Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape
NaCl- keedusool KCl-kaaliumkloriid 1. Toorainena keemiatööst 1. Täimeväetis(k-väetis) 2. Talvel liivaga puisk 2. K-ühend tootm 3. Toiduainete säilit. KMnO4-kaaliumpermanganaat 4. Meditsiin 1. Desifitseerimiseks Na2O2-naatriumperoksiid 2. O2 saamisel keemiatööst 1. Villa, siidi saam. 3. Tugev oksüd. Keemiatööst 2. Õhukoostise regul KOH 3. Vesinikperoks. Tootm 1. Gaas. Ainete kuivat. NaOH-seebikivi 2. Vedela seebi tootm. 1. Tahke seebi valm. 3. Kütuse töötl 2. Laboris 4. Kunstsiidi tootm 3. Kütuse töötl. K2CO3- potas 4. Kustsiidi tootm 1. Klaasi Na2CO2-pesusooda 2. Värvi 1...
Põhjustab ärritust, punetust, sügelust ja valu. Mõningatel asjaoludel muutuvad maos bakterite mõjul nitraadid nitrititeks. Nitritite mürgituse (methemoglobiini tekke) tagajärjeks on iveldus, oksendamine, peapööritus, südame kloppimine, krambid, kooma. Ca(H2PO4)2- monokaltsiumfosfaat; sool; Ca(H2PO4)2 on monokaltsiumfosfaadi veevabavorm. Esineb teralise pulbri, valgete õhu käes vedelduvad kristallide või graanulitena. Monokaltsiumfosfaati kasutatakse mineraaltoitainete toomisel. NaHCO3- naatriumvesinikkarbonaat; sool; See on ka vees lahustuv värvuseta kristalne aine, mille kuumutamisel (100-150°C) laguneb naatriumkarbonaadiks, süsinikdioksiidiks ja veeauruks. Seda ainet saadakse ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või sulfaadi küllastunud lahusesse juhtides või naatriumkarbonaadi lahust süsinikdioksiidiga küllastades. Söögisoodat kasutatakse näiteks eivaküpsetamisel, karastusjookide ja teiste kondiitritoodete valmistamisel või meditsiinis.
Naatriumhüdroksiid lagunab ka loomse ja taimse päritoluga kudesid. Na2CO3 naatriumkarbonaat sool Naatriumkarbonaat ehk soda ehk kaltsineeritd soda ehk pesusooda. Kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Tööstuslikult valmistatakse klaasi koos silikaadi ja kaltsiumkarbonaadiga kuumutakse kõrgel temperatuuril ning jahtutatakse kiiresti, nii tekibki klaas. Võib esineda looduslikult kuivades piirkondades eriti vee aurustumisel. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat sool See on maavarana lahustunud mineraalveeallikas. Kodudes tuntakse seda söögisoodana. Me kasutame naatriumvesinikkasbonaati pildevalt söögitegemisel. NaCl naatriumkloriid sool Tuntakse ka soola, keedusoola ja lauasoola all. Seda kasutatakse peaaegu igas valdkonnas. Naatriumkloriidi kasutatakse kaevanudstes ning looduslikku vett külmutades. Keedusoola kasutatakse ka meditsiinis füsioloogiliste
SÖÖGISOODA NaHCO3 Söögisooda ehk naatriumvesinikkarbonaat on keemiline ühend valemiga NaHCO 3. Et ta on amfoteerne aine, reageerib ta nii hapete kui ka alustega. Et saada naatriumvesinikkarbonaat tuleb Na2CO3 panna reageerima süsihappegaasi ja veega (2NaHCO 3 _ Na2CO3 + CO2 + H2O) NaHCO3 lahustuvus 20°C juures on 9,6 g / 100 g H2O Söögisooda on kõrge sulamistemperatuuriga. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes, eraldub ühe saadusena CO2. Naatriumvesinikkarbonaat on valge kristalne aine, mis tihti esineb peene pulbrina, samuti lahustub see vees hästi. Argielus kasutatakse söögisoodat küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega. Seega leiame me söögisoodat kõige lähemalt näiteks kodunduse klassist.
Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi. Seejärel lisan NaHCO3 filtritud lahust väga ettevaatlikult ja väikeste koguste kaupa CuSO4 lahusele, samal ajal segades. Toimub reaktsioon 2CuSO4 + 4NaHCO3 → (CuOH)2CO3↓ + 2Na2SO4 + 3CO2↑ + H2O Kuumutan saadud lahust kuni 80ᵒC-ni pidevalt segades
Süsihape · Süsihappe valem on H2CO3 H O C O · Väga nõrk ja ebapüsiv hape H O · Tekib CO2 lahustumisel vees, ühtlasi laguneb kergesti tagasi: CO2 + H2O H2CO3 seda leidub kõikides gaseeritud jookides. · Süsihappe soolad on karbonaadid sisaldavad süsihappe aniooni CO32 looduses väga levinud ning tööstuses ja argielus tähtsad: NaHCO3 söögisooda Na2CO3 (pesu)sooda CaCO3 lubjakivi, paekivi, marmor, kriit Süsihape Kui süsihappe sool (karbonaat) reageerib tugevama happega, · siis tekib hetkeliselt süsihape, · mis kohe laguneb süsihappegaasiks ja veeks. Tugevam hape nö tõrjub nõrgema tema soolast välja! I -II I I I -II I -I Na2CO3 + 2HCl H2CO3 + 2NaCl H2O + CO2 + 2NaCl süsihappe + tugevam süsihape + tugevama happe sool hape sool
2NaOH+CO2 >Na2CO3+H2O *CO2 ei põle ja ei soodusta põlemist. Karbonaadid mittelahustuvad karbonaadid lagunevad kuumutamisel, on ühendid, mis sisaldavad CO3-iooni, reageerivad hapetega, mille tulemusena eraldub CO2 Kaltsiumkarbonaat CaCO3 (paekivi, kriit, marmor) CaCO3 > CaO+CO2 Dolomiit MgCO3*CaCO3 kerge töödelda: MgCO3*CaCO3>MgO+CaO+2CO2 Kaltsiumvesinikkarbonaat: Ca(HCO3)2 Kuumutamisel: Ca(HCO3)2 > CaCO3+H2O+CO2 Söögisooda(NaHCO3+HCl) ja pesusooda (Na2CO3*10H2O) NaHCO3+HCl>NaCl+H2O+CO2 (uus sool+H2O+CO2 tekivad alati) Metaan CH4 (soogaas) Füüsikalised omadused: värvitu,lõhnatu,vees lahustumatu,õhust 2x kergem,toatemperatuuril gaas,keemistemp.-161kraadi , plahvatusohtlik, kergelt narkootilise toimega Keemilised omadused: *põleb CH4+2O2>CO2+2H2O täieliku põlemise saadused on süsiniku ja vesiniku ühenditel CO2 ja H2O *laguneb kuumutamisel CH4>C+2H2 (tahm) 2CH4>C2H2+3H2 Kasutamine: küttegaasina, lahustite tootmiseks (kloroform)
Neelavad õhuniiskust (hügroskoopsed). · NaOH keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): · Leelismetallide soolad enamasti valged kristalsed ained. Vees hästi lahustuvad. Leelismetalli hüdroksiidi ja tugeva happe soola vesilahus on neutraalne (NaCl, K2SO4). Leelismetalli hüdroksiidi ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline (Na2CO3 - sooda). · Na2CO3 (sooda) - kasutatakse pesuvahendina. · NaHCO3 (söögisooda) kasut. toiduvalmistamisel (kergitusvahend taignas). · NaCl (keedusool) väga tähtis aine nii argielus kui ka keemiatööstuses. Temast toodetakse mitmeid olulisi aineid (Cl2, Na, NaOH, HCl, Na2CO3, NaHCO3). NaCl on väga vajalik elusolenditele. Kasutatakse ka tänavatele puistamiseks, sest soola ja lume segu sulamistemp. on -21oC. · Kaaliumsoolad leidub toiduainetes (org. vajalik), kasutatakse ka väetistena. IIA RÜHMA METALLID
Fe2O3- punane või pruun rauamaak: rootsi punane värv, rooste Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel, savi põhikoostis SiO2- kvarts: liiva põhikoostis, kasutatakse ehitusel ja klaasi tegemisel CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas: narkoosid Happed: H2SO4- akuhape HNO3- HCL- soolhape, maohape H2CO3- süsihape Soolad: NaCl- keedusool CaCO3- kriit, katlakivi, pärl, paekivi, lubjakivi Na2CO3- pesusooda NaHCO3- söögisooda K, N, P- taimedele vajalikud mikroelemendid CaSO4- kips FeCO3- hepniku eemaldamine AlCl- deodorant
Ooker Fe2O3 Muumia Fe2O3 Ferriit Fe3O4 Rauatagi Fe3O4 Magnetiit Fe3O4 Rauavatt FeCl3 Rauavitriool FeSO4 Tsemenditolm K2SO4 Kaalisool KCl Bertholletsool KClO3 Kaaliumpermanganaat KMnO4 India salpeeter KNO3 Pesusooda Na2CO3 Keedusool NaCl Söögisooda NaHCO3 Tsiili salpeeter NaNO3 Seebikivi NaOH Glaubrisool Na2SO4 Ammoniaak NH3 Ammooniumkloriid NH4Cl Nuuskpiiritus NH4OH Kristallklaasi lähteaine PbO Kassikuld SnS2 Ooleum SO3-ga rikastatud HSO4
2) ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + ioonid Anioniit- eraldab lahustunud ioonid 2RNa +Ca+2 -> 2Na+ +R2Ca b) Mööduv karedus tingitud Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 Kõrvaldamine: 1) vee keetmine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (katlakivi) + H2O + CO2 2) pesupulbriga Ca(HCO3)2 + Na2CO3 -> NaHCO3 + CaCO3 3)ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + ioonid Anioniit- eraldab lahustunud ioonid 2RNa +Ca+2 -> 2Na+ +R2Ca
Kordamine: Ainete klassid 1. Mõisted Lihtaine; liitaine; oksiid, alus, hape sool 2. Triviaalnimetus-valem-keemiline nimetus Triviaalnimetus valem keemiline nimetus Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape
Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 –fosforiit, apatiit AgNO3 - põrgukivi
Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit AgNO3 põrgukivi H2SO4- akuhape ehk väävelhape.
· Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)sooda Klaas, pesuvahendid NaHCO3 söögisooda kergitusaine NaCl keedusool Toidusäilitamine, keemiatööstuse tooraine K2CO3 potas Väetis (puutuha koostises) KCl kaaliumkloriid väetis Leelismuldmetallid on IIA rühma metallid
Annavad soola Annavad soola Alustega Ei reageeri 2 NaOH + Al2O3 + 3 H2O = 2 Na[Al(OH)4] 2 NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O Ei reageeri (leelistega) lihtsustatult NaOH + CO2 = NaHCO3 2 NaOH + Al2O3 = 2 NaAlO2 + H 2O naatriumaluminaat Annavad soola Annavad soola Hapetega CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Al2O3 + 6 HCl = 2 AlCl3 + 3 H2O Ei reageeri Ei reageeri
Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4; H2SO4 Hapniku mitte sisaldavad happed näide: HCI; HF Alused Koosnevad metalliioonist ja OH ioonist Jagunevad: Leelisteks ehk vees lahustuvateks alusteks(IA ja IIA metallide OH-d) Nõrgad ehk vees lahustumatud alused. Soolad Koosnevad metalliioonist ja happejääkioonist Lihtsoolad: Na2CO3; Na2CI; Na2SO4 Vesiniksoolad: NaHCO3; NaHCI Kristallsoolad: CuSO4*5H20(vaskvitriol) FeSO4*7H2O(raudvitriol) Oksiidid Liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on kindlasti hapnik (O2) Happelised oksiidid- mittemetalli oksiidid Aluselised oksiidid- metalli oksiidid Amfoteersed oksiidid- reageerivad nii hapete kui ka alustega (ZnO; Al2O3; Cr2O3) Neutraalsed oksiidid- ei reageeri millegagi(CO; NO; N2O)
3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed ained, mis koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. 1) lihtsoolad Na2CO3 2) vesiniksoolad NaHCO3 3) hüdr.soolad MgClOH OM. - * reageerib leelistega, *hapetega, *metallidega, *sooladega saamine: metall+mittemet.=sool alus+hape=sool+vesi oksiid+hape=sool+vesi aluseline oks.+happeline oks.=sool sool+leelis=alus+sool sool+metall=uus sool + vähem akt. metall sool+leelis=uus sool+uus alus sool+hape=uus sool+nõrgem hape sool+sool=uus sool+uus sool alus+sool=sool+alus alus+happeline oksiid=sool+vesi Happed on ained, mis annavad vesilahusesse vesinikioone. Liigitatakse: 1) happe-
4.loeng Karbonaatsete segude tiitrimine.Potentsiomeetria. Karbonaatne segu Na2CO3 + HCl = NaHCO3 + NaCl NaHCO3 + HCl = H2CO3 + NaCl Arvutused CO32- + H2O = HCO3- + OH- HCO3- + H2O = H2CO3 + OH Koostada tiitrimiskõver kui tiitritakse 25,00 ml 0,1000 M Na2CO3 0,1000 M HCl-ga. I puhverala 5-95% CO32- Et pH selles alas sõltub ainult CO32- ja HCO3- suhtest, saab lahuse pH arvutada Henderson- Hasselbalchi valemit kasutades Esimene ekvivalentpunkt Proovis esineb vesinikkarbonaat ioon. Ekvivalentpunkti pH arvutamiseks saab kasutada alljärgnevat valemit: Teine ekvivalent punkt
HCN, HF Hapete saamine: 1. Happeline oksiid + vesi Omadused: 1. Reageerivad alustega 2. Reageerivad aluseliste oksiididega 3. Reageerivad metallidega Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone Leelis – tugev alus Aluste saamine: 1. Tugevalt aluseline oksiid + vesi 2. Leelismetall + vesi 3. Vees lahustuv sool + leelis Sool – aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest NaHCO3 Söögisooda Na2CO3 Pesusooda NaCl Keedusool CaCO3 Lubjakivi, paekivi, kriit, pärl Vesiniksool – sisaldab H- Ammooniumsool – sisaldab NH4 – rühma Soolade saamine: 1. Metall + mittemetall 2. Alus + hape 3. Aluseline oksiid + happeline oksiid 4. Sool + sool 5. Sool + hape 6. Sool + leelis 7. Metall + hape 8. Metall + sool
NaCl-sool Naatriumkloriid Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoolana, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena Igapäevelus kasutatav nimetus-söögisool KCl-hape Kaaliumkloriid Na2CO3-hape Etaanhape Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape Igapäevaelus kasutatav nimetus-äädikhape NaHCO3-sool Vesiniksool Mõned soolad, näiteks kaaliumtsüaniid on inimesele väga mürgised. Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Igapäevaelus kasutatav nimetus-söögisooda KNO3-sool Kaaliumnitraat ühed tuntuimaid kaaliumväetised, vees lahustuvus vees väga. hea NaNO3-sool Naatriumnitraat lämmastikväetis, see on väga hästi lahustub veega NH4NO3-sool Amooniumnitraat Ca(H2PO4)2-sobimata ühend Väetis.aga nüüd on fosforväätis
6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall Na+Cl -> NaCl Liigitus: 1)Lihtsoolad: NaCl; Na2SO4 2)Vesiniksoolad: NaHCO3; NaH2PO4 3)Hüdroksiidsoolad: CaOHCl 4)Kaksiksoolad: KAl(SO4) 2*12H2O Keemilised omadused: 1)Reageerivad endast tugevama happega CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 2)Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 3) Vees lahustuvad soolad reageerivad metallidega aktiivsusrea alusel(iga aktiivsem tõrjub soolast vähem aktiivse)(va Li;K;Ba;Ca;Na kuna reag H2O)
Rahvapäraselt on teda nimetatud seebikiviks, kuna keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumoksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O = 2NaOH Naatriumkarbonaati ( Na2CO3 ) ehk soodat tuntakse igapäevelus pesusoodana. Sooda on tugeva peseva ja ka mõnevõrra söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat klaasi ja mitmete pesuvahendite valmistamisel. Söögisoodat ( NaHCO3 ) kasutatakse igapäevaelus küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega. Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikdioksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Naatriumkloriid( NaCl ) ehk keedusoola tunneme argielus ka lihtsalt soolana. Ta on püsiv aine ning keemiliselt väheaktiivne. Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel. Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes
ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuidas need sattuvad keskkonda
Leelismetallid on IA rühma metallid.reag veega tekivad leelised. Vees lahustuv hüdroksiid. Väga söövitav. 2Na+2H2O=2NaOH+H2.. leelismuldmetallid. Ca, Sr, Ba. Levikult maakoores. Al Fe Ca Na K Mg. Ühendid Na+O2=Na2O2.. naatriumperoksiid. K+O2=KO2 kaaliumhüperoksiid. CaO kustutamata lubi. CaCO3 lubjakivi, paekivi = Cao+CO2. CaO+H2O=Ca(OH)2. Lubja kustutamine. Vees vähelahustuv tekib lubjapiim veega segamisel, seismisel lubjavesi. NaOH seebikivi. NaHCO3 söögisooda kasutamine.. taignate kergitamine. Tugeva happe neutraliseerimiseks.Na2CO3 sooda kasutamine. tooraine klaasi valmistamisel, argielus. Na2CO3 pesusooda. NaCL keedusool. Tänu pinnale tekkivale õhukesele, kuid tihedale oksiidikihile on alumiinium väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. Al on raua järel üks enam kasutatavaid metalle. Temast valmistatakse mitmesuguseid tarbeesemeid, kerge metalline on ta hinnatud ehituses. Kasutatakse ka erinevates sulamites, vähemaktiivsete
Leelismetallide Leekreaktsioonid : Li roosa leek, Na kollane leek, K Lilla leek. Na on vajalik soolhappe moodustamiseks maomahlas, osaleb soola ja vee ainevahetuses. K on vajalik südametegevuseks, laiandab veresooni ja alandab vererõhku. Aeroon on alumiiniumi ja Liitiumi sulam, on kerge, tugev ja korrosioonikindel. Kasutatakse lennuki ja autotööstuses. LibBr Meditsiinis, LiCl pürotehnikas, Li2CO3 Meditsiinis, NaCl Toiduainete tööstus, tänavate soolamine, NaHCO3 Toiduainete tööstus ja meditsiin, Na2Co3 pesupulber, klaasitehas, KMnO4 - kaaliumpermaganaat, NaOH seebi valmistamine, KNO3 püssirohi, väetis. 2A Rühma metallide omadused : hallikad, kerged, hoitakse õlis või petrooliumis. Leelismuldmetalle leidub looduses ühenditena(kaltsiit, lubjakivi, paekivi). Leelismuldmetallide Leekreaktsioonid : Ca punane, Ba Roheline. Kaltsium on tähtis luukoe moodustamisel ja vere hüübimisel
2) Hape+aluseline oksiid =sool+H2O 3) Hape + alus =sool+H2O 4) Hape + sool =sool+hape 5) Alus+happeline oksiid =sool+H2O 6) Alus+sool =sool+alus 7) Sool+metall =sool+metall 8) Sool+sool =sool+sool 9) Alusel.oksiid+happel.oksiid =sool 10) Metall + mittemetall =sool Soolade rahvapäraseid nimetusi · NaCl - keedusool · CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit · NaHCO3 - söögisooda · CaCO3 · MgCO3 -dolomiit · Na2CO3 - pesusooda · CaSO4 · 2 H2O kips · Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool · Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit · NaNO3 - tsiili salpeeter · KNO3 - india salpeeter · AgNO3 põrgukivi · FeSO4 · 7H2O raudvitriol · CuSO4 · 5H2O vaskvitriol · FeS2 püriit · KMnO4 kaaliumpermanganaat · KClO3 Berthollet`sool · NH4NO3 salmiaak · CaF2 sulapagu
Elemendi protsendilise sisalduse määramine molekulis. 6. Aine füüsikalised ja keemilised omadused/ nähtused. 7. Segude lahutamine koostisosadeks 8. Redokreaktsioonid (o.a, redutseerija ja oksüdeerija määramine) 9. Keemia argielus ja keskkonnas (erinevate ainete käsitlemisel kehtivad reeglid, ainete rakendused argielus/ tööstuses/ põllumajanduses, igapäevaelus kasutatavad nimetused- O2; H2; H2O - põhjalikumalt; Fe; Al; CO2; SiO2; HCl; H2SO4; NaOH; Ca(OH)2; NaCl; NaHCO3; CaCO3) 10. Keemiakatsed ja ohutus (laborivahendid, laboris käitumise reeglid, ohutusmärgid) 11. Keemia põhimõisted (eriline tähelepanu mõistetel puhas aine, liitaine, lihtaine, molekul, aatom, ioon) Aatom Aine Alus Aatomi tuumalaeng Aine hulk Aluseline keskkond Aatomimudel Aine massi jäävuse Anioon
Kaaliumoksiid K2O Süsihape H2CO3 Lämmastik(V)oksiid N2O5 Ränihape H2SiO3 Mangaan(VII)oksiid Mn2O7 Etaanhape CH3COOH Kloor(V)oksiid Cl2O5 Fosforhape H3PO4 Titaan(IV)oksiid TO2 Lämmastikhape HNO3 Tuntumad ained Alus Sool Naatriumhüdroksiid NaOH Naatriumkloriid NaCl Kaltisumhüdroksiid Ca(OH)2 Sooda Na2CO3 Vask(I)hüdroksiid CuOH Söögisooda NaHCO3 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)2 Raud(II)sulfaat FeSO4 Baariumhüdroksiid Ba(OH)2 Raud(III)nitraat Fe(NO3)3 Kaaliumhüdroksiid KOH Vask(II)kloriid CuCl2 Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3) Naatriumfosfaat Na3PO4 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 ammooniumkloriid NH4Cl Millest saab mis? Hapeline oksiid + vesi = hape Aluseline oksiid + vesi = leelis Hape + alus = sool + vesi Hape + metall = sool + vesinik Alus + sool = uus alus + uus sool Metall + hapnik = oksiid
2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. 6. Soolade hüdrolüüs · Hüdrolüüs soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab keskkonna => ei toimu tugeva aluse ja tugeva happe soolades (NaCl). · Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluselise keskkonna (Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH, lühidalt CO32- + H2O HCO3- + OH-). · Tugeva happe ja nõrga aluse soolad annavad happelise keskkonna. Tugevad happed: · HCl · HNO3 · H2SO4 Nõrgad happed: · H2S · H2CO3
Happed: Happed on ained, mis loovutavad prootoni (H+). Tugevad HNO3, H2SO4, HCl, HBr, HI Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl keedusool;CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Ca(OH)2 + CO2 à CaCO3 + H2O 2 NaOH + SO3 à Na2SO4 + H2O' CaO + CO2 à CaCO3 6 Na2O + P4O10 à 4 Na3PO4 Na2O + H2O à 2 NaOH CaO + H2O à Ca(OH)2 CuO + H2O à ei toimu CO2 + H2O à H2CO3 SO2 + H2O à H2SO3 SO3 + H2O à H2SO4 N2O5 + H2O à 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O à 4 H3PO4 SiO2 + H2O à ei toimu Cu(OH)2 à CuO + H2O Ca(OH)2 à CaO + H2O
kasutusalad. CaO kaltsiumoksiid kustutamata lubi ehitus Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid kustutatud lubi ehitus NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi kosmeetikatööstus NaCl naatriumkloriid keedusool keemia-, toiduainetetööstus Na2CO3 naatriumkarbonaat sooda klaasitehas NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda toiduainetetööstus kergitusaine KCl, KNO3 kaaliumhüdroksiid väetis . CaSO4 2H2O kaltsiumsulfaat 2vesi kips ehitus, meditsiinis CaCO3 kaltsiumkarbonaat paekivi, kriit, ehitus marmor, lubjakivi CaCO3.MgCO3 kaltsiumkarbonaat dolomiit ehitus
2. rühma elemendid on liiga reaktiivsed, et looduses puhtal kujul esineda. · Berüllium esineb enamasti berüllina 3BeO·Al2O3·6SiO2, mille erimiks on Cr3+ lisanditest roheline kalliskivi smaragd. · Magneesiumi leidub merevees ja dolomiidis CaCO3·MgCO3. · Kaltsium esineb samuti põhiliselt CaCO3-na kui lubjakivi, kaltsiit ja kriit. Tuntumad ühendid: Leelismetallid: NaCl-keedusool, kasutatakse toidulisandina Na2CO3-pesusooda, kasutatakse pesu pesemisel, klaasi ja paberi tootmisel NaHCO3-söögisooda, kasutatakse Küpsetamisel, laguneb: 2NaHCO3 =t° Na2CO3 + H2O + CO2 NaOH-seebikivi, NaOH + rasv = seep Leelismuldmetallid: CaO - kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi, kasutatakse gaaside või vedelike kuivatamiseks Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (lubjapiim, lubjavesi), kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamisel: tema segu liiva ja veega lubimört on heade omadustega sideaine, mida kasutatakse müüride ladumisel ja seinte ning lagede
Muutuva oksüdatsiooniastmega metalsed soolad + 2- Ag2S hõbe(I)sulfiid 3+ 2- Fe2(CO3) raud(III)karbonaat 2+ 2- Mo2(SO4)2 molübiidium(II)sulfaat 3+ - Alumiiniumnitraat AlNO3 +4 2- Vanaadium(IV)sulfaat V2(SO4)4 2 +2 2- Nikkel(II)karbonaat Ni2(CO3)2 +3 2- Koobalt(III)fosfaat CO2(PO4)3 VESINIKSOOLAD. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat K2HPO4 - kaaliumfosfaat
sisaldus looduslikus vees. Kui karedust on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel, siis on see mööduv karedus ning kui ka vee kuumutamisel see ei kao, siis on jääv karedus. d. Siirdemetallid – metallid, mis kuuluvad B-rühma. e. P-metallid – metallid, millel on viimasena täitunud p-orbitaal. f. Leelis – hüdroksiid, vees hästi lahustuv tugev alus. 2. Valemid ja kasutusalad. a. Söögisooda - NaHCO3, toidutööstus, meditsiin ja keemialaborid. b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h. Kustutamata lubi – CaO, gaaside ja vedelike kuivatamine. i. Marmor – CaCO3, ehitus. j
Üldvalem R COOH Tugevam hape tõrjub nõrgema tema soola lahusest välja. Reaktsiooni võrrandid 1.HCOOH -> HCOO-- + H+ 2. CH3COOH -> CH3COO-- + H+ Mineraalhapete ja karboksüülhapete reaktsioonide võrdlus 1.2Na + 2HCl -> 2NaCl + H2 2.2Na + 2CH3COOH -> 2CH3COONa + H2 3.BaO + 2HCl -> BaCl2 + H2O 4.BaO + 2CH3COOH -> (CH3COO)2 Ba + H2O Kirjuta reaktsioonivõrrandid 1.HCOOH + NaOH -> HCOO--Na+ + H2O 2.HCOOH + MgO -> (HCOO--)Mg2+ + H2O 3. CH3COOH + Na -> CH3COO--2Na+ +H+ 4.CH3COOH + NaHCO3 -> CH3COONa+ + H2CO32+ 1.Mitu grammi vett tekib 50g etanooli põlemisel? 50g m-? C2H5OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O 1 mol --3 mol--2mol--3mol n = m:M M(C2H5OH) =12*2+6*1+16= 46g/mol n(C2H5OH) =50g:46 g/mol = 1,1mol n(H2O) =3*1,1=3,3mol m=n*M M(H2O)=2*1+16=18g/mol m(H2O) =3,3mol * 18=59,4g 2.Mitu kilogrammi etanooli võib saada 5kg glükoosi käärimisel? 5kg m-? C6H12O6 -> 2C2H5OH + 2CO2 1mol ---- 2mol-------2mol
2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + CuCl2 = Cu(OH)2 + 2NaCl 2Na + CuCl2 + 2H2O = Cu(OH)2 + 2NaCl +H2 Tähtsamad ühendid *oksiidid tahked valged ained, mis reageerivad veega andes leelise (Na2O2 + 2H2O = 2NaOH + H2O2 *hüdroksiidid on vees lahustuvad, tahked valged kristalsed ained, seovad õhust süsinikdioksiidi 2NaOH + CO2 = Na2CO3 + H2O *soolad on valged kristalsed ained, enamasti vees hästi lahustuvad Kasutamine: Na2CO3 sooda, pesuvahendina; NaHCO3 söögisooda; NaCl keedusool, tähtsaim tooraine keemiatööstuses LEELISMULDMETALLID IIA rühma metallide aatomite väliskihi elektronvalem on ns2 [Mg(12):1s22s22p63s2] http://www.abiks.pri.ee IIA rühma elemente leidub looduses ainult ühenditena, eelkõige karbonaatide aga ka sulfaatide, silikaatide jt. IIA rühma metallid on mõnevõrra kõvamad ning kõrgema sulamistemperatuuriga, kui
Ühealuseline (1 prootoni hape) HCl Kahealuseline H2SO3 Kolmealuseline H3PO4 Nelja aluseline H4SiO4 Jaotus hapniku sisalduse järgi: 1) Happniku sisaldavad H2SO4 2) Happniku mitte sisaldavad HCl Alus ehk hüdrooksiid on aine, mille vesilahuses on ülekaalus hüdrooksiid ioonid. 1 Vees lahustavad alused ehk leelised NaOh 2 Vees mitte lahustuv alus Fe(oh)3 Soolad on liitained, mis koosnevad metalliioonist ja happejääk ioonist. Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei reageeri happe, aluse ega veega. CO
Kaalanalüüsi e gravimeetria meetod- Põhinevad massi mõõtmisel /kaalumisel. Jaguneb: Sadestusmeetodid analüüsitav aine viiakse sademesse, sade filtreeritakse, pestakse ja viiakse üle tuntud vormi, mis kaalutakse Näiteks Ca määramine vetes Ca2+ + C2O4 2- -> CaC2O4(t) CaC2O4(s) -> CaO(s) + CO2(g) + CO(g) Aurutusmeetod analüüsitav aine on lenduv teatud temp.-l, lenduv produkt kogutakse ja kaalutakse. Näiteks NaHCO3 määramine NaHCO3 + H2SO4 CO2(g) + H2O + NaHSO4 CO2 kogutakse adsorbenti, adsorbendi massi muutuse järgi leitakse algse NaHCO3 kogus. Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine- analüüsitavas aines Al sisalduse määramine: Kaalutakse 0,4328 g ainet, lahustatakse ja sadestatakse alumiiniumioonid ammoniaagi toimel oksühüdraadina, mis peale filtrimist, pesemist ja kuumutamist annab 0,3475 g Al2O3. Al sisaldus analüüsitavas proovis leitakse järgmiselt: M(Al2O3)=102 M(Al)=27 Al2O3 .
hapete anioonid veega ei reageeri Leeliste ja nõrkade hapete soolade vesilah, on aga anioonide osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga. Mida nõrgem hape sool seda tugevam hüdrolüüs. Tuntuim leelismetalli sool keedusool (NaCl) Vajalik keemiatoostuses. Leidu lahustunud merevees,soolajärvedes. Kas toiduainete säilitamisel,puistatakse teedele. Naatriumkarbonaat e sooda. (Na2HCO3) Esineb kristallühenditena,kas klaasi valamisel. Sõõgisooda (NaHCO3) Kas taignate kergitamiseks. Hapega reag eraldab süsihapegaasi mis kergitabki tainast. Neutraliseeritakse tugevaid hapeid. Kaaliumsoolad Kaalium ja naatrium kasulik südamele,kaaliumväetised. Kaltsiumsoolad - tuntuim kaltsiumsulfaat CaSO4. Esineb kristallhüdraadina CaSO4* 2H2O. Nn kips. Kuumutamisel muutud põletatud kipsiks. Kaltsiumkaronaat - reag. Pikaajaliselt loodusliku veega , mis voolad läbi lubjakivilademetest, siis tekkivad koopad. CaCO3+CO2+H2O Ca(HCO3)2 VEE KAREDUS
Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Teiste metallide hüdroksiidide nimetustes tuleb märkida laeng rooma numbriga; näiteks Fe(OH)3 raud(III)hüdroksiid Soolad koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja happeanioonist; NaCl, CaSO4, Fe2(SO4)3 o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe aniooni üks või mitu vesinikku alles: NaHCO3 naatriumvesinikkoarbonaat ehk söögisooda, NaH2PO4 – naatrium-divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Soolade nimetused I,II,IIIA metallide soolade nimetustes ei märgita metalli laengut; Teiste metallide soolade nimetustes märgime rooma nr-ga metalli laengu Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; NH4+ on ammooniumioon, moodustab nõrga alusena kergestilagunevaid ammooniumsoolasid, näiteks NH4+ Cl- ammooniumkloriid.
suurendavat toimet. 14. Mis on antatsiidid? Mis eesmärgil neid kasutatakse? Maohappe ajutised neutraliseerijad. Neid kasutatakse maohappe pH normaliseerimiseks, mille tulemusel väheneb ka valu. Kasutatakse mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandite, ning mao ülihappesuse ja kõrvetiste sümptomaatiliseks raviks. 15. Antatsiidide toimemehhanism? Reageerivad mao valendikus keemiliselt soolhappega - neutraliseerivad seda. NaHCO3 koormab organismi Na+ ioonidega ja on lühitoimeline. CaCO3 tekitab CO2 ja võib koormata organismi Ca2+ ioonidega. Al3+ – kõhukinnisus Mg2+ – kõhulahtisus 16. Selgita patsiendile, miks naatriumvesinikkarbonaadi kasutamine antatsiidina on ohtlik? NaHCO3 koormab organismi Na+ ioonidega ja on lühitoimeline. CO2 soodustab maohappe eritumist ning lisaks surub gaasidest tingitud maovenitus maohaavandid laiali - tekib verejooks. 17
· hapukas maitse · muudavad indikaatorite värvust: o happe lahuse toimel värvub lakmuslahus lillast punaseks, o metüüloranzi lahus värvub kollasest punaseks. · reageerivad metallidega Hapete vesilahused on enamasti söövitavate omadustega läbipaistvad vedelikud. Kontsentreeritud hapete lahendamisel tuleb hapet valada peene joana vette. Kui hapet satub nahale, tuleb seda kohta pesta jooksva vee all ja neutraliseerida seejärel söögisooda (NaHCO3) lahusega ning siis uuesti jooksva vee all pesta. 3. HAPETE REAKTSIOONID 3.1 metall + hape à sool + vesinik Lahjendatud hapetega reageerivad kõik metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. Seega näiteks Li, Na, K, Mg, Zn, Fe... Hapetega ei reageeri pingereas vesinikust paremal olevad metallid, näiteks Cu, Ag ja Au. Reaktsiooni tuum: metall tõrjub happest vesiniku välja ehk läheb nö tema asemel happeaniooni kõrvale. Niiviisi saadakse sool
· Süsinikdioksiid (CO2) värvuseta ja lõhnata õhust raskem gaas. Ei võimalda hingamist ega põlemist. Reageerimisel veega ebapüsiv süsihape (H2CO3). · Süsihape (H2CO3) väga nõrk ja ebapüsiv hape. Esineb ainult lahjades lahustes. · Karbonaadid on süsihappe soolad. Enamik on vees lahustamatud (CaCO3 - lubjakivi). Vees lahustuvad leelismetallide karbonaadid (NaCO3 - sooda). Vees lahustuvad hästi vesinikkarbonaadid (NaHCO3 - söögisooda). RÄNI 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 3. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p63s23p2. · Väga väheaktiivne mitemetall. On ka poolmetallidele iseloomulige omadusi (väga oluline pooljuht elektroonikas). · Moodustab väga palju polümeraalseid ühendeid. · Väga oluline osa eluta looduses (SiO2 põhiline liiva koostisosa). 2. Ühendid · Ränidioksiid (SiO2) polümeerne struktuur
Praktikumi tööjuhend · Kõige levinum analüütiline meetod · Anorgaanilised, orgaanilised ja bioloogil. ühendid,milledel on happe või aluse omadused · Potentsiomeetria · Elementanalüüs- mittemetallid: C,N,S,Cl, Br,F · N- Kjeldahli meetod, aminohapetes, valkudes,väetistes, pinnases, vees - proov lagundatakse kuumas H2SO4, saadakse NH3,see kogutakse happesse ja tiitritakse kasutamine · Ammooniumsoolad · Nitraadid ja nitritid · Karbonaadid ja nende segud- NaOH,Na2CO3, NaHCO3; · Orgaanilised funktsionaalrühmad- · Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad,amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad,karbonüülrühmad
Endotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus NEELDUB energiat. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- nähtus, kus aine jaguneb ioonideks vee molekulide mõjul või lahusti molekulide mõjul. Hüdraatumine- ehk hüdratsioon on lahustunud aine osakeste seotumine vee molekulidega 2. Vasta küsimustele Mitmes astmes dissotseeruvad liitsoolad? Too näide liitsooladest. o Mitmes astmes, nt NaHCO3=Na+HCO3=Na+ H +CO3 Millal ei toimu ioonreaktsioonid? o Siis kui 1. puudub vesi 2. tekib tugev hape 3. tekivad vees lahustuvad ained Milline on aluseline ja milline happeline keskkond ja kuidas märgid? o Aluseline- pH suurem kui 7 märgid OH o Happeline- pH väiksem kui 7 märgid H Millise keskkonna annab tugeva aluse ja tugeva happe sool vesilahuses? o Neutraalse 3
Sidrunhape-leidub apelsinides ja sidrunites, valge kristalne aine, meeldiva hapu maitsega Oblikhape-oblikates, rabarberis,jänesekapsas, suuremas koguses natuke mürgine Karboksüülhapped reageerivad alustega andes sooli: Hape+ alus= sool+ vesi ( H2O) Süsihape( H2CO3) · tekib: tekib süsinikdioksiidi lahustumisel vees · väga nõrk hape · laguneb kergesti CO2-ks ja veeks · moodustab püsivaid sooli (karbonaate) süsiniksoolad: 1) pesusooda- Na2Co3 2) söögisooda-NaHCo3 3) kaltsiumkarbonaat- CaCo3 Sahhariidid(süsivesikud) · koosnevad: süsinikust, vesinikust, hapnikust Suhkrud-väiksema molekuliga sahhariidid, lahustuvad hästi vees. Kõik suhkrud on valged kristalsed ained.Suure kontsentratsiooniga lahuseid nim. Siirupiteks,sahhariide võib liigitada ka alkoholide hulk, samuti on suhkrud veesõbralikud ained. Glükoos(C6H1206) · leidub:paljudes taimedes,eriti palju nt viinamarjades
kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Ta kuulub loomsetele organismidele eluliselt vajalike ühendite hulka. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervisele kahjulikult. Na2CO3 sool ; naatriumkarbonaat ehk sooda Tuntakse ka pesusooda nime all. Sooda on tugeva, peseva ja söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat
Na (K) · mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega · loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed) · puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena · toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep) · Na2CO3 ehk (pesu)soodat kasutatakse pesupulbris ja klaasi valmistamisel · NaHCO3 ehk söögisooda kasutatakse taignate kergitamiseks · kaaliumühendid on vajalikud taimede kasvuks, seetõttu kasutatakse taimekasvatuses kaaliumväetisi (KCl, KNO3) · 2Na + O2 -> Na2O2 tekib naatriumperoksiid · K + O2 -> KO2 tekib kaaliumsuperoksiid Peroksiide kasutatakse nt õhu tasakaalu parandamiseks (kosmoselaevades jne) Li · LiOH laguneb kuumutamisel · Li + O2 tekib ainsana leelismetallidest tavaline oksiid Ca (Mg)
annaabi.ee 
