Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega?
  • Mida tähendab mõiste prokarüoot" ?
  • Mis on bakteri genoom?
  • Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest?
  • Kuidas lüsotsüüm?
  • Mis on nende märklauaks?
  • Kuidas on seotud bakterid sahharoos ja hambaaugud?
  • Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna?
  • Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna?
  • Mis roll on endospooridel?
  • Paljunemisvahendiks?
  • Kuidas on võimalik hävitada endospoore?
  • Mis on piilid ja millest koosnevad?
  • Mida näitavad Tmin Topt ja Tmax?
  • Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna?
  • Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime?
  • Kui väljaspool rakku?
  • Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on?
  • Kuidas mõjub mikroobidele kuivus?
  • Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus?
  • Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus?
  • Milleks saab kasutada UV-kiirgust?
  • Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet?
  • Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku?
  • Miks on hapnik toksiline paljudele mikroobidele?
  • Kes on fakultatiivsed anaeroobid?
  • Mis on küünlanõu?
  • Paljunemine selle viisid Kui kiiresti bakterid paljunevad?
  • Paljunemiskiirus Mis on generatsiooniaeg?
  • Mis on steriliseerimine?
  • Mis on desinfitseerimine?
  • Millega kodustes olustes puhastada haava?
Vasakule Paremale
Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #1 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #2 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #3 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #4 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #5 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #6 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #7 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #8 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #9 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #10 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #11 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #12 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #13 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #14 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #15 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #16 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #17 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #18 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #19 Kordamisküsimused mikrobioloogia I kursuse kohta #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ivikakene Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Mikrobioloogia I kursus 2012

pinnaga päikesepatarei. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Suured bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 µm-ni. Mõne tsüanobakteri (Oscillatoria) niidi pikkus võib olla kuni 12 mm (läbimõõt 20-25 µm). Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense, ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 µm-ni. Ka spiroheetide rakud võivad olla väga pikad, kuni 500 µm. Väga suur bakter on Epulopiscium fishelsonii, keda algselt peeti algloomaks. Tema pikkus on üle 600 µm ja ruumala miljon korda suurem, kui tavalistel bakteritel. Seega on ta suurem, kui näiteks kingloom. Ookeanisetetest on leitud veel üks hästi suur bakter- Thiomargarita namibiensis. Seega on suurim tuntud bakter. Tema ühe raku diameeter on 100-750 µm, seega peaaegu 1 mm. Ta moodustab rakkude kette. Nähtav palja silmaga. Ta on kemolitotroof, kes oksüdeerib väävlit nitraadiseoseliselt

Bioloogia
thumbnail
20
docx

Mikrobioloogia I eksam

Eripind ja bakteri kuju. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid. Thiomargarita, Thioploca, nanobakterid, mükoplasmad, klamüüdiad. Suurte bakterite eripinna probleemid ja nende lahendamine. Bakterite nimetused koosnevad perekonnanimest ja liigiepiteedist. Nende moodustamisel kasutatakse enamasti ladina- ja kreekakeelseid nimetusi. Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nimesid, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter mõne tuntud mikrobioloogi auks: nt perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Tatumella (Tatum), Shigella (Shiga), Beijerickia (Beijerinck), Listeria (Lister), Erwinia (Erwin Smith). Liiginimetused isikunimedest: Bacillus pasteurii (Pasteur), Methanospirillum hungatii (Hungate), Methanobacterium omelianskii (Omeljanski), Clostridium pasteurianum (Pasteur). Veel kasutatakse

Bioloogia
thumbnail
24
docx

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused

albus (valge), aureus (kuldne), brevis (lühike), echinatus (ogaline), flavus (kollane), occidentalis (lääne); orientalis (ida), phyllo (leht), poly (palju), mono (üks), sanguis (veri), ruber (punane), sinensis (Hiinast), tenuis (sale), tertra (neli), thrix (niit, juus), vulgaris (tavaline), xanthos (kollane). Sageli kasutatakse perekonnanimede või liiginimede tuletamisel nende isikute nime, kes on selle organismi kirjeldanud või nimetatakse bakter nii mõne tuntud mikrobioloogi auks: Perekonnad Pasteurella (Pasteur), Escherichia (Escherich), Bordetella (Bordet), shigella (Shiga), Beiherickia (Beijerinck), Listeria (Lister). Hansschlegelia Schlegeli auks. Plantiphila = taimi armastav Bacillus pasteurii (pasteur) Methanospirillum hungatii (Hungate) Methanobacterium omelianskii (Omeljanski) Clostridium pasteurianum (Pasteur)

Mikrobioloogia
thumbnail
114
pdf

Nimetu

23S rRNA- suurem kui 16S rRNA. Bakterite nimetused Soolekepike (Escherichia coli) Heinapisik (Bacillus subtilis) Kochi kepike (tuberkulooskitekitaja; Mycobacterium tuberculosis) Hellusebakter (Lactobacillus fermentum ME3) Kooleratekitaja (kooleravibrioon, Vibrio cholerae) Botulismitekitaja (Clostridium botulinum) Düsenteeriatekitaja (Shigella dysentheriae) Gonokokk (gonorröatekitaja; Neisseria gonorrhoeae) Lihasööja bakter (Streptococcus pyogenes) Nimetus tekitatakse avastaja järgi/bakteri omaduste põhjal. (Pasteurella- Pasteur, Planctomyces- plankton (hõljum) + seen (pungus)) Thiothrix- niite moodustab bakter, rakkudesse ladestuvad väävliterad. Thiomargarita- väävel+pärlikujuline. Suurimate mõõtmetega bakter. Ectothiorhodospira halophila phila- meeldib halo- sool ecto- välis- thio- väävel rhodo- punane spira- spiraalne Bakterite suurus- mõni mikromeeter. 1/1000 mm= µm

thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

bakteritel ka välimised kettad: P (periplasma) ja L (LPS) ketas. Need välimised kettad ilmselt ei pöörle, vaid stabiliseerivad telgvarrast. Viburi basaalkeha ehitus gramnegatiivsetel bakteritel. Sisemist ketast ümbritsevad rakumembraanis paiknevad Mot valgud, mis toimivad kettaid pöörlemapaneva mootorina (moodustavad ioonkanali) ja nendega on seotud Fli valgud, mis võimaldavad muuta viburi pöörlemise suunda. 3.Kuidas saab bakter liikumissuunda muuta? Mööda kõverjoont sujuvalt liikuda ei saa, bakteri liikumine käib piki sirgjoont, liigub edasi, seiskab viburi ja pöörab ümber pannes teistpidi pöörama. Hakkab liikuma. Tambling (kukerpallitamine) - liikumise suuna iseloomustamiseks.Liikumise suunda muudetakse parema keskkonna suunas - suunatud liikumised taksised. 3.Miks on kasulik kleepuda pindadele? Enteropatogeensetel E

Mikrobioloogia
thumbnail
45
docx

Mikrobioloogia I konspekt

ladina- ja kreekakeelseid nimetusi ) · · Näiteks: · Bacillus- pulgake ( ladina keeles ) · Bacterium- pulgake ( kreeka keeles ) · (Bacterium coli- soolekepike) · · Soovitatavalt peaks bakteri nimetus sisaldama infot tema kuju, elupaiga, biokeemia, värvuse, ainevahetuse jne. kohta. · · · · · · · · · · · · · · · · Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. · Suur eripind võimaldab kiiret ainevahetust keskkonnaga, mis toimub bakteritel vahetult läbi pinna, kas difusiooniga või membraanis olevate transporterite vahendusel. · Kerakujulistel bakteritel on eripind väiksem, kui peenikesel pulgal. · · · · · Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused: · Morfoloogilised (ehituslikud) · Füsioloogilised ja metaboolsed ( ainevahetuslikud ) · Biokeemilised

Mikrobioloogia
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

CH3CH2CH2COOH ­ võihape Süsivesikute allikana kasutavad nad suhkrut, tärklist ja manniiti. Võihappeline käärimine toob majandusele kahju, sest põhjustab juurviljade, juustu, konservide ja piima riknemist. Väga ebameeldiva lõhnaga. Seevastu võihappe estrid on meeldiva lõhnaga ja neid kasutatakse kondiitritööstustes, parfümeerias, osades jookides. 9) Bakteriraku ehitus ( sealhulgas grampositiivse ja gramnegatiivse bakteriraku ehituslik erinevus ) Bakter kuulub prokarüootide hulka. Lihtsama ehitusega kui eukarüoodi ehitus. Rakusein keerulisema ehitusega. Bakterid on mikroorganismid, mida leidub kõikjal looduses: õhus, pinnases, vees, taimedes, loomades jne. Võtavad osa orgaaniliseaine ringlusest. Bakterid koosnevad rakuseinast, tsütoplasmast, tsütoplasma membraanist. Tsütoplasma sisaldab ribosome, reservmaterjali terakesi ja nukleoide. Lisaks esinevad osadel bakteritel veel viburid, narmad ja kapsel.

Mikrobioloogia
thumbnail
147
docx

Mikroobifusioloogia

toitaineid. Seda tuleb arvestada bakterite kasvatamisel laboris, sest sööde, milles baktereid kasvatatakse, peab sisaldama kõiki olulisi komponente. Eukarüootide rakusiseseid sümbiontseid ja parasiitseid baktereid on laboris kõige keerulisem kasvatada, sest täpseid söötmekomponente on raske kindlaks teha. 1.2. Elutegevuseks vajalikud elemendid Escherichia coli koostist uurides võib välja tuua olulisemad keemilised elemendid, millest bakter koosneb: C, H, O, N, S, P, K, Mg, Fe, Ca ja Mn. Väga väikestes kogustes on leitud Zn, Co, Cu ja Mo, neid elemente nimetatakse mikroelementideks. Bakteri koostises olevaid elemente on leitud veena, ioonidena või elutegevuseks vajalike makromolekulide koostises. Tabel 1 E. coli koostisest leitud keemilised elemendid ning nende funktsioonid rakus % Element kuivain allikas funktsioon est Orgaanilised ained ja

Mikroobifüsioloogia



Lisainfo

1. Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Selgita neid katseid.
2. Tingimused ürgsel Maal. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid.
3. Proteinoidid.
4. Prebiootilised aminohapped.
5. RNA ahelate abiootiline süntes.
vastused eksami küsimustele 2014


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun