9 131.7 129.9 Adsorbeerunud N2 ruumala arvutan valemist: Vdes on adsorbendil adsorbeerunud N2 ruumala Vcal on kalibreerimisel sisestatud ruumala Keskmine väärtus COUNTcal on summaatori näit kalibreerimisel COUNTdes on summaatori näit adsorbendi mõõtmisel 6)Eripinna suuruse arvutamine a)Koostan graafiku teljestikus Po-P 63 67 65 68 0.28
kroomhappeanhüdriidilahuses. Mullale lisatud kroomhappeanhüdriid on kindla kontsentratsiooninga ja seda lisatakse kindel hulk. Kroomhappeanhüdriidi liig triiditakse tagasi ferroammooniumsulfaadiga (Mohri soolaga). Õigeid tulemsi saadakse sellisel juhul, kui kroomhappeanhüdriidist vabanev hapnik tarvitatakse ainult huumuses leiduva süsiniku hapendamiseks.Füüsikalise savi hulka? Osakesed all 0,01 mm Kui suur on keskmise liivsavimulla füüsikalise savi sisaldus? 30-40%. Mulla Eripinna( S) määramine? Selle all mõistetakse 1 g mulla kõigi koostisosade välispinna summat m2 .Sõltub mulla mehhaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloididesisaldusest. Eripinna suurus on üks olulisemaid mulla karakteristikuid. Parimaks meetodiks peetakse geomeetrilist meetodit.*Kaalutakse 10g õhukuiva mulda. *Kord nädalas kontrollitakse mulla massi, seda tehakse seni kuni mulla mass muutub konstantseks. *Pärast
Eeltuumsed ja tuumaga. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. 16SrRNA geenide olulisus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel. Lynn Margulise hüpotees eukarüootse raku tekkest endosümbioosi teel. Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleem ja selle lahendamine. Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast. Mis on bakteri genoom? Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel
2. lähteaine termiline töötlemine või põletamine 3. põletamisel saadud produkti jahvatamine Keemilised ja füüsikalis-mehaanilised omadused Keemilised omadused: kuumutuskadu, lahustumatu jääk, kahjulike ühendite sisaldus. Veevajadus: väljendtakse standardkonsistentsiga, so vee hulgaga, mis on vajalik, hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks aga ka vajaliku töödeldavuse saavutamiseks. Jahvatuspeenus: peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna. Tardumine: füüsikalis-keemiliste protsesside faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust. Kivistumine: tardumise vahetu jätk, kus tehiskivi saavutab oma tugevuse Sideaine aktiivsus: tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanuses. Mahumuutus: tardumisel ja kivistumisel peab mahumuutus olema olema ühtlane. Väheste sideainete juures täheldatakse mahu suurenemist (kips, mahus paisuvad tsemendid), enamik sideaineid kahaneb mahus.
Raskmetallid mullas Toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid on elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. Tinglikult toksilised on sellise raskmetallid, mida organismid vajavad üliväikestes kogustes ning suuremates kogustes muutuvad mürgisteks: Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As. Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad ehk ohtlikumad on raskmetallid happelises mullas. Turvasmullad- üheltpoolt koosneb turvas orgaanilisest ainest, mis suure eripinna tõttu seob hästi rasmetalle, teisalt on aga turvas happelise reaktsiooniga ning turvasmuldades on suur puudus mineraalsetest elementidest. See tähendab seda, et raskmetamllide vette sattumise oht väheneb, kuid taimedesse kogunemise oht suureneb, sest taimed vajavad metalliioone. Raskmetallis mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Raskmetallid satuvad mulda metallurgiatäästustest, autoküstusest, ohtlikest jäätmetest, reovetest ja
Kivimaterjalid jaotatakse vastavalt terasuurusele: Jämekivimaterjal on kivimaterjal, mile terasuuruse D on väiksemvõrdne 45mm ja d suuremvõrdne 2mm. Peenkivimaterjal on kivimaterjal mille D on väiksemvõrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt 0,063mm avadega sõelale jäävatest teradest. Peenosised on kivimaterjal, mille osakesed läbivad 0,063mm avadega sõela Filler on kivimaterjal, millest suurem osa läbib 0,063mm sõela ja mida kasutatakse tema suure eripinna tõttu asfaltbetooni omaduste tagamiseks. Tavaliselt on filler kindla terakoostisega lubjakivipulber. 3. Millised nõuded esitatakse täitematerjalidele ? 1)geomeetrilised nõuded(terastikulise koostise üldnõuded ning erinõuded jäme-ja peentäitematerjalile) 2)füüsikalised nõuded(jämetäitematerjali purunemiskindlus,kulumiskindlus,külmakindlus) 3)keemilised nõuded ja keskkonnanõuded(mineraloogiline koostis,nake bituumensideainega,radioaktiivne kiirgus).
Arvatakse et eukarüootse raku membraanid (tuumamambraan, tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum), mitokondrite mitmekihilised membraanid) võisid tekkida rakumembraani sissesopistumise teel. Mitokonder tekkis ilmselt endosümbioosi teel (bakter+aeroobne bakter) nagu ka viburid (bakter+spiroheet) ja kloroplastid (bakter+tsüanobakter). Mitokondrite ja kloroplastide päritolu. -''- Bakterite suurus. Keskmine V=1mikrom3 Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 mikrom. Eripinna mõiste. Eripind on pinna ja ruumala suhe. Mida suurem eripind, seda kasulikum bakterile. Eripind ja bakteri kuju. Eripind kahaneb raku suurenedes. Suuurim eripind on lamedatel ristkülikukujulistel bakteritel(Haloquadratum wasbii), veel on suur eripind peenikestel pulkadel, keradel aga see- eest väiksem. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured b-d on nt niitjad b.d (tsüanob.d Oscillatoria), spirillid ja spiroheedid. Veel
CEM IV: Putsolaantsement(lisatud varieeruvas koguses: silikaati, putsolaanosakesi, lendtuhka) CEM V: Komposiittsement: igasugustest erinevatest koostisosadest Nõuded antakse survetugevusele ja tardumise kiirusele (N/R). N ja R vahe on 2 päevase eeltugevuse saavutamisel ~10 MPa. Nt CEM I 42,5 R peab 2 päeva jooksul omandama tugevuse 20 MPa ning 28 päeva jooksul >42,5 MPa, kuid on ka ülemine piirang. 10. Tsemendi mineraloogilise koostise ja eripinna mõju survetugevusele Eripinna suurenedes survetugevus suureneb. Seotud täitematerjalide terade katmisega tsemendilobri poolt. Tsemendis olevad mineraalid saavutavad aja jooksul suurema survetugevuse. Eriti mõjutab: aliit(C3S) ning beliit(C2S), mida on ka tsemendis kõige rohkem. Kokku ~60...95%. Aliit mõjutab just esialgset survetugevuse kasvu. 11. Avatud ja suletud poorid, vesi-tsementteguri ja hüdratatsiooniastme mõju poorsusele, poorstruktuuri muutumine ajas
Seda väljendatakse protsentides. Kapillaarne poorsus-poorsuse see osa, mis esineb kapillaarsete õõntena. Need poorid täituvad mulla niiskumisel veega. Mittekapillaarne poorsus-on üldpoorsuse ülejäänud osa,mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Seotud veega täidetud poorsus- Liikumatu-, raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus- Aeratsioonipoorsus-on mulla õhumahutavus. Eripind-Eripinna all mõistetakse 1g kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest. Eripinnaindeks- Veepotentsiaal-mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia puhta veega võrrelduna. Isel. vee omadust liikuda kas osmoosi, gravitatsiooni, pindpinevusjõu jne tõttu ühest keskkonnast teise Keemiliselt seotud vesi-ei ole taimedele omastatav
·Termiline püsivus vastupanuvõime paljukordsetele to kõikumistele. ·Mahupüsivus omadus säilitada ekspluatatsiooni tingimustes oma geomeetriline kuju ja ruumala ning mitte praguneda tema sees toimuvate reaktsioonide või pingete tõttu. Mahumuutust põhjustavad: to-, niiskuse muutus ja füüsikalis-keemilised protsessid. ·Peensus pulbrilise materjali peensust isel. terade jaotumisega suuruse järgi. Terastikulist koostist isel. eripinna järgi Terastikuline koostis - materjal ei tohi sisaldada enam kui x% terakesi, mis läbivad sõelda avaga y. Eripind pulbrilise materjali ruumala- või massiühikus olevate terade summaarset geomeetrilist pinda. Peenestuskoefitsient i = osakeste kesk. suurus enne peenestamist / peale peenestamist). Purustamisel i = 3...20, jahvatamisel 500...1000. ·Adsorbtsioon ja sedimentatsioon ülipeente ainete eripinna hindamise metoodika
Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. Mitokondritel ja kloroplastidel on oma genoom rõngaskromosoom, nagu bakteritel. Tuumagenoom koosneb eukarüootidel lineaarsetest kromosoomidest. Mitokondrid ja plastiidid sisaldavad omi ribosoome, mis on prokarüootset tüüpi (70S), tsütoplasma ribosoomid on 80S tüüpi. 3. Bakterite nimetuste tuletamine. Nimetustes sisalduv info. Bakterite suurus. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede
kapillaarne poorsus- poorusse osa, mis esineb kapillaaridena, kus vett hoitakse kapillaarjõuga mittekapillaarne poorsus- poorsuse osa, kus vett hoitakse gravitatsiooni jõuga seotud veega täidetud poorsus- Ps %- liikumatu- , raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus; aeratsioonipoorsus, eripind,- Ep m2/g- massi või ruumala ühikut mulla tahkete osade summaarne välispind m2 eripinnaindeks- IEp- näitab mulla teatud kihi tahkete osakeste summaarse eripinna suhet pindalasse veepotentsiaal- vee termodünaamiline näitaja, mis iseloomustab vee vaba energia sisaldust ja vee võimet teha tööd Seotud vesi mullas jaguneb kaheks: keemiliselt seotud vesi, - mullas savi min ja huumuse koostises füüsikaliselt seotud vesi, - molekulaarjõududega kinni hoitav mullaosakeste poolt maksimaalne hügroskoopsus- suurim vee hulk mida kuiv muld suudab kinni hoida Närbumisniiskus- mulla veesisaldus mille juures taimed enam vett ei omasta
juba ühendavaks struktuuriks, nii nagu see toimub näiteks betooni kivinemisel. Tekib faasisidusus. Kui vedeliku viskoossus ei sõltu nihkepingest, siis sellist vedelikku nimetatakse njuutonivedelikuks. Näiteks võivad lahjad kolloidlahused olla njuutonivedelikud. Niidikujuliste osakestega kolloidlahused on mittenjuutonivedelikud. Sellised lahused on näiteks kõrgmolekulaarsete ühendite lahused. Üldist olekuvõrrandit vedelike jaoks ei ole. 8.5 Pinnaenergia ja pindpinevus Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud. Pindkihi molekulide jõuväljad, millised on suunatud faasist väljapoole, jäävad kas osaliselt või täielikult välise faasi molekulide poolt kompenseerimata. Selle tagajärjel pindkihi potentsiaalne energia suureneb.
+4° juures hakkab muld paisuma. Mulla üldine poorsus: Mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa %des rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Mullapoorsus leitakse arvutuslikult. [Pü] = % ; Pü = [(De-Dm)/De]·100. Mulla üldine poorsus jaguneb: kapillaarsed ehk peenemad poorid, milles vesi jääb pidama ning mittekapillaarsed poorid. Mulla eripind - 1g mulla kõigi osakeste välispind m² -tes. [Ep] = m²·g-1. Eripinnaindeks - [IE ] = m²·m-2. Lõimise ja eripinna vaheline seos: liiv < 15; sl 15...30; ls1 30...45; ls2 45...60; ls3 60...75; s > 75 , 1 % huumust = 2,70 m2/g (1% huumust annab juurde 2,7 m²·g-1). Mulla füüsikalis-mehhaanilised omadused: Mulla plastilisus - mullaomadus vastu panna mehhaanilistele mõjutustele ilma purunemata. Sõltub: mulla lõimisest, niiskusest, huumuse sisaldusest, neeldunud katioonide koostisest. Sidusus - omadus vastu panna välisjõududele purunemata mullamassi üksteisest eraldamata.
trumlisse ning kuumutatakse kuni tsink sulab. Saadakse õhuke Fe-Zn kiht. e. Tsinkpulbervärv Detailile kantakse õhuke värvikiht, milles on umbes 95% tsinki. f. Tsinkkatte kvaliteeti hinnatakse katte paksuse, poorsuse, kuluvuskindluse, korrosiooni vastupidavuse ja terast kaitsvate omaduste järgi. g. Tsinkkatte paksus oleneb terase kuumtsinkimisel terase eripinna suurusest ja lisanditest, mida leidub kasutatavas tsingis. 26. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud? a. Pinnases asuvaid gaasi magistraaltorusid kaitstakse katoodkaitse ning pinnasest isoleerimisega. Kui isolatsioon saab aga kahjustada võivad torul tekkida anoodi- ja katoodipiirkonnad ning selle tõttu võib esineda
Nõgusal pinnal toimub pindkihi molekul suurema arvu naabermolekulidega kui kumeral pinnal. Seetõttu on vedeliku molekulil nõgusalt pinnalt raskem aurufaasi minna kui kumeralt meniskilt. Pindpinevuse määramise juures leidsime, et veesamba kõrgus kapillaartorus on 19. Milliseid olekuvõrrandeid kasutatakse gaasitaoliste adsorbsete kilede korral? Kuidas neis arvestatakse molekulide omamõõtmeid ja vastasmõju? 20. Milliseid adsorbaate kasutatakse eripinna määramisel Brunauer-Emmet-Telleri (BET) meetodi korral? Millistel tingimustel toimub eripinna määramine? BrunauerEmmettTeller (BET) theory aims to explain the physical adsorption of gas molecules on a solid surface and serves as the basis for an important analysis technique for the measurement of the specific surface area of a material. 21. Kuidas leitakse BET-i võrrandi konstandid?
Nähtus on avastatav ja suurus mõõdetav metallides. 22. Milliseid elektrone tekib SEM-s aine pommitamisel primaarsete elektronidega rohkem - kas sekundaarseid või peegeldunud? Ma arvan, et sekundaarseid (arv sõltub kiire kaldenurgast). ( Peegeldunud elektronide arv sõltub hajutava aatomi numbrist mida raskemad aatomid, seda rohkem tekib peegeldunud elektrone.) KUJUTISE ANALÜÜS 1. Mida võimaldab kujutise analüüs? · Monofaasiliste materjalide terasuuruse, kuju, eripinna, perimeetri jne. määramist · Mitmefaasiliste objektide faaside protsentuaalse koostise, pindala, kuju , jne. määramist · Pulbriliste materjalide terasuuruste jaotuse ja osakeste kuju määramist · Pindega kaetud objektide katete paksuse määramist 2. Kas kujutise analüüsiga saab informatsiooni aine keemilise koostise kohta? Ei anna informatsiooni uuritavate objektide keemilise koostise kohta. 3
occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta. Bakterite suurus. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Eripinna mõiste. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Eripind ja bakteri kuju. Näiteks kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Bakteritest on suurim eripind lameda õhukese plaadi kujulistel bakteritel. Selline on näiteks Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid.
Järelikult oli väiksemas mullis rõhk suurem. Märkus: Seebimullil on nii sisemine kui ka välimine pind. Mõlema pinna kõverusraadiused on sisuliselt võrdsed kuna kile on õhuke. Ka kõverustsenter on ühine. Nendel põhjustel on rõhk seebimulli sees samuti kaks korda suurem kui see tuleks Laplace võrrandi järgi arvutamisel. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. Dispergeerimine (peenestamine) on seotud pinnaenergia kasvuga. Eripinna suurenemisel pinnaenergia kasvab. E=EVV+ESS E-koguenergia EV-ruumienergia V-koguruumala ES-pinnaenergia S-pindala Energia osakese ruumalaühiku kohta: Se- eripind Vaatleme järgneva joonise abil pinnaenergia kasvu. Molekulid faasi sisemuses toimivad naaberosakestega ühesuguse tugevusega kõikides suundades. Pindkihi molekulidele mõjuvad aga nii antud faasi naabermolekulide, kui ka teise faasi osakeste tõmbejõud
Pinna vabaenergia GS muutus püsival temperatuuril ja välisrõhul on: dGS = 12dS12+ S12d12. Dispergeeritud süsteemides on pinna vabaenergia GS suur ja seepärast on kolloidosakesed ebastabiilsed. Süsteem püüdleb energia vähenemise poole. Protsess on iseeneslik kuna dGS < 0. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1. Pinna vähendamine (dS < 0). Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste liitumisele suuremateks agregaatideks, mis viib süsteemi eripinna ja selle kaudu ka Gibbsi vaba energia kahanemisele. Seda nimetatakse agregateerumiseks ja see on isevooluline protsess. 2. Pindpinevuse vähendamine (d < 0) pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega aine kogunemisega faaside piirpinnale. Seda nimetatakse adsorptsiooniks. Aineid, millised adsorbeeruvad ja millised vähendavad pindpinevust , nimetatakse pindaktiivseteks aineteks. Pindliig: = (niS-niV)/S või (niS-niV)/m niS- moolide arv pinnakihis niV-moolide arv faasi sisemuses. 10
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele.
betoonide ja mörtide valmistamisel. • Tootmine – Vajaliku koostisega lähteaine ettevalmistamine, lähteaine terminline töötlemine või põleamine, põletamisel saadud produkti jahvatamine. • Keemilised omadused – kuumutuskadu,lahustumatu jääk ning kahjulike ühendite sisaldus. Jahvatuspeensus peab tagama sideaine ja vee reageerimiseks küllalt suure terade summaarse eripinna. Tardumine füüsikalis – keemiline protsesside faas, kus sideaine taigen kaotab plastsust, omamata seejuures nimetamisväärset tugevust. • Füüsikalis-mehaanilised omadused – Kivistumine – tardumise vahetu jääk ja faas,kus tehiskivi saavutab oma tugevuse. Sideaine aktiivsus - tugevuse kasvu kulg ehk tugevus teatud vanusel. Mahumuutus – tardumisel ja kivistumisel peab sideaine mahumuutus olema ühtlane. Enamik sideained kahaneb mahus.
see viitab sellele, et plastilise nikli osakesed amortiseerivad kuulide põrkeid ja seetõttu pole viimased võimelised purustama peeneid karbiidiosakesi väiksemast teatud suurusest. Joon 9. TiC ja TiC 30%Ni pulbrisegude eripinna muutus sõltuvalt jahvatusajast kuulveskis). Attriitoris jahvatatud pulbri eripinna muutus allub vahemikus 0-10 tundi kõige 21 paremini Rittingeri lineaarsele jahvatusseadusele, mis väljendub valemiga: S - S0 = kt, 2 kus S pulbri eripind peale t tunni jahvatamist, m /g, 2 So lähtepulbri eripind, m /g,
Mahupüsivuse kontrollimiseks tsemenditaignast valmistatud proovikehi keedetakse, aurutatakse või leotatakse vees ja nende mahumuutus ei tohi ületada lubatud piire. Jahvatuspeensus mõjutab tsemendi kvaliteeti suurel määral. Mida peenem on tsement, seda suurem on vee ja tsemendi kokkupuutepind ja seda aktiivsemalt kulgevad tardumis- ja kivistumisreaktsioonid. Sõelast, millel on 4900 ava/cm2, peab läbi minema vähemalt 85% tsemendist. Tsemendi peensust iseloomustatakse ka tema eripinna järgi. Tavaliselt eripind ~300m2/kg. Eripinna kasv 100m2/kg põhjustab tugevuse suurenemist ca 20...25%. Tsemendi tugevusklass on tähtsaim tsemendi kvaliteedi näitaja. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Mõne riigi standard näeb ette ka tõmbetugevuse kontrollimist
adsorbsioon jaguneb füüsiliseks ja keemiliseks. Füüsilise korral on osakeste ja pinna vahel tekkinus sidemed nõrgad (välispidise energiaga on võimalik osakesi pinnalt eemaldada), keemilise korral on aga sidemed niivõrd tugevad, et desorbatsiooni ei ole võimalik läbi viia. Adsorbentideks nimetatakse aineid, mis seovad oma pinnale suhteliselt palju osakesi, tavaliselt on nad pulbrid või puistematerjalid (aktiivsüsi). Adsorbsiooni iseloomustatakse eripinna ja adsorbsiooni isotermiga. Temperatuuri langedes adsorbsioon tõuseb ja vastupidi. 22. Millised reakts on redoksreakts.: Redoksreaktsioonide käigus muutub elementide oksüdatsiooni aste, mis on tingitud elektronide üleminekuga ühelt osakeselt teisele. Redoksreaktsioon koosneb vähemalt kahestprotsessist: mingi aine A oksüdatsiooniga kaasneb mingi aine B reduktsioon.oksüdeerija on osake, mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, MnO4, CrO3, NO3, ClO4
· Membraan koosneb: Fosfolipiidide kaksikkihist ( kus lipiidide hüdrofoobsed rasvhappejäägid on suunatud membraani siseosa poole ja hüdrofiilsed ,,pead" membraani välispinna poole. Valgud · Membraan ei ole jäik vaid ümberkorralduv. · Rakumembraani funktsioonid: o Ainete transport rakku ja eritamine rakust. Suure eripinna tõttu mahub väikeste mikroobide membraani palju transportereid. o Biosünteetiline funktsioon. Membraanis toimub membraansete lipiidide, rakukesta ja kapsli komponentide süntees ja valgusüntees (membraaniga seotud ribosoomidel). o Energeetiline funktsioon. ( Membraanis paiknevad oksüdatiivsed ensüümid, elektrontransportahela komponendid, fotosünteesiaparaat purpurbakteritel.
Ka on väikesed organismid väga tihedas kontaktis väliskeskkonnaga ja reageerivad kohe adekvaatselt selle muutustele. Eripind sõltub ka raku kujust. On kujusid, mis võimaldavad väga suurt eripinda- eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril. Sisaldised rakus (nitraadivakuoolid, väävliterad) suurendavad eripinda ja vähendavad tsütoplasma aktiivruumala. Thiomargarita sees on väga suur nitraadivakuooli, kasutab nitraati hingamiseks. Eripinna arvutamisel mitte arvestada nitraadivakuooli ruumala. Thiomargarita- saab energiat H2S-i oksüdeerimisest Thioploca- ,,väävlipats". Niidid paiknevad sajakaupa ühes tupes, niit koosneb tuhatkonnast ühesugusest rakust. Epulopiscium fishelsonii- suur bakter, algselt peeti algloomaks. Pikkus kuni 600 µm. Suurem kui kingloom. Kalade soolestiku sümbiont. Thiospirillum- Christian Ehrenberg, 19. saj alguses. Fotosünteesib. Jämedad viburid 8
20. Bakterite suurus. Mikroorganismid on elusorganismid, keda varustamata silmaga ei näe. Mikroorganismidest suurimad on algloomad. Nende joonpikkus (ca 100 µm) on inimsilma lahutusvõime piiril. Nendest 1 suurusjärk väiksemad on rohevetikad ja pärmid. Enamik baktereid on veel väiksemad ja nende joonpikkust mõõdetakse mikromeetrites. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5- 3 µm. Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. 21. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju. Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Bakterid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril, Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei
difusioon toimub koos välismõjudega seega pole võrdeline kontsentratsioonigradiendiga. Boyle-Mariotte-Cay-Lussaci võrrand: p0V0/T0=pV/T Adsorbtsioon on nähtus, kus tahke aine pinnale seotakse vedela või gaasilise aine sisemusest teatud aineid (põhjuseks tahke aine pinna vaba energia). Adsorbent on vastav tahke aine (tavaliselt pulbrid või puistematerjalid aktiivsüsi, silikogeel, rauageel); mida suurem eripind sellel on, seda parem. Adsorbtsiooni iseloomustatakse eripinna ja adsorbtsiooni isotermiga adsorbeerunud aine massi ja adsorbendi masside jagatis grammides vertikaalteljel ja aine kontsentratsioon C süsteemis horisontaalteljel. Adsorbtsiooni mehhanismid: keemiline, füüsikaline või vahepealne. Füüsikalise korral sidemed adsorbeerunud osakese (aine) ja pinna vahel suhteliselt nõrgad ja adsorbeeritavat ainet on võimalik pinnalt eraldada; samuti saab atsorbeerivad omadused taastada (silikogeel). Keemilise korral aga
esimest korda anuma põhja ei vaju ja lõpuks hetke mil nõel ei vaju segusse üle 0,5mm. · Mahupüsivus-Proovikeha keedetakse,aurutatakse või leotatakse vees ja nende mahumuutus ei tohi ületada lubatud piire. · Jahvatuspeenus-Sõelast ,millel on 4900 ava/cm2,peab läbi minema vähemalt 85% tsemendist.Tsemendi peensust iseloomustatakse ka tema eripinna järgi ,mis peab olema vähemalt 3000cm2/g.Eripind on 1 g tsemenditerakeste üldpind. · Mahumass-Puisteolukorras on 1200-1300kg/m3 ,tihetaks vajunult kuni 1600kg/m3.Erimass on 3,05-3,15 g/cm3. · Tugevusklass-Proovikeha mõõtudega 4x4x16 cm.Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord 1:3.Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast.Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse