Rapla Vesiroosi Gümnaasium Lihtalkoholid referaat Koostaja: Martin Lapin 2014 Sisukord: Alkoholid lk 3 Metanool lk 4 Butanool lk 5 Etanool lk 6 Propanool lk 7 Allikad lk 8 2 ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageeri...
Materjaliteadu Üliõpilane: Õpperühm: Töö nr. KK laboratoorne töö Adsorptsiooni u Tallinna Tehnikaülikool Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Üliõpilane: Teostatud: 07.03.2012 Õpperühm: YASB41 Töö nr. 1KK KK laboratoorne töö nr.1 Adsorptsiooni uurimine lahuse ja õhu piirpinnal Arvutused ja graafikud on teisel leheküljel. KATSETULEMUSED Uuritav aine on propanool 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga Katse temperatuur: 25C 74 1 45,95 72 0,5 54,87 70 Pindpinevuse sõltuvus 0,25
alkoholid. Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised: Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.
Võrdluslahuse tilkade arv: I katse: II katse: III katse: Keskmine: Katse temperatuur: Vee pindpinevus: Tabel . Katseandmete tabel Lahuse nr Lahuse Tilkade arv Pindpinevus , kontsentrat I II III Keskmine sioon c, katse katse katse 1 1,5M propanool 80 80 - 2 0,70M propanool 64 64 - 3 0,375M propanool 51 50 55 4 0,1875M propanool 50 49 48 5 0,09375M propanool 46 46 46 6 0,046875M propanool 44 44 44 Graafikud Siin joonisel on näidatud koostatud pindpinevuse isoterm koos nelja erineval kontsentratsioonil tõmmatud puutujaga
hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propanool Karboksüülhapped- hcooh-metaanhape ch3cooh-etaanhape C2h5cooh-propaanhape Sahhariidid- c6h12o6-glükoos c6h12o6-fruktoos c12h22o11-sahharoos (c6h10o5)n-tärklis tselluloos Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga
ALKOHOLID Alkoholideks nimetatakse aineklassi, mille molekulis on hüdroksüülrühm (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põl...
16. hekseen C6H12 17. hepteen C7H14 18. okteen C8H16 19. noneen C9H18 20. dekeen C10H20 kolmikside alküün 32. etüün C2H2 33. propüün C3H4 34. butüün C4H6 35. pentüün C5H8 36. heksüün C6H10 37. heptüün C7H12 38. oktüün C8H14 39. nonüün C9H16 40. deküün C10H18 oh - alkohol 21. metanool CH2OH 22. etanool C2H5OH 23. propanool C3H7OH 24. butanool C4H9OH 25. pentanool C5H11OH 26. heksanool C6H13OH 27. heptanool C7H15OH 28. oktanool C8H17OH 29. nonanool C9H19OH 30. dekanool C10H21OH Iga keemilien side: O, N, halogeen 7a suurendab 1 ühiku võrra Iga keemilien side vesinikuga vähendab ühe võrra
Kui selline pidev kilode ja milliliitrite jälgimine aga liiga töömahukas tundub, siis soovitan meeles pidada lihtsat 0123 reeglit: 0 alkoholi kui oled autoga, töötad masinatega, päev enne suuremat pingutust (spordivõistlus, test, mälumäng jne) või kui võtad mingit rohtu. 1 jook tunnis, mitte rohkem kui 2x nädalas ja kindlasti mitte rohkem kui 3 jooki õhtu kohta. LIHTALKOHOLID: * Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH * Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH * Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH * Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid * Glütserool, C3H5(OH)3 METANOOL (triviaalnimetusega puupiiritus) on keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. H | H -- C -- O -- H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O
28.03.13 M. P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll Järeldused: Katse viidi läbi 10 viltpliiatsi värviga. Katse tulemustest on näha, et paberil kajastuvad kollane, punane (roosakas), sinine ja ka Töö number 1. Segude lahutamine ja identifitseerimine roheline (ilmselt kollase ja sinise segu) värv. Sellest võib järeldada, et kromatograafilisel meetodil. viltpliiatsid koosnevad peamiselt kolmest värvist (ainest) sinisest, A) Viltpliiatsi värvide paberkromatograafia kollasest ja ...
hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: · CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) · CH3CH2OH etanool · CH3CH2CH2OH propanool · CH3CH2CH2CH2OH butanool
Alkaanide keemilised omadused: 1) Põlemine CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O 2) Asendus reaktsioon hallogeenidega (radikaaliline asendusreaktsioon) CH4 + Cl2 -> CH3Cl + CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + CHCl2 + Cl2 -> CCl4 + 3) Oksüdeerumine 2CH3CH2CH3 + O2 -> Propanool Füüsikalised omadused: veest kergemad hüdrofoobsed, veest raskemad hüdrofiilsed, esimesed 4 gaasid, ülejäänud vedelikud, inertsed,gaasid narkootilise toimega ja ohtlikud, kõrgel temp. lagunevad, moodustades radikaalid. Kasutamine: metaan maagaas(lõhnatu, värvitu), propaan ja butaan majapidamis-, mootorikütused(vedelgaasid), alkaane vedelkütused, määrdeõlid, parafiin- toiduainetööstuses, meditsiins.
-enool Soolad -eet ühendis -ünool -üüt Näited Metaan Eteen Etüün Metanool Metaanhape Etaan Propeen Propüün Etanool Etaanhape Propaan Buteen Butüün Propanool Propaanhape Butaan Penteen Pentüün Butanool Butaanhape Pentaan Hepteen Heptüün Pentanool Pentaanhape Heptaan Septeen Septüün Heptanool Heptaanhape Septaan Okteen Oktüün Septanool Septaanhape Oktaan Noneen Nonüün Oktanool Oktaanhape
*metaan- CH4 *etaan- C2H6 *propaan- C3H8 *butaan- C4H10 Juergen Guido *pentaan- C5H12 *heksaan- C6H14 *heptaan- C7H16 *oktaan- C8H18 *nonaan- C9H20 *dekaan- C10H22 5) Süsiniku oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis *C-H =-1 *C-C =0 *C-O =+1 *C=O =+2 6) Alkoholide ja karboksüülhapete valemite äratundmine CH3OH- metanool C2H5OH- etanool C3H7OH- propanool C4H9OH- butanool C5H11OH- pentanool C6H13OH- heksanool C7H15OH- heptanool C8H17OH- oktanool C9H19OH- nonanool C10H21OH- dekanool C3H5OH- propaan-1,2,3-triool (glütserool) C2H4OH- etaan-1,2-diool (etüleenglükool) HCOOH- metaanhape (sipelghape) CH3COOH- etaanhape (äädikhape) C2H5COOH- propaanhape C3H7COOH- butaanhape C4H9COOH- pentaanhape C5H11COOH- heksaanhape C6H13COOH- heptaanhape C7H15COOH- oktaanhape
C2H6 etaan C2H4 eteen C2H2 metüün C2H5OH - etanool CH3COOH propaanhape C3H8 propaan C3H6 propeen C3H4 propüün C3H7OH propanool C2H5COOH butaanhape C4H10 prutaan C4H8 buteen C4H6 butüün C4H9OH butanool C3H7COOH petaanhape
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mai-Liis Tint T-11KO Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded Tallinn 2010 2 Mai-Liis Tint Abiainete suhtes esitatavad nõuded SISUKORD 1. Toiduseadus........................................................................................................................4 1.1 Toidu suhtes esitatavad nõuded........................................................................................4 2. Ekstraheerimine..................................................................................................................5 3. Toidu ekstraheerimislahustite suhtes esitatavad nõuded, ekstraheerimislahustite kasutamise tingimused ja v...
struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. Näide: a) 3-kloro-2-butanool b) 1,2,3-propaantriool c) 3-kloro-3-metüül- heksanool 2) Osata alkohole nimetada EMBED ACD.ChemSketch.20 EMBED ACD.ChemSketch.20 3) Osata iseloomustada ja võrrelda alkoholide füüsikalisi omadusi (sulamistemp, keemistemp, lahustuvus vees) lähtuvalt süsinike arvust ja hargnevusest) Näide: a) kumb lahustub vees paremini- kas propanool või metanool? Põhjenda b) kummal keeb kõrgemal temperatuuril- kas etanool või butanool? Põhjenda. 4) Kuidas tõestada, et alkohol on nõrga happe omadustega? 5) Alkoholide keemilised omadused. Näide: Kirjuta reaktsioonivõrrandid ja anna saadustele nimetused a) etanooli põlemine b) metanool + kaltsium c) propanooli põlemine 6) Metanool (igapäeva nimetus, saamine, füüsikalised omadused, toime
vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed. Alkoholid on head lahustid erinevatele ainetele. Vees lahustuvad madala molekulmassiga alkoholid väga hästi, mol.massiga suurenedes lahustuvus väheneb. Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool. Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp
klass Alkoholid looduses · Alkohole leidub looduses üldiselt vähe · Alkoholi leidub kõige rohkem taimedes nii vabas kui ka mitmesuguste hapetega seotult. · Lihtsaim alkohol on METANOOL, mida saadi metanooli puiduutteveest ja teda nimetati puupiirituseks. Alkoholid looduses · ETANOOLIST e. piiritusest valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. · PROPANOOL e. propüülalkohol on propanaali preparaadi lähteaine. Alkoholi ehitus · Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ) · Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma · Alkoholis on hapnikuaatomil kaks vaba elektronpaari · Alkohol on võimeline moodustama vesiniksidemeid. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese
Stalagmomeetriga tilkade lugemise meetod põhineb eeldusel, et tilk rebitakse lahti kapillaari külje saab võrdseks pindpinevusjõuga F. Esimeses lähenduses võib seega arvestada, et �= 2���, kus r o kapillaari raadius ja σ on pindpinevus. Täpsemal σ määramisel tuleb arvestada, et tilga katkemine toimub tilga kaelas, mille raadius erin omast. Kui stalagmomeetri ülemise ja alumise märgi vaheline ruumala on V ja tilkade arv selles n, siis ühe V/n ja tilga kaal: �=�/� ��, kus ρ – vedeliku tihedus ja g – raskuskiirendus. Tilga eraldumise momendil P=F ehk �/� / ��2=2���� Mõõtmised sooritatakse sama stalagmomeetriga ka mingi tuntud pindpinevusega vedeliku (selle k suhtes ja uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suhtest: �_(�_2 �)=(��_(�_2 �) �)/(�_(�_2 �) 2���) ja �_�=(��_� �)/(�_� 2���),kus x – uuritav lahus. Siit saame, et �_�=�_(�_2 _ = ( ( _�) (�_� ( (�_(�_2 _ ( �))/(�_� �_(�_...
ALKOHOLID. Üldvalem. R-OH(hüdroksüülrühm) (alküülradikaal) CH4 metaan CH3OH metanool e. puupiiritus. C2H6 etaan C2H5OH etanool e. piiritus.( CH3CH2OH) C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid
OH C3H7CHO- butanaal CH3- CH2-CH-CHO- 3klorobutanaal Cl Ketoonide nim kasut kõige rohkem rahvapäraseid treviaal nim peale selle sõib ketooni nim veel funksionaal nometatouri järgi nim süsivesinik rühmad ja lisades liite ketoon. Füüsikalised omadused Aldehüüdidest metanaal on gaasiline aine. Tema 40 vesilahus on formaliin. Edasi reas on aldehüüdid vedelad ained kergest lenduvad ja lahustuvad vees. Nii lahustub vees atsetoon ehk propanool. Homoloogilises reas kõrgemad on tahked ained ja ei lahustu vees. Mis tähendab seda, et molekulide omavaheline vastastik mõju puudub või on mõõdukas. Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilised toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Limaskestale mõjuvad ärritavalt. Aldehüüdid on üldiselt ketoonidest mürgisemad. Sattudes nahale, tekitavad aldehüüdid põletikke, organismist eralduvad väga aeglaselt. Aga nõrkades kontistentsides ei ole kahjulikud. Samad on paljude taimede
spetsiaalse materjaliga (alumiiniumfoolium, Parafilm®), milles on augukesed. b)aeglane küllastatud lahuse jahutamine c)kiire küllastatud lahuse jahutamine. · Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne, klaasjas lahus. (nt glütserool) · Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur, samuti dielektriline konstant ja polaarsus. · Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool, etanool, propanool, isopropanool, atsetoon, etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse temperatuurile ka jahutamise kiirus; kõiksugused lisandid; kristallterade esinemine lahuses ning pH, seda eriti soola kristalliseerumisel. · 2 protsessi: a) esialgse faasi täielik lahustumine ja b) kristallisatsioon- stabiilse faasi kasv.
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: ...
Töö eesmärk Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentratsioonist. . Pindpinevuse isotermist leida adsorptsioni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala ja pikkus monomolekulaarses kihis. Katsearvutused ja tulemused Uuritav aine propanool Võrdluslahuse tilkade arv I katse 39 tilka II katse 40 tilka III katse 40 tilka Keskmine 40 tilka Katse temperatuur 26 °C Vee pindpinevus 71,72 mJ/m2 (26 °C) 1) Arvutan pindpinevuse igale kontsentratsioonile Pindpinevus arvutatud valemiga
Küllastumata süsivesinikud (küllastumata = molekulis mitmikside) Alkeenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaksikside CnH2n (Süsinik II valentsolekus 1200) Alküünid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside CnH2n-2 (Süsinik III valentsolekus 1800) (Alka)dieenid: küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet CnH2n-2 analoogiliselt võib rääkida dieenidest, trieenidest ...... polüeenidest Nimetused Kaksiksidet tähistab liide -een ja kolmiksidet -üün Peaahel sisaldab kõige rohkem mitmiksidemeid - kõige olulisemad on just kaksiksidemed Peaahel nummerdatakse nii ,et kaksiksidemed saavad väiksemad numbrid Vajadusel kasutatakse liiteid: di- , tri- , tetra jne. 4. 3. 2. 1. CH3-CH(CH3)-CH=CH2 3-metüül-1-buteen 6. 5. 4. 3. 2. 1. CH:::C- CH(C2H5)-CH2-CH=CH2 4-etüül -5...
Aitavad vahutada Tavalistel seepidel on 2 puudust: 1) Pesevad halvasti karedas vees 2) Tugevalt leelisereaktsiooniga ja söövitava toimega Sp on välja töötatud mitmed teistsuguseid seepe, kus kasut nt väävelhappe poolestrite sooli 5. DESINFITSEERIVAD JA KONSERVEERIVAD AINED Et kosmeetika tooted säiliksid Hävitavad mikroorganisme nahal ja juustes Taksitavad mitmete ühendite oksüdeerumist õhuhapniku toimel Põhiliselt alkoholid: etanool, propanool, Kasut ka bensoehapet, salitsüülhapet ja Al-ühendeid (higistamisvastane toime) 6. LÕHNAAINED Muudavad kosmeetika tooted meeldivaks Tavaliselt eeterlikud õlid: roosi-, nelgi-, jasmiini-, lavendli-, rosmariini-ja piparmündiõlid 7. LÕHNA FIKSAATORID Need on paljud palsamid ja vaigud, nt stooraks ja peruupalsam saadakse troopikataimedest, tugevdavad lõhna, aeglustavad lõhna lendumist
hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Mida põhjustab? Emotsionaalseid muutusi Tajuhäireid Kõnehäireid Mäluhäireid Koordinatsioonihäireid Tasakaaluhäireid Võib põhjustada sõltuvust Lihtalkoholid ? Metanool eks metüülalkohol, CH3OH. Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid? Glütserool, C3H5(OH)3. Glütserool on tuntud kui glütseriin. Värvitu, lõhnatu, magusa maitsega vedelik. Glütserooli kasutatakse kosmeetikatööstuses, kuna on nahka niisutava toimega. Keemilised omadused. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline ning reageerib aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li > 2CH3OLi + H2
Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid 1. Mis on isomeeria, isomeer? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast. Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu. Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 1)Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju. 2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht tüviühendis. Vaata ka tv lk 22 ül I - asendiisomeer ja ahelaisomeer. 1) Asendiisomeer 2-bromobutaan CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH2-- Br CH3 -- CH2 -- CH --CH3 1-bromobutaan | Br 2) Ahelaisomeer 1-brom...
H H H H 2-metüül 1- penteen CH 3 H H H | | | | H - C - C - C - C - H | | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Alkoholid 1. Nimetuse lõpp on –ool 2. Üldvalem R-OH 3. 5 esimese alkoholi valemid ja nimetused CH 3 OH metanool Oh funktsionaalne rühm e tunnusrühm C2H5-OH etanool C3 H 7 OH propanool C 4 H 9 OH butanool C5H11-OH pentanool H H H | | | H - C - C - C - OH | | | CH 3 H H 2metüül propanool Metanool Metanooli tntakse veel puupiirituse all mis on tulnud sellest et metanooli tehti puidust kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta Füsioloogiline toime: kuni 5g teeb pimedaks kuni 30g surmav NB pärnu tragöödia Metanooli füüsikalised omadused
Alkoholid alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Saamine Alkohole saadakse kääritamise teel Aine selgitused Alkoholid - ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Vesiniksidemed Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma, neid nim. mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised). Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga ...
Alküünid - küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on süsinikuaatomite vahel kovalentne kolmikside Üldvalem CnH2n-2. Lihtsaim esindaja Etüün CH≡CH Füüsikalised omadused: lõhnata, värvitu gaas. Vees lahustuvad halvasti. Keemilised omadused: Alkoholid - ühendid, mis sisaldavad molekulis -OH rühma. Üldvalem: CnH2n+2OH. Tuntumad esindajad Metanool: CH3OH Füüsikalised omadused: C1-C11 vedelikud alates C12 tahked Metanool, etanool ja propanool lahustuvad vees igas vahekorras, kõrgemad alkoholid aga mitte. Esimestel alkoholidel iseloomulik lõhn, keskmistel ebameeldiv „puskari― lõhn, kõrgemad alkoholid lõhnata. Keemilised omadused Annavad leelis- ja leelismuldmetallidega alkoholaate Reageerivad hapetega Alkoholid reageerivad org. Hapetega Eetrid on ühendid, mis koosnevad kahest ühevalentsest süsivesiniku radikaalist, mis on ühendatud – O – kaudu
alkoholide molekulidega või vee molekulidega. - Vesiniksideme tõttu on alkoholid hüdrofiilsed > lahustuvad vees, ja keevad kõrgemal temperatuuril kui sama molekulmassiga alkaanid. - Alkohol lahustub seda paremini, mida lühem on süsinikahel ja mida rohkem on OH rühmi. CH 3 - OH lahustub paremini kui CH 3 - CH 2 - OH - Metanool, etanool, propanool lahustuvad vees piiramatult. Butanoolist alates lahustub juba kehvemini ent kõige paremini tertbutüül (kerakujulisim).Pentanoolide lahustuvus on juba veel halvem ning veel pikema alküülrühmaga alkoholid lahustuvad üpris vähe. Miks? Alkoholide lahustuvuse vees tagab hüdroksüülrühma ja vee molekulide vaheline tugev vastastikmõju (vesiniksideme moodustumine)
12/21/10 Alkoholid Koostaja: Annika Kääramees Käinas 2010 Sisukord 2 Mis on alkohol? Alkoholid- hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH) Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool. Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat ) Alkoholide omadused Füüsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett ''armastavad'') ja nad lahustuvad hästi vees. Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, ''hakkavad pähe'', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv. Alkoholide jagunem...
e, et 2 �))/(�_� �_(�_2 �) ) et �_�=�_(�_2 �), võrrand lihtsustub: (�_2 �)/�_� pindaktiivse aine vesilahused (25-50 ml igal tri tilkade lugemise meetodil. mmibalooni abil stalagmomeetrisse, nii et nivoo . Seejärel kummiballoon eemaldatakse ning atakse vedeliku tilkade ar vedeliku nivoo langemisel tset korratakse iga lahusega vähemalt 3 korda. se suurima kontsentratsiooniga lahusega. Korrektse a piisavalt aeglane. Uuritav aine Propanool Kontsentratsioon, mol/l 1.5 Molaarmass, g/mol 60.1 Tihedus, g/cm3 0.804 Tihedus, g/m3 804000 Temperatuur, K 293 H2O pindpinevus σ, mJ/m2 72.75 Avogadro arv NA, 1/mol 6,02*10^23 Tabel 1 Katse Kontsentratsioon nr mol/l
Γmax 9.25129286817833E-06 S0 1.79556478405316E-19 l0 6.91545648479499E-10 Molekuli arvutuslik pikkus L0 L0= [L(O-H)+L(C-0)+2*L(C-C)+L(C-H)]*sin(109/2)= =0.52nm = 5.2*10^-10m 1.7955*10^-19 9.2512*10^-6 Uuritav aine Propanool Kontsentratsioon, mol/l 1.2M Molaarmass, g/mol 60.10 g/mol Tihedus, kg/dm3 0.804 kg/dm3
Alkohole Lihtalkoholid Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid Glütserool, C3H5(OH)3 Nimetused -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Näiteks: CH3OH metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga) CH3CH2OH etanool CH3CH2CH2OH propanool CH3CH2CH2CH2OH butanool OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Näiteks: HOCH2CH2OH 1,2-etaandiool HOCHCH2(OH)CHOH 1,2,3-propaantriool (glütserool) Keemilised omadused Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.
2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O (130 oC 150 oC, H2SO4) Leelismetallidega (tekivad soolad alkoholaadid; soola nimetuse lõpp olaat): 2 CH3CH2OH + 2 Na 2 CH3CH2ONa + H2 Orgaaniliste hapetega (tekivad estrid): CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O Alkoholaatide hüdrolüüs: CH3CH2ONa + H2O CH3CH2OH + NaOH Homoloogiline rida: 1. metanool CH2OH 2. etanool C2H5OH 3. propanool C3H7OH 4. butanool C4H9OH 5. pentanool C5H11OH 6. heksanool C6H13OH 7. heptanool C7H15OH 8. oktanool C8H17OH 9. nonanool C9H19OH 10. dekanool C10H21OH V = n * Vm n = m/M = m/V M molaarmass Vm molaarruumala (22,4) m mass n moolide arv tihedus mol/mol; m/M; V/Vm (gaas); V/M (vedelik) Metanool (CH3OH) Tuntud puupiirituse nime all, sest teda saadi puidu utmisel. Nüüdisajal saadakse CO redutseerimisel katalüsaatorite abil (CO + 2H2 CH3OH)
OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 *Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin.
sünteetiliste kiudainete tootmisel. Alkoholid · Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma ( -OH). · Üldvalem CnH2n+1OH ehk R-OH · Struktuurvalem · Nimetuse lõpp -ool · Funktsionaalne rühm hüdroksüülrühm ( -OH) · Homoloogiline rida 7) C7H15OH heptanool 1) CH3OH metanool 8) C8H17OH oktanool 2) C2H5OH etanool 9) C9H19OH nonanool 3) C3H7OH propanool 10) C10H21OH - dekanool 4) C4H9OH - butanool 5) C5H11OH pentanool 6) C6H13OH heksanool · Füüsikalised omadused: homoloogilises reas liikmed 1-11 on vedelikud, 12-20 "tardunud rasva" kujul ja ülejäänud alkoholid on tahked ained. Esimesed 5 liiget lahustuvad vees, edasi lahustuvus väheneb. Kõik alkoholid on veest kergemad ja mürgised. Metanool · Omadused: on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, veega hästi segunev vedelik.
Meeldiva lõhnaga, lenduvad, lahustuvad vees paremini, suurema tihedusega, väiksema keemistemperatuuriga. Leidub puuviljades ja veinides, kasutatakse odavates karastusjookides ja kondiitritoodetes. 27. Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist. Ei lahustu, sest ahel on liiga pikk, vajab palju energiat veemolekuli lõhkumiseks. 28. Milliste ainetega järgnevast loetelust reageerib pentaanhape: naatrium, süsinikdioksiid, propanool, magneesiumkarbonaat, butaan, väävel, vask(II)hüdroksiid, metüülamiin, metaanhape? Koosta vastavate reaktsioonide võrrandid. 2C4H9COOH + 2Na = 2C4H9COONa + H2 2C4H9COOH + 2C3H8 = 2C4H9COOC3H7 + H2O C4H9COOH + MgCO3 = C4H9COOMgOOCH9C4 + H2O + CO2 2C4H9COOH +2 C4H10 = 2C4H9COOC4H9 +H2O C4H9COOH + S = ? 2C4H9COOH + Cu(OH)2 = C4H9COOCu OOCH9C4 + 2H2O C4H9COOH + CH3NH2 = C4H9COOCH2NH2 + H2 29. Koostada reaktsioonivõrrandi ja anda saadustele nimetused:
Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarn...
1 PIIRITUSE TOOTMINE Etüülpiirituse valem on C2H5 OH Tihedus 20° C juures on 789,27 kg/m³ Keemistemperatuur atmosfäärirõhul on 78,35°C. Etüülpiiritus on hügroskoopne. Ta imab niiskust õhust, taimsetest ja loomsetest kudedest. Ta on hea lahusti. Seguneb igas vahekorras vee, eetri, glütseriini, bensiini ja paljude teiste orgaaniliste lahustitega. Piiritus ja tema kanged vesilahused põlevad helesinaka leegiga, mis ei tahma. Piiritusaurud segunenuna õhuga on plahvatusohtlikud, kui kontsentratsioon on 2,8-13,7%. Piiritus saadakse kahel meetodil: 1. Fermentatiivse või biokeemilisega 2. Keemilise või sünteetilisega Esimesel juhul toimub suhkru käärimine pärmi fermentide toimel, teisel juhul toimub etüleeni ühinemine veega katalüsaatori juuresolekul. Käärinud meskist saadakse piiritus destilleerimisega. Meski destilleerimisel saadakse toorpiiritus,...
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
kõige vähem mürgisem alkohol, 200gr puhast. Segu mis koosneb 96-98% etanoolist, ja 2-4% veest nimetatakse piirituseks. Hüdroskoopne imab vett endasse. Defitseerija, konvenseerija. Väga hea lahusti, tema kasutus alad on laialdased. Mootori kütus , kütuse lisandid. Süütevedelik. Termomeeter. Suhkruid sisaldavaid ainete kääritamine, maagaasi sisalduvast eteenist. Puidust sisalduvast tselluloosist. · Propanool propaantriool (glütserool) värvusetu siirupi taoline vedelik, veega seguneb väga hästi. Ei ole mürgine! Kuid lahtistava toimega. Saadakse seda seebi tootmisel kõrval produktina. Kasutatakse naha hooldus vahendites(kreemid, salvid, puhastus vahendid). · Eeter eetritel on alkoholidele sarnased ühendid, vesinik on asendatud mõne muu rühmaga. Süttib kergesti. · Dietüüleeter kõige tuntum eeter
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
Nummerdamise alguse määrab hüdroksüülrühm, mida peetakse tähtsamaks halogeenist, kaksiksidemest ja alküülrühmast. CH3 -- CH2 -- CH2 -- OH (propaan-1-ool), HO -- CH2 -- CH2 -- OH (etaan-1,2-diool), HO -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- CH2 -- OH (heksaan-1,6-diool). Nimetamisel kasutatakse ka vanemat nomenklatuuri, kus asendajaks on süsivesinikahel. On lubatud kasutada lihtsamate alkoholide puhul. CH3CH2CH2OH propanool ehk propüülalkohol. CH3CH2OH etanool ehk etüülalkohol (nimetatakse ka piirituseks). 5-metüül-4-hekseen-1-ool (või 5-metüülheks-4-een-1-ool) 2-fenüületanool tsüklopentüülmetanool okt-1-een-3-ool 1,2-tsükloheksaandiool 3-metüül-1,5-pentaandiool 1,2-propaandiool 3.1.1. Alkoholaadid
OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga "-ool". 2.1.1 Lihtalkoholid · Metanoolehk metüülalkohol, CH3OH · Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH · Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH · Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH 2.1.2 Mitmealuselised alkoholid · Glütserool, C3H5(OH)3 2.2 Aldehüüdid Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO). Selline tähistus rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatomid pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (ROH)). Lihtsaim aldehüüd on formaldehüüd e. metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. 2.3 Estrid
Rakud olid säilitusel kaotanud kompetentsuse. Lahus I (50 mM glükoos, 25 mM Tris-HCl, pH 8,0; 10 mM EDTA- Na2) Lahus II (0,1 N NaOH*, 1% SDS; * erineb sellest, mis on toodud DNA kokaraamatus; 0,1 N lahuse kasutamine 0,2 N asemel tõstab oluliselt DNA saagist ning võimaldab eraldada maksimaalse koguse superspiraalset plasmiidi vormi K. Mätlik ja M. Speek, avaldamata andmed) Lahus III (5 M KOAc), säilit 4 oC juures) propanool TE (10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na2) Ribonukleaas A TE-s (5 g/ml,; Sigma) Fenool, tasakaalustatud TE-ga (NB! Fenooli pipeteerida ainult kummikinnastes ja tõmbe all!). 70% ja 95% Etanool. 1 M Na-atsetaat (NaOAc), pH 5,5 (lisatakse DNA sadestamiseks) Agaroos (FMC) 1 x TBE foreesi puhver (TBE, 50 mM Tris-boraat, pH 8,3; EDTA-Na2) 1 x TBE foreesi pealekandmis-puhver (5 x TBE, 20% glütserool, 0,01% Broomfenoolsinine)
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused II osa 8. KARBONÜÜLÜHENDID (LK 1516) 1. Butaani ja propanooni (atsetooni) molekulid omavahel vesiniksidemeid ei moodusta, sellest nende madal keemistemperatuur. Atsetooni molekulid hoiavad enam kokku polaarsuse tõttu, seepärast ka selline keemistemperatuur. Butaan kui hüdrofoobne aine vees praktiliselt ei lahustu. Atsetoon, eriti aga propanool moodustavad veega vesiniksidemeid, pealegi nende suhteliselt väikesed molekulid sobituvad hästi vee struktuuriga. 2. Aldehüüde saadakse primaarsete alkoholide oksüdeerimise teel, samal viisil saadakse ketoone sekundaarsetest alkoholidest. 3. Tsitraal: 3,7-dimetüülokta-2,6-dienaal Geraniool: 3,7-dimetüülokta-2,6-dieen-1-ool Linalool: 3,7-dimetüülokta-1,6-dieen-2-ool H 5.