ALKOHOLIDE TUNTUMAD ESINDAJAD Kaspar Lind, Hendrik Heinman, Daniil Trofimov, Freddy Rohtla, Kristjan Risti, Aleksandr Maitak 11. Klass 2014 Metanool · Keemiline ühend · Füüsikalised omadused · Kasutusalad · Leidumine looduses · Mürgisus Etanool · Etanooli erinevad nimed · Füüsikalised ja keemilised omadused · Tootmine · Kasutusalad Mentool · Esinemine looduses · Kasutusalad · Jahutav mõju Butanool · Keemiline ühend · Kasutusalad · Mürgisus · Looduses esinemine Glütserool · Üldised omadused · Keemilised omadused · Kasutusvaldkonnad etüleenglükool · Füüsikalised omadused · Kasutusalad AITÄH KUULAMAST!
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Lihtalkoholid referaat Koostaja: Martin Lapin 2014 Sisukord: Alkoholid lk 3 Metanool lk 4 Butanool lk 5 Etanool lk 6 Propanool lk 7 Allikad lk 8 2 ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool"
sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkohoolid ja mitmealuselised alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks:
ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL
Nitrolahusti 22.09.2011 Kus nitrolahust kasutatakse? Ehituses Tisleritöös Maalritöös Milleks kasutatakse? Nitrovärvide, -lakkide, -pahtlite eemaldamiseks ja lahustamiseks. Vana nitrovärvi ja nitrolaki eemaldamiseks puidu või metalli pinnalt. Maalritarvete puhastamiseks Kuivanud lateksvärvide eemaldamiseks Nitrolahuse koostisosad: Tolueen N-Butanool Etanool N-Butanoolatsetaat Atsetoon Tolueen Teised nimetused: toluool, metüülbenseen Keemiline valem: C7H8 Saadakse kivisöetõrvast, bensiini ja teiste kütuste tegemise käigus Tarvitatakse värvide, lõhkeainete, ravivahendite, värvivedeldite, küünelaki eemaldajate, lakkide, liimide, kummide jne. valmistamiseks. Tervisele ohtlik Tolueeni keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 92.14 g/mol Tihedus: 0.8669 g/mL (20 °C juures)
17. hepteen C7H14 18. okteen C8H16 19. noneen C9H18 20. dekeen C10H20 kolmikside alküün 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 oh - alkohol 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH Iga keemilien side: O, N, halogeen 7a suurendab 1 ühiku võrra Iga keemilien side vesinikuga vähendab ühe võrra
Kordamisküsimused /Alkoholid. Eetrid. Fenoolid/ Osata kirjutada alkoholide tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. Näide: a) 3-kloro-2-butanool b) 1,2,3-propaantriool c) 3-kloro-3-metüül- heksanool 2) Osata alkohole nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 3) Osata iseloomustada ja võrrelda alkoholide füüsikalisi omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool?
(OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid.......................................................................................................................4 Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid..................................................................................................4 Nimetused...............................................................................................................................4 Keemilised omadused............................................................................................................5 3
lihtsat 0123 reeglit: 0 alkoholi kui oled autoga, töötad masinatega, päev enne suuremat pingutust (spordivõistlus, test, mälumäng jne) või kui võtad mingit rohtu. 1 jook tunnis, mitte rohkem kui 2x nädalas ja kindlasti mitte rohkem kui 3 jooki õhtu kohta. LIHTALKOHOLID: * Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH * Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH * Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH * Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid * Glütserool, C3H5(OH)3 METANOOL (triviaalnimetusega puupiiritus) on keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena
Biokeefir ja-jogurt lisatud probiootilisi baktereid, mis parandavad seedimist, immuunsüsteemi. Toiduainete hapendamine. Näiteks kurgid, piim, kapsad Juustu ja veini sortidid Alkoholi saamine Bakterite amülaasi kasutatakse siirupi tootmisel (lagundvad tärklise, tekib sahharoos) Lõhna- ja maitsetugevdajad(naatriumglutamaat). Heitvete puhastus Baktereid kasutatakse näiteks õlireostuse likvideerimisel. Tahkete jäätmete ümbertöötamine Keemiatööstus (butanool pesuainete ja lakkide ning itakoonhappe süntees vaikude tootmiseks) Tekstiilitööstus (siidi tootmine) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks Metallurgia Puhta metalli saamiseks tuleb maagist omandatud metalliioonid eraldada bakterite rakkudes 1. Nimetage 3 biotehnoloogia põhivaldkonda. 2. Kuidas kasutatakse baktereid toiduainete tööstuses? 3. Kuidas teostada bakterite abil keskkonnakaitset? http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:3o3lwxfBFe8J:www.ebu
ühendis -ünool -üüt Näited Metaan Eteen Etüün Metanool Metaanhape Etaan Propeen Propüün Etanool Etaanhape Propaan Buteen Butüün Propanool Propaanhape Butaan Penteen Pentüün Butanool Butaanhape Pentaan Hepteen Heptüün Pentanool Pentaanhape Heptaan Septeen Septüün Heptanool Heptaanhape Septaan Okteen Oktüün Septanool Septaanhape Oktaan Noneen Nonüün Oktanool Oktaanhape Nonaan Dekeen Deküün Nonanool Nonaanhape
Alkoholideks nimetatakse süsivesinike hüdroksüülderivaate R OH. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust molekulis jaotatakse alkoholid ühe- ja mitmealuselisteks. Olenevalt sellest, millise süsinikuaatomi juures hüdroksüülrühm asetseb, jaotatakse alkohole primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaarseteks. Pentanool on ühealuseline primaarne alkohol. Pentanoolil on kaheksa isomeeri, millest tähtsaim on 3-metüül-1-butanool ehk isoamüülalkohol. Pentanooli isomeerid 2-metüül-1- butanool ja 3-metüül-1-butanool sisalduvad puskariõlis. Amüülalkohol on puskariõli tähtsaim koostisosa ning see on etüülalkoholist umbes 20 korda mürgisem. 3 Saamismeetodid Alkohole on võimalik saada mitmel erineval viisil. Iga alkoholi saamiseks on olemas talle kõige sobilikumad viisid, mida enamasti kasutatakse.
*etaan- C2H6 *propaan- C3H8 *butaan- C4H10 Juergen Guido *pentaan- C5H12 *heksaan- C6H14 *heptaan- C7H16 *oktaan- C8H18 *nonaan- C9H20 *dekaan- C10H22 5) Süsiniku oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis *C-H =-1 *C-C =0 *C-O =+1 *C=O =+2 6) Alkoholide ja karboksüülhapete valemite äratundmine CH3OH- metanool C2H5OH- etanool C3H7OH- propanool C4H9OH- butanool C5H11OH- pentanool C6H13OH- heksanool C7H15OH- heptanool C8H17OH- oktanool C9H19OH- nonanool C10H21OH- dekanool C3H5OH- propaan-1,2,3-triool (glütserool) C2H4OH- etaan-1,2-diool (etüleenglükool) HCOOH- metaanhape (sipelghape) CH3COOH- etaanhape (äädikhape) C2H5COOH- propaanhape C3H7COOH- butaanhape C4H9COOH- pentaanhape C5H11COOH- heksaanhape C6H13COOH- heptaanhape C7H15COOH- oktaanhape C8H17COOH- nonaanhape
C3H8 propaan C3H6 propeen C3H4 propüün C3H7OH propanool C2H5COOH butaanhape C4H10 prutaan C4H8 buteen C4H6 butüün C4H9OH butanool C3H7COOH petaanhape C5H12 pentaan C5H10 penteen C5H8 pentüün C5H11OH pentanool C4H9COOH heksaanhape
Atsetoon Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik ekstraheerimine, välja minimaalne sisaldus1 arvatud pressitud oliividest saadud õli puhastamine Butaan Iga liiki toidu Tehniliselt võimalik ekstraheerimine minimaalne sisaldus1 Butanool Tehislike lõhna- ja 1 mg/kg tehislikku maitseainete valmistamine lõhna- ja maitseainet toidutoormest sisaldavas toidus 2-butanool Tehislike lõhna- ja 1 mg/kg tehislikku maitseainete valmistamine lõhna- ja maitseainet
vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed. Alkoholid on head lahustid erinevatele ainetele. Vees lahustuvad madala molekulmassiga alkoholid väga hästi, mol.massiga suurenedes lahustuvus väheneb. Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool. Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp
Biokütused Biokütus on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. "Lageraie kütus" Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada. Selleks kasutatakse maisi ja sojauba peamiselt Ameerika Ühendriikides, lina ja rapsi peamiselt Euroopas, ning suhkruroogu ja palmiõli peamiselt Kagu - Aasias. Biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase
. on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste
4) valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress; 5) netokogus mahuühikutes; 6) vajaduse korral teave ekstraheerimislahusti Näited Lubatud jääksisalduse piirnorm toidus Heksaan (Valgutoodete ja rasvatustatud jahude tootmises) 30 mg/kg tarbijale müüdavas sojatootes (Rasvatustatud teraviljaidude tootmises) 5 mg/kg rasvatustatud teraviljaidudes Metanool (Iga liiki toidu ekstraheerimisel) 10 mg/kg Butanool (Tehislike lõhna ja maitseainete valmistamisel toidutoormest) 1 mg/kg tehislikku lõhna ja maitseainet sisaldavas toidus
Laboratoorne töö IV Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil Töö eesmärk: Uurida aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse õhukese kihi kromatograafia abil. Töövahendid: Kromatograafiline plaat, harilikpliiats, joonlaud, klaaskapillaarid, Petri tass, voolutinõu, uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused (alaniin, arginiin, seriin ja fenüülalaniin), n- butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub
Ained Alkohol on orgaaniline aine, kus lisaks süsinikele ja vesinikele on hüdroksüül (-OH) Näiteks: butanool CH3CH2CH2CH2OH Füüsikalised omadused: hüdrofiilsed, sest OH rühm on polaarne, seega lahustuvad vees; lahustuvus sõltub süsinikuahela pikkusest (C-ahel on hüdrofoobne); normaaltingimustel vedelad/tahked; lahustumisel toimub kontraktsioon (ruumala väheneb) Keemilised omadused: on nõrgalt happelised;-OH rühm väga tugev nukleofiil; võib nii oksüdeeruda kui ka redutseerida Reaktsioonid: H3C-CH2-OH + Na H3C-CH2-ONa + H2 alkohol + leelis/leelismuldmetall alkoholaat + vesinik
Süsiniku ahela pikenedes keemistempi erinevus alkoholide ja alkaanide vahel Metanool seguneb veega igas vahekorras, butanool tõuseb vee pinnale. väheneb. Alküünid CC / Nimetuse lõpp üün Alkoholide mürgisus suureneb ahela pikenedes
ja kus x on uuritav lahus. Siit saame, et Lahjade vesilahuste korral v÷ib lugeda, et x = H2O = 1 v÷rrand lihtsustub: Vee pindpinevus leitakse juhendi lisas olevast tabelist vastavalt katsetemperatuurile. 2 KATSETULEMUSED Enamik arvutusi on tehtud MS Exceli keskkonnas ja arvutuskäik pole üksikjuhtudel välja toodud. Uuritav aine on iso-butanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga (1) Katse temperatuur: 25oC Lahuse Tilkade arv n kontsentratsioon I II III Katsete Pindpinevus c, mol/l katse katse katse keskmine , mJ/m2 Võrdlusl. H2O 45 45 44 44,67 (71,97)
sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ? Metanool eks metüülalkohol, CH3OH. Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid? Glütserool, C3H5(OH)3. Glütserool on tuntud kui glütseriin. Värvitu, lõhnatu, magusa maitsega vedelik. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses, kuna on nahka niisutava toimega. Keemilised omadused. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline ning reageerib aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li > 2CH3OLi + H2 Samuti reageerivad orgaaniliste hapetega,
001175 0.09 -0.001226 orptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksus l0 75/6,02𝐸23= 1.43657448677661E-13 m2 𝐸6∙810000)= 7.45932024424234E-10 m kus L0 + 3L(C-C) + L(C-H)] sin(109°/2) = + 0,10) sin(109°/2) = 0,64 nm = 6,4·10⁻¹⁰ m¹⁰ m m V(aine) 2.2839506173 Uuritav aine butanool Kontsentratsioon, mol/l 0.5 Molaarmass, g/mol 74 Tihedus, kg/dm3 0.81 Tihedus, g/m3 810,000
2) Osata nimetada estreid ja karboksüülhappeid. OH O Cl O O OH HO O O OH O 3) Karboksüülhapete ja estrite keemilised omadused. ☺Näide: a) etaanhape+ kaltsium b) metaanhape + butanool c) propaanhape + kaaliumhüdroksiid d) etaanhape + kaaliumkarbonaat e) etüülheksanaadi hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas f) etanool + väävelhape g) etüülbutanaadi seebistamine h) glütserool + lämmastikhape ( trinitroglütseiini samine) 4)Metaaanhape sipelghape.Leidub sipeldates ja mesilastes. Värvuseta, terava lõhnaga. Kasutatakse meditsiinis, parfüümitööstuses ja tekstiilitööstuses. HCOOH 5)Miks on metaanhape teiste karboksüülhapete seas erandlik hape? Annab
Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3 Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel Alkoholi esindajad Homoloogiline rida: metanool CH2OH puupiiritus etanool C2H5OH alkohol ehk piiritus propanool C3H7OH triool ehk glütserool butanool C4H9OH pentanool C5H11OH heksanool C6H13OH heptanool C7H15OH oktanool C8H17OH nonanool C9H19OH dekanool C10H21OH Keemilised muutused Oksüdeerumine (tekivad aldehüüdid; katalüsaatoriteks Cu, Ag.): 2 CH3CH2OH + O2 2 CH3CHO + 2 H2O Täielik põlemine: CH3CH2OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O Dehüdraatimine (happekatalüütiline; tekib alkeen või eeter): CH3CH2OH CH2 = CH2 + H2O (300 oC 400 oC , Al2O3) 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4)
Etanooli valmistatkse kahel viisil: 1)etüleeni katalüütilisel hüdraatimisel: 2)sahhariidide (taimsete materjalide) kääritamisel 3)Propanool (C H OH ) iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. 3 7 Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse sedaeteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina ja propaanhappe ja estrite sünteesis. 4)Butanool (C H OH ) Butanooli saadakse süsivesikuid kääritades, buteeni hüdraatides, 4 9 oksosünteesi rakendades ning etanaalist ja naftagaasi butaan-buteenifraktsioonist. Teda tarvitatakse floteerimisreagendina ning lakkida ja etüültselluloosi lahustina ta kuulub puskariõli koositsse. 3 Mitmealuselised alkoholid 1)Glütserool (C H (OH) ) vanema nimetusega glütseriin, on kolmehüdroksüülne alkohol propaan-
da pole enam võimalik. 7 4. ALKOHOLID (LK 8283) 2. H H H H H OH H C C C C C H CH3 CH2 CH2 CH CH3 H H H OH H OH 3. a) butaan-1-ool (n-butanool) b) butaan-2-ool (sec-butanool) CH3 CH2 CH2 CH2 OH CH3 CH2 CH CH3 OH c) 2-metüülpropaan-1-ool (isobutanool) d) 2-metüülpropaan-2-ool (tert-butanool) CH3 CH3 CH CH2 OH CH3 C OH
Kõike eelnevat silmas pidades oleks Eestis kõige efektiivsem taastuvenergiaallikana kasutada hoopis biokütust. See on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest biomass valmistada, aga biomassi saab toota ka kõrtest, aganatest, sõnnikust, toidujääkidest ja paljust muust. Biokütuste heaks küljeks peetakse seda, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaase. Kütuse põletamisel paiskub atmosfääri sama suur hulk CO2-te, kui taim oma eluaja jooksul fotosünteesides endasse sidus - selliseid kütuseid nimetatakse CO2 neutraalseteks
2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 1. metanool CH2OH 2. etanool C2H5OH 3. propanool C3H7OH 4. butanool C4H9OH 5. pentanool C5H11OH 6. heksanool C6H13OH 7. heptanool C7H15OH 8. oktanool C8H17OH 9. nonanool C9H19OH 10. dekanool C10H21OH V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH)
OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. *Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel
Alkoholid · Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma ( -OH). · Üldvalem CnH2n+1OH ehk R-OH · Struktuurvalem · Nimetuse lõpp -ool · Funktsionaalne rühm hüdroksüülrühm ( -OH) · Homoloogiline rida 7) C7H15OH heptanool 1) CH3OH metanool 8) C8H17OH oktanool 2) C2H5OH etanool 9) C9H19OH nonanool 3) C3H7OH propanool 10) C10H21OH - dekanool 4) C4H9OH - butanool 5) C5H11OH pentanool 6) C6H13OH heksanool · Füüsikalised omadused: homoloogilises reas liikmed 1-11 on vedelikud, 12-20 "tardunud rasva" kujul ja ülejäänud alkoholid on tahked ained. Esimesed 5 liiget lahustuvad vees, edasi lahustuvus väheneb. Kõik alkoholid on veest kergemad ja mürgised. Metanool · Omadused: on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, veega hästi segunev vedelik. Rahvakeeles nimetatakse puupiirituseks.
Happeline aspartüülproteinaas noores juustus, neutraalne metalloproteinaas 1 kuu jooksul 2. Peptidaasid: Karboksüpeptidaas, aminopeptidaas, töötavad aluselise pH keskkonnas vanemas juustus. Piima natiivne proteinaas töötab samuti nõrgalt leeliselises keskkonnas, lagundades - Kaseiini. Pinnamikrofloora AH katabolismist maitseühendid: NH3, 3-metüül-1-butanool, Fenüületanool, fenool- pinnaküpsemisega juustudele tüüpilised ühendid Aroomibuketis lenduvad väävliühendid H2S, dimetüülsulfiid (DMS), metaantiool (Metaantiool on eellaseks metüültiometaanile). Toodetakse ka tioestreid Proteolüütilise funktsiooni toimel 90% lämmastikühenditest muudetakse veeslahustuvaks Vabu ah kuni 1% Lipolüütiline aktiivsus · Lipolüüs triglütseriididest saadakse rasvhapped. Juustu küpsemise eelduseks, kuigi
CH 3 H H H | | | | H - C - C - C - C - H | | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Alkoholid 1. Nimetuse lõpp on –ool 2. Üldvalem R-OH 3. 5 esimese alkoholi valemid ja nimetused CH 3 OH metanool Oh funktsionaalne rühm e tunnusrühm C2H5-OH etanool C3 H 7 OH propanool C 4 H 9 OH butanool C5H11-OH pentanool H H H | | | H - C - C - C - OH | | | CH 3 H H 2metüül propanool Metanool Metanooli tntakse veel puupiirituse all mis on tulnud sellest et metanooli tehti puidust kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta Füsioloogiline toime: kuni 5g teeb pimedaks kuni 30g surmav NB pärnu tragöödia Metanooli füüsikalised omadused
1-buteen; but-1-een 2-buteen; but-2-een C4H8 Süsivesinike halogeeniderivaatide puhul põhjustab isomeeriat halogeeni aatomi asukoht. NT: CH3 CH2 CH2Cl CH3 CHCl CH3 molekulvalem 1-kloropropaan 2-kloropropaan C3H7Cl Alkoholide isomeeria põhjuseks on hüdroksüülrühma asend: NT: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 OH molekulivalem 1-butanool C4H10O CH3 CH2 CH(OH) CH3 2-butanool 3. STRUKTUURIISOMEERID erinevad funktsionaalsete rühmade poolest. Aldehüüdid on isomeersed sama arvu süsiniku aatomeid sisaldavate ketoonidega: NT: CH3 CH2 CHO CH3 CO CH3 molekulvalem propanaal propanoon C3H6O 4
1-buteen; but-1-een 2-buteen; but-2-een C4H8 Süsivesinike halogeeniderivaatide puhul põhjustab isomeeriat halogeeni aatomi asukoht. NT: CH3 CH2 CH2Cl CH3 CHCl CH3 molekulvalem 1-kloropropaan 2-kloropropaan C3H7Cl Alkoholide isomeeria põhjuseks on hüdroksüülrühma asend: NT: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 OH molekulivalem 1-butanool C4H10O CH3 CH2 CH(OH) CH3 2-butanool 3. STRUKTUURIISOMEERID erinevad funktsionaalsete rühmade poolest. Aldehüüdid on isomeersed sama arvu süsiniku aatomeid sisaldavate ketoonidega: NT: CH3 CH2 CHO CH3 CO CH3 molekulvalem propanaal propanoon C3H6O
Anaeroobne glükolüüs glükoneogenees Aeroobne glükolüüs glükogeeni süntees Pentoosfosfaaditsükkel Anaeroobne glükolüüs ..... on glükoosi osaline lõhustamine, mis toimub ilma hapnikuta ja mille tagajärjeks on erinevad käärimisproduktid: mikroorganismides etanool, butanool ja võihape seentes etanool taimedes etanool loomades püruvaat (laktaat) Glükoosimolekuliga toimub väga väike muutus: 6 C 2 (3 C). Kuna muutus on väike, siis on ka energia muutus väike. Saagis on 2 ATP. Inimesele on anaeroobne glükolüüs oluline, ta võimaldab hapniku defitsiidis täita organitel eluliselt vajalikke funktsioone. Võimaldab energiat kasutada neil rakkudel, kus mitokondrid puuduvad (nt erütrotsüüdid). Aeroobne glükolüüs
peab olema võimalikult stabiilne (ei sobi juhuslikud nagu nt: välk). Stabiilsus. Universaalne vahendaja (ATP): kõigi energiavormide kasutamine.3.1)Heterotroofselt kellegi teise energiarikkaid struktuure kasutades.3.2)Autotroofselt ise enda energiaga varustamine. 12. Heterotroofne energiavarustus Elu tekkis koos heterotroofse energia varustamisega. 1)Anaeroobne ehk käärimine a)glükolüüs: glükoos.b)käärimine: püruvaat etanool, piimhape (butanool, etandiool, atsetoon, äädikhape).2)Aeroobne ehk keemiline hingamine (hapniku keemiline tarvitamine, energia varustamise protsess toimub mitokondris). a)Hingamise ettevalmistamine: tsitraaditsükkel, jääktulemiks on vesi. b) organismi hingamine: gaasivahetus (hapniku transport keemilise hingamiseni) omastatakse O2, väljutatakse CO2.c)omastamine: läbi keha pinna (ainuraksed, väiksed loomad, taimed), õhulõhede kaudu (taimed veevarustuse kontrolliks ja Co2 paremaks kättesaamiseks),
Korda luua: Juhuslikkuse kaotamine Korra laiendamine Kuidas? Erinevad energia vormid Stabiilsus Universaalne vahendaja: ATP Kuidas? 1. Heterotroofselt 2. Autotroofselt Heterotroofne energiaga varustamine: 1 Ananeroobne: käärimine s.l. a. + glükolüüs: glükoospüruvaat+2NADH+H b. käärimine s.str.: püruvaatetanool piimhape (butanool, isopropanool, etaandiool) (atsetoon) (äädikhape) Saadakse 2 ATP 2 Aeroobne: keemiline hingamine (hapniku keemiline tarvitamine) a. 2H+1/2O2H2O+3(2)ATP : NADH+H+, FADH2 b. Hingamise ettevalmistamine: tsitraaditsükkel Püruvaat 4NADH+H++FADH2+ATP+3CO2 Saadakse veel 36 ATP Käärimine/hingamine: 1/19 + varustuskulud c. Organismi hingamine: gaasivahetus (hapniku transpolt keemilise
kasvu. Piimhappebakterid ei suuda ise AH-s sünteesida ja ei saa seetõttu kasvade valguvaeses virdes. · Humalad sadestavad virdes valku ja sisaldavad ka bakteritsiidseid aineid, mis takistavad õlle saastumist bakteritega. · AH-te katabolismiproduktidena moodustuvad puskariõlid. Need on pikema ahelaga alkoholid propanool, isopropanool, butanool. Puskariõlid moodustuvad AH-st nende desamiinimisel ja dekarboksüülimisel. Õllesaastajad: õlu võib tegemise käigus saastuda piimahappebakteritega, mis muudab õlle limaseks ja hapuks. Taluvad nii humalaid kui ka etanooli. Äädikhappebakterid saastavad hapnikuga kokkupuutuvat õlut ja rikuvad õlle maitse. Õhukindlalt villitud saastavad anaeroobsed bakterid megaspaera cerevisiae ja
OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Alkohole Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool
kontsentratsioon ja red-oks potentsiaal. · Klostriidid moodustavad kas suuri kumeraid pesi (C. perfringens) või väikesi/keskmisi lokkis äärisega pesi. · Klostriidid on katalaas-negatiivsed. · Neil pole tsütokroomoksüdaasi süsteemi ja seetõttu annavad nad negatiivse oksüdaasi reaktsiooni. · Fermenteerivad suhkruid, mille käigus moodustavad mitmesuguseid lühikese ahelaga rasvhappeid (SCFA) ja alkohole (atsetoon, butanool). 34.C. perfringensi virulentsusfaktorid. · C. perfringens produtseerib rohkesti mitmesuguseid eksotoksiine ja ensüüme · Alfa-toksiin ehk letsitinaas (fosfolipaas C), mis oma olemuselt on letaalse, nekrotiseeriva ja hemolüütilise toimega. See lõhustab rakumembraanide letsitiini ning tema toimel lüüsuvad erütrotsüüdid, trombotsüüdid, leukotsüüdid ja endoteeli rakud. Seetõttu võivad C. perfringens'it sisaldavas haige mädas leukotsüüdid puududa
OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga "-ool". 2.1.1 Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH 2.1.2 Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 2.2 Aldehüüdid Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. 2.3 Estrid
· ei tohi reageerida metallidega ega põhjustada korrosiooni; · ei tohi kahjustada kummi; · ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, vett ega imada niiskust. Täielikult kõikidele tingimustele vastavat pidurivedelikku ei ole. Samuti ei ole ka olemas universaalset, kõikidele masinatele ühtset pidurivedelikku. See on tingitud sellest, et pidurisüsteemides kasutatakse erineva koostisega kummi-ja plastdetaile. Pidurivedelikud koosnevad mitmest komponendist: · külmumiskindel vedelik ( butanool või etanool, 1,2-etaandiool, polüglükool ); · määrdeaine (kastoorõli, propaantriool e glütseriin, vm heade määrimisomadustega vedelik); · antioksüdant ning muud manused metalli ja kummi kaitseks. SRÜ-s toodetavad pidurivedelikud on CK - butanooli ja kastoorõli segu vahekorras 1:1. Hangumistemperatuur -15°C, keemistemperatuur mitte alla 115°C. Sobib kasutamiseks kõikidel autodel peale nende, millel on ketaspidurid. Kõrge
· Vedeldatud gaas (butaan, propaan, DME) Puhastamine Puhastusvahend, reostus, aluspind. Nõudmised heale puhastusvahendile: · Hea läbitungivus · Suurepärased märgavad omadused · Hea lahustumisvõime · Kiire kuivamine Puhastusvahendite tüüp · Lahustitel põhinev (mustuse lahustamine) · Veel põhinev (mustuse dispersioon) Lahustiga puhastusvahendid Probleemid: · Süttivus (leekpunkt) · Aurustuskiirus · Puhastusvõime (kauri/butanool) · Kokkusobivus plastidega · Tervis ja ohutus · Keskkond (jäätmed) Veel põhinevad puhastusvahendid Probleemid: · Kuivamisaeg · Jäägid · Puhastusvõime · Dispersiooni stabiilsus · Kokkusobivus plastidega · Korrosioon · Tervis ja ohutus · Keskkond (jäätmed) Vastuolud ja kompromissid : Süttivus - aurustumiskiirus; puhastusvõime sobivus plastidega. Puhastusvahendid mehhaanilistele detailidele Määrimine Milleks vaja?
Enterobacter Etanool, atsetoiin, laktaat, CO2 Aeromonas 2,3-butüleenglükool, atsetaat Clostridium propionicum, Propionibacterium, Propionaat, atsetaat, suktsinaat, CO2 Corynebacterium diphteriae, Neisseria Escherichia, Salmonella, Shigella, Proteus Laktaat, atsetaat, suktsinaat, etanool, H2, CO2 Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool, atsetaat, etanool, H2, CO2 Bakterite hingamistüübid Võime järgi säiluda hapnikku sisaldavas keskkonnas (O 2 tolerantsus) ja selle järgi, kas mikroob saab kasvamisel kasutada O2 terminaalse elektronide aktseptorina, jaotades mikroobid 5 klassi: aeroobid, fakultatiivsed anaeroobid, anaeroobid, indiferentsed ja mikroaerofiilsed mikroobid (tabel 4)
Energiavoog loob korda (kaotab juhuslikkuse, laiendab korda) läbi erinevate energia vormide, stabiilsuse ja universaalse vahendaja ATP. Heterotroofne energiavarustus ehk hingamine ja käärimine (dissimilatsioon, lagundamine, tekib energiat). 1. Anaeroobne (glükolüüs ehk käärimine, saadakse 2ATP, hapnikku pole piisavalt, lõpeb piimhappe või etanooli tekkega). Glükolüüs: glükoospüruvaat+2NADH+H+ Käärimine: püruvaatetanool (piimhape/ butanool/ isopropanool/ etaandiool/ atsetoon/ äädikhape). 2. Aeroobne (hapniku keemiline tarvitamine, keemiline hingamine, saadakse 38ATP, omastatakse O2 ja välutatakse CO2). 2H+1/2O2H2O+3(2)ATP : NADH+H+, FADH2 Glükolüüs toimub tsütoplasmavõrgustikus - tekib 2ATP (saadakse 2 püroviinamarihapet + 4H) Tsitraaditsükkel toimub mitokondris - eraldub CO2 ja H seotakse NADH2 -ga. Hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides -vajatakse
4. Lahustid (tõhustamaks mustuse eemaldamist) parandavad tensiidide ja aluste rasva lahundusvõimet lahustavad rasvu, vaha, õli ja värvained enimkasutatud lahustid: etanool, isopropanool, glükoolid, estrid, bensüülalkoholid, 2- fenoksetanool jne. Kasutatakse tekstiilpindade pekiärastus- ja kuivapuhastusainetes 6 alkoholid (etanool, metanool, butanool, glükool) on vesilahused ja kasutatakse aknapuhastusainetes desinfitseerivad pindu lahustid on tuleohtlikud, ärritavad nahka ja limaskesta, võivad põhjustada allergiaid. 5. Lisaained lõhnaained hajutavad tooraine või imusta vee halva lõhna (limoneen, geraniool, linalool jne) säilitusained pikendavad ainete säilitusaega, kuid võivad tekitada allergiaid
.. on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan à CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OHetanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool ehk butaan-2-ool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool ehk butaan-2,3-diool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged
annaabi.ee 
