Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega ?
  • Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ?
  • Mis on bakteri genoom ?
  • Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest ?
  • Kuidas lüsotsüüm ?
  • Mis on nende märklauaks ?
  • Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud ?
  • Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna ?
  • Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna ?
  • Mis roll on endospooridel ?
  • Paljunemisvahendiks ?
  • Kuidas on võimalik hävitada endospoore ?
  • Mis on piilid ja millest koosnevad ?
  • Mida näitavad Tmin, Topt ja Tmax ?
  • Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna ?
  • Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime ?
  • Kui väljaspool rakku ?
  • Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on ?
  • Kuidas mõjub mikroobidele kuivus ?
  • Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus ?
  • Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus ?
  • Milleks saab kasutada UV-kiirgust ?
  • Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet ?
  • Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku ?
  • Miks on hapnik toksiline paljudele mikroobidele ?
  • Kes on fakultatiivsed anaeroobid ?
  • Mis on küünlanõu ?
  • Paljunemine, selle viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad ?
  • Paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg ?
  • Mis on steriliseerimine ?
  • Mis on desinfitseerimine ?
  • Millega kodustes olustes puhastada haava ?
 
Säutsu twitteris
Kordamisküsimused (teemad) Mikrobioloogia I kursuse kohta 2013
I
  • Mida prooviti tõestada Milleri -Urey katsetega? Selgita neid katseid.
  • orgaaniliste molekulide abiootilist moodustumist ürgsel Maal tolaegsel tingimustel
  • Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks
  • Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid .
    • väga vähe hapnikku,
    • redutseerivad tingimused
    • CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st,
    • kõrge temperatuur,
    • valgus, vulkaaniline tegevus, meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu
    Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini ka aspartaadi ja aminobutüraadi
  • Proteinoidid.
    Sidney Foxi abiootiliselt valmistatud polüpeptiidid. Laboris tilgutatakse monomeeride lahus kuumale liivale, savile või kivile – vesi aurustus ja monomeerid absorbeerusid pinnale. Pinnal olevad metallid (raud, tsink ) toimivad katalüsaatoritena dehüdratsioonil.
  • Prebiootilised aminohapped .
    Prebiootilised aminohapeteks (need, mis võisid moodustuda abiootilise sünteesiga) loetakse järgmiseid: alaniin , aspartaat, glutamaat, glütsiin, isoleutsiin, leutsiin, proliin , seriin, treoniin ja valiin. Prebiootilistest aminohapetest sünteesitud valk sisaldas pinnal happelisi aminohappeid ja tema struktuuri säilumiseks oli vaja soolast keskkonda. Püstitati hüpotees, et esimesed elusorganismid võisid kasutada sedatüüpi valke oma elutegevuses ja elu võis tekkida soolases vees.
  • RNA ahelate abiootiline süntees
  • Abiootiliselt moodustunud ribonukleotiidid polümeriseerusid lühikesteks ahelateks . See võis toimuda näiteks savi pinnal kõrgel temperatuuril (vesi eemaldati).
  • Moodustunud RNA ahel võis toimida matriitsina komplementaarse ahela sünteesil nukleotiididest. Ka see protsess võis toimuda savi pinnal.
  • Komplementaarne ahel toimis omakorda matriitsina algse ahela sünteesil.
  • Tahke pinna (näiteks savi) tähtsus abiootilises sünteesis.
    Laboratooriumis toimus polümerisatsioon siis, kui monomeeride lahus tilgutati kuumale liivale, savile või kivile. Kui vesi aurustus, moodustusid lühikesed peptiidid . Nt savi on hea pind mitmesugusteks polümerisatsioonireaktsioonideks. Savi absorbeerib enda pinnale aminohappeid ja teisi orgaanilisi monomeere. Pinnale seondunud metalliaatomid, raud ja tsink, toimivad katalüsaatoritena dehüdratatsioonil – vee eemaldamisel monomeeridest, mis vajalik sideme sünteesiks monomeeride vahele.
  • Ürgrakk.
    Abiootiliselt sünteesitud molekulid (peptiidid või lipiidid ) võisid vees spontaanselt moodustada membraaniga ümbritsetud kerakesi. Neid on hakatud kutsuma ürgrakkudeks ehk protobiontideks. Seda ümbritseb 2-kihilne membraan – vanem versioon , et see oli lipiididest , uuem et peptiididest. (Lipiidne oleks olnud liiga hüdrofoobne, mis ei sobiks kokku difusiooniga toitumisega.)
  • RNA-elu hüpotees
  • Abiootiliselt sünteesitakse ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid (proteinoidid);
  • Isereplitseeruv RNA (RNA kopeerib end ise);
  • Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes;
  • Lihtsad rakud , kus RNA on nii kodeerivaks kui ka katalüüsivaks molekuliks;
  • Sünteesitud valgud võtavad üle osa RNA katalüütilisi rolle;
  • DNA evolutsioon RNA-st;
  • Kaasaegne rakk , milles DNA kodeerib tunnuseid, RNA vahendab info tõlkimist valkude keelde ja valgud katalüüsivad.
  • Lühikesed pindaktiivsed peptiidid kui potentsiaalsed ürgrakkude membraani koostisosad.
    Lühikesed pindaktiivsed peptiidid on võimelised moodustama membraani ja assambleeruma agregaatideks: nanotorudeks, fibrillideks, põiekesteks, membraanideks. Selline peptiid on nagu membraanne fosfolipiid : tal on hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba.
  • Stromatoliidid.
    Stromatoliit on sinikute (sinivetikad ehk tsüanobakterid) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis . Meetri kõrgune stromatoliit võib olla 2000 miljonit (2 miljardit) aastat vana, kuna ta kasvab üliaeglaselt. Stromatoliitidest on leitud 3.5-3.8 miljardit aastat vanu bakterite jäänuseid. Kõige rohkem leidub stromatoliite troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub.
  • Hapniku kogunemine atmosfääris ja tsüanobakterid.
    Hapniku kogunemist atmosfääri seostatakse tsüanobakterite ilmumise ja elutegevusega. Tsüanobakterid ilmusid vähemalt 2.5 miljardit aastat tagasi. Stromatoliitidega samavanustes meresetetes on leitud vöödilisi rauarikkaid setteid (banded iron ). Arvatakse, et need setted moodustusid perioodil kui tsüanobakterid tekitasid fotosünteesil massiliselt hapnikku. See reageeris lahustunud rauaioonidega ja sadenes raudoksiidina. Raua oksüdeerumine takistas esialgu hapniku akumuleerumist atmosfääri. Seejärel said mered küllastuda hapnikuga, ning lõpuks ka atmosfäär. Umbes kaks miljardit aastat tagasi hakkasid rauarikkad kivimid maal muutuma atmosfäärihapnikuga oksüdeerudes punaseks.
    II
  • Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis.
  • eukarüoodid,
  • Arhed e, arhebakterid Prokarüoote (eeltuumseid) on kahes domeenis, arhede ja bakterite domeenis.
  • bakterid e. eubakterid.
  • Mida tähendab mõiste „prokarüoot” ?
    PROKARÜOOT- eeltuumne rakk, mis esineb enamasti ainuraksetel organismidel (bakterid, arhed). Prokarüootses rakus puudub rakutuum . Rakul puudub ka eukarüootsele rakule omane tuumake ja tuumamembraan
  • Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega.
    Arhed on prokarüoodid, neil puuduvad rakutuum ja membraanidega ümbritsetud rakuorganellid . Paljunevad mittesuguliselt pooldumise, lõhestumise või pungumise teel, ei moodusta spoore . On eukarüootidele sarnasemad kui bakteritele. Ehituslikult erinevad nii bakteritest kui eukarüootidest. Arhed erinevad teistest prokarüootidest tRNA ja rRNA koostise poolest, nende membraanis esinevad unikaalsed lipiidid ja rakuseinas puudub peptidoglükaan. Kujult võivad arhed olla kokid , pulgad, spiraalsed , sagaralised, plaatjad või ebaregulaarse kujuga. Paljudel on ka vibur . Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate.
    Rakukest on arhedel kas valguline või polüsahhariidne. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA, intronite puudumine, 70s ribosoomid , metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid , Rakuskelett, DNA- seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega.
  • Arhede erilised elupaigad : mustad suitsetajad , ülisoolased veekogud.
    Varem arvati, et arhead elavad ainult teistele organismidele kõlbmatutes elupaikades (ülikõrge või ülimadal temperatuur, pH-ekstreemsus või radioaktiivne kiirgus), kuid leitud on, et nad asustavad ka teisi (normaalseid) elupaiku. Arvatakse, et prokarüoodid on esimesed planeedil Maa tekkinud elusolenditest. Kuigi esmalt leitud äärmuslikes keskkondades , nagu kuumaveeallikad (termofiilsed arhed), elavad arhed ka tavalistes tingimustes, näiteks ookeanis või metanogeenid soolestikus . Lisaks on arhedele omane halofiilsus ja väävli metaboliseerimine.
    Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum -meelistemperatuur 105 kraadi, range anaeroob . Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil.
  • 16SrRNA geenide olulisus ja sobivus prokarüootide süstematiseerimisel ja evolutsiooni uurimisel.
    16SrRNA kuulub prokarüootse ribosoomi väikesesse alaühikusse. Kaasaegne bakterite fülogeneetiline süsteem on koostatud 16S rRNA geenide järjestuste alusel. 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana. Arhedeks hakati nimetama rühma, kelle 16S rRNA geenid olid järjestuselt suhteliselt sarnased eukarüootide 18S rRNA omale.
  • Hüpotees eukarüootse raku tekkest sümbioosi teel.
    Endosümbioosi teooria kohaselt on tänapäeva eukarüoodid arenenud astmeliselt: esmalt moodustus tuum ja siis “neelati alla” sümbionte, millest arenevad organellid . Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid (proteobakterid?) primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja nendest said mitokondrid – raku jõujaamad. Rakud said hakata hingama. Rakku neelatud ürgsetest tsüanobakteritest said kloroplastid .
    Üks võimalik stsenaarium eukarüootse rakku tekkeks:
    1) Ürgne arhe neelab alla ürgse bakteri, millest moodustub mitokonder. Mitokondri genoom jääb vastutama energia hankimise eest, arhe genoom muid ülesandeid täitma.
    2) Tänu raku energeetilise võimekuse kasvule tekib võimalus raku keerukuse tõusuks: geenide ja valkude hulga kasv, organellide moodustumine, tuumamebraani moodustumine.
  • Mitokondrite ja kloroplastide bakteriaalne päritolu, vastavad tõendid.
    Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Kloroplastis on oma ribosoomid (70S tüüpi) ja rõngaskromosoom.
    Tänapäevane mitokonder on sarnane bakteriga. Mitokondris on oma rõngaskromosoom ja 70S tüüpi ribosoomid. Mitokonder jaguneb eukarüootse rakus autonoomselt, samamoodi nagu bakter , selles osaleb FtsZ valk.
    III
  • Bakterite nimetuste tuletamine . Nimetustes sisalduv info.
    Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis ( veri ), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis ( sale ), tertra (neli), thrix ( niit , juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane) Soovitavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne kohta.
    Thiothrix (niite moodustav bakter , kelle niidi rakkudesse ladestuvad väävliterad)
    Thiomargarita namibiensis ( Namiibia väävlipärl)
    Thiospirillum (spiraalne väävliteradega fotosünteesiv bakter)
    Metanobacterium thermoautotrophicum (metaani moodustav termofiilne autotroofne bakter)
    Ectothiorhodospira halophila (spiraalne halofiilne punaselt pigmenteerunud bakter, kes H2S oksüdeerides ladestab moodustunud väävliterad väljaspoole rakku).
  • Bakterite suurus.
    Mikroorganismid on elusorganismid, keda varustamata silmaga ei näe. Mikroorganismidest suurimad on algloomad. Nende joonpikkus (ca 100 µm) on inimsilma lahutusvõime piiril . Nendest 1 suurusjärk väiksemad on rohevetikad ja pärmid. Enamik baktereid on veel väiksemad ja nende joonpikkust mõõdetakse mikromeetrites. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5-3 µm. Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid.
  • Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju.
    Mida väiksem on rakk, seda suurem on tema eripind (pindala ja ruumala suhe). Bakterid toituvad osmootselt – kasutavad lahustunud aineid kogu raku pinnaga. Seega on sedasorti toitujale vajalik suur eripind ehk väikesed raku mõõtmed. Kerakujulisel bakteril on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. Eriti suur eripind on lamedal plaatjal bakteril, Haloquadratum walsbii, soolase vee arhe, kes fotosünteesib ja tema rakk on nagu suure pinnaga päikesepatarei. Sisaldised rakus (suured nitraadivakuoolid, väävliterad) vähendavad tsütoplasma aktiivruumala ja suurendavad eripinda. (Thiomargarita , Thioploca)
  • Suurimad, suured ja väikseimad bakterid.
    Epulopiscium fishelsonii, Thiomargarita namibiensis, Chromatium oceanii
    Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm.
    Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter- Thiomargarita namibiensis. Tema ühe raku diameeter on 100-750 µm. Ta moodustab rakkude kette. Nähtav palja silmaga. Ta on kemolitotroof, kes oksüdeerib väävlit nitraadiseoseliselt. Et rakus nitraati varuks hoida, on tal rakus suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust.
    Väikseimad bakterid on mükoplasmad (enamik mükoplasmasid on parasiitsed), kestata bakterid, kelle väiksemate esindajate rakkude diameeter on 0.1-0.15 µm. Arvatakse et mükoplasma rakk on iseseisvalt eksisteerida suutva elusraku suuruse alampiir . Aga viimasel ajal on ilmunud artikleid ka nanobakteritest, kelle suurus on 0.05-0.2 µm. Geoloogid avastasid nad skaneerivat EM kasutades kivimitest (lubjakivi, dolomiit , savi) ja mineraalidest (ka sulfiidsed mineraalid nagu püriit). Nanobaktereid on leitud ka vereseerumist ja neerukividest. Võivad põhjustada neerukivide teket. Nanobakteritest on eraldatud ka DNA. Neid saab kasvatada seerumsöötmetel, nagu koekultuurirakke ja nad jagunevad aeglaselt.
  • Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad.
    Thioploca (tõlkes “väävlipats”) niitide pikkus võib ulatuda 7 cm-ni. Niidid paiknevad umbes sajakaupa ühises tupes. Niit koosneb tuhatkonnast ühesugusest rakust.
    Klamüüdiad Genoom on väike. Kasvavad ainult elusrakus. On rakusisesed parasiidid . Neil on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene paljunemisvõimeline vorm (retikulaatkehad).
    Thiomargarita namibiensis. See on suur ümar bakter (diameeter 100-750 µm), mis moodustab rakkude kette. Ta saab energiat väävelvesiniku oksüdeerimisest nitraadiga. Et rakus nitraati varuks hoida, on tal rakus suur nitraadivakuool, mis võtab enda alla 98% rakust.
    Mükoplasmad, kestata bakterid, kelle väiksemate esindajate rakkude diameeter on 0.1-0.15 µm. Mükoplasma raku ruumala on ca 5% soolekepikese omast.
    Nanobakterid, kelle suurus on 0.05-0.2 µm (50-200 nm). Arvatakse, et nad võivad olla kristallisatsioonitsentriteks kivimite moodustumisel. Arvatakse ka, et nad võivad osaleda mineraalide muundumistes. Nanobaktereid on leitud ka neerudes ja uriinis. Kuna neil on kaltsifitseerunud kest, siis võivad nad põhjustada neerukivide teket ja võibolla ka teisi haigusi. Nanobakterite pinnavalgud võivad indutseerida mineraalide ladestumise nende pinnale ja algatada kivi tekke. Võivad põhjustada ka soolade ladestumist liigestes , sapipõies, eesnäärmes jne. ning veresoonte epiteeli kaltsifitseerumist ( trombid ).
    IV
  • Bakterite kirjeldamisel ja määramisel kasutatavad ehituslikud (morfoloogilised) ja mitteehituslikud tunnused. Oska nimetada vähemalt kümme tunnust kummastki rühmast.
    Ehituslikud:
    1) raku kuju,
    2) Agregatsioon (kogumite moodustamine),
    3) kapsli olemasolu, oluline patogeenidel, kaitseb neid fagotsütoosi eest
    4) jätkete olemasolu,
    5) raku suurus,
    6) koloonia morfoloogia,
    7) värvumine Grami järgi,
    8) piilide ja viburite olemasolu,
    9) endospooride esinemine ja paiknemine
    Füsioloogilised ja metaboolsed:
    1) süsiniku- ja lämmastikuallikate kasutamine,
    2) kasutatavad energiaallikad (valgus, keemilised ained),
    3) käärimisproduktide loomus ( happed , alkoholid, gaasid),
    4) peamine toitumistüüp (heterotroof, fototroof jne)
    5) Temperatuurinõudlus (külmalemb, kuumalemb)
    6) liikuvus,
    7) osmotolerantsus,
    8) suhtumine hapnikku ( aeroob , anaeroob, fakultatiivne anaeroob) э
    9) pH- taluvus ja-nõudlus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #1 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #2 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #3 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #4 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #5 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #6 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #7 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #8 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #9 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #10 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #11 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #12 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #13 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #14 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #15 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #16 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #17 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #18 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #19 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ivikakene Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid.
    2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid.
    3. Proteinoidid.
    4. Prebiootilised aminohapped.
    5. RNA ahelate abiootiline süntes.
    vastused eksami küsimustele 2014

    bakter , spoor , rakk , membraan , bakterid , vibur , arhed , mikroob , spoorid , lipiidid , kromosoom , valgud , geenid , mükoplasma , rakud , varuaine

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    22
    docx
    Mikrobioloogia I kursus 2012
    20
    docx
    Mikrobioloogia I eksam
    24
    docx
    Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused
    114
    pdf
    Nimetu
    20
    doc
    Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused
    45
    docx
    Mikrobioloogia I konspekt
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused
    147
    docx
    Mikroobifusioloogia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun