ning Lääne-Eestis. Hiiumaal on leedemuldi rohkem Tahkuna ja Kõpu poolsaarel, Saaremaal peamiselt ainult Lääne- Saaremaa kõrgustikul. Muldkattes kaasnevad leedemuldadega gleistunud leedemullad, leede- gleimullad ja turvastunud leedemullad. Haritavate maade esinemisel kaasnevad nendega leetunud ja gleistunud leetunud mullad. Põhja-Eestis, kus karbonaatsed kivimid on maapinnale lähemal, võivad nendega rohkemal määral kaasneda ka gleistunud leetjad ja leetjad gleimullad....
Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. Paide piirkond Maastikuliselt paikneb Paide valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku edelanõlval põhjavee väljakiildumisalal, kus on suhteliselt rohkelt allikaid...
Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed , Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere- tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2...
umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Paekivi Paekivi ehk paas ehk karbonaatkivim on Eestis kasutatud juba aegade algusest peale. Paekivi on Eesti rahvuskivi. Paekivi moodustab Eesti aluspõhja.Võimsad paekivilademed paljanduvad Eesti pankrannikul. Paas on iidsetest aegadest olnud tähtis ehitusmaterjal. Karbonaatkivim( e. paas) on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.Karbonaat kivimeid esineb nii tard-(karboniit), moonde-(marmor) kui ka settekivimite (lubjakivi) hulgas, ent kõige levinum on karbonaatkivim kindlasti settekivimite seas.Mõnikord nimetatakse karbonaatkivimeiks üksnes settelise tekkega valdavalt karbonaatseist mineraalidest koosnevaid kivimeid. Paekivi on settelise tekkega karbonaatkivim. Kaltsiumkarbonaadi keemiline valem on CaCO3. Ühtlasi on see ka kaltsimi tähtsim looduslik ühend...
Kergelt kaevandatavad -- kobedad mullad, liivad ja peened kruusad;2. Keskmiselt kaevandatavad -- tihendatud mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25 % kivimite e kaljupinnase osised;3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad -- tugevalt tihendatud pinnased kuni 50 % kivimite sisaldusega;4. Raskelt kaevandatavad -- lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75 % kivimite sisaldusega; 5. Väga raskelt kaevandatavad -- liivakivid, karbonaatsed kivimid, põlevkivid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad. 179-Millist pinnase tihedust tähistab lühend BCM (BCY) ? 180-Millist pinnase tihedust tähistab lühend LCM (LCY)? 181-Millist pinnase tihedust tähistab lühend CCM (CCY)? 182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust? 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Suurimat mõju lõikeprotsessis...
KeskDevonis ulatus merebassein juba vähemalt Pärnu linnaPeipsi põhjaranna jooneni. Sel ajal oli Eesti alal suhteliselt sügav meri, kus settisid dolomiitmudad. ÜlemDevonis valitsesid KaguEestis tüüpilised merelised tingimused ja seal ladestusid peamiselt karbonaatsed setendid, mis sisaldavad normaalmereliste organismide kivistisi. Madalas soojaveelises meres settisid lubimuda ja kips, millest kujunesid lubakivid, dolomiidid ja kipsilasundid. Devoni ladestu maavaradest on tähtsamad klaasiliiv ja savi. Devoni ladestu varustab LõunaEestit põhjaveega, kus vesi on enamasti reostamata ja surveline. Pärast Devoni ajastut Algas pikk, üle 350 milj...
Veereziim vahelduv sinakas või sinakas hallil foonil roostepruune ja kollakaid laike. Lubjalembesed taimekooslused (lubikas, hirsstarna), Lääne-Eestis vähem karbonaatsel lähtekivimil jussheina-lambaaruheina, hariliku tarna-hirsstarna kooslus. Levik Lääne-,Loode- ja Põhja-Eestis, Lääne-Eestis 50-70% Jaotus: 1. Karbonaatsed gleimullad Gk · kihisemine kõrgemal kui 30cm, karbonaatsel moreenil või lubjastel kestva niiskuse tulemusena, rohumaadel lubjalembesed taimed a. paepealsed gleimullad Gkh analoogsed gleistunud paepealsetega paas kõrgemal kui 30 cm, kestvalt liigniisked, AT-D profiil, MKT sõnajala b. rähksed gleimullad Gk erinevad reljeefi madalamatel elementidel paralleelselt gleistunud...