orgaanilistest saasteainetest; orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas, biolagunemine ja selle tähtsus; poolestusaeg (poollagunemisaeg); aeroobne ja anaeroobne lagunemine, BHT ja KHT, arvutused reaktsioonivõrrandi järgi püsivad saasteained ja Stockholmi konventsioon. Bioakumulatsioon, bioakumulatsiooni tegur, biomagnifikatsioon. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, redokspotentsiaal, raua-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid).
Allikad: maks, munad, piim, kaunviljad. Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja püridoksiini ning toimub alles siis kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on rahuldatud. Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid: Püruvaatdehüdrogenaas Alfa-ketoglutaraatdehüdrogenaas rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümid redutseerivad ensüümid jne Teda on vaja närvikoe ja naha normaalseks arenguks. Defitsiit Defitsiidi korral on häiritud nii kataboolsed protsessid kui ka redutseerivad sünteesid. Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad. Defitsiidi esmatunnused: lihaste nõrkus väsimus depressioon
Oksüdeerija Madalaima oks.astmega ühendid ei saa olla oksüdeerijad.kui oks.aste on 0,siis oksüdeerib metalle ja vesinikku.kui oks.aste on kõrgeim ehk VI,siis ta on tugev oksüdeerija. Süütab näiteks puupilpa C0 + 2 SVIO3 = CIVO2 + 2SIVO2 Redutseerija Oks.aste on -II siis ta põleb ja on redutseerija.oks.aste on 0 ,siis väävel põleb ja on redutseerija S0 + O02 = SIVO-II2 Oks.aste on IV,siis redutseerivad omadused on tugevamad, kui oksüdeerivad NIVO2 + SIVO2 + NIIO + SVIO3 Protsess on oluline happevihmade tekkes. Kõrgeima oks.astmega ühend ei saa olla redutseerija. Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid ( keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.Gaasiline H2Spõleb õhus sinaka leegiga. Tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere
nukleotiidides, jne Suhkrute redoksreaktsioonid Aldehüüdrühma sisaldavad suhkrud on kergesti oksüdeeritavad näiteks Fehlingi reagendiga. Suhkrutest moodustuvad vastavad aldoonhapped. Reaktsiooniga kaasneb punase Cu2O sademe teke Vesilahuses on aldoonhapped tasakaalus vastava laktooniga Ketoonid ei ole nii hõlpsasti oksüdeeritavad, ent ketoosid võivad üle enedioolvaheühendi konverteeruda aldoosiks, mis on oksüdeeritav. Seega on kõik monosahhariidid redutseerivad suhkrud Kaks rida oksüdeeritud suhkruid on looduses olulised Need, kus oksüdeeritud esimene ja need, kus on oksüdeeritud viimane süsinik suhkru molekulis Aldoonhapped Uroonhapped Rida olulisi bioloogilisi ühendeid on vaadeldavad kui redutseeritud suhkrud, kus aldehüüd on redutseeritud alkoholiks Desoksüsuhkrud on redutseeritud derivaadid, milles suhkrumolekuli OH rühm on asendatud vesinikuga H Esterifikatsioon
Soojusjuhtivus halb soojusjuht hea soojusjuht Täieliku põlemise CO2 CO2 Täieliku põlemise CO2 CO2 saadus Grafiit saadus Keemilised omadused Toatemperatuuril on püsiv ja teiste ainetega ei reageeri, kuumutades põleb ning tekib süsihappegaas C+O2=CO2 Kui hapnikku ei ole piisavalt, tekib mürgine süsinikmonooksiid 2C+O2=2CO Lihtainena on redutseerivad omadused, mistõtu kasutatatkse teda redutseerijana metallide tootmisel 2CuO+C=2Cu+CO2 Keemilised omadused Süsinik oksüdeerijana (redutseerub, st liidab elektrone) süsiniku reageerimine vesinikuga C + 2H2 CH4 Süsinik nii oksüdeerija kui redutseerijana süsiniku reageerimine süsihappegaasiga C + CO2 2 CO Tähtsamad ühendid SÜSINIKDIOKSIID ehk süsihappegaas: CO2, ei põle ega toeta
2 HCl + CaCl2 + 2 H2O
Saamine : Vesinikkloriidhapet saadakse Na-kloriidist ja väävelhappest
2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + ,, HCl ja saadud gaasi lahustatakse vees.
Metallide halogeniidid : on tahked kristalsed ained. Neist tähtsaim on naatriumkloriid e.
Keedusool NaCl
Metallide halogeniidid ja ka vesinikhalogeniidid võivad keemilistes reaksioonides
käituda redutseeriana , loovutades elektrone ja muutudes vabadeks halogeenideks.
Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad F-st joodi suunas F
Bioakumulatsioon: saasteained keskkonnast > elusorganismidesse. Bioakumulatsioon on aine kontsentratsiooni suurenemine organismis võrreldes kontsentratsiooniga ümbitsevas keskkonnas. Biomagnifikatsioon ehk biovõimendumine: kemikaali kuhjumine toiduahelas; kemikaali kontsentratsioon organismis suurem kui tarvitatakse toidus. Redoksreaktsioonid, oksüdatsiooniaste, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, korrosioon; oksüdeerivad ja redutseerivad tingimused keskkonnas, raua-, kroomi-, väävli- ja lämmastikuühendid erinevates redokstingimustes (pH-pE diagrammid). Redoksreaktsioonid keskkonnas muudavad elementide oksüdatsiooniastet: Oksüdeerumine: redutseerija loovutab elektrone, oksüdatsiooniaste suureneb. Redutseerumine: oksüdeerija seob elektrone, oksüdatsiooniaste väheneb. Oksüdatsiooniaste elemendi aatomi laeng ühendis eeldusel, et ühend koosneb ioonidest elemendi kaupa.
karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jtga o Leegis annavad iseloomuliku värvuse Keemilised omadused Leelismuldmetallid reageerivad hapniku ja veega intensiivsemalt rühmas allapoole liikudes o Be, Mg, Ca ja Sr pinnale tekib õhu käes kaitsev oksiidikiht, Ba korral seda ei teki ja Ba võib niiskes õhus süttida Kõik 2. rühma elemendid (v.a Be) reageerivad veega. Be ei reageeri veega ka kuumalt, Mg reageerib vaid kuuma veega Kõik 2. rühma elemendid redutseerivad H+ H2ks Füüsikalised omadused Ø Kerged Ø Pehmed Ø Hõbevalged Ø Madala sulamistemperatuuriga Ø Noaga lõigatavad Ø Hea elektri ja soojusjuhtivusega Saamine Kaltsiumit, strontsiumit ja baariumit saadakse elektrolüütiliselt või alumiiniumiga redutseerides: · 3BaO + 2Al Al2O3 + 3Ba Määramine q Leelismuldmetalle ja nende ühendeid saab määrata leekreaktsiooni abil: ü kaltsium põleb punakasoranzi leegiga ü
2.) Keetmisel happelises keskkonnas, selline protsess leiab aset ka moosi ja kisselli keetmisel Alkoholide keemilised omadused: Sahharoos annab alkoholidele iseloomulikke reaktsioone Sealhulgas ka mitmealuseliste alkoholide tõestusreaktsiooni värske vask(II)hüdroksiidiga C12H22O11 + Cu(OH)2 C12H22O11*CuO + H2O - vasksahharaat värvib lahuse eresiniseks Aldehüüdide keemilised omadused: Kuna sahharoosi molekul ei sisalda vaba aldehüüdrühma, puuduvad tal ka redutseerivad omadused. Hüdrolüüsi tõttu võib pikemat aega seisnud suhkrulahus anda aldehüüdrühma tõestusreaktsiooni. Käärimine: Vesilahus võib osaleda paljudest käärimisprotsessidest , ka alkoholkäärimisest C12H22O11 + H2O 4 C2H5OH + 4 CO2 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul. Amüloos: x~200 normaalahelaga polümeer
2.) Keetmisel happelises keskkonnas, selline protsess leiab aset ka moosi ja kisselli keetmisel Alkoholide keemilised omadused: Sahharoos annab alkoholidele iseloomulikke reaktsioone Sealhulgas ka mitmealuseliste alkoholide tõestusreaktsiooni värske vask(II)hüdroksiidiga C12H22O11 + Cu(OH)2 C12H22O11*CuO + H2O - vasksahharaat värvib lahuse eresiniseks Aldehüüdide keemilised omadused: Kuna sahharoosi molekul ei sisalda vaba aldehüüdrühma, puuduvad tal ka redutseerivad omadused. Hüdrolüüsi tõttu võib pikemat aega seisnud suhkrulahus anda aldehüüdrühma tõestusreaktsiooni. Käärimine: Vesilahus võib osaleda paljudest käärimisprotsessidest , ka alkoholkäärimisest C12H22O11 + H2O 4 C2H5OH + 4 CO2 5 Tärklis(ed) -glükoosi jääkide polümeerid (-C6H10O5-)x . Taimsed varuained mida leidub seemnetes, mugulates jne. Eestlase menüüs on põhilised allikad teraviljasaadused ja kartul.
- Määrasin aniooni rühma. I rühma anioonide määramiseks hapestasin 4 tilka lahust lahjendatud HNO3-ga. Lisasin 4 tilka AgNO3 lahust, mille tagajärjel tekkis sade. Lisasin lahjendatud HNO3 lahust, mis ei reageerinud sademega. Sellest võib järeldada, et lahuses on I rühma anioon. Eelkatsete tulemusel sain teada, et otsitav anioon paikneb I rühmas, on kas oksüdeerija või anioon, millel puuduvad nii tugevad redutseerivad kui oksüdeerivad omadused. Järelikult võib lahuses olla kas [Fe(CN)6]3- või Cl- anioon. Tegin katse [Fe(CN)6]3- tõestamiseks. Selleks lisasin oma lahusele ZnSO4 lahust. Selle tulemusena ei moodustunud kollast sadet, seega ei leidunud lahuses otsitud anioone. Tegin katse Cl- tõestamiseks. Selleks lisasin oma lahusele AgNO3 lahust, mille tagajärjel moodustus valge sade, mis tõestas aniooni Cl- leidumist lahuses. Ag+ + Cl- AgCl Kokkuvõte
(näit. nitrifitseerijad, tselluloosi lagundajad, fenoolide lagundajad, jne.). Mikroobid on isepuhastusprotsessidega seotud kahest aspektist: · mikroobid etendavad olulist osa isepuhastumisel, lagundavad orgaanilist ainet lülitades seda aineringesse jne. · veekogu puhastub ka allohtoonsetest bakteritest (näiteks patogeenidest). 12. Selgita, kes on obligaatne e. range anaeroob, kes on fakultatiivne anaeroob? 1)Obligaatne anaeroob - Heterotroofsed bakterid, kes redutseerivad sulfaate. (s.t. neile on vastuvõetav vaid anaeroobne keskkond), H2S on neil anaeroobse hingamise lõpp-produkt. Obligaatsed anaeroobid on ka metanogeenid ja homoatsetogeenid; CO2 on elektronide lõppaktseptor. H2 on kõige levinum energia-allikas (elektronide doonor), mida need grupid kasutavad, produktideks on vastavalt (metanogeenide puhul) metaan ja (homoatsetogeenide puhul) äädikhape. 2)Fakultatiivne anaeroob- suudavad paljuneda nii õhuhapniku olemasolul kui ka selle puudumisel.
redokspotentsiaal E – iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid/redutseerivaid omadusi. väljendab energiat/tööd, mida tuleb kulutada või mis eraldub 1 Faraday arvu laengu (1 mol elektronide) üleminekul redoksreaktsioonis. mida suurem on redokspotentsiaali väärtus, seda tugevam oksüdeerija on oksüdeeritud vorm ja seda nõrgem redutseeritud vorm. kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused; kui positiivne, domineerivad oksüdeerivad omadused. REDOKSREAKTSIOONI KULGEMINE redoksreaktsioon kulgeb spontaanselt siis, kui Gibbsi vabaenergia muut on negatiivne ΔG<0 ΔG = -zFΔE ; z – tasakaalustatud reaktsioonis liidetud (loovutatud) elektronide arv (sõltub koefitsentidest) ΔG – Gibbsi energia muutus redoksreaktsioonis ΔE – redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe.
Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi, märkida ära lähteainete ja tekkivate ühendite värvused Antud soola lahuse ja AgNO 3 lahuse omavahelisel reageerimisel tekkis valge sade, mis HNO 3- ga ei reageeri ning BaCl2 sadet ei tekki, seega lahuses on 1. rühma anioonid. c) tõestada lahuses olemasolev anioon. Analüüsi tulemust põhjendada. Kuna ainus esimese rühma anioon, millel puuduvad nii tugevad oksüdeerivad kui ka tugevad redutseerivad omadused on Cl-, siis ma kontrollisin ning tõestasin selle olemasolu soolas. AgNO3 moodustas Cl- -ioonidega valge sademe, mis NH3H2O lahusega lahustub, moodustades lahustuva kompleksühendi diammiinhõbekloriidi. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid Rühma määramine: AgNO3 + KCl AgCl + KNO3 Ag+ + Cl- AgCl AgCl + HNO3 Cl- tõestamine: AgNO3 + KCl AgCl + KNO3 Ag+ + Cl- AgCl AgCl + 2NH3H2O [Ag(NH3)2]+ + Cl- + 2H2O AgCl + 2NH3H2O [Ag(NH3)2] Cl + 2H2O
autotroofideks. Heterotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas (CO2). 2. Millised on bakterite ja arhede toitumistüübid? Nimeta ja kirjelda lühidalt. Fotolitotroofid: Taimed, vetikad, tsüanobakterid: valguseenergia arvel sünteesivad ATPd, C-allikana kasutavad CO2, CO2 redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil Fotoorganotroofid: Purpursed ja rohelised mitteväävlibakterid, ATP sünteesivad valguseenergia arvel, C-allikana saavad kasutada nii CO2 kui ka orgaanilisi ühendeid, CO2 fikseerimiseks kasutavad reduktiivjõu allikana enamasti orgaanilisi aineid. Kemolitotroofid: Nitrifitseerijad, tioonbakterid, vesinikubakterid jt; ATP sünteesivad anorgaaniliste ühendite oksüdatsiooni arvel, C-allikana kasutavad CO2.
taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks (tselluloos, pektiin). 9 Enamus süsivesikute kvalitatiivseks (aga ka kvantitatiivseks) määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid, kusjuures suhkrumolekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus reeglina laguneb ning tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed (aldoonhapped, uroonhapped). Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest)
Viin läebi sulfiidide sadestuse nagu eelnevalt ning eraldan sademe tsentrifuugides ning lahustan seejärel kontsentreeritud soolhappes. Happe edasisel lisamisel ja lahuse keetmisel moodustuvad klorokompleksid. SnS2 + 6HCl → H2[SnCl6] + 2H2S ↑ Sb2S3 + 12HCl → 2H3[SbCl6] + 3H2S ↑ Sb2S5 + 12HCl → 2H3[SbCl6] + 3H2S ↑ + 2S ↓ Sn4+- ja Sb3+- ioonide eraldamine ja Sb3+ -ioonide tõestus Lisan 10 tilgale lahusele tükike raudtraati ja keedan mõne minuti. Tina(IV)-ioonid redutseerivad tina(II)-ioonideks. [SnCl6]2- + Fe → [SnCl4]2- + Fe2+ + 2Cl- Antimon(III)-ioonid redutseeruvad raua toimel aga vabaks antimoniks, mis tõestab antimoni ioone. 2[SbCl6]3- + 3Fe → 2Sb + 3Fe2+ + 12Cl- Sb3+-ionne võib tõestada ka tinagraanuliga, millele tilgutada 1 tilk lahust. Tekib must laik ehk metalliline antimon. Sn2+-ioonide tõestamine Tsentrifugaati, mis jäi järele peale Sb ja reageerimata raudtraadi eraldamist, leelistatakse NaOH-ga
Kooselu aeroobsete bakteritega o Hapnik on toksiline: Hapnik oksüdeerib neid raku komponente mis on vajalikud redutseeritud kujul (ka radikaalid on tugevad oksüdeerijad) Paljud ensüümid on hapnikutundlikud o Eristatakse Ranged anaeroobid - 0 on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) Aerotolernatsed anaeroobid hapniku juures olekul ei hukku (piimhappebakterid, klostriidid) CO · Suures koguses vajalik autotroofsetele bakteritele Söötmetele kus kasvatatakse sutotroofe lisatakse NAHCO ja inkubeeritakse CO atmosfääris · Vajalik ka heterotroofidele, sest seda läheb vaja metabolismis karboksüülimisreaktsioonil
Nende kaudu eraldub lämmastik taaskord atmosfääri tagasi ning ringe hakkab uuesti pihta. Elusorganismidele on lämmastik valkude koostisosana sama hädavajalik element kui süsinik. Inimkond on kahekordistanud bioloogiliselt aktiivsete lämmastikuvormide tekkimist aastas. Seda põllumajandusliku tootmise ja fossiilkütuste põletamise tagajärjel. Lämmastikuringe tähtsamad etapid: (1) õhus olev vaba lämmastik on kättesaadav ainult tänu vähestele bakteritele, kes redutseerivad lämmastiku ammooniumiks ja sisestavad selle orgaanilistesse ühenditesse; (2) taoimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite lämmastikust; (3) loomad vajavad orgaaniliste ühendite ja valkude lämmastikku; (4) prgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid; (5) suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile; (6) nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende toel toimub denitrifikatsioon.
O-glükosiidsidemega. On olemas mono-, oligo-, polüsahhariidid. Monosahhariidid erinevad stereostruktuurilt erinevad omadused. Keemiliselt ehituselt on nad kas lineaarsed polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid või tsüklilised poolatsetaalid või poolketaalid. Tänu aldehüüd-/ketorühma esinemisele redutseerimisvõime. Oligosahhariidid: kui on vaba hemi- e poolatsetaalne/poolketaalne hüdroksüülrühm, siis nad on redutseerivad (=taandavad), kui ei ole siis mitteredutseerivad. Kvalitatiivne määramine karbonüülrühma esinemine molekulis (hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega,..). Süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul moodustuvad heterotsüklilised aldehüüdide furfuraalid või 5-hüdroksümetüülfurfuraalid (Molisch'i test, Selivanoffi'i reaktsioon). MOLISCH'I TEST Kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui
Atmosfäär mudelis oli koostatud veeaurust, vesinikust, metaanist ja ammoniaagist. Veeauru juhiti läbi kambri, milles oli ”ürgne” Maa atmosfäär. Kambrisse juhiti elektrilaenguid ja kondenseerunud veest võeti prove tekkinud ainete analüüsiks. Sellistes katsetes on saadud kõik 20 aminohapet, mõned suhkrud ja lipiidid, DNA-s ja RNA-s sisalduvad puriin- ja pürimidiinalused ja isegi ATP-d, kui segusse lisati fosforit. Tingimused ürgsel Maal Väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st; kõrge temperatuur; tugev UV kiirgus; vulkaaniline tegevus; meteoriitide rünnakud ja ultravioletkiirgus olid palju suuremad kui praegu. Milleri-Urey katsetes sünteesitud produktid Alaniini, glütsiini, aspartaadi ja aminobutüraadi laigud. Proteinoidid. Prebiootilised aminohapped Proteinoidid on abiootiliselt moodustunud polüpeptiidid. (Abiootilises sünteesis moodustunud polüpeptiid. Näiteks savi pinnal võivad tekkida.)
ahelateks. Oligosahhariidide oluloseks klassifitseerimise tunnuseks on vaba poolatsetaalse või poolketaalse küdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ning teisi oksüdeerijaid, neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5-hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Moodustuvad värvilised ühendid. Praktiline osa Molisch'i test
· Süsisniku koguhulk on suletud ringes muutumatu, s.t valitseb ökoloogiline tasakaal. Süsinikuringe??? · Fotsosüntees · Hingamine: aeroobne, anaaeroobne LÄMMASTIKRINGE- on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. · Ringes muutub lämmastiku o/a · Moodustuvad lämmastiku orgaanilised ühendid · Õhulämmastik (N2) on kättesaadav vähestele organismidele (nt. Mügarbakterid) Mügarbakterid redutseerivad e. ammonifitseeruvad lämmastiku ammooniumiks. · Suur osa orgaanilisest lämmastikust oksüdeerub kergelt e. nitrifitseerub NITRAATIDEKS (omastavad taimed) (-4) C N(-1...-4) FOSFORIRINGE- biokeemiline tsükkel, mis kujutab fosfori ringkäiku Maa lito,- hüdro,-ja biosfääris ning nende vahel. Erinevus teistest aineringetest: Atmosfääril ei ole fosforiringluses suurt tähtsust- fosfor ( ja ühendid) on Maal esinevatel temperatuuridel/ rõhkudel tahkes olekus. Olulisus:
mürgised. Gaaslise vesinikkloriidi saamiseks kasutatakse keedusoola ja kontsentreeritud väävelhappe vahelist reaktsiooni. Vesinikhalogeniidid lahustuvad vees andes vasinikhalogeniidhapped, tuntuim HCl. HCl + HO HO + Cl Vesinikfluoriidhape on nõrk hape, sest molekulid seostuvad omavahel tugevate vesiniksidemetega. Aktiivsete metallide halogeniidides esineb iooniline side. Need on kõrge sulamistemp. Enamik neist lahustub vees hästi. Halogeniidide redutseerivad omadused tugevnevad reas ülevalt-alla, seega vastupidises suunas lihtainete oksüdeerivate omasduste tugevnemisele. Halogeenide aatomid saavad elektrone mitte ainult liita vaid ka loovutada. Kloorvesi: Cl + HO HCl + HClO HClO HCl + O Kloorivee oksüdeeruvad omadused on eelkõige tingitud atomaarse hapniku tekkest. Üks tuntuim hapnikku sisaldav klooriühend on kaaliumkloraat ehk KClO. Hapnik ja väävel Moodustavad ühendeid o.-a. II kuni VI
· Monosahhariidid/monoosid on lihtsuhkrud glükoos, fruktoos. · Oligosahhariidide molekulid koosnevad monosahhariidide molekulide jääkidest sahharoos, laktoos. · Polüsahhariidides/polüoosides on lihtsuhkrute molekulid ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks tärklis, glükogeen, tselluloos. · Suhkruid jaotatakse ka vaba aldehüüdrühma esinemise järgi molekulis redutseerivad/taandavad ja mittererutseerivad/mittetaandavad. Redutseerijad on kõik monoosid ja mõned oligosahhariidid. Süsivesikute reaktsioonid: 1. Molischi test Süsivesikute olemasolul tekib nende segus -naftooliga (C10H7OH) konts. väävelhappe lisamisel happe ja lahuse piirpinnale purpurne kiht. Töö käik: ühte katseklaasi valasin 2 ml glükoosi ja teise 2 ml sahharoosi lahust lisasin mõlemasse katseklaasi 0,5 ml Molischi reaktiivi (-naftooli lahus alkoholis) loksutasin
Kaaliumit saab ka sula KCl redutseerimisel naatriumi aurudega: · Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. · Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus. · Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC. · Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. · Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest. · Leelismetallid loovutavad oma valentselektroni ka lahustumisel vedelas ammoniaagis, andes sinise lahuse, mis koosneb solvateeritud elektronidest ja metallikatioonidest. Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus pronksikarva ja juhib hästi elektrit. Kasutatakse orgaaniliste ühendite redutseerimiseks. · Leelismetallid reageerivad otse enamike mittemetallidega.
keskkonnas glükoosi ja oleuropeiin aglükoone. Seejärel konserveritakse need 6- 10%-lises soolvees või siis soolalahuses, kus leidub äädik- või piimhapet. Vanal ajal võidi oliive säilitada ka mees ja puuviljamahlas. Sõltuvalt säilitusviisist võib oliive enne konserveerimist ka röstida või kääritada. Kääritamisprotsess võtab mitu kuud ja sel ajal liiguvad fenoolid oliivi viljalihast soolvette. Fermentatsioonil mängivad olulist rolli just polüfenool ja redutseerivad suhkrud, oliivi mikrofloora, soola kontsentratsioon (määrab mikroorganismide koosluse, lahustuvate ainete (n: redutseerivate suhkrute) diffusiooni soolvette ja fermentatsiooni kiiruse) ja soolvee pH, oliivide kääritamiseelne töötlemine, aeratsioon. Fermentatsiooni kontrollib soolvees leiduvate kääritatavate suhkrute sisaldus. Oliivi kesta läbilaskvus, temperatuur, soolvee kontsentratsioon, määravad suhkrute diffundeerumise kiiruse oliivi viljalihast soolvette. Kääritamist on
Oligosahhariidid koosnevad mõnest monosahhariidi molekuli jäägist, aga polüsahhariidid on sajad või tuhanded lihtsuhkru molekuliahelad. Vastavat poolketaalse hüdroksüülrühma esinemise või puudumise järgi jaotatakse oligosahhariide redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Oligo- ja polüsahhariidi monomeerid on seotud O-glükosiidsidemega. Enamus kvalitatiivsed reaktsioonid baseeruvad karbonüülrühma esinemisele molekulis. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud oksüdeerijaid. Neutraalses ja happelises keskkonnas toimub oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on erinevad happed. Lisaks põhineb üks analüüsi meetoditest veel heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. [http://blog.canacad.ac.jp/wpmu/15matser/files/2011/08/anatomy-carbohydrates.jpg] Töövahendid Katseklaasid Elektripliit Keeduklaas vesivanniks
jt). Oligosahhariidid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad
struktuuri poolest. Eristatakse aldo- ja ketogruppi sisaldavaid süsivesikuid. Võivad ka molekulsisese tsüklisatsiooni abil tsükli moodustada. See mõjutab palju nende omadusi. Aga vaatamata sellele kõikidel nendel on redutseerimisvõime. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monomeerist. Nad eristatakse poolketaalse või poolatsetaalse rühma sisaldumise vüi puudumise järgi. Tänu sellele saavad nad olla kas redutseerivad või mitteredutseerivad. Oligosahhariidid täidavad tavaliselt energeetilist rolli ning vüivad olla glükoproteiinides ja glõkolipiidides. Polüsahhariididid koosnevad suurematest monomeersetest ahelatest. Nende hulgast eristatakse energeetilist rolli täidavad ja ehituslikku rolli täidavad sõsuvesikuid. Süsivesikute tuvastamise reaktsioonid on kaks tüüpi: · Karbonüülrühma sisalduvad suhkrud
Nad on energeetilisteks varuaineteks, taimedes esinevad ka rakukesta ehitusmaterjalina. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsiooni põhinevad karbonüülrühma esinemisel molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt suhkrud oksüdeeruvad erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ning teisi oksüdeerijaid. Suhkrumolekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus tavaliselt laguneb ja tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja produktideks tekivad mitmed happed. Teine osa analüüsist koosneb heterotsükliliste aldehüüdide fufuraali või 5- hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisest süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul
Paljud süsivesikutekvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid baseeruvad nende redutseerimisvõimel. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt tekivad erinevad suhkrute oksüdatsiooniproduktid. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva 6 mineraalhappe juuresolekul
Vesi vahutab. Veekogu isepuhastusprotsess Veekogu isepuhastusprotsess- reoainete lahjenemine ning lagunemine suublas keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel. Mõõduka, ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapniku. Isepuhastuses osalevad bakterid, kes lagundavad orgaanilist ainet ja fütoplankton, mis ühtlustab vett fotosünteesi abil. Nitrifikatsioon- hapnikuvabas keskkonnas redutseerivad denitrifitseerivad bakterid. Lämmastik vabaneb. Veekogu seisundi hindamine 1) Keemiline analüüs 2) Visuaalne hindamine Veereostuse vähendamine: - Tehnoloogiline tee, muuta tootmist - Reovee puhastamine Reovee puhastamine Eesmärk: puhas suubla Reoveepuhastus- reoainete kõrvaldamine reoveest mehaaniliste, bioloogiliste ja/või füüsikalis-keemiliste vahenditega. Puhastusmeetodid: Tehnilised Looduslähedased
lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus, tekivad glükoproteiinid. Oligosahhariidid on ka glükolipiidide koosseisus ning osalevad rakk-rakk äratundmises. Tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, polüoosid on taimedes ka rakukesta ehituses. Süsivesikute kvalitatiivne analüüs põhineb peamiselt karbonüülrühma olemasolul molekulis. Vastavalt reaktsioonitingimustele oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Suhkrud redutseerivad leeliselises keskkonnas metallioone ning teisi oksüdeerijaid. Suhkrumolekuli süsinikuahel selle reaktsiooni käigus aga lagunueb ning tekib mitmeta oksüdatsiooniproduktide segu. Kui on aga happeline või neutraalne reaktsioonikeskkond, siis suhkrute oksüdatsioon toimub ilma molekuli destruktsioonita ning saadusteks on erinevad happed. 1.2.1 Molisch'i test Positiivse reaktsiooni annavad nii mono- , oligo- kui polüsahhariidid, lisaks ka nukleiinhapped ja glükoproteiinind
Oligo-ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Oligosahhariidi (sahharoos, laktoos, maltoos) lisamisel valgule tekivad glükoproteiinid, osalevad ka glükolipiidide koostises. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen) on energeetiliseks varuaineks nt tselluoos taimede rakukestas. Süsivesikute kvalitatiivne määramine: 1. Põhineb karbonüülrühma esinemisele molekulis (hõbepeegli reaktsioon, Fehling). Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone, üldjuhul laguneb süsivesiniku süsinikahel selle käigus, tekib oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas suhkrumolekul ei lagune, produktideks mitmesugused happed. 2. põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksü- metüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisel süsivesikute kuumutamisel tugeva
lisatakse murdumisnäitajale 0,00023 ja temperatuuril alla 20°C võetakse murdumisnäitajast maha 0,00023 iga Celsiuse kraadi kohta. Tulemus: Minu katses tuli murdumisnäitaja: 1,494 + 0,00023= 1,49423 Sellele vastab niiskusesisaldus 17g/100g. Järeldus: Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõuetele, kuna Eestis on lubatud niiskusesisaldus kuni 20 %, kanarbikumee puhul isegi kuni 25 %. Redutseerivad suhkrud enne inverteerimist Mee kaalutis 2 g lahustatakse 100 ml mõõtkolvis. Töölahuse saamiseks lahjendatakse mee lahus 10 korda (10 ml lahust 100 ml-sse mõõtkolbi). 250 ml koonilisse kolbi pipeteeritakse 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. Segu viiakse keemiseni, keedetakse täpselt 1 minut ja jahutatakse kiiresti 20°C-ni. Määratakse optiline tihedus dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm)
· Suure reaktsioonivõime tõttu ei leidu looduses lihtainena vaid mitmete ühenditena. · Lihtainena koosnevad kaheaatomilistest molekulidest Hal2 kus o-a on -I · Lihtained madala keemistemperatuuriga · Tugevalt mürgised. · Tahke jood sublimeerub kuumutamisel( aurustuda ilma et tekiks vedelat olekut) · Tugevad oksüdeerijad. Oksüdeerivad omadused tugevnevad alt üles. · Redutseerivad omadused nõrgenevad alt üles · Alt üles aatomiraadius väheneb ning elektronegatiivsus kasvab. · Aatomite väliskihis on 7 elektroni. Liidavad kergesti 1 elektroni, mis neil puudub. Saamine 1. Aktiivsem halogeen saab vähemaktiivsema halogeeni tema ühendist välja tõrjuda, seega vähemaktiivseid halogeene on võimalik saada aktiivsema halogeeni reageerimisel vähemaktiivsema halogeeni ühendiga: Cl2 + 2NaBr 2NaCl + Br2 *vastupidist reaktsiooni ei toimu. 2
denaturatsiooni? Pöörduvad orgaanilised solvendid, alused ja happed Pöördumatud - temperatuur 12. Millele põhineb globuliinide ja albumiinide lahusest väljasadestamine (väljasoolastamine) neutraalsete sooladega? Globuliinid sadenevad välja poolküllastunud lahuses, albumiinide sadestamiseks on vaja küllastunud lahust. 1. Kuidas jaotatakse monosahhariide süsinikuaatomite arvu, molekuli keemilise ehituse ja molekuli kuju järgi? Mono-, oligo-, polüsahhariidid. Redutseerivad ja mitteredutseerivad suhkrud. Tsüklilised ja lineaarsed suhkrud. 2. Millise keemilise omaduse järgi klassifitseeritakse oligosahhariide? Nimetage nende rühmade esindajaid. Poolatsetaalse (ribopüranoos) või poolketaalse hüdroksüülrühma esinemise või mitteesinemise. 3. Millistele keemilistele omadustele (funktsionaalsetele rühmadele) baseerub enamus süsivesikute kvalitatiivseid reaktsioone? Karbonüülrühma esinemine 4
Oligosahhariidid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisele molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud seejuures erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone (Ag+, Cu2+, Fe3+) ning teisi oksüdeerijaid. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita ja produktideks on mitmesugused happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali (pentoosidest) või 5-hüdroksümetüülfurfuraali (heksoosidest) moodustumisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. Mõlemad aldehüüdid moodustavad
Polüsahhaariidid ehk polüoosid koosnevad tuhandetest lihtsuhkru molekulidest, mis on ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Polüsahhariidid on energeetiliseks varuaineks, taimedes rakukesta ehitusmatejaliks (tselluloos, pektiin). Enamik süsivesikute määramise kvalitatiivseid reaktsioone põhineb karbonüülrühma esinemisel molekulis. Sõltuvalt reaktsioonitingimustest oksüdeeruvad suhkrud erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ja teisi oksüdeerijaid, mille käigus süsinikuahel lahuneb ja tekib oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas on produktideks erinevad happed (aldoonhape, uroonhape). Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustamisele süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul moodustades värvilisi ühendeid. 1. Molisch'i test
Oligosahhariidid koosnevad mõnest monosahhariidi molekuli jäägist. Polüsahhariidid suur arv lihtsuhkru molekule ühinenud pikkadeks sirgeteks või hargnenud struktuuriga ahelateks. Vastavalt vaba aldehüüdrühma esinemisele molekulis jaotakse suhkrud redutseerivateks (taandavateks) ja mitteredutseerivateks (mittetaandavateks). Paljude süsivesikute kvalitatiivsete reaktsioonide aluseks on nende redutseerimisvõime. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ja teisi oksüdeerijaid, kusjuures reeglina suhkru molekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus laguneb ning tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Happelises või neutraalses keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli destruktsioonita. Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. 1.Molisch'I test Molisch'i testi võib lugeda süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitestiks,kuna positiivse
Suhkurhapped: karboksüülrühm C-1 keto-või aldehüüdrühma asemel. Suhkuralkoholid: hüdroküülrühm C-1 asendis. Desoksüsuhkrud: üks või enam hüdroksüülrühmi asendatud vesinikuga. Suhkruestrid: mõni hüdroksüülrühmadest on fosforüleeritud. Aminosuhkrud: aminorühm C-2 asendis hüdroksüülrühma asemel. Atsetaalid, ketaalid ja glükosiidid: nt metüül-,etüülglükosiid. 4. Oligosahhariidid. Glükosiidsidemete tüübid ja nende tähistamine, glükosiidid. Redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid. Olulisemad disahhariidid (struktuur: sahharoos). Oligosahhariidid ehk disahhariidid koosnevad kahest O-glükosiidsideme abil ühendatud monosahhariidist. Trisahhariidi koosnevad kolmest O-glükosiidsideme abil ühendatud monosahhariidist. Sahharoos: 5. Polüsahhariidid mõiste, funktsioonid. Varupolüsahhariidid tärklis ja glükogeen, nende struktuuri erinevused. Struktuursed polüsahhariidid tselluloos ja kitiin.
rasva pannil kõrvetamisel. Mürgine. Atsetoon-ehk propanoon. CH3COCH3. väga hea lahusti. Kasutatakse mitmel pool,näiteks küünelaki vedelikus. Mürgine. 12. Süsivesikute ehk sahhariidide klassifikatsioon: Monosahhariidid ehk monoosid ehk lihtsuhkudaldoosid _ trioosid, tetroosid, pentoosid, ketoosid heksoosid Polüsahhariidid ehk polüoosid ehk liitsuhkrud a) oligosahhariidid ehk madalmolekulaarsed polüsahhariidid redutseerivad ja mitteredutseerivad oligosahhariidid b) kõrgmolekulaarsed polüsahhariididhomo(ühe monosahhariidi jääkidest)- ja hetero(mitme)-polüsahhariidid Monosahhariidid- on ehituselt mitmealuselised alkoholid, millel on lisaks veel aldehüüdi või ketooni funktsioon (aldoosid, ketoosid). Polüsahhariidid- moodustuvad monosahhariididest bioloogilise polükondensatsiooni teel, seejuures eraldub vesi Oligosahhariidid- koosnevad väikesest hulgast monosahhariidsetest jääkidest.
rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule tekib glükoproteiin. Samuti kuuluvad oligosahhariidid glükolipiidide koosseisu. Polüsahhariidid nagu tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, taimedes rakukesta materjaliks. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsioone baseerub karbonüülrühma esinemisel molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt oksüdeeruvad suhkrud erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ning teisi oksüdeerijaid, suhkrumolekuli süsinikuahel reeglina laguneb reaktsiooni käigus, tekib mitmete produktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ning produktideks on erinevad happed. Teine osa analüüsi meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5-hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisel süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul. 1.2
Nad on energeetilisteks varuaineteks, taimedes esinevad ka rakukesta ehitusmaterjalina. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega. Enamus süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavaid reaktsiooni põhinevad karbonüülrühma esinemisel molekulis. Reaktsioonitingimustest sõltuvalt suhkrud oksüdeeruvad erinevateks produktideks. Leeliselises keskkonnas redutseerivad suhkrud metallide ioone ning teisi oksüdeerijaid. Suhkrumolekuli süsinikuahel reaktsiooni käigus tavaliselt laguneb ja tekib mitmete oksüdatsiooniproduktide segu. Neutraalses või happelises keskkonnas toimub suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja produktideks tekivad mitmed happed. Teine osa analüüsist koosneb heterotsükliliste aldehüüdide fufuraali või 5- hüdroksümetüülfurfuraali moodustumisest süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul
Oksüdeeritud suhkrutel on otsas O ja OH 88. Millised toodud suhkrutest on desoksüderivaadid? Desoksüderivaatidel on ühe C küljes kaks H-d 89. Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast maltoos, tsellobioos, laktoos või sahharoos). 90. Kas pildil olev disahhariid on redutseeriv või mitteredutseeriv suhkur (erinevad disahhariidid)? Vaba aldehüüdrühmaga ehk poolatsetaalset otsa nim redutseerivaks otsaks. Kõik monosahhariidid on redutseerivad ehk oksüdeeritavad, sest ketorühm saab üle minna aldehüüdrühmaks. Disahhariidide puhul tuleb vaadelda tsüklilist O-d, mis ei osale glükosiidsideme tekkes. 91. Millisest polüsahhariidist pärineb toodud disahhariid? (üks kolmestpolüsahhariidist tärklis, tselluloos või kitiin). 92. Miks on organismidele vajalik säilitada glükoosivaru glükoosi polümeerina? Osmootne rõhk oleks langev ja rakk tõmbaks end seetõttu vett täis ja läheks lõhki. 93
omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. 57. Mis on elektroni aktiivsus? Elektroni aktiivsus defineeritakse järgmiselt: H2= 2H+ +2e E0= OV. Potentsiaalide väärtuste võrdlemiseks on võetud H/Pt elektroodi potentsiaal võrdseks 0, seda nim ka vesiniku standardpotentsiaaliks. 58. Mida iseloomustab pE? pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi; kõrge pE- oksüdeerivad tingimused ja madal pE- redutseerivad tingimused. 59. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Korrosioonitõrje: Metalli isoleerimine väliskeskkonnast (oksiid- jaa fosfaatkatted, värvikatted ja kaitsemäärded); katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine. 60. Maakoore koostis. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest. 61. Mulla koostis.
võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. 57. Mis on elektroni aktiivsus? Elektroni aktiivsus defineeritakse järgmiselt: H 2= 2H+ +2e E0= OV. Potentsiaalide väärtuste võrdlemiseks on võetud H/Pt elektroodi potentsiaal võrdseks 0, seda nim ka vesiniku standardpotentsiaaliks. 58. Mida iseloomustab pE? pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi; kõrge pE- oksüdeerivad tingimused ja madal pE- redutseerivad tingimused. 59. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Korrosioonitõrje: Metalli isoleerimine väliskeskkonnast (oksiid- jaa fosfaatkatted, värvikatted ja kaitsemäärded); katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine. 60. Maakoore koostis. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest. 61. Mulla koostis.
Sulfolobus, Stygiolobus, Metallosphaera. Need on kõik arhed. Kõige atsidofiilsem bakter on arhe Picrophilus. Kasvab hästi pH 0.7 juures. Aga ka eubakterite hulgas on atsidofiile. Thobacillus thioxidans. G(-) bakter. Vist kõige atsidofiilsem bakter. Talub ka pH 0.5, optimaalne on talle pH 2-3. Thermoplasma acidophila. Kestata arhe. Lüüsub pH väärtustel üle 5.0. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Uriini leelistumine Proteus mirabilise ja Ureaplasma toimel toob kaasa fosfaatide väljasadenemise ja neeru- ja pöiekivide tekke. Helicobacter pylori lagundab ka uureat ja kaitseb end NH3 pilvega maohappe eest. Üks paremini läbiuuritud alkalifiil on Bacillus firmus. Bacillus licheniformis'e eksoensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid) kasutatakse pesupulbrite lisandina, sest nad töötavad hästi aluselises keskkonnas
3CO2 + 2S + H2O..3[CH2O] + moodustavad htse flogeneetilise rhma koos mittefototroofsete vvlibakteritega (Beggiatoa, Thiobacillus). Elupaika iseloomustavad: valguse olemasolu ja H2S, mis on enamasti prit lagunevast orgaanilisest ainest vi sulfaadi redutseerimist. Tekkinud vvel koguneb gloobulitena rakkudesse vi eraldatakse keskkonda. Oksdeeritud vvlihendite redutseerimine, dissimilatoorne sulfaadi redutseerimine (sulfaatne hingamine) SO42-, So .. H2S Protsessis osalevad sulfaate redutseerivad bakterid ja vvlit redutseerivad (organotroofsed) bakterid. Need bakterid kasutavad sulfaate elektronide aktseptorina orgaaniliste hendite (vikese molekulmassiga org. happed, alkoholid, H2) oksdeerimisel anaeroobsetes tingimustes. Ranged anaeroobid, levinud veekogudes ja mullas. Sulfaate redutseerivad bakterid perekondadest Desulfomonas, Desulfovibrio, Desulfomaculum, Desulfobacter. Kasvavad laias pH ja soolsuse vahemikus. Vvlihendite redutseerimisel
annaabi.ee 
