ilmumisega. Üldiselt on Eesti mullastik suhteliselt mitmekesine ning see on tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, veeoludest jne Alltüüp: tüüpilised kamarkarbonaatmullad Variandid paepealsed mullad Rähkmullad Allvariandid: a) harilikud rähkmullad b) veerismullad c) klibumullad koresevabad karbonaatsed mullad Alltüüp: leostunud kamarkarbonaatmullad Variandid: koresevaesed leostunud kamarkarbonaatmullad süvapealised leostunud kamarkarbonaatmullad süvarähksed leostunud kamarkarbonaatmullad süvaveeriselised leostunud kamarkarbonaatmullad Alltüüp: leetunud ehk leetjad kamarkarbonaatmullad Variandid: koresevaesed leetunud kamarkarbonaatmullad
I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis
Allikalubi Amfiboliit Haliit e. keedusool Argiliit Graniit Aleoroliit Basalt Kabro Bretza Granaat Grafiit Magnetiit Hematiit Kaoloniitsavi Kivisüsi ( läikiv ) + antratsiit Konglomeraat Kilt Karbonaatsed kivimid kips Põlevkivi e. kukersiit Devoni liivakivi Kivigraniit Lipariit Kvarts Lubjakivi Kivisüsi Migmatiit Püriit Marmor Malahiit Ordoviitsiumi liivakivi Kvartsiit Turvas Päevakivi Götiit e . sooraud Pimss Sinisavi Pruunsüsi Sarvkivi Vilgud Väävel talk Sfaleriit kaltsiit Obsidia an Gneiss Vilgukilt Ultraaluseline süvakivim Galeniit Devoni savi paas fluoriit Orbuse kaantega liivakivi
Esimene korrus on Eestis aluskorraks.See on kurrutatud ja läbitud magmasoontest ning see ulatub kuni vendini ja ülal pool devonit.Teine struktuurne korrus on pealiskord.See on kvaternaar,mis on pehme ja kaevatav.Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas.See on üldine v.a. pinnakate.Aluskord-öeldakse et see on kristalliline,nendeks on siis graniit,gneiss,kvartsiit. Kvaternaarist varasemad setted-1)Üleminedevon põhjaveekiht-karbonaatsed kivimid,paksus 25km,väike nurk Kagu-Eestis. 2)Kesk-devon-Lõuna-Eesti,devoni liivakivid,kaetud ülemdevoni ja kvaternaari setetega,selle kihi vahel veepide puudub,paksus max 250m,toitealad Haanja ,Otepää,Sakala ja Karula kõrgustik.Kiht jookseb välja Võrtsjärve,Emajõkke.3) Devoni-Narva lade-savid ja dolomiidid,max paksus 90m,veepide.4)Siluri põhjaveekompleks-haarab ka devoni kõige alumise osa,mis on Pärnu lade ja seepärast nimetatakse ka Pärnu-Siluri põhjaveekompleksiks.See on
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste.
Asukohakaart2 B) Hüdrogeoloogiline kaart Hüdrogeoloogiliselt kaardilt on näha, et Siniallikate lähedal on kaks puurauku ning veidi kaugemal veel mõned. Siniallikad on allikad, mille voolukiirus on alla 1l/s. Põhjavesi liigub loode suunas. Hüdroisohüpsidest asub piirkonnas S-O isohüps, O-Ca isohüps ning Ca-V isohüps. Piirkonnas ona ka mitmeid maa- aluseid jõgesid. Siniallikate kõrval asub ka ülevoolu piirkond. Veekihid- ja kompleksid on alas karbonaatsed 0,5...1,0. Asukohakaart3 C) Pinnakatte kaart Kaardilt on näha, et Saula Siniallikate läheduses on pinnakatte paksus andmepunktis 43.3. Esinevad pinnakatte samapaksusjooned. Asukohakaart4 D) Geomorfoloogiline kaart Kaardilt on näha, et Saula siniallikate läheduses asub suuri rändrahne. Litoloogilistest settetüüpidest esineb antud piirkonnas jämeliiva. Stratigraafilis geneetlised settetüübid piirkonnas on: Holotseeni jõesetted ja Võrtsjärve alamkihistu
Paekivi Paekivi ehk paas ehk karbonaatkivim on Eestis kasutatud juba aegade algusest peale. Paekivi on Eesti rahvuskivi. Paekivi moodustab Eesti aluspõhja.Võimsad paekivilademed paljanduvad Eesti pankrannikul. Paas on iidsetest aegadest olnud tähtis ehitusmaterjal. Karbonaatkivim( e. paas) on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.Karbonaat kivimeid esineb nii tard-(karboniit), moonde-(marmor) kui ka settekivimite (lubjakivi) hulgas, ent kõige levinum on karbonaatkivim kindlasti settekivimite seas.Mõnikord nimetatakse karbonaatkivimeiks üksnes settelise tekkega valdavalt karbonaatseist mineraalidest koosnevaid kivimeid. Paekivi on settelise tekkega karbonaatkivim. Kaltsiumkarbonaadi keemiline valem on CaCO3. Ühtlasi on see ka kaltsimi tähtsim looduslik ühend
Kevadeti, kui põhjavee tase on kõrge, tegutseb hulk ajutisi allikaid. Lubjakivi kihtide vahel leidub hulgaliselt lõhesid ja pragusid, kus kevadeti vesi välja voolab. Eesti sügavaim allikas on Sopa allikas. Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad,väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. karbonaatsed kivimid- valdavalt kaltsiidist (lubjakivid) või mineraalsest dolomiidist koosnevad settekivimid (rahvakeeles paas) või moondekivimid (marmor). Eestis moodustavad lubjakivid ja dolomiidid pealiskorra olulise osa ja on karbonaatsete muldade lähtekivimiks. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi lamami ja lasumi vahel. 1.Arteesia vesi 2. Vettpidav kiht 3. Sademed 4. Arteesiakaev 5. Põhjaveetase 6. Kaev 7. Allikas
Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimuld Leetunud mullad
rikastunud ja värvuselt sarnane Bw horisondiga. Sellistel muldadel toimub kihisemine tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Tavaliselt on lähtekivimiks kas kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Juhtivaks mullatekkeprotsessideks leetjatel muldadel on lessiveerumine ja savistumine. Leetja mulla tüüpprofiil: A-Ew-Bt-C. Huumushorisondile järgneb lessiveerunud horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ning lähtekivimiks võivad olla nii kollakashallid kui ka punakaspruunid karbonaatsed moreenid. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on rikastuud ibe- ja saviosakestest. Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C. Leetjad mullad esinevad tavaliselt looduses leostunud muldadega koos ja hõlmavad umbes 2,4% kogu Eesti maast ning 6,3% Eesti põllumaast. Leetjad mullad on peamiselt levinud Pandivere kõrgustikul kollakashalli moreeni puhul
Vahevöös Ta on vahevöös hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20% vahevöö massist. Maakoores Magneesiumi leidub maakoores 2,0 mooliprotsenti või 2,1% või 2,4 massiprotsenti või umbes 2,8 massiprotsenti ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Mineraalides ja kivimites Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed (eriti dolomiit ja magnesiit), sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid (viimaste seas domineerib oliviin) ning oksiidsed, hüdroksiidsed, fosfaatsed, arsenaatsed, boraatsed, nitraatsed ja oksalaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Peale oliviini ja
esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. C- Mulla lähtekivim gleihorisondiga. Iseloomustada põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne. K- rähkmuld. Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Mullaprofiil koosneb peamiselt järgmistest horisontidest A-C, A-BC-C või tüsedamate rähkmuldade korral A-Bw-C. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikus olekus rähksed rendsiinad jaotatakse huumushorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (huumushorisondi tüsedus < 10 cm), õhukesteks (10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks
õlide valmistamiseks. piduriklotside tootmisel. eboniidi tootmisel. kuivade segude tootmisel värvimiseks ja kaunistamiseks. pestitsiidide tootmisel. Polikari-nimelises tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat, põletamata lubi Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi,
rannikumadalik ja Põhja-Kõrvemaa; rannikuluited Loode-Eestis ning Lääne-Eestis. Hiiumaal on leedemuldi rohkem Tahkuna ja Kõpu poolsaarel, Saaremaal peamiselt ainult Lääne- Saaremaa kõrgustikul. Muldkattes kaasnevad leedemuldadega gleistunud leedemullad, leede- gleimullad ja turvastunud leedemullad. Haritavate maade esinemisel kaasnevad nendega leetunud ja gleistunud leetunud mullad. Põhja-Eestis, kus karbonaatsed kivimid on maapinnale lähemal, võivad nendega rohkemal määral kaasneda ka gleistunud leetjad ja leetjad gleimullad.
Kaltsiumkarbonaat on aine , milleta oleks inimkonnal raske teatuid asju valmistada . Kaltsiumkarbonaadi valem Kaltsiumkarbonaadi tähendus ja olekud looduses. Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) on keemiline aine , mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca 2+) ja karbonaatioonist (CO32). Kaltsiumkarbonaat on kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend, mis võib esineda looduses mitme kristallkujuna. Tuntumad neist on kaltsiit ja aragoniit. Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine.. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust . Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee (kogu) pHst.
sõidutee kaudu. Nõlvakute ja pinnase muutused: Nõlvakuid esineb vähe. Väike nõlv on aia taga lääne poolses küljes. Keset aeda kasvuhoone ja lillepeenra vahel on väike kallak. Üldiselt on maa-ala suhteliselt tasane. Erosiooni oht puudub. Drenaaž: Kevadel koguneb sulamisvesi värava juurde ja maja ette. Teistel aastaaegadel liigniisked alad puuduvad, pigem on alad kuivad. Vee liikumise suund on värava suunas. Mullaolud: Põhja-Eestis on valdavalt hallikad ja karbonaatsed mullad. Pinnas on kivine ja see tekitab mulla kuivuse, sest kivimid ei suuda vett endas kinni pidada. Muld on natuke liivane, aga savine mitte. Taimestik: Taimestiku on palju ja see on väga erinev. Aia idapoolses küljes on enamasti viljapuud ja marjapõõsad ning muud söömiseks kasvatatavad taimed. Aia keskel on palju lillepeenraid, kus sügisel, suvel ja kevadel õitsevad väga erinevat sorti lilled. Aia äärtes on nii lehe- kui ka okaspuu hekke. Alal
Kustutatud lupja kasutatakse muuhulgas lubjakivi alternatiivina heitgaasidest väävli eemaldamisel. Seda läheb kõrge reaktiivsuse tõttu tarvis 1,8 korda vähem kui lubjakivi. Kipsi (kaltsiumsulfaati), mida seejuures kustutamata lubjast saadakse, saab järgnevalt kasutada muuks otstarbeks. Puuduseks võrreldes lubjakiviga on märgatavalt kõrgem hind. CO32 - Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimidkoosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust. Kaltsiumkarbonaadi, -vesinikkarbonaadi ja süsihappegaasi vahekord sõltub vaadeldava vee(kogu) pHst.
Režiimi tihe seotus klimaatiliste tingimuste muutusega, mida rohkem sajab, seda rohkem vett. KVALITEET: ● manteltoru pikkus, selle mõju vee kvaliteedile ● töötava osa läbimõõt ja pikkus ● filtri pikkus ja materjal (filtri avatud osa suhtarv), puistefilter ● filtri paiknemine töötavas osas, setteosa 35. Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne) Kivimid: Kõige suurema levikuga on Eestis siluri ja ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid, mis on esindatud lubjakivide, merglite ja dolomiitidega. Siluri kivimite hulgas on suure levikuga lubjakivid ning savikad lubjakivid. Levik: Siluri põhjaveekiht levib Kesk- ja Lääne- Eestis lõuna pool Haapsalu- Viru raba joont. Ordoviitsiumi kivimid levivad peaaegu kogu Eestis va Põhja- Eesti madalik ja Lõuna- Eestis Mõniste. Toitumine: Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eestkätt õhukese pinnakattega aladel.
12. Millise sügavuseni võib põhjavett karbonaatsetes (lubjakivid, dolokivid) kivimites? V: 60-70m 13. Millise koostisega on vesi Eelkambriumi kristalsetes kivimites? V:vesi on soolakas, mineraalsus suur. Koostiselt Cl-Na-Ca või Cl-Na tüüpi 14. Miks Kagu–Eesti veevarustuses ei kasutata Ordoviitsiumi- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett? V: suur soolsus 15. Millised Eesti aluspõhja kivimid on kõige enam vettjuhtivamad? V: liivakivid ja karbonaatsed kivimid 16. Millised võivad olla põhjavee reostuskolded ja millised on peamised reovee allikad? 17. Millised põhjaveekihid on kõige paremini kaitstud reostuse eest? V: Ordoviitsiumi-Kambrium ja Kambriumi-Vendi 18. Kus Eestis esineb väga hea kvaliteediga põhjavett? V: Tartus ja Kuressaares 19. Milliste kivimitega on esindatud Kesk-Devoni veekompleks ja milline on nende veeand? V: savikad aleuroliidid,dolokivid,dolomeriid,liivakivid,mergli savi vahekihid 20
Taimedest toituvad inimesed ja loomad. Nii satuvad nende organismi orgaanilisi aineid, mida kasutatakse organismi ülesehituseks ja energiaallikana o Taimede ja loomade hukkumise järel jäänused kõdunevad ja lagunevad maapõues ilma õhu juurdepääsuta. Miljonite aastate vältel on sellest kujunenud pruun- ja kivisüsi. Põletamisel tekib taas CO2, mis läheb õhu koostisesse. o Vees tekivad aja jooksul looduslikud karbonaatsed mineraalid ja kivimid (lubjakivi jt) ning maismaal kriit, dolomiit jt Süsinikuringe on võrrelduna teiste oluliste ainete ringetega ebatavaline sest ei vaja ilmtingimata lagundajate olemasolu. Taimsesse massi seotud süsiniku saavad CO2-ks teha kõik aeroobselt hingavad organismid. Tegelikkuses on lagundajad muidugi esindatud ka süsiniku ringluses, ka neil on süsinikku vaja. Osa süsinikust võib aktiivsest ringest kõrvalduda. Nii moodustub näiteks turvas ja on tekkinud
täidisena naftakeemiatööstuses tahkete õlide valmistamiseks. piduriklotside tootmisel. eboniidi tootmisel. kuivade segude tootmisel värvimiseks ja kaunistamiseks. pestitsiidide tootmisel. Polikari-nimelises tõrjeaines, mis kaitseb puu- ja juurvilju (seentest põhjustatud) kõdunemise vastu ladustamise ajal c) CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kaltsiumkarbonaat on looduses väga tavaline aine. Ta esineb peamiselt mineraalide kaltsiidi ja aragoniidina. Karbonaatsed kivimid koosnevad peamiselt kaltsiumkarbonaadist. Kaltsiumkarbonaat võib tekkida nii anorgaaniliselt kui ka organismide elutegevuse tulemusel. Kaltsiumkarbonaat esineb järgnevates kivimites: Kriit, lubjakivi, marmor, travertiin Kaltsiumkarbonaat on vees peaaegu lahustumatu, et aga loodusveed sisaldavad alati lahustunud süsihappegaasi, siis keemiliste reaktsioonide tulemusena tekivad kaltsiumvesinikkarbonaadid, mis põhjustavad vee karedust
3. Lagunemiskeskkonna niiskus kuiv seeneline lagunemine parasniiske aeroobsed bakterid märg anaeroobsed bakterid =) 4. Temperatuur tõus 10oC võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 korda. Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC 5. Mulla reaktsioon (happesus): Happelises keskkonnad seeneline lagunemine, mineralisatsioon kiire, huumust vähe. Leelised keskkonnad bakteriaalne lagunemine, (Ca, Mg)karbonaatsed mullad 6. CaCO3 sisaldus liiga kõrge (paepealsed mullad) pärsib mikroorganismide tegevust; optimaalne soodustab. 7. Füüsikalise savi sisaldus savimuldades lagunemine aeglasem, parimad tingimused huumuse tekkeks keskmine lõimisega muldades, esinevad paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed tingimused, org ainega tekkis vett, õhku vähem org aine mineralisatsiooniks ei jätku õhku. 8. Mulla bioloogiline aktiivsus lagundajate liigiline koosseis ja arvukus
Metallid Leidumine: 4/5 elementidest on metallid. Enamlevinud on Al, Fe, Ca, Na, K, Mg. Ehedana leidub väheaktiivseid metalle: Cu, Hg, Ag, Au, Pt, enamuses metallidest leiduvad ühenditena maakide koostises. Maagid võivad olla oksiidsed(Fe2O3, Al2O3), sulfiidsed( Cu2S, HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ... jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1
(keskmiselt) liigniisked ehk märjad mullad, allosas tugevasti gleistunud. Mullaliigid: GI-kui on eluvio-akumulatiivne profiil, G(I)-muld on küllastumata. Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Gleimullad on levinud kogu Eestis madalamatel pinnavormidel ja hõlmavad ~28% kogu maafondist ja ~17 % põllumaast. Suurema levikuga on leostunud ja küllastunud gleimullad.
kuni 30 mg/l, prügilate läheduses näiteks üle 100 mg/l. Lisaks on põhjavees ka lämmastikühendid ja raud. 13. Kus Eestis paljanduvad aluskorra kivimid? Eestis ei paljandus kusagil aluskorra kivimid. Lähim paljanduskoht on Soome lahes, Soosaarel 14. Aluskorra kivimid eestis (ei paljandu aga on olemas) a. Orduviitsium- avaldub Põhja-Eestis b. Silur- avaldub Kesk-Eestis c. Devon- avaldub Lõuna-Eestis d. Ülem-devoni karbonaatsed kivimid- avaldub Kagu-Eestis kitsal ribal Peetri jõelt üle Vasteliina Tiirhannani e. Kambriumi kivimid- avaldub Balti-Laadoga astangul ehk Balti klindil
30. (7) Elu areng paleosoikumis. 31. (7) Eesti maavarad pinnakattes? 32. (6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? 33. (6) Millest sõltub puurkaevu toodang? 34. (6) Kirjeldage Ordoviitsium-Siluri põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 35. (6) Iseloomustage vabapinnalist põhjaveekihti? 36. (5) Sood ja nende liigitus. 37. (5) Murenemine. 38. (5) Mis on voor? 39. (5) Maakoore kõikuvad liikumise? 40. (5) Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? 41. (5) Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 42. (4) Vooluvee geoloogiline tegevus 43. (4) Kuidas liigitatakse tardkivimid? 44. (3) Maakoore kurrutusliikumised. 45. (2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme 46. (2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) 47. (1) Mis on stratotüüp? 48. (1) Mis on alvar? 49. (1) Millised on kronostratigraafilised ajaarvamise ühikud? 50
Harku valla asukoht Eesti kaardil: Harku valla asukoht Harjumaa kaardil: 1.2 Aluspõhi ja maavarad Harku vallas Rannamõisa ja Tiskre vahel ligi 5 km pikkusel lõigul on paekallas välisehituselt muutuv ja mitmekesine. Tiskre küla kohal on 2 astangut: alumine suhtelise kõrgusega 8-10 m ja ülemine - ligi 20 m. Alumine koosneb alamkambriumi Tiskre kihistu heledatest aleuriitidest, mille paksus lähedal asuvas läbilõikes ulatub 16 m-ni. Ülemise astangu moodustavad ordoviitsiumi karbonaatsed ja mandritekkelised setted. Ülemise astangu ette jääv terrass pärineb Litoriinamere ajast, mil ülemine astang allus intensiivsele murrutusele. Pärast astangute ühinemist jätkub paekallas ühtse 30-32 m kõrguse järsakuna, mille servalt ja etteulatuvatelt nukkidelt (nn. kantslitelt) avaneb suurepäraseid vaateid merele ja Tallinnale. Samal lõigul murrutatakse paekalda jalamit ka praegu. Paekalda serv on
Mida huumusrikkam ja raskema lõimisega muld, seda suurem on neeldumismahutavus. Küllastusaste näitab, mitu protsenti neelamismahutavusest modustavad neeldunud alused (tähistatakse V). V=S/T*100. Kui see näitaja on alla 50, siis on väga happeline keskkond. Lupjamine on vajalik ka siis, kuii näit on üle 75, ainult, et väiksemal määral. MULLA FÜÜSIKALISED OMADUSED Klindi ääresPõhja-Eestis kambriumi liivakivid ja savi, Põhja-Eesti ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid, Lõuna-Eesti devoni liivakivid, kagu-Eestis Ülemdevoni karbonaatsed kivimid. Viimane jääaeg lõppes 10000-13000 aastat tagasi. Eestit loetakse muldade järgi maailma mullamuuseumiks. Reljeefi järgi jaotatakse Eesti kolme osasse: 1)madal-Eesti (servamoodustiste ja vallseljakute vööde, madalam, kui 50 meetrit), 2)voorte vöönd (loode-kagu suunalised vormid, mis jäid jääkeelte vahele), 3)künklik moreenmaastik. Vahetult pärast jääaega jäi maismaaka kesk-eesti
· Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte paksus on valdavalt 2-5m, paksem on see moreenküngastel(suurematel üle 10m) ja Põltsamaa jõe orus. · Piirkonnas kaevandatakse lubjakivi, kruusa ja turvast. · Tähtsaim maavara on lubjakivi, mida kaevandatakse Rõstlas (AS Graniit). Paasi kasutatakse killustiku
huumusainete teke ja kogunemine mulda. Eesti Mullastik Muldi võib klassifitseerida mitmeti. Kõige põhjendatum on muldade geneetiline klassifikatsioon, mis arvestab muldade arengulugu e. geneesi. Suurimaks geneetilise klassi ühikuks on tüüp, mis iseloomustab üldist mullatekke protsessi suunda. Tüüp jaguneb alltüüpideks: liik ja erim. Lähtekivimi omaduste alusel grupeeritakse rähkmullad, klibumullad, veerismullad. I Tüüp Karbonaatsed mullad K. On mullad, mis on kujunenud välja lubipael või rähnmoreenil. Kihisemine kõrgemal, kui 30cm. Jagunevad: 1) Paepealsed mullad Kh on kujunenud välja lubipael, kusjuures peeneseline mullakiht <30cm. Paas kõrgemal kui 30cm. Erakordselt põuakartlikud ja väheviljakad. a) Kh' väga õhukesed alla 10cm peeneseline kiht AD b) Kh'' õhukesed alla 20cm c) Kh''' keskmise tüsedusega 30cm Nimetatakse ka loopealseteks
erodeeritud rähkmullaga, mille levikuala on küll suur, kuid kogu Eesti pindalast ainult 4 %. Metsas tehtud sügavkaeve järel tehti kindlaks, et seal on rähkne gleimuld. See on levinud peamiselt Saare- ja Hiiumaal. Muldade sarnasteks külgedeks oli keskmine lõimis, rohumaa- ja metsakaeve profiilis Bw horisont ning põllu ja niidu sügavkaevel huumushorisondi olemasolu. Ühise joonena saab ka välja tuua selle, et kõik mullad olid karbonaatsed ning kõigis muldades esines keemine. Põllu ja rohumaa muldade põhjuslikkus seisneb nende kasutamises – põllumuldasid haritakse ning tahetakse tootmise tõttu (kunstlikult) viljakatena hoida, kuid looduslikud reguleerivad end ise. 20 6. Muldade agronoomilised omadused 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus 6.1.1 Leetjad mullad Huumuskatte ja huumusesisalduse võrdlus huumusringi alusel
mitme meetri sügavusel. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Need on kõige ulatuslikumalt levivad mullad (Põhja-Eestis, Virumaal, Loode-Eestis, Saaremaal). Kõige levinumad mullad on rähkmullad. Rähkmullad jaotatakse: a. Väga õhukesed (K') Kõige põuakartlikumad ja vähem viljakamad rähkmullad b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''') d. Sügavad (K'''') 3) Gleistunud karbonaatsed mullad: a. Gleistunud paepealsed mullad (Khg) Sageli välised morfoloogilised tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid
Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. Paide piirkond Maastikuliselt paikneb Paide valla lõunaosa Pandivere kõrgustiku edelanõlval põhjavee väljakiildumisalal, kus on suhteliselt rohkelt allikaid
Mulla vanus, millega on seotud mullaprofiili arengutase. Inimtegevus, mille käigus looduslikud mullad muunduvad. Kõrbemulla tüübid Hallmullad - on arenenud liiva- ja lössikõrbetes. Neis on vähe huumust, sest kidurast ja hõredast taimkattest tekib vähe kõduainet. Väheste sademete ja suure aurumise tõttu on kõrbemullad sooldunud. Pruunmullad - huumus- ja toitainevaesed mullad, paljud karbonaatsed või sooldunud. Punamullad - sisaldavad rohkesti rauda ja alumiiniumi. Esinevad niiskes lähistroopikas ja troopikas. Punamullad on harilikult happelised ja huumusevaesed. Katavad umbes 17% maismaast. Inimeste elu kõrbetes Kõrbed on hõredasti asustatud. Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid
vahevöö massist. Maakoores[muuda | redigeeri lähteteksti] Magneesiumi leidub maakoores 2,0 mooliprotsenti [1] või 2,1%[viide?] või 2,4 massiprotsenti[viide?] või umbes 2,8 massiprotsenti[viide?] ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Mineraalides ja kivimites[muuda | redigeeri lähteteksti] Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed (eriti dolomiit jamagnesiit),[1] sulfaatsed ja silikaat sed mineraalid (viimaste seas domineerib oliviin) [1] ning oksiidsed, hüdroksiidsed,fosfaatsed, arsenaatsed , boraatsed, nitraatsed ja oksalaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni.
esineb arvestatav leostumine. Kaaliumi on mullas palju, liikuva K varu suur. Teraviljade puhul saame 20-40% ulatuses kasutust planeerida, kartuli puhul 40-60%. KALTSIUM (Ca) Sekundaarne mineraal, on mitmesuguste mineraalide koostises. Reageerides süsihappegaasi ja H2O muutub Ca kergesti välja uhutavaks. CaCO3 + CO2 => Ca(HCO3)2 Ca reguleerib toitekeskkonda mullas; puudus esineb ainult happelistel muldadel (Ca neutraliseerib mulda). Põhja-Eestis, kus on karbonaatsed mullad, pole Ca puudust (Pärnu-Võnnu-Mustvee mõtteline piir). Happeliste muldade lupjamisel kõrvaldatakse Ca kui mineraalelemendi puudus mullas. 13 5 LOENG 01.03.06 MAGNEESIUM (Mg) Mg on klorofülli molekulis kesksel kohal. Mg sisaldus mullas kõigub. (Dolomiidid Mg). Palju Saaremaal, Pärnus. Lupjamisega saab Mg puudust vähendada, kui teame Ca : Mg suhet mullas. Normaalne suhe 10...20Ca : 1Mg
Õhukese paepealse mulla aluspõhja sügavus on alla 30 cm. Haritava maa muldade huumushorisont enamasti kogu ulatuses, looduslikel maadel allosas rähkne. Paepealsed mullad on nii põllu- kui metsamaaks ebasobivad nende õhukese huumushorisondi ja põuakartlikkuse tõttu (Maa-amet. 2001). Rähkmullad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikult jaotatakse rähkmuldi huumushorisondi tüseduse järgi. Rähkmuldade tunnused: kihisemine huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud mullaprofiil ja hea looduslik drenaa. Levinuimad lõimised on liivsavi ja saviliiv, rohkesti ka veeriselist kruusa ja liiva
väärtus ehk kütvus võib olla 30-40 MJ/kg, st et üks kilogramm kerogeeni annab 30-40 megadzauli energiat. Kütvus, samuti nagu õliandvus, sõltub sellest, kui palju ja missuguses suhtes sisaldab kerogeen süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Suurema osa põlevkivist moodustab mineraalne komponent, mis ei põle ja on seega kasutu. Põlevkivi mineraalaine, majanduse seisukohalt kasutu komponendi ehk ballastaine moodustavad mandritekkelised ja karbonaatsed mineraalid leppenimetusega savi- ja lubimineraalid. Mis tahes põlevkivi energeetiline väärtus sõltub kerogeeni ja mineraalosa suhtest ning üldiselt on nende kütvus vahemikus 5-20 MJ/kg. Peaaegu alati on põlevkivis, nii kerogeenis kui ka mineraalosas, väävlit ja see on kõnealuse kivimi peamine kahjulik komponent. Lubjaka põlevkivi põletamisel või utmisel karbonaatne osa laguneb ja lendub süsihappegaas, kuid
madalaveelistes tingimustes (kips, haliit, sulfaadid jne.) Lubi. Nende teke on seotud kaltsiumbikarbonaadi väljasadestumisega allikates. Dolomiitidest loetakse keemiliste setete hulka primaarsed settelised dolomiidid. Orgaanilised settekivimid. Turvas, pruunsüsi, kivisüsi ja põlevkivi, mis on tekkinud orgaanilise aine lagunemise, kõdunemise ja hilisema kokkusurumise tulemusena. Biokeemilised kivimid. Selles rühmas on kõige levinumateks karbonaatsed settekivimid: lubjakivid, dolomiidid, merglid ja kriit. Nende koosseisus esineb suurel hulgal mitmesuguste organismide skelette. Lubjakivid võivad tekkida mitmesugustes tingimustes - nii mageveekogudes kui ka soolakates basseinides. Kõige enam on levinud merepõhjas settinud lubjakivid. Nad kujunevad sooja kliimavöötme meredes kus vee sügavus ei ületa 300 meetrit. Dolomiidid tekivad esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel. V EESTI ALUSPõHJA GEOLOOGIA
, 2006). PETM-i alguses muutus maailmamere tsirkulatsioon tänu hoovuste suuna muutmisele. Sellega kaasnes soojema vee transport ookeanide sügavustesse ning tugevam mõju globaalsele soojenemisele. Uus maailmamere olek kestis ~ 40 kyr (Nunes & Norris, 2006). Tänu maailmamere soojenemisele ja CO2 hulga kasvule, tõusis CCD ja hakkas sügavaveeliste karbonaatide lahustumine (Joonis 3). Pealegi toimus ookeanivee hapestumine ja sedimentatsiooniline muutus: valged karbonaatsed setted asendusid punaste savidega. Samuti 3 ilmnes maailmamere põhja veekihtide anoksia, mille tõttu kohati puuduvad bioturbatsiooni jäljed. Joonis 3. Ca-Si geokeemilise tsükli muutus PETM-is (Kelly et al., 2010). PETM-i sündmus mõjutas ka faunat. Merelises keskkonnas toimus bentiliste foraminifeeride väljasuremine (BFE), mille jooksul kannatas 35-50% liikidest esimeste 10 kyr jooksul.
Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel Ürgaegkond(vetikad,bakterid),Aguaegkond(elutekkimine),Vanaaegkond(pal eosoikum), Keskkaegkond(imetajad, linnud), Uusaegkond(inimkond). Eesti kronostratigraafiline skaala. Devon(liivakivi,dolomiit,savi Kesk ja Lõuna Eesti), Silur(karbonaat kivimid,lubjakivid,dolokivid,merglid( Saaremaa, Kesk-Eesti)),Ordoviitsium( karbonaatsed settekivimid,Tallinn,Põhja-Eesti,Hiumaa),Kambrium 6.Mineraali definitsioon,mineraalide klassifitseerimine, mineraalide füüsikalised tunnused.Mineraal on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis, Kivid koosnevad mineraalidest. Mineraalid on homogeensed. Mineraali omadused on konkreetsele mineraalile iseloomulikud tunnused,mis aitavad teda
seejärel oli Bw horisont mille lõimiseks saadi keskmine liivsavi. Rohumaa sügavkaeve lõimis ol i samuti kerge liivsavi. Metsa sügavkaeve lõimiseks tuli aga halvasti lagunenud turvas mille all oli sidus liiv. 8 Joonis 4. Muldade koosseis Kadrina vallas 9 6. Muldade morfoloogia 6.1 Rohumaa sügavkaeve. Rohumaa muld määrati Gk-ks ehk karbonaatseks gleimullaks. Karbonaatsed gleimullad on alaliselt liigniisked paepealsed ja rähksed mullad. Kui nad esinevad looduslikel aladel, siis võivad neil esineda õhuke turbakiht. Karbonaatsetele gleimuldadele on iseloomulik tugevasti gleistunud karbonaatse lähtekivimi esinemine. Selliste muldade tekkimine võib olla tingitud kõrgematelt aladelt tulevast pinnaveest, kõrgest põhjaveest või survelisest põhjaveest (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid AT-CG1-CG2
amin hing TAIMED ~0 MIKROORGANISMID LOOMAD ~0 ~0 ELUTU KIVISÜSI ~0 KARBONAATSED KIVIMID ORGAANILINE AINE NAFTA II IV ~0 MAAGAAS IV Nagu skeemilt näeme, on süsinik CO2 kujul kõige kõrgema oksüdat- siooniastmega, elusa ja elutu orgaanilise aine ning maapõuest saadava- te kütuste kujul aga küllaltki madala oksüdatsiooniastmega. Skeemi keskel on taimed kui süsiniku ringkäigu põhiline liikumapanev jõud.
kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. Maal ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Vahevöös on ta hapniku ja räni järel levikult kolmas element ning moodustab umbes 20% Maa vahevöö massist. Maakoores leidub teda 2,0 mooliprotsenti ja ta on seal leviku poolest keemiliste elementide seas 7. kohal. 1 Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed, sulfaatsed ja silikaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raua-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Magneesium on ka mitme kivimit moodustava mineraali põhikoostisosa. Suures kontsentratsioonis on magneesiumi evaporiitides, eriti mineraalides magnesiidis, epsomiidis ja dolomiidis. Magneesiumi sisaldavaid mineraale on väga palju, näiteks: oliviin, granaadid, magnesiit, kiseriit. Magneesiumi leiukohad
ORDOVIITSIUM 488-443 mln a ! Pakerordi lade – nn oobulusfosforiidis leidub fosforit (P O ) 2 5 sisaldavate peajalgsete kodade fossiile sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m) Kukruse lade – kukersiit e põlevkivi Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa, Vormsi ja Põhja-Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid SILUR 443-416 mln a ! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik, tsement, viimistluskivi Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe) Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla, Lihula, Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu) Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit.
Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad fluvioglatsiaalsed (liustikujõe) liivad ja kruusad ning limnoglatsiaalsed (jääjärvelised) liivad ja savid. Moreenidest ülemine on punakaspruun rähksavi, ülalt teine hall rähksavi, kolmas pruun rähksavi
temperatuuril. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. 61. *Metamorfism - Moondekivimid tekkivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivsete gaaside ja lahuste juuresolekul pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle vedelasse olekusse. 62. Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? Ülem-Devon on aga karbonaatsete kivimite päralt ja teda paljandub väikesel alal Kagu-Eestis. Sellest võib toota killustikku ja lupja. 63. Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve,
erinevustest, vaid erinevustest orgaanilise aine mineraliseerumises [1 lk 27-33]. 2. Kodukoha mullad Kodukoht kuulub leostnud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade valdkonda. See moodustab kogu Eesti pindalast 12,7 %. Neid muldi on umbes 14,5% valdkonna pindalast. Valdkond hõlmab Pandivere kõrgustiku ja sellega lõuna pool liituva vooremaastiku. Aluspõhjaks on valdkonna põhjaosas ordoviitsiumi ja siluri ajastu karbonaatsed kivimid ja, paas, lõunaosas devoni ajastu kivimid. Pinnakatteks on peamiselt kollakashall kuni kollakaspruun karbonaatne moreen. Reljeefilt madalamatel aladel on see kohati kaetud jääjärgsete veekogude setetega. Kogu valdkonna ühiseks tunnuseks on leostunud ja leetunud kamar-karbonaatmuldade laiaulatuslik esinemine. Nend kõrval leidub kohati tüüpilisi kamar-karbonaatmuldi (valdkonna põjaosas) ning kamar-leetmuldi (valdkonna idaosas)
kasvatamiseks. Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) (L)- Tekkinud liivadel oksametsade all, kus puudub A-hor. traditsionaalsel kujul. 1,6% muldkattest. Võru-Petseri orund, Väike- Emajõe orund, Kagu-Eesti, rannikuluited Lääne-Eestis. Kamardumine puudub. Kujunenud liivadel. Esineb tugev leetumine. Huumuskate eksogeenne. Lagunemine seenelise iseloomuga. Lupjamist ei vaja. Kobedad ja hästi õhustatud. Põuakartlikud. Sobivad lupiini, tatra ja rukki kasvatamiseks. Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud (Khg; Kg) Khg:Vahelduv veereziim, kevadel liigniisked, suvel põua all kannatavad. Alla 0,5% maafondist. Põhja-Eesti paekalda lähedal, Loode-Eesti saartel. Ida- Virus, Harjus ja L-Virus. pH 6,5-7,5 har maal. Wakt alla 100mm. Kuivavad suve läbi. Väike liikuva K sisaldus. Kg 1,6% maafondist. Põhja- ja Loode-Eesti saared. Kihisemine kõrgemal kui 30cm. Esineb ajutist liigniiskust
mitme meetri sügavusel. Kihisemine on kõrgemal kui 30 cm. Need on kõige ulatuslikumalt levivad mullad (Põhja-Eestis, Virumaal, Loode-Eestis, Saaremaal). Kõige levinumad mullad on rähkmullad. Rähkmullad jaotatakse: a. Väga õhukesed (K') Kõige põuakartlikumad ja vähem viljakamad rähkmullad b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''') d. Sügavad (K'''') 3) Gleistunud karbonaatsed mullad: a. Gleistunud paepealsed mullad (Khg) Sageli välised morfoloogilised tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid
annaabi.ee 
