aastaks. Kaks koda. Rahva võimalus osaleda: Kaotati rahvaalgatus ja piirati rahvahääletust. Majandust mõjutas: riiklik regulatsioon. SISEPOLIITIKA: omavalitsuse võim keskvalitsuse kasuks. Lipu levitamine. Igapäevaelu: majade ülevärvimine. Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu. Raamatu aasta ja nimevahetus (eesti pärasemaks). 3) MAJANDUSELU pärast 1919. a. tekkisid asundustalud- mõisamaa riigistati ja sinna tekkinud talud asundustalud. (40 000). 1920-1923 maareform- 40 000 uut asundustalu orienteerumine vene turule-tööstuse kiire areng, tehased- I maj. kriis (vene turg ei olnud huvitatud eesti kaubast)- inflatsioon. 1924-1929- orienteeruti põllumajandusele- lääne turg kasutusele võeti Eesti kroon. 1929-1933 Ülemaailmne maj. kriis- talude pankrotid tööpuudus- kroonidevalveerimine.
Eesti sisepoliitika • I põhiseadus 15.juuni 1920 Asutava Kogu poolt • Eesti – parlamentaarne demokraatia – Riigikogu 100 liiget 3 aastaks, hääleõiguslikud 20.-eluaastast nii mehed kui naised • Presidendi ametikoht puudus, oli riigivanem, kel ka peaministri ülesanded • Erakondade paljususega kaasnesid sagedased valitsuste vahetused 1919-1933 • 1925.a. Kultuurautonoomia vähemusrahvastele • 1919.a. Maaseadus – asundustalud, riigi kätte võeti aadlikele kuulunud maad, mõisad ka kroonumaad • 1.dets.1924.a. riigipöördekatse, kus kommunistid üritasid võimu enda kätte haarata, ei õnnestunud, V. Kingissepa tegevus – hukati kohtu otsusel • Kaitseliidu tähenduse ja tähtsuse tõus • 1929.a. tekkis Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ehk vapsid, kes tulid välja oma põhiseaduse projektiga, mis rahvale meelepärane • 1932.a. keerukas aasta Eesti poliitikas – majanduskriis,
13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakeelset haridust andvaid koole ja rajada oma kultuuriasutusi Asundustalud - 1919. aasta maareformiga riigistatud mõisate maavaldused, mis jagati soovijatele talumaadeks, täitus eestlaste unistus oma maast Riigivanem - Aastatel 1920 1937 põhiseadusega oli riigivanem Riigikogu ja valitsuse juhiks. Täitis ka presidendi kohustusi Landeveer - Baltisakslastest ja saksa raudristi kavaleridest moodustatud väeüksus, mis Antanti nõudmisel pidid sõdima bolsevike vastu. 1919. aastal sattus Läti territooriumil konflikti eesti väeüksustega, mis viis nn
· Jaan Tõnisson Riigivanem, riigikogu esimees , Postimehe toimetaja · Julius Kuperjanov Sõjakangelane , Eesti väe juht , suri paju lahingus · Jüri Jaakson Riigivanem , kubermangu komissari abi . 6) Mõisted: · Vaikiv ajastu-puudus sõna vabadus , keelustati organisatsioonid , kontrolliti ajalehti , sõjaväe kaitse seisukord · Riigivanem-isik kes juhtis valitsust · Asundustalud/maareform-suur majapidamised asendati väiksemate taludega , kompenseeriti hästi , oli suur tähtsus talupoegadele · Vapsid-vabadus võitlejad , nende liikumised keelustati · Kultuuriautonoomia-vähemus rahvatele kultuuri arendamise võimalus 7) Iseloomusta kultuurielu maailmas kahe ilmasõja vahel (vabas vormis, 3 lauset) Esimene maailmasõja võitjad arendasid kunsti ja teadust. Eriti arendati füüsikat , arenes välja tuuma füüsika haru
1. Millist mõistet on iseloomustatud. Kirjuta täht+ mõiste. a. 1919. aastal Asutava Kogu poolt vastu võetud maaseaduse tulemusena loodud uued talud. Asundustalud b. Valitsusjuht EV I põhiseaduse järgi, kes täitis ka riigipea esindusülesandeid. President c. Periood Eesti ajaloos, mil parlament oli laiali saadetud, kehtis tsensuur. Autoritaarne Eesti d. Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistes küsimustes. e. Liit, mida püüti luua 1920. Aastail Poola, Soome, Eesti, Läti ja Leedu vahel. Balti liit f. Organisatsioon, mis ühendas Vabadussõja veterane, keelustati 1934
aastail? * Maailmarahu hakkaisd ohustama nii stalinilik Venemaa kui ka hitlerik Saksamaa,mis mõlemad tugevnesid ja muudusid järjest sõjakamaks . Milline oli eesti välispoliitiline seisund Teise maalimasõja eel ? * Eesti osutus rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikidele. 5.Majandus. a)Põllumajandus. Milles seisnes maareform ? * Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused,mis jagati sooviatele. Kuidas nimetati tekkinud uusi talusid? * Asundustalud. Milline põllumajandus haru oli peamine? * Loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul. Mis takistas kiiremat arengut? *Edenemist takistas moodsa tehnika,tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv. b)Tööstus. Mis muudatus toimus tööstuses EV algul ? * Asendati hiigeltehased uute ettevõttete ja terve uue tööstusharudega. Mis tööstusharud arenesid põlevkivi baasil ? * Kütus-ja keemiatööstus. Mida eksporditi ?
· Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng · Aluseks oli 1919 vastuvõetud Maaseadus · Riigistati mõisamaa, hooned, tehnika, kariloomad · Mõisnikele maksti kompensatsiooni · Moodustati riiklik maafond · Enamus maast jagati välja vabadussõjast osavõtnutele, hiljem ka teistele soovijatele · Moodustati asundustalud (56 000) Maareformi tähtsus · Mõisamajandus asendus talumajandusega · Kadusid vastuolud maal · Tekkis lojaalne võikeomanike kiht Põllumajanduse areng · Maareformi mõjul algas põllumajanduse arenemine · Tööstus suutis ümber orienteeruda kohalikule toorainele · Toodeti siseturule ehitusmaterjalid, põlevkivitööstuse tooteid · Venemaale toodeti ehitusmaterjale ja paberit · Läbi Eesti läks Vene transiit 4
kuid nüüd ilmub) 1739, restitutsioon (mõisate lahti (ka taasiseseisvumine), Suur majanduskriis, plaanimajandus, käsumajandus, riigistamine mõisnikele), hakkab ilmuma ilmalik krooni kasutuselevõtt (taasiseseisvumine ka), migratsioon, keskkonna reostus, kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri- ajaleht ilmus esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, mine(rasketööstuse eelisarendamine), 19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, kolhoosid, sovhoosid, kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene juhitud demokraatia
Tööülesanded: lk 47-50, TV ptk 9 ja kordamine (ptk 5-9). Kordamine kontrolltööks § 5-9 10. Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 1) autonoomne Eesti 2) enamlased võimul 3) iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda Kontrolltöö § 5-9 Tööülesanded: lk 51-55, TV ptk 10, mõisted: repressioon, manifest, Landeswehr, kommuun. 11. Eesti Vabariik 1920. aastail 1) sisepoliitika 2) majandus 3) välispoliitika Tööülesanded: lk 56-59, TV ptk 11, mõisted: kultuurautonoomia, asundustalud. 12. Eesti Vabariik 1930. aastatel 1) Suur kriis 2) sõjaväeline riigipööre 3) "Vaikiv ajastu" 4) majandusolud 5) välispoliitika Tööülesanded: lk 60-63, TV ptk 12. Kordamine kontrolltööks § 10-12 13. Läti ja Leedu 1918-1940 1) Esimene maailmasõda 2) Läti iseseisvumine 3) Vabadussõda 4) demokraatia ajajärk 5) autoritaarne kord 6) majanduslik areng 7) välissuhted Kontrolltöö § 10-12 Tööülesanded: lk 64-67, TV ptk 13 ja kordamine (ptk 10-13). 14
Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03
liikmeline, 1 kojaline) - Täidesaatva võimu teostas Riigivanem - president + valitsusjuht - Kohtuvõimu teostas kohus Demokraatia kriis: - Võimu vahetus - Koalitsiooni vahetus - Erakondade rohkus Kommunistide riigipööre 1924: - 1. dets 1924 EKP tahtsid kukutada valitsuse, kehtestada diktatuuri ja ühendada Eesti Nõukogude Liiduga - Katse kukkus läbi ja kommunistid kaotasid täieliku rahva usalduse Maareform 1919 ja asundustalud: - Mõisad riigistati - Mõisa alad jagati eestlastele - Maa-aladel said talupojad mõistöölised, käsitöölised ja paljud maarahvad iseendale tulu teenid - Asundustalu on see kui eestlased said mõisnike maad endale ja said sinna oma talu luua Majandus 1920-1934: - Mood. Balti Liit (Eesti, Läti , Leedu, Soome). Kukkus läbi, sest üksmeele ei jõutud Autoritaarne Eesti: Vaikiv ajastu 1934-1940 Põhjused:
*Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai 1938 K. Päts Välispoliitika : 1920 taheti luua Balti liitu , st sõlmida Soome, Eesti , Läti , Leedu ja Poola vahel leping , aidata üksteist sõja korral Kukkus läbi 1921 astus Eesti Rahvasteliitu Sõlmisid Eesti ja Läti kaitseliidu lepingu ( 1923 a. ) 1930 aastail Eesti rahvusvaheliselt isoleeritud üldine sõja oht Majandus : Maareform 10.okt.1919 Mõisnike valdused riigistati ja jagati soovijatele ( asundustalud) Suurmaapidamine asendus väikemaapidamisega Kadus vastuolu maaomanike ja maatööliste vahel Tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus Või, Liha , Mune müüdi Euroopa turul Masinaid esialgu vähe , väiketalud ebaefektiivsed , tõu ja sordiaretus vähene Orienteeritus Eesti ja Lääne-Euroopa turule ( Suurbritannia, Saksamaa) (enne oli Venemaa)
Eesti kahe maailmasõja vahel SISEPOLIITIKA - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus 1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine
21. Kirjuta tegevus a) Riigi ringhääling raadio b) Eesti Kultuurfilm dokumentaal filmid 22. Leia paarid a) Ernst Öpik astronoom b) Paul Kodermann -põlevkivi keemik c) A. H. Tammsaare kirjanik d) Marie Under luuletaja e) Eduard Viiralt kuntsnik f) Kristjan Palusalu maadleja g) Paul Keres maletaja' 23. Kultuuri autonoomia rahvuste ov õigus kultuurilistes küsimustes Asundustalud 20'date maareformi tulemusel loodud uued talud I PS II PS III PS Vastuvõtmise või jõustumine 1920 1934 1938 Seadusandlikku kogu nim Riigikogu Riigikogu Riigi nõukogu/Volikogu Täidesaatva kogu nim Valitsus Valitsus Valitsus
jäänud riigid. (Soome) 6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? Kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa jagati 56000 asundustalu vahel ära. Keeruliseks tegigi asja see, et nõnda vähe maad tuli jagada ära nõnda paljude talude vahel. 7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? Eestis mõjutas kriis eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandus saaduste hinnad, tööpuudus maal, paljud asundustalud läksid pankrotti. 8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis 1930ndatel (eesmärgid tegevus) Majanduskriis mõjutas Eesti sisepoliitikat rahvas oli rahulolematu ja toetas Vabadussõdalasi (tuntud kui ka vapsid). Vapside nõudmiseks oli tugevam võim Eestis ja presidentaalne vabariik. (`'kord majja'') Vapside nõudmisel kehtestatakse Eestis II põhiseadus sarnane praegusega. Tuntumad vapsid olid Artur Sirk ja Andres Lorka. 9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi
Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts 1934, kui Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde. 6) Maareform olulisim ümberkorraldus majanduse alal, mõisnike maavaldused riigistati ja jagati soovijatele. Tekkisid asundustalud. 7) Võnnu lahing lahing Rahvaväe ja landesveerlaste vahel, mis lõppes eestlaste võiduga. Taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. 8) Tartu rahu rahuleping Eesti-Vene vahel. Määrati idapiir, Venemaa pidi Eestit tunnustama. Olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. 9) Neutraliteet Eesti välispoliitika. Erapooletus, ei eelistatud avalikult ei Saksamaad ega Venemaad.
moodustatud Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omav osa, juht J. Anvelt näiliselt iseseisev Landeswehr 1918-1919 Läti pinnal tegutsenud saksa vabatahtlikest ja baltisakslastest koosnev väekoondis Landeswehri sõda 1919 aasta juunis-juulis relvastatud kokkupõrked Eesti Vabariigi sõjajõudude ja baltisakslastest koosneva Landeswehri vahel Asutav Kogu Eesti esinduskogu 1919-1920, võttis vastu I põhiseaduse ja maareformi (mõisnikelt võeti maa ära, asundustalud) Tartu rahu 2.02.1920 Poska (EV) Joffe (NV) · NV tunnustas EV sõltumatust · Riigipiir määrati kindlaks · EV sai osa tsaari-Venemaa kullavarudest (15 milj) · EV vabastati tsaari Venemaa võlakohustustest · Metsakontsessioonid · Tartu Ülikooli varad TAASISESEISVUMINE Eeldused Rahvusvaheline tasand 1.1980. alguseks oli kommunistlik maailmasüsteem jõudnud sügavasse kriisi (majanduskasvu peatumine, raha ostujõu vähenemine, rahva elatustaseme langus) 2
EESTI Vabariik (1920 – 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 – lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda – majanduslik tõus. 1920 – 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse.
inimesed võõrdunud tööst (sama probleem mis tänapäeval) 5) Sõjalised põhjused oluline pigem tagasi vaadates, lubati sõjast osa võtnutele maad Võõrandati mõisad koos kõige invetariga. Alles jäid vaid need, mis kuulusid teadusasutustele, mittetulundusasutustele vms. Kui mõis oli välja renditud, siis nende invetari (põllutööriistad, loomad jne) ei võõrandatud. Hijem tehti selles ka leevendusi osades omavalitsuses tehti mõisasüdametest talud, hiljem sai asundustalud mõisnik. Tehti ka osalisi erandeid. Alguses tehti võõrandamine tasuta, hiljem tehti tasuliseks (väga odav sundhind, mida suurem tükk, seda rohkem hakati hinda maha tõmbama). 1/7 turuväärtusest oli see hind mis neile määrati. 2 Maareformi käigus eraldati mõisate metsamaad. Mõisad olid sel ajal oma metsamajanduse välja arendanud, kohati olemas mõisate metskonnad (spetsiaalsed)
EESTI Vabariik (1920 1940) (Eesti aeg) I Majanduselu. Suur kriis II Riigikord ja sisepoliitika III Välispoliitika I Majandus Olukord pärast iseseisvumist:Enne iseseisvumist Eesti majanduselu allutatud Venemaa huvidele, nüüd vajas see põhjalikke ümberkorraldusi. Alustati maareformist 1919, 10.okt. Loodi uut tüüpi talud: asundustalud (35 000 ). Varem olid juba ostutalud ja renditalud. 1919 lasti käibele Eestis margad ja pennid, kuid olid olemas ka veel vene rublad, soome margad ja muudki. Pärast Vabadussõda majanduslik tõus. 1920 1923 majanduspoliitikas tööstust eelistav suund. Eesti tööstuskaubad polnud konkurentsivõimelised välisturul. Paljud uued ettevõtted läksid pankrotti. Tekkis rahanduskriis. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse.
2)Paul Kogermann-põlevkivikeemik 3)Anton Hansen Tammsaare-romaanikirjanik 4)Marie Under-luuletaja 5)Eduard Wiiralt-kunstnik 6)Kristjan Palusalu-maletaja,olümpiavõitja 7)Paul Keres-maletaja 19. Ülesanne-Millist mõistet on iseloomustatud? a)valitsusjuht Eesti Vabariigis,kes täitis mõningaid riigipea kohustusi- riigivanem b)Rahvuste omavalitsusõigus kultuurilistel küsimustes-eitea c)1920.aastate maareformi tulemusena loodud uued talud-asundustalud 20. Ülesanne-Täida tabel Eesti Vabariigi põhiseaduste kohta aastatel 1920- 1939 1)I PÕHISEADUS a)vastuvõtmise või jõustumise aasta-1920 b)Seadusandliku kogu nimetus-Asutav kogu c)Täidesaatva võimu nimetus-valitsus d)Riigipea nimetus-riigivanem e)koostaja/vastuvõtja-Asutav Kogu 2)II PÕHISEADUS a)vastuvõtmise või jõustumise aeg-1934 b)Seadusandliku kogu nimetus-ei tea c)Täide saatva võimu nimetus-eeitea d)Riigipea nimetus-president
Eesti Vabariik 1920-1939 1. Eesti majanduslik arengut 1919 1940. a) maareform (millal, sisu, hinnang)- 1919, suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine (asundustalud), tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, palgatööliste osakaal vähenes oluliselt, mõisnikelt võõrandati loomad ja põllumajanduslik inventar, kerkisid uued majad, laudad, kõrvalhooned ja külad. Reform oli edukas b) rahareformid 1)1919- eesti mark (vastu võttis Ajutine Valitsus) 2) 1928- eesti kroon (rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel) 3) 1933- krooni devalveerimine (väärtuse vähendamine) (Tõnisson)
Ainuisikuline otsustamine seoses autoritaarse võimuga. Milline oli sinu meelest põhiline välispoliitiline probleem Eestis 1930.aastatel ?Põhjenda Probleem :Suurriigi venemaa naabrus .Välispoliitiline Isolatsioon enne teist maailmasõda Põhjendus: tema jaoks aken euroopasse , esitab tihi ettekäändeid , pretensioone meie suhtes. Suurriigid ei olnud huvitatud väikeriigist , ebaõnnestus BALTI LIIDU sõlmimine . Majandus Maareformi läbiviimine , mille tulemusena tekkisid asundustalud . Tähtis majandusharu oli põllumajandus. Peamine eksport Saksamaale ja Inglismaale . Arenenud paberitööstus, keemiatööstus, kütusetööstus, metsatööstus, tekstiilitööstus. 1930 teisel poolel majanduslik seis paranes Eestis. Kultuur, haridus 1920-1940 Haridus: Pöörati erilist tähelepanu just haridusele , kehtestati kuue klassiline koolikohustus , eesti keelsete õpikute väljaandmine uued koolimajad , haritumad õpetajad . 1919 detsembris pandi alus eesti keelsele
Pärast Vabadussõja lõppu algas kiire majandustõus. *Põhjused: tööstus arenes kiirest kuna venemaalt tuli palju telliimusi, tartu rahulepinguga saadi venemaalt kulda, mis läks eesti pangale. *Seisnes: rajati uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Osa ettevõtted leidsid sobiva nisi Euroopa turgudel, paljud keskendusid siseturu vajadustele. Venem.:tellimused elustasid metalli-ja paberitööstuse, transiit soodustas kaubanduse arengut,tõimus maareform,asundustalud arenesid.Eesti pank andis palju laene. Kuidas lõppes:Tõus liiga kiire ja tõi 1923.a kaasa kriisi.Sai alguse rahandusest(suured ja kergekäelised laenud)Kriisi süvendas väliskaubanduse neg.bilanss,tollide tõstmine välisriikide poolt,põllumaj,tabanud ikaldus.Venem katkestas majandussidemed Eestiga. *Tagajärjed:ettevõtete pankrotid,tööpuudused ja rahaga toimub inflantsioon.Uus majanduspoliitika1924a.kevadel.Valitsus sekkus nüüdsest enam majanduse
Maaseadus tähendas seda, et mõisamaad riigistati. Enamus riigistatud maast jagati soovijatele, eelistades neid, kes võtsid vabadussõjast osa. Mõisnike võim murti selle seadusega lõplikult. Eesti külades oli suur sotsiaalne ebavõrdsus, aga seadusega see vähenes, sest maata või vähese maaga inimesed sai maaomanikuks. Uusi talusid, mis selle seaduse ajal rajati, kutsutakse asundustaludeks ja rajaja oli asunik. Olid kahte tüüpi talud – päristalud pärisperemeestega ning asundustalud asunikega. Pärisperemehed olid talu tsaari ajali ise ostnud. Mõisnikud arvasid, et tegu on puhta kommunismiga, sest maa võetakse ära. Seda üritati ka läänes selgitada. Eestist ei lahkutud enne 1939 aastat, sest Eesti oli siiski nende kodumaa. 1925 anti võimalus tagasi saada 50 hektarit maad, aga nad ise ei harinud, vaid andsid rendile. 1926 võeti vastu seadus, kus lubati mõisnikele maa kompenseerida, kuid see ei tähendanud, et seda kohe tehti, sest raha ei olnud
2) maaseadus 1919, kui toimus Vabadussõda. Peetud üheks põhjuseks, miks väga paljud eestlased Vabadussõtta sõdima läksid: lootus oma maale. Kõik mõisamaad riigistati. Enamik võõrandatud maadest läks Vabadussõjast osa võtnud meestele. Hoonetele otstarvet ei leitud nt koolid, lastekodud, vanadekodud, rahvamajad, osad tühjaks ja hakkasid lagunema. Ka loomad ja tööriistad jagati laiali. Maa saajad asunikud ning talud asundustalud. Võis saada mõne hoone nt mõisa lauda, aga võis saada ka ainult maa, kuhu pidi ise ehitama. Kahesugused talupojad: põlistalunikud ning asunikud. Elluviimine 1920. aastate esimesel poolel. Esialgu võeti mõisnikelt kõik ära. 1925.aastal seadus, et mõisnikud võisid tagasi saada kuni 50 ha. Said paljud ja rentisid välja. 1926.aastal seadus, et võõrandatud maade eest makstakse ka tasu, aga riik emiteeris pantkirjad ja jagas mõisnikele, riigil aega lunastamiseks 60 aastat
5. Vabadussõda - sõda Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 6. Landeswehr -Läti Vabariigi poolt värvatud riigisakslastest (Rauddiviis) ja kohalikest baltisakslastest (Landeswehr) moodustatud üksused. 7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia- õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16
korraldamisel. Jalgsema kuulus Võhmuta valda. Täieliku võimaluse talude arendamiseks andis omariikluse saavutamine 1918. aastal. Seliküla mõisa riigistamisega said oma maa mitmed Jalgsema küla mehed. 1. 2. Küla Eesti Vabariigi ajal Vabadussõja võit kindlustas Eesti riigi püsimajäämise. Esimest korda aastasadade jooksul vabanes külarahvas mõisniku ülemvõimust ja sai rajada oma kodutalu. Nii tekkisid külasse asundustalud. Kuna maaomanikke oli palju, aga valitses majanduslik kitsikus, siis edasiminekut nähti ühistegevuse arengus. Riik võttis vastu terve rea ühistute majanduslikku arengut soodustavaid otsuseid. Põllumajanduses oli väga tähtsal kohal piimakarjakasvatus, seetõttu loodi üle Eesti palju piimandusühistuid. Naaberkülla Paisteväljale loodi piimaühisus 21. aprillil 1920. aastal ( 98). Jalgsema keskusest umbes 500m Liutsalu poole ehitati meierei. See ilus maakivist
Hakati suurendama tööstustoodangut ja riik lõik väga palju tööstusettevõtteid, As-e, 1/3 toodangust riigietttevõtetet poolt. Majandus e. Kriisiaastad Rahvaerakond, kristlik rahvaerakond, tööerakond(vasak)-Otto strandmann, koondas väikekodanlust. Asunikekoondis(kesk)- eraldus tööerakonnast ja koondas väikemaa pidajaid, tekkis maareformiga(1919). Võeti vastu asutava kogu poolt, mis valiti 23.aprill 1919. Maareformiga luuakse asundustalud(56000), Rudolf Penno, otto tiiv, Sotsialistlik tööpartei- August Rei, esimene asutava kogu juht oli August Rei. Kommunistlik partei(pahempoolsed)- kaotasid igasugu populaarsuse 1 dets. Ülestõusuga, mis oli riigipöörde katse. Esimene riigipea oli riigivanem- riigiesindaja, juhtis valitsust, teda valis parlament. Hakati välja töötama uut põhiseadust, esimesed sellised olid eesti vabariigi riigikogu. See töötas välja esimese eelnõu, mis kukkus läbi
rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu, võidi seaduseelnõusid algatada. Olid kodanikuõigused kehtestatud, seadusandlik võim oli Riikikogul, täidesaatev võim vabariigi valitsusel (koosnes ministritest ja riigivanemast), valimisõigus kõigil vähemalt 20. Aastatel kodanikel. Kohalikel omavlitsustel oli kohaliku elu küsimustes suur iseseisvus. Oli väga liberaalne põhiseadus. Sel ajal tehti maareform – tehti asundustalud, mõisnike maavaldused kaotati. Erakondi oli palju, riigikogus kuus suurt ja 4-8 väikest erakonda, olid koalitsioonivalitsused, valitsused vahetusid väga sagedalt, 24 aastal oli riigipöördekatse kommunistliku partei poolt – nende võrk hävitati, toetus neile vähenes, erakondade lahkhelid kadusid mõneks ajaks, taaselustati Kaitseliit. Anti kultuurautonoomia 1925 aastal. 30ndatel tekkis parlamentarismi kriis – erakonnad võitlesid riigikogus, ei suudetud seadusi vastu võtta,
*Eestis iganenud seadmed ja tehnoloogia *Oldi sunnitud *Maal liiga palju väiketalusid, põllumajanduskillustatus minema riigi *Vältimaks pankrotte, trükiti raha juurde, tulemuseks inflatsioon kullatagavarade kallale *Eesti pank oli laenanud üle oma tegelike võimete ja laenude tagasisaamine osutus raskeks Milliseid reforme viidi läbi majandusraskustest üle saamiseks? *Põllumajanduses: maareform, asundustalud, loodi Maapank *Tööstuses: likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid, kujunes kodumaine kütuse- ja keemiatööstus(põlevkivi) *Rahanduses: 1.jaanuar 1928-kroon, algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi Mis iseloomustas sisepoliitikat 1920. aastatel? *Üldine valimisõigus, valimisõiguse andmine naistele *Poliitiliste erakondade paljusus *Presidendi ametikoha puudumine *Kohalike omavalitsuste suur iseseisvus
kõik talumaad ära? Riigistada mõisahooned, loomad, tööriistad. Mida riigistatud maadega tuleb teha? 9 hääletas vastu, 63 hääletas poolt (~ 120 liiget oli), mõned liikmed jäid erapooletuteks. Riigistamisele kuulus kogu mõisamaa, sõltumata, kas nad kuulusid baltisakslastele või eestlastele. Kirikumõisad jäid osaliselt püsima. Talusid keegi ei puutunud. Kokkuriigistati 2,4 miljonit hektarit. Asundustalu suurus on 16,4 hektorit (Ostutalud olid üle 30, 50, 100 hektari). Asundustalud anti rendile, ei müüdud päriseks. Maareformi läbiviimiseks kaasati kohalikud omavalitsused. Need, kes soovisid saada maad pidid esitama oma tahtmise vallakogule. Esimesed, kes said maad olid I MS väljapaistnud sõjaväelased (2000 meest said tasuta maavaldused riigipoolt). II järjekorras olid Vabadussõjas invaliidistunud mehed ja langenud meeste pered. III järgulised, teised maa soovijad. Maaseaduse täiendamine maa päriseks ostmine, tasude maksmine,
See pani põntsu eesti tehastele mis ei leidnud turgu ei välismaale ega ka eestis. 1923 II poolel muutus eesti majandus kriitliseks, sest panga krediidi tagastamine muutus raskeks. Marga kurss hakkas langema. Hakati kullatagavarasid realiseerima. Mõisteti, et vajatakse uut majanduspoliitikat. Maareform 1919, 10okt vastavalt Asutavale Kogule riigistati mõisnikele kuuluvad maavalduses. Põllu ja heinamaadest said asundustalud tänu millele tekkis ulatuslik väikeomanike kiht. Peale maa võõrandati ka mõisnikelt põllumajandusliku inventari ja loomi. Maal kerkisid uued elumajad, laudad, kõrvalhooned ja rajati terveid uusi külasid. Uus majanduspoliitika Pööret alustas 1924a kevadel uus rahandusminister Ott Stranman. Majanduspoliitika hõlmas a) Riigi maksebilansi tasakaalustamist (kärbiti riikilike kulutusi, piirati sissevedu, suuredati eksporti, raskendati
Vene riilikud tellimused elustasid eesti metalli- ja paberitööstuse, aga ka masinatööstuse. Mitmed suurärikad said tuule tiibadesse tänu Venemaale. Samal ajal üritati saavutada sama arnegut tööstuses, mis oli olnud tsaariajal. Taastati endised tööstusettevõtted ja asutati uusi. Õnneks oli olemas hiigeltehased ja kvailifitseeritud tööjõud. Õnneks pääseti ka lääneturule, põhiliselt sae ja tikutööstus jne. Elavnes ka ehitustegevus ning kerkisid uued linnaosad. ja maal uued asundustalud, seega kogumaine turg oli ka sellele materjalile. Tööstuse arengu sundimisele andis tuge lootus hiigelkasumile. 1920-24 asutati üle tuhande uue ettevõtte, suurettevõtete arv kahekordistus. Erakapital ja Eesti Panga lanud pooleks ressurssidena. Sama kiire areng toimus ka kaubanduses. Eelduseks oli vabakaubanduse põhimõtete vastuvõtmine ning suur nõudlus nii välis- kui ka siseturul. Odava pangalauenuga osteti laod kaupu täis ,et kui hinnad tõusevad, siis saaks maha müüa
annaabi.ee 
