CLOSTRIDIUM TETANI Koostaja: Berit Noormets TK II MORFOLOOGIA Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk. areneb eelkõige haavades, milles on rohkesti nekroosi, halb verevarustus või nad on kitsa, sügava haavakanaliga (laske, lömastus või torkehaavad). Sattunud soodsa...
36.C. perfringensi poolt põhjustad haiguste ravi ja ennetuse põhimõtted . · Kirurgiline haavatöötlus. Penitsilliin ja metronidasool. Spetsiifiline antitoksiline seerum. · Infektsiooni profülaktika on komplitseeritud mikroobi laialdase leviku tõttu looduses. · Haavade kiire korrastus ja profülaktiline antibiootikumide kasutamine aitab ära hoida gaasgangreeni. 37.Teetanuse tekitja morfoloogia ja elutegevus · C. tetani on väike (2-5 × 0,4-1,0 m), ümarate otstega, pleomorfne, sale, liikuv eoseid moodustav batsill, mis sageli värvub gramnegatiivselt. · Pikad peritrihhiaalsed viburid annavad mikroobile liikuvuse. · Subterminaalsete ja terminaalsete eoste (trummipulga kuju) moodustamisvõime tõttu võib säilida väliskeskkonnas aastaid. · Raske kultiveerida kunstlikel söötmetel seoses tema kõrge tundlikkusega hapnikule ja vähese metaboolse aktiivsusega. 38.C
7) S. aureus võib inimest koloniseerida haigust põhjustamata 8) Streptococcus pyogenes – sarlakid, Streptococcus mutans – hambakatt, Enterococcus faecalis – kuseteede infektsioonid, Staphylococcus aureus – odraiva, Neisseria gonorrhoeae – gonorröa, Neisseria meningitidis – meningiit 9) Listeria monocytogenes – meningiit, Mycobacterium leprae – pidalitõbi, Bacillus anthracis – siberi katk, Pseudomonas aeruginosa – haavainfektsioonid, Clostridium tetani – teetanus, Bacillus cereus – toidumürgistus 10) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. 11) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada: Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 12) Märgi gramnegatiivsed bakterid: Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 13) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid:Clostridium perfringens, Clostridium tetani, Bacillus cereus, Clostridium perfringens.
Loetletud bakterite: · Taksonoomia (põhivorm, Gram-värvuvus) · Spetsiifiline või oportunistlik haigustekitaja · Mikroobi poolt põhjustatud haigus või haigused · Mikroobi virulentsusfaktorid (toksiinid, ensüümid jne) · Mikroobi esinemine väliskeskkonnas · Profülaktika ja ravi Gram-positiived pulgad Listeria monocytogenes Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni
Lactobacillus hea bakter Pseudomonas aeruginosa Sepsise Bifidobacterium hea bakter tekitaja Listeria listerioosi tekitaja Corynebacterium diphtheriae difteeria Pärmidena (seen) tekitaja Candida albicans Eostega pulgakujulised bakterid: Eukarüoodid: Bacillus anthracis siberi katku tekitaja Plasmodium spp (malaaria), Clostridium tetani teetanus tekitaja Trichomonas vaginalis - trihhomoniaas
Bakterihaigus Teetanus Koostaja : Karmen Kase Klass : 11A Aasta 2009 Teetanus ehk kangestuskramptõbi · Lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Teetanuse levimine · Teetanusetekitaja satub pinnasest organismi haava või ebapuhta süstlatorke kaudu. · Teetanus hakkab tootma mürkainet, mis kahjustab normaalset närvierutuse ülekannet lihastele. · Teetanusehaige teistele nakkusohtlik ei ole. · Teetanuse bakter oskab moodustada ka eoseid, mis säilivad pinnases ning loomade väljaheidetes aastaid nakatumisvõimelistena. · Teetanus võib olla ka kaasasündinud haigus, sel juhul on
muutuda kähedaks. Ravivõimalused Haigus on tavaliselt nii raske, et ravi toimub intensiivravi osakonnas. Ravi aluseks on antitoksiin, millega muudetakse kahjutuks veres olev difteeriatoksiin. Ravitakse antibiootikumidega. Ennetamine Difteeria ennetamiseks on kasutusel vaktsiin. Vahel võib aga haigestuda ka vaktsineeritud inimene, kuid sel juhul on tema haiguse kulg kerge. Eestis vaktsineeritakse difteeria vastu kõiki lapsi. Pildid Teetanus Clostridium tetani Teetanus ehk kangestuskramptõbi on väga raske kuluga ja sageli surmaga lõppev haigus. Sattunud inimese organismi, hakkab bakter tootma mürkainet ehk toksiini. Toksiin kahjustab aga närvisüsteemi, levides piki närve või vere vahendusel. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomid tekivad tavaliselt 3-14 päeva pärast peale nakatumist. Esimeseks sümptomiks on näolihaste jäikus ning üldjuhul järgneb sellele juba neelamishäire ja
.......................................... 9 3 Clostridium liigid .................................................................................................................. 11 3.1 Kliinilised ilmingud ........................................................................................................ 11 3.2 Clostridium perfringens.................................................................................................. 11 3.3 Clostridium tetani ........................................................................................................... 12 3.4 Clostridium botulinum .................................................................................................... 13 Kokkuvõte ..................................................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus ..............................................................................
Bakterihaigus Teetanus Koostajad: Lisann Rebane ja Donna Kada Teetanus ehk kangestuskramptõbi • bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab üldiste lihaskrampide esinemine • Haigust põhjustab eostega bakter Clostridium tetani, mis organismi sattununa toodab anaeraoobsetes tingimustes toksiine • Teetanust põhjustava bakteri eosed on pinnases (mullas, kõdus, sõnnikus) ja tolmus laialt levinud. Vastsündinu teetanus • Esineb vaid arengumaades • Kõrge suremus • Vähemalt pooled teetanuse surmajuhtudest maailmas kuuluvad vastsündinu teetanuse arvele • Arengumaades ulatub teetanuse 28%ni, arenenud maades esineb surmajuhte harva • Esineb ka kaasasündinud teetanust
coli. 4) Märgi bakterid, kes saavad aeroobselt kasvada. Iga vale vastus annab miinuspunkte. Salmonella enteritidis, Listeria monocytogenes, Bacillus cereus. 5) Märgi enterobakterid Salmonella sp, Shigella sp, Escherichia sp, Citrobacter sp. , Klebsiella sp 6) Märgi bakterid, kes moodustavad spoore ehk eoseid. Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E
coli+Bacteroides fragilis steriinle Variant 2 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid-piimhappeline käärimine, alkoh. Käärimine, teised happe: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio
Chloroflexus - + + + Chromatium - + + Clostridium botulinum + + + + + Clostridium tetani + + + + Clostridiumid + M M + +
Haigus algab palavikuga (38-40C) ning katulise mandlipõletikuga (kurgumandlitel on näha kollakashalli kile). Kui kile tekib väga suurele alale, võib kujuneda hingamisteede sulgus. Kaasuvana esineb kurguvalu, lümfisõlmed kaelal on turses ja valulikud. Hääl võib muutuda kähedaks ning hingamine vilistavaks (raskeks). Teetanus- Teetanus on lihaskangestumisega kulgev äge nakkushaigus, mida põhjustab bakter Clostridium tetani. Esmalt tekib näolihaste jäikus, järgnevad neelamishäired. Tekivad kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Võivad tekkida hootised valusad krambid, mis võivad takistada hingamist. Suurenenud krambivalmidus, ehk ärrituse korral vallandub krambihoog. Läkaköha- Nakkushaigus, mis kulgeb ägedate köhahoogudena ning mida põhjustab bakter Bordetella pertussis. Haigus levib õhkpiisknakkuse teel. Lisaks köhahoogudele võib esineda palavik, nohu, nõrkus/jõuetus,
Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ja spoorid võivad nende rakus paikneda mitmeti: 1. Spoor asub raku keskel ega paisuta rakku. Batsillaarne spoor. Bacillus subtilis, B. megaterium, B. cereus, B. mycoides. 2. Spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel (klostridiaalne spoor) või otsas (plektridiaalne spoor). Rakk on värtna- või trummipulga kujuline. Bacillus polymyxa, B. macerans, Clostridium tetani. 3. Spoor on külgmiselt. B. laterosporus. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Näide endospooride paiknemisest Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Bacillus anthracise (siberi katku tekitaja) aheldunud rakkudes on näha värvumata endospoorid. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe
• ohustavad töötaja tervist (haigestumine töökeskkonnas); • ohtu elanikkonnale • nende vastu ei ole tõhusaid ravi- ja ennetusmeetmed. Tooge näiteid. Mycobacterium tuberculosis 3 Vaktsineerimine Puukentsefaliidiviirus 3 Vaktsineerimine Gripiviirused 2 Vaktsineerimine Inimese immuunpuudulikkuse viirused 3 Vaktsiini ei ole, raviva geenivakstiin on töötluses, kuid ennetusmeetmed on olemas. Clostridium tetani 2 Vaktsineerimine. B-hepatiidi viirus 3 Vaktsineerimine EBOLA viirus 4 Vaktsiin ja spetsiifiline ravi puudub Tööandja kohutused kahjuliku toime ennetamisel. Märgistused Väike töötajate arv ohtlikus piirkonnas Nakkusohtlikud jäätmed koguda ja hoida spets. Konteinerites, desinfintseerida, muuta ohututeks Tööhügieen Vaktsineerimine Isikukaitsevahendid ja riietus
Pole elutegevuseks vajalik, kuid võib anda evolutsioonilise eelise Plasmiidide poolt determineeritavad omadused § Paljud plasmiidid on vastutavad mitmete meditsiinilist tähendust omavate omaduste eest: antibiootikumresistentsus (R plasmiid), toksiinide produktsioon, adhesiooniks ja kolonisatsiooniks vajalike raku pinnastruktuuride süntees. § Plasmiidide poolt kodeeritavateks toksiinideks on E. coli termostabiilne enterotoksiin, Staphylococcus aureus'e eksfoliatiivne toksiin, Clostridium tetani toksiin. § Osa plasmiide krüptilised, mistõttu ei avaldu fenotüüpiliselt. § Plasmiidiprofiili uurimine on vahend epidemioloogilistel uuringtel seose hindamisekssoleeritud tüvede vahel. Transposoonid § Transposoonid on DNA segmendid, mis on võimelised liikuma ühest kohast teise sama või erineva DNA molekuli piires - transpositsioon. § Transpositsioon on sõltumatu rekombinatsioonist. § Transposoonid põhjustavad
coli+Bacteroides fragilis 1.nim. bakterite fermentatsiooni liigid- piimhappeline käärimine, alkoh. käärimine, teised happed: sipelghape, äädikhape. 2.nim, infektsiooni leviku viisid: otsene kontakt, piisknakkuse teel, tolmuosistega, vee ja toiduga, loomadega 3. passiivne kunst. immu: peale immuunglobuliinide ülekannet/organismi viiakse antik. 4.anatoksiin-valm.töödeldud haigustekitaja eksotoks-dest/kahjutuks tehtud eksotoksiin. 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum 1.Gramm-pos+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape, polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nim. bakterite hingamistüübid: aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused: reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio
Et nad seda teha saaksid, on aksoni sees kanal. Sedalaadi transporti nim aksontranspordiks.( Suva pask joonisekohta: Sellised on eriti palju peaajus, hüpotaalamuses. Sünteesitakse neurosekretoorsetes rakkudes Võimalik ka tagurpidi ainete liikumine aksonites – retrokraarne transport – oluline närviraku kehas valgu sünteesiks, toob aminohappeid. Retroraalselt võib transporitda ka viiruseid, toksiine. (lapse halvatuse ja herpese viirus) Clostridium tetani – säilib kaua mullas) Närvisüsteem jaguneb: 1) Somaatiline (soma=keha) ehk tserebrospinaalne NS – funktsiooniks innerveerida (=närviga varustama; närvi kaudu stimuleerima) ülejäänud keha; innerveerib skeletti katvaid lihaseid. Somaatilisse NS-i kuuluvad ka kõik närvid, mis toovad erinevat laadi tundlikkust kehalt (valu, temp.tundlikkus, nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmismeel jms) Jaguneb kesknärvisüsteemiks
Francisella. Gentamütsiin on valikravim, hästi toimivad ka fluorokinoloonid, doksütsükliin. Penitsilliin, mõned tsefalosporiinid on inaktiivsed. Ennetamiseks infitseerivate reservuaaride ja vektorite vältimine, kindad ja kaitseriietus. On olemas nõrgestatud elusvaktsiin, kuid seda kasutatakse inimesel harva. Bakterid mõmm :) 05/06 Clostridium perfringens. Clostridium tetani. Üldist. C. perfringens. Suured nelinurksed G+ pulgad. Moodustavad spoore (kliinilises materjalis, kultuuris harva). Kiire paljunemisega, esimese päevaga suured laienevad kolooniad. Topelthemolüüs. Kliinilises materjalis trombotsüüte, leukotsüüte pole toksiinide produktsiooni tõttu. Toksiini produktsiooni alusel jagatakse viide tüüpi (A-E). C. tetani. G+ pulgad prominentsete terminaalsete eostega (trummipulgad). Range anaeroob. Raske kliinilsest materjalist isoleerida.
retseptorid o Kahjustab ka limaskesta rakke, tekitades koes põletikku o Moodustub hallikas katt, mis katab neelu, mandleid ja kõri · Koolera: o Soolehaigus, mis levib Vibrio cholerae'ga saastunud veega o Bakter tungib viburi abil soolelimasse, kinnitub piilide abil sooleepiteelile ja toodab toksiini · Teetanusetoksiin: o Clostridium tetani endospoorid satuvad sügavate haavade(torkehaavad, imikute nabahaavad) kaudu verre ja idanevad anaeroobsetes tingimustes vegetatiivseteks rakkudeks, kes toodavad toksiini o Peiteaeg on mõni päev kuni mitu nädalat o Toksiin levib närvijätkeid mööda; invasiivsus (organismi nakatumine on aeglane) o Esmalt kisuvad krampi haava lähedal olevad lihased, siis tekib lõuakangestus ja püsiv
· · Paljud pulkbakterid moodustavad endospoore ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. · · · · · · · · · · Pulkbakterite rakud võivad olla konarlikud. (NT: Corynebacterium, Mycobacterium, Bifidobakterid [hieroglüüfi moodi]) · · Batsillidel esinevad ainult ahelataolised agregaadid: 1. Streptobatsillid 2. Diplobatsillid · · Batsillide + ja · · · · · · · · · · · · · Pulkbaktereid: Bacillus anthracis Clostridium tetani Bacillus cereus Mycobacterium Bifidobakterid Spiraalsed bakterid: Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi: 1. vibrioonideks (keerde 1-1,5) 2. spirillideks (keerde rohkem). Vibrioonid: koolera- vibrio cholera Desulfovibrio- võib agregeeruda 3-6 rakust koosnevaks ketiks. ( kui keskkonnas on hapnikku, siis rakud kogunevad mikrokolooniateks, kus lima takistab hapniku difusiooni rakuni. ) Spirillid: (kruvibakterid)
Too näiteid selliste agregaatidega bakteritest. Kerabakterid e. Kokid Halococcus, Veillonella Diplokokk rakud poolduvad ühes tasapinnas Streptococcus Pneumoniae, Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne). Ilmselt lagundavad nad ka ligniini, kuigi mitte nii aktiivselt kui seened.
Neisseria meningitidis, Moraxella cattarhalis Tetraad pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas Deinococcus, Aerococcus, Planococcus, Lampropedia, Thiopedia Kuupkokid ehk sartsiinid Micrococcus, Sarcina, Pediococcus Stafülokokid ehk kobarkokid Staphylococcus aureus Pulkbakterid e. batsillid Bacillus Anthracis (siberi katk), Clostridium tetani, Escherichia coli ehk soolekepike Kruvibakterid e. spiraalsed bakterid (spirillid Helicobacter pylori ja vibrioonid) Vibrio cholerae Keeritsbakterid e. spiroheedid. Borrelia burgdorferi 35. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinomütseedid Aktinomütseete peeti kaua aega seenteks, kuna neil on mütseel, nagu seentelgi. Efektiivsed org. aine lagundajad. Sobivaks elukeskkonnaks muld
Sporolactobacillus Pulkbakter Sporomusa Pulkbakter Desulfotomaculum Pulkbakter Proprionispora Spirill Sporosarcina Kokk Thermoactinomyces: aktinobakter, moodustab termoresistentseid endospoore. Endospooride paiknemine rakus 1. Terminaalselt ja paisutab rakku (plektridiaalne spoor). Clostridium tetani. 2. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis. 3. Tsentraalselt ja paisutab rakku (klostridiaalne spoor). B. polymyxa, B. macerans. 4. Külgmiselt. B. laterosporus. Sporosarcina. Erandlik sporogeensete bakterite seas, sest rakud on mitte pulgad, vaid kokid. Rakud on paaris, tetraadide või pakenditena. Rakul enamasti 1 vibur. Ümarad endospoorid. Aeroobsed. Varem kuulusid need liigid perekonda Planosarcina. P. ureae
Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, Chlamydia jt. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Tähniline tüüfus. Rickettsia prowazekii. Läkaköha. Bordetella pertussis. Brutselloos. Brucella. Kandidoosid. Candida albicans. 44. Pildi kirjeldus (bdellovibrio paljunemistsükkel*) Bdellovibrio on röövbakter, kel on omapärane paljunemistsükkel. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel
ohtlikud haigused. Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi eksotoksiin. Saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. Botulismitoksiin on kõige tugevam bioloogiline mürk. Letaalne doos inimesele on 1-2 µg. Leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Teetanus ehk kangestuskramptõbi põhjustajaks on Clostridium tetani, kelle spoore leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad anaeroobses koes toksiisni tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. Ohtlikud on sügavad torkehaavad. Haiguspildi põhjustab neurotoksiin, mis mõjub närv-lihas sünapsis. Põhjustab lihaste kontrollimatu kokkutõmbumise krambid. Lapsi vaksineeritakse inaktiveeritud toksiiniga. Surm saabub hingamislihaste krambist.
Botulism, teetanus ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. o Botulism on toidumürgitus, mida põhjustab Clostridium botulinumi valguline toksiin. C. botulinum'it leidub mullas, mudas ja loomade sõnnikus. Toksiiniga saastunud toitu süües imendub toksiin peensoolest, kandub verega laiali ja toimib närv-lihas sünapsis. o Teetanuse põhjustaja on Clostridium tetani, neid leidub mullas ja loomade sõnnikus. Spoorid satuvad haavade kaudu verre ja idanevad anaeroobses koes toksiini tootvateks vegetatiivseteks rakkudeks. o Siberi katku tekitab Bacillus anthracis. Bacillus anthracise spoorid võivad säiluda mullas väga pikka aega. Ka vihmaussid ja raipesööjad linnud vöivad spoore levitada. Primaarselt on see rohusööjate loomade haigus. Loomad nakatuvad, kui spoorid
*Peptococcus, *Desulfotomaculum, *Propionispira, *heliobakterid, *Pectinatus, *Megasphaera, Veillonella, *Haloanaerobacter. *Clostridium. Perekonnas Clostridium on 146 liiki. Suhteliselt heterogeenne. Võimalik, et tehakse sellest perekonnast perekondi juurde. Siia kuuluvad obligaatselt anaeroobsed pulkbakterid, kes moodustavad termoresistentseid endospoore ja sulfaate ei redutseeri. Siia kuulub rida ohtlikke baktereid. C. botulinum põhjustab toidumürgitust botulismi, C. tetani kangestuskramptõbe (teetanust), C. perfringens ja C. histolyticum gaasgangreeni ja ka toidumürgitust. C. difficile. Avastati 1930. a., kuid 70-ndatel hakati teda rohkem uurima seoses AB ravi järgse kõhulahtisusega. Algul peeti normaalse mikrofloora kahjutuks esindajaks, enam mitte. Põhjustab soolte põletikulist haavandumist *Veillonella. Siia kuuluvad väikesed (0.3-0.5 m) graamnegatiivselt värvuvad kokid. Vanas Bergey kästraamatud grupeeriti nad kokku anaeroobsete g(-) kokkidega
Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus, mükoplasmad, klamüüdiad. Sarlakid. Streptococcus pyogenes. Süüfilis. Treponema pallidum. Teetanus. Clostridium tetani. Trahhoom. Chlamydia trachomatis. Tuberkuloos. Mycobacterium tuberculosis. Tüüfus. Salmonella typhi. Läkaköha. Bordetella pertussis. 10 erinevust lüütilise ja lüsogeenses rajas bakteriofaag lambdal Lüütiline 1 faas infektriooni varajases faasis avalduvad geenid, mis kontrollivad järgmise faasi geenide tööd. N-valk antiterminaator ja Cro valk lambda repressori antagonist. 2 faas replikatsiooni ja rekombinatsiooni valgud, Q valk (antiterminaator)
rakku, kus moodustuvad vesiikulid. Ektomkoriisa seente optimaalne kasvutemp. on 15-30oC ja pH 4.0-6.0. Taime kasu mkoriisast: toitainete parem absorbtsioon mullast, ioonide selektiivne absorptsioon mullast, resistentsus taimepatogeenide suhtes (antibiootikumide tootmine), suurem taluvus toksiinide suhtes, suurem taluvus keskkonnategurite temp., niiskus, pH) kikumise suhtes. Seen saab taimelt fotosnteesi produkte. Patogeensed mikroorganismid mullas Clostridium tetani (phjustab teetanust), Clostridium botulinum (phjustab botulismi) ja Clostridium perfiringens (phjustab gaasgangreeni) on endospoore moodustavad bakterid, kelle tavaliseks elupaigaks on muld taimehaigusi phjustavd enamasti seened, millede osa elutsklist mdub mullas mullas esineb baktereid (Bacillus thuringiensis), mis on patogeensed putukatele Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 4. Mikroobsetel protsessidel phinevad keskkonnatehnoloogiad
botulinum’i seerumite segu EI SÜSTITA ANTITOKSILIST SEERUMIT! III hiir uuritav IV hiir materjal Haigustekitaja isoleerimine. Kasutatakse toiduainete uurimiseks ning imikute botulismi puhul. Esmaskülviks kasutatakse munaagarit antibiootikumlisandiga. Identifitseerimiseks kasutatakse lisaks biokeemilistele testidele ka immunofluorestsentsmeetodit. Teetanus HAIGUSTEKITAJA. Clostridium tetani. Teetanus ehk kangestuskramptõbi on lihasspasmidega ja lihaste ületoonusega kulgev tokseemia, mida põhjustab haigustekitaja poolt produtseeritav eksotoksiin. UURITAV MATERJAL. Koetükikesed oletatavast traumakohast, ka haavaeritis, kirurgiline õmblusmaterjal. DIAGNOSTIKA. NB! Teetanuse diagnoos põhineb iseloomulikul kliinilisel pildil ja kliinilisel diagnostikal. Mikrobioloogiline uurimine võib mõnikord osutuda vajalikuks kliinilise diagnoosi kinnita- miseks
Bakterid on väikesed, alati üherakulised elusolendid. Neil on kindel rakukest, kuid puudub rakutuum, seega asub nende DNA rakus „alasti“. Selle omaduse tõttu nimetatakse baktereid prokarüootideks ehk eeltuumseteks. Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel. Kui paljunedes on piisaval hulgal baktereid tekkinud, siis avalduvad esimesed haiguse sümptomid. Bakterite hulgas on tuntud haigustekitajaid nagu katku tekitaja (Yersinia pestis), kangestuskramptõve, teetanuse tekitaja Clostridium tetani ja salmonellad (Salmonella enteritidis), aga nende hulka kuuluvad ka meie mao mikrofloora olulised liikmed. Bakteriaalseid nakkusi ravitakse enamasti antibiootikumidega. 2) Viirused Erinevalt bakteritest on viirused väljaspool peremeesorganismi nakatamisvõimelised vaid lühikest aega. Viirused koosnevad ribonukleiinhappest (RNA) või desoksüribonukleiinhappest (DNA) ning proteiinkapslist. Kuna viirused koosnevad ainult pärilikkuse informatsioonist ning ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
