Mullas olevate klostriidide ja mikroobide üldarvu leidmine Töö käik: Võeti 1g mulda, milelel lisati destilleeritud vet ning hiljem uhmerdati. Tehakse lahjendused mikroobide üldarvu kohta ja , Klostriidide määramiseks tehakse lahjendused ja . lahjenduse saamiseks võeti steriliseeritud klaaspipetiga 1ml lahust, mis viiakse katsutisse ning siis segatakse Hortex mikstiga 30 sekundit. Teise lahjenduse saamiseks korratakse tegevust, samuti ka teiste lahjendustega kuni lahjenduseni . Klostriidide lahjendused kuumutatakse vesivannil 15 minutit, et vabaneda üleliigsetest bakteritest. Vastavad lahjendused viiakse neljale Petri tassile, mis on eelnevalt märgitud
© EeeOoo Mikroobide määramine mullast Töö käik Võetakse 1 g mulda, mida uhmerdati destilleeritud veega. Järgnevalt tuleb teha lahjendused mikroobide üldarvu (105, 106) ja klostriidide kohta (104, 105). Esimese lahjenduse saamiseks võeti pipetiga 1 ml lahust ning lisatakse katseklaasi, kus on eelnevalt juba füsioloogiline lahus. Saadud lahus segatakse Vortex mikseriga saadakse lahus lahjendusega 101. Teise lahjenduse saamiseks viidakse 1 ml lahust esimesest katseklaasist teise katseklaasi, millele järgneb lahuse segamine. Tulemuseks saadakse lahjendusega 102 lahus. Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi
värvuvad gram-negatiivselt. · Clostridium'i perekonda kuuluvad mikroobid on pulkbakterid, nende morfoloogia varieerub lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. · Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. · Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt. · Tavaliselt on nende diameeter suurem rakukehast. · Mitmed klostriidide liigid omavad peritrihhiaalseid vibureid. · 0,6-2,4 × 1,3-19,0 m läbimõõduga 32.Clostridium perfringens'i kultiveerimine ja elutegevuse iseärasused . · Klostriidid kasvavad ainult anaeroobsetes tingimustes, kus on madal hapniku kontsentratsioon ja red-oks potentsiaal. · Klostriidid moodustavad kas suuri kumeraid pesi (C. perfringens) või väikesi/keskmisi lokkis äärisega pesi. · Klostriidid on katalaas-negatiivsed.
spetsiifilised kirsi- või koguni kreekapähklisuurused augud · 80 kg juusturatas 1000l toorpiima · Traditsiooniline juust valmistati vaskkatlas, 2 päeva soolas, 6-8 nädalat soojas keldris, 2-6 kuud laagerdumist ehk järelvalmimist keldris, küpsemine kestab ka hoidlas · Juusturatas 14-25 cm kõrge, d=70-100 cm, 60-120kg Emmentali juustu tootmine · Piim pastöriseerimata (15 sek 70ºC), klostriidide endospooride vähendamiseks baktofugatsioon · Inokuleerimine ja inkubatsioon temp 32-36ºC, MF · Laapimine; lipaasse aktiivsusega laap · Kalgendi lõikamine · Järelsoojendus tera kuivatamiseks 1. etapp: 35-43ºC, iga 2 min tagant tõstetakse temp 1ºC, lisaks hoitakse 15 min TF (Str, Lb) 2. etapp: temp tõstetakse 55ºC, lisaks hoitakse 15-30 min · Segamine, vadaku eraldamine
coli, B.subtilis, L.monocytogenes, Klebsiella suhtes 2 Vähendab oluliselt kolivormsesse mastiiti haigestumist III. Lüsotsüüm Avastaja Alexander Fleming Toimib peptidoglükaankihile N-atsetüülmuramidaas: lõhub -1,4-glükosiidsidet (katalüüsib H2O molekuli insertsiooni st hüdrolüüsi), toime GP bakteritele Lisatakse juustudele klostriidide inhibeerimiseks (nt Gouda, Edam) Toorpiima normaalne mikrofloora: 1. mikrokokid 2. strepto- ja laktokokid 3. GN pulkbakterid sh kolivormid 4. asporogeensed GP 5. Bacillus spoorid 6. juhuslik mikrofloora Suure arvukuse >105 CFU/ml korral moodustavad GN pulkbakterid 30% kultiveeritavatest bakteritest NB: Kultiveeritavate bakterite arvukus on kvaliteedi ja tootmiskultuuri indikaator Toorpiimale esitatavad mikrobioloogilised nõuded:
vanustes kultuurides sageli värvuvad gram-negatiivselt. Clostridium'i perekonda kuuluvad mikroobid on pulkbakterid, nende morfoloogia varieerub lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt ("clostridium" värten). Tavaliselt on nende diameeter suurem rakukehast. Mitmed klostriidide liigid omavad peritrihhiaalseid vibureid. Resistentsus § Kõiki klostriidide liike iseloomustab kõrge resistentsus väliskeskkonna faktoritele: eosed säiluvad eluvõimelistena 100°C juures 1.5-6 tundi, 122°C juures - 22 minutit. § Desinfitseerivad ained hävitavad ainult klostriidide vegetatiivseid vorme. Clostridium perfringens C. perfringens on subterminaalsete eostega, suur (1,5 × 8,0 µm), kandiliste otstega grampositiivne batsill, seejuures algmaterjali
Tema membraanidest on leitud steroolitaolised lipiidid hopanoidid ja arvatakse et need ained stabiliseerivad membraane. Teda kasutatakse Mehhikos alkohoolse joogi pulke tegemiseks. Pulke on vitamiinirikas alks, mida valmistatakse agaavimahlast, mida fermenteeritakse Zymomonase, pärmi ja Leuconostociga. Destilleeritud pulke on tekiila. Bioetanool tselluloos tuleb enne hüdrolüüsida glükoosini, et teda saaks kääritada pärmidega. Klostriidide abil saaks tselluloosi nii hüdrolüüsida kui ka kääritada, aga etanool ei ole klostriididel põhiline käärimisprodukt. Taimsed jäätmed sisaldavad lisaks tselluloosile ka hemitselluloosi, mille hüdrolüüsil vabanevad pentoosid, mida Saccharomyces kääritada ei suuda. Piimhapekäärimise tüübid. Piimhapebakterid: homo- ja heterofermentatiivsed. Oska neid käärimisi võrrelda. Streptococcus mutans. Bifidobakterid ja vastavad käärimised. Hapupiimatooted ja piimhapebakterid
haigustekitajatega. 33. Klostriidid (Clostridium spp.) Eosbakterid, leidub mullas, 100kraadi juures ei hävine on grampositiivsed anaeroobsed bakterid, mida leidub kõikjal keskkonnas. Mitmeid liike leidub mullas, kus klostriidid võivad püsida eluvõimelisena väga pikka aega. Enamik klostriide võib asustada ka tervete loomade soolestikku. Nende sattumine keskkonda põhjustab pinnase saastumise. Klostriidide kontrollimatul kasvu korral toodavad nad surmava toimega toksiine. Clostridia spp-ga seotud haigused kulgevad üliägedalt, põhjustades looma üldseisundi äkilise halvenemise ja - surma. Klostriididega seotud seisundite hulka kuuluvad näiteks lihaste ja pehmete kudede infektsioonid, mürgistused ning sooleinfektsioonid. Paljudel juhtudel kulgeb haigus ilma nähtavate kliiniliste tunnusteta, mis komplitseerib õige diagnoosi panekut. 34
haigusjuhtumeid, näiteks teetanus (Clostridium tetani), botulism (Clostridium botulinum, Clostridium baratii, Clostridium butyricum), müonekroos ehk gaasi gangreen (C. perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum) ja kõhulahtisus ning jämesoolepõletik (C. perfringens, C. difficile). Valdav enamus tänapäeval levivatest nakkustest on naha ja pehmekoe haigused, toidumürgistused ning antibiootikumidega seotud kõhulahtisus-koliit. Klostriidide märkimisväärset võimet põhjustada haigestumist seostatakse nende võimega säilida keerulistes keskkonnatingimustes spooride moodustamisega; kiire kasvuga toitaineliselt soodsates tingimustes; mitmete histolüütiliste, entero – ja neurotoksiinide tootmisega (Murray et al, 2012). 3.2 Clostridium perfringens Clostridium perfringens on anaeroobne, kuid aerotolerantne gram-positiivne spoore moodustav pulgakujuline bakter, mis toodab enterotoksiine
Pulgakujuliste bakterite otsad võivad olla ümarad, teravad, tömbid või nuiataolised. Nad asetsevad ühe- või kahekaupa. Osad liigid võivad moodustada ka ahelaid. Siia alla kuuluvad nt laktobatsillid, tuberkuloosibakterid jt. Jagunevad: Korrapärase kujuga aeroobsed eoseid mittemoodustavad pulkbakterid (Lactobacillus spp., Listeria monocytogenes). Aeroobsed spoore moodustavad batsillid (Bacillus anthracis, Bacillus cereus). Klostriidide hulka kuuluvad eseid moodustavad anaeroobsed bakterid (Clostridium botulinum). Grampositiivsed aeroobsed eoseid mittemoodustavad mükobakterid (Mycobacterium tuberculosis). Gramnegatiivsed fakultatiivselt anaeroobsed pulkbakterid (Escherichia coli, Shigella spp., Salmonella spp.). Põhjustavad mitmeid seedetraktiga seotud haigusi Kruvibakterid jagunevad kuju ja keerdude arvu järgi: vibrioonideks ühe keeruga, komasarnased, nt kooleratekitaja;
Siia kuuluvad anaeroobsed ja fakult. anaeroobsed spiroheedid, kes elavad vabalt vees ja mudas. Kääritavad suhkruid, põhiproduktidena moodustuvad atsetaat, etanool, CO2 ja H2. Selle perekonna esindajaid on leitud ka termiidi soolest. Seal toimub tselluloosi anaeroobne lagunemine ja käärimisel moodustub palju CO2 ja H2. Spirochaeta, kes sealt on isoleeritud, konverteerib need gaasid atsetaadiks, on seega homoatsetogeen. Muidu on homoatsetogeene leitud ainult klostriidide ja nende sugulaste hulgas. Molekulaarsed uurimused on näidanud, et atsetaadi tekke eest vastutavad geenid võivad olla spiroheetidele saabunud klostriididelt horisontaalse geenitriiviga. Termiidi soole spiroheetidel on leitud ka N2 sidumise võime. Seega varustavad nad termiiti ka lämmastikuga. Termiidi sooles elavad erinevad spiroheedid, kes moodustavad tselluloosi käärimisel moodustuvast CO2 ja vesinikust atsetaati, mis on termiidile energiaallikaks.
arvukuse määramist. Direktiiv 80/778/EEC määratleb mikrobioloogiliste analüüsi- de aktsepteeritavad väärtused. Mõningad hooajalised üldarvu (TVC Total Viable Count) kõikumised on teatud piirides lubatud, kuid kolibakterid kui fekaalse saastumise indikaatorid peavad jääma piiridesse <1/100ml. Probleemi ilmnemisel tuleb teha täiendavaid uuringuid, milleks on E. coli, enterokokkide ning sulfiteid redutseerivate klostriidide arvukuse määramine. Kui analüüside tulemused näitavad bakterite arvukust üle piirnormi, tuleb desinfitseerida ettevõtte veesüsteemi, kasutades selleks lubatud meetodeid (klooriga töötlemine jt). 3.8. LÜHENDITE LOETELU Tuginedes asjaolule, et paljud lühendid on eestikeelses erialakirjanduses või prak- tikas kasutusel ingliskeelsetena, piirdutakse üksnes eestikeelsete vastete esitami- sega. ATP Adenosiintrifosfaat
HAIGUSTEKITAJAD. Clostridium perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum. Põhjustavad kiire kuluga ja sageli fataalset pehmete kudede infektsiooni. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed kahjustuskoldest, nekrotiseerunud koeosad ja haavaeritis. DIAGNOSTIKA. NB! Kuna enamik traumaatilisi haavu on kontamineeritud klostriididega, ei ole nimetatud mikroobide isoleerimine haavast üksinda piisav gaasgangreeni diagnoosimiseks. Haa- vaeritise uurimine klostriidide suhtes on vaid vajalik kliinilise diagnoosi kinnitamiseks. Diagnoos põhineb kliinilisel pildil. Vajadusel kasutatakse ALGMATERJALI MIKROSKOOPILIST UURIMIST. Põletikukoldest võetud materjalist valmistatakse preparaat, mis värvitakse Grami meetodil. Otsitakse grampositiivseid batsille. Eoseid reeglina näha ei ole. Võimalik on kasutada ka HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMIST. Tehakse esmaskülvid söötmetele gaasgangreeni tekitajate isoleerimiseks ja biokeemilis-füsioloogiliste omaduste
annaabi.ee 
