Sepa skraa Meister on kohustatud hoidma oma au ning mitte häbistama käsitööd. Tööpäev algab päikesetõusul ja lõpeb päikeseloojangul. Kui tsunftivanem käseb tsunftiliikmetel vait jääda, siis on tsunftiliige kohustatud vait jääma ning need, kes ei kuula sõna ja ei jää vait, peavad tsunftile veerand oma toidust andma. Kui keegi tsunftiliikmetest ütleb tsunftivanemale või teistele tsunftiliikmetele halvasti, siis peab ta trahvi maksma. Kui tsunftivanem tõstab toosti, peavad kõik võtma toosti koos temaga. Igaüks, kes tahab tsunftiga liituda, peab tõestuseks tegema paari hobuseraudu, hea laia puusepakirve ja sadulakirve. Õpipoiste ja sellide väljaõpetamine kestab meistri juures neli aastat. Meistrid peavad oma õpipoistele ja sellidele hästi süüa andma, viimased peavad aga omakorda olema vähenõudlikud. Kui õpipoiss ei pea vastu ja põgeneb, toob meister ta jõuga tagasi ning karistab. Tsunftiliikmed ei tohi kahjustada ka tsunfti au. ...
Ene Sepp ,,Medaljon" Annely Lindmets Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused" Raamatu sissejuhatus ,,Medaljon" on lugu noortest, nende vahelistest suhetest, arusaamatustest vanematega, kooliga toimetulemist ja elustiilist. Peategelasteks on 15-aastane Heidi ja 16-aastane Tanel, kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor tütarlaps, kes saab ühel ilusal k...
Need polnud kaugeltki tavalised. Nimelt, nimetas ta 3 meetriseid torusid, basskitarriks ka jäi tema lause " kui sul on kodus jalgratas, siis on sul kodus ka trummi komplekt" rõõmsalt kõlama nii mõnegi noore huultele Enim jäi mind kummitama tema lugu "revolutsioon", mida sai hiljem nii kooliraadiost kui ka kodus internetist lasted, mõned korrad. Lugu jäi enim meelde ilmselt tema esitlus viis, see polnud kaugeltki mitte tavaline. Silver Sepa uskumine selle laulu sõnadesse ja selle siiras esitamine publikule oligi see, mis oma lihtsusega võlus. Lugu tekitas, vaid häid emotsioone. Ilmselt oli see siiani meie koolis esinenutest esinjatest, kõige kihvtim ja vahvam elamus. Olen enam, kui kindle, et ühelgi saalis viibijal polnud kordagi ei igav ega tundnud nõrdimust, et nad peavad seda kuulama. Absoluutselt kõik olid peale kontserdit positiivses tujus ning paluti ka veel vahetunnist jätkata. Usun, et kõik jäid
Sisukord Ott Sepa elulugu-------------------------------------------lk3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris-------------------lk4 Ott sepa rollid Vanemuises------------------------------lk5 Olulisemad rollid mujal----------------------------------lk6 Rollid filmides, telelavastustes, kuuldemängudes---lk7 Kokkuvõte---------------------------------------------------lk8 Kasutatud allikad------------------------------------------lk9 Lisad----------------------------------------------------------lk10 2 Ott Sepa elulugu Ott Sepp (lisa 1) sündis 29
Suur rõõm väikestest asjadest 8. detsembril külastasin Paide kultuurikeskust, et näha Ott Sepa stand-up etendust. Näitleja on selle monoetenduse ise kirjutanud ning esitas seda ise laval ka. Kuulutusi jälgisin juba oktoobris, kuid Kuressaare Linnateatri etendused magasin maha. Kuulutus sundis internetist natuke rohkem etenduse kohta uurima, kuid iseloomustus etenduse osas lausa sundis vaatama minema. Ott Sepp on noor Eesti näitleja. Ta on sündinud 29. juunil 1982 ja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu vilistlane
................................................................................. 6 2.4Ingomar Vihmar.................................................................................................. 6 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 7 3 1 TEATRI AJALUGU Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920, sügisel alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Seal teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid eraldiseisva Draamastuudio Teatri. Draamastuudios mängisid nad väga mitmekesist repertuaari. Pärast, 1937. aastal nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989).
Oma suuremad roimad pani Kalevipoeg toime Soome reisil, kuhu ta jõudis ujudes. Aga veel enne Soome randa jõudmist lõppes mehel jaks ning ta pidi puhkust otsima ettejuhtunud saarel. Seal vägistas Kalevipoeg tema juures istet võtnud saarepiiga. Häbistatud tüdruk heitis end seepeale meeleheites kaljult merre. Ja ehkki "kangelane" talle sügavikku järele sukeldus, ei olnud sellest enam abi - neiu jäi igaveseks vee meelevalda. Soome sepaga mõõgaostu kaupa tehes läks Kalevipoeg sepa poegadega tülli, sest praalis purjus peaga viimaste ees oma kangelastegudega saaretüdruku kallal. Selles, et sepa pojad külalisele seepeale kõrri kargasid, pole ju midagi imeks panna. Aga mida teeb Kalevipoeg? Ta rabas raevuhoos mõõga ja tappis Soome sepa vanema poja.Nähes oma koletut tegu, mees põgeneb ega unusta seejuures kaasa haaramast kallist mõõka. Selle hinnas on varem kokku lepitud ja see ei maksnud mitte vähe. Soome jõudis Kalevipoeg teadupoolest ujudes
päeva. Öö saabudes heitis ta suure kuuse alla pikali ning mõtles kui üksi ta on ilma jäänud, sest tema isa ja ema on surnud ja vennad kaugel. Hommikul hakkas Kalevipoeg jälle teed otsima. Lind hüüdis võsast: ,,Pööra päeva veeru poole, veere videviku vastu!" Nii ta tegigi ja pääses kiiresti metsast välja. Teel tuli talle vastu lombakas vanaeit ning küsis kuhu Kalevipoeg teel on. Kalevipoeg jutustas, et tal on mõõka vaja ja küsis vanaeidelt teed sepa juurde. Vanaeit juhatas: ,,Mine läbi laane. Kuusiku keskel on jõgi, kõnni mööda jõe kallast kolm päeva, siis pööra õhtu poole. Näed mäge, mine mööda mäe äärt ja keera kura kätt. Vastu tuleb jõgi, millel kolm juga. Mine edasi kuni tuleb org. Oru keskel, mäe ääres, puude varjus, on koobas, kus ongi soome sepa koda." Kalevipoeg läks eide juhatamist mööda ja kuulis juba kaugelt lõõtsade, vasarate ja alasite häält.
Ta tunnistas oma süü üles ja tunnistas, kuidas Linda oli kaduma läinud. Kalevipoeg ei uskunud teda ja tappis tuuslari. Kalevipoeg otsis läbi kogu tuuslari talu, lootes et leiab veel ema üles. Kuskilt ei leidnud ta kadunud ema jälgi. Kalevipoeg heitis puhkama ja unenägi kustutas kurvad mõtted mehe meelest. Hommikul sai kalevipoeg lõpuks aru, et eidekest enam elus ei ole. Kalevipoeg leinas oma ema kaks päeva. Kolmandal päeval asus ta Soome sepa elupaika otsima ja võttis nõuks endale sepalt mõõk muretseda. Kalevipoeg sammus kuni kuulis sepalõõtsa puhinat ja vasarate rasket mürtsumist. Eemal seisisgi sepa koda. Kuulus sepp tagus koos kolme pojaga tublit mõõka. Kalevipoeg palus kohe head mõõka sepal müüa, mis mehe käes ei murduks. Kalevipojale toodi kohe mõõgad välja. Kalevipoeg lõi esimesed kolm mõõka tükkideks. Sepp tõi talle nüüd veel parema mõõga välja, kuid Kalevipoeg lõi selle nüriks
Samal ajal oli aga Kalevipoeg läinud tähtsamaid toimetusi tegema. Peale pikka rännakut jõudis kätte öö ja mees seadis ennast metsa alla magama. Soolasorts oli seda aga näinud ja tahtis nüüd ta mõõka varastada. Mis tal ka õnnestus. Kui Kalevipoeg ärgates seda nägi, mõistis ta kohe kes on süüdlane ja leidis mõõga Kääpa jõe kaldalt üles. Vägilane kutsus sõjariista veest tagasi, kuid, see heitis ette kangelasele ette, et ta Soome sepa juures süütut verd oli valanud. Seega jäi ta sinna sepa poega leinama. Soome sepa sajatuse tõtttu ajas Kalevipoeg sõnad segamini ning ta ütles mõõgale: "Kui keegi, kes Sind varem on kandnud, astub siia jõkke, siis murra ta mõlemad jalad!" See oli viga. Sangar rändas edasi kuni öö jälle kätte jõudis. Soolasorts pani magavale Kalevipojale uneloitsu peale, niiet ta ühtejärge 7 nädalat magas. Ärgates läks ta Pihkvasse ehitamiseks laudu tooma.
.....................................Olev Tulev(bariton) Sulevipoeg.....................................Tiit Toru(bariton) I Vaatus Soome tuuslar käib Lindat kimbutamas, aga Linda ei taha temaga kaasa minna ja muudetakse kiviks. Kalevipoeg on vihane ja tahab Soome minna. Tee peal satub saarele, kus kohtub Saarepiigaga, kellesse ära armub kuid Saarepiiga kukub ehmatusest merre. Kalevipoeg läheb Soome ja tapab tuuslari. Tagasiteel käib kuulsa Soome sepa juures ja saab Kalevile mõeldud mõõga. Õhtul joomahoos tapab Soome sepa poja ja sepp nõiub ta mõõga ära. II Vaatus Kalevipoeg pöördub tagasi Eestisse, kus kohtub oma vendadega. Vennad viskavad kiviga kaugust, et näha kes kuningaks saab. Kalevipoeg võidab kivi viskamise ja ta vennad lahkuvad maalt. Kalevipojal tuleb isu maailma lõppu sõita. Tehakse hõbedast laev ja Kalevipojale ning laevameestele kullast rüüd
Kalevipoja 7. lugu Hommik koitis, ning Kalevite kange poeg avas silmad. Ta tundis ennast halvasti, kuigi oli saanud hästi magada. Ta oli läinud Soome sepa pojaga tülli ja viimase tüli käigus surmanud. Nüüd valutas ta südant, sest, nagu öeldakse- verevalamine nõuab veritasu. Ta hakkas eelnevaid sündmusi meenutama ja siis tuli talle isegi suurem nukrus peale. Ta oli ju ka saarepiigaga natuke hullanud ja teine oli peale Kalevipoja lahkumist end ära uputanud, küllap seetõttu, et Kalevipoeg ta hülgas. Kalevipoeg tõusis püsti ning suundus sortsi paadi poole, mis peidetuna merekaldal seisis.
Samuti üks halb iseloomuomadus Kalevopojal oli tema ükskõiksus osades asjades, näiteks VII loos kui ta jättis sõja pooleli ja lahkus. Juhtimise andis ta üle Olevipojale. Oma suurimaid pahateod pani ta toime Soomes ja sinna minnes, tuuslarile kätte maksmas, kelle ta lõpuks ta tappis. Kuid enne veel kui ta Soome jõudis (4) vägistas ta Saarepiigat, kes oli ta kõrvale istunud. Pärast tegu hüppas piiga kaljult alla merre ja uppus. Soome sepega mõõgaostu tehes läks kalevipoeg sepa poegadega tülli ja tappis Soome sepa vanima poja. Kindlasti võib siin märkida alkoholiprobleemi, kunas Kalevipoeg oli joonud kui ta Soome sepa vanima poja tappis (6.lugu). Tavaliselt eesti meest ja eestlaste rahvuseepose kangelast võrreldes võib leida päris mitmeid ühiseid jooni kuid ka mõningaid erinevusi. Näiteks tuleb kaelvipojas välja peategelase alkoholiprobleem, mis on ka eestlastele taganud alkoholismi riikide tabelis kõrge koha (2015)
Artur Alliksaar (1923-1966) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus „Improvisatatsoone harfil“) Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar elas aastatel 1923 – 1966. Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine,
sepp, kes oskab häid mõõkasid taguda. Teel soomesepa juurde eksis Kalevipoeg metsa ära, kui ta oli juba kolm päeva ekselnud, kuulis ta kuidas linnud teda õpetasid ja tänu sellele pääses ta metsast välja. Mäestikus tuli talle vastu lonkur vanaeit, kes juhatas Kalevipoja õigele teele. Pärast mitu üäeva kestnud rännakut, kuulis Kalevipoeg vasarate tagumist. Nii jõudiski ta Soome sepa juurde, kes koos kolme pojaga hoolsasti tööd tegi. Kalevipoeg pöördus sepa poole palvega :" Kas teil hüva mõõka müüa, tugevamat terariista, mis ei murdu mehe käessa? Andke kaupa katsudella, et ma mõõga kindlust mõõdan, tervusta tunnistelen!" Sepp oli sellega nõus, lastes tuua nooremal pojal mõõku kaenlatäie. Kui Kalevipoeg mõõku katsetas, siis purunesid need vastu kaljut, seejärel saatis sepp teise poja mõõku tooma, jällegi võttis Kalevipoeg mõõgad kätte ja hakkas neid alasisse lööma, see mõõk ei purunenud, aga tera läks nüriks
Kalev lendas Viru rauda kotka seljas, võttis naiseks tedremunast sündinud Linda. Kalev suri ja Linda nuttis mehe surma üle ja pisaratest tekkinud Ülemiste järv. Lindal ja Kalevil sündis kolm poega, viimane oli kõige tugevam, vägevam ja suurem- Kalevipoeg. Ühel päeval olid vennad jahil, tuli Soome Tuuslar, kes tahtis Lindat röövida. Uku nägi seda pealt ning muutis Linda kivisambaks. Kaevipoeg läks Soome Tuuslarilt aru pärima ning tappis ta. Hiljem läks Kalevipoeg sepa juurde , et endale mõõk soetada. Leidis sobiva mõõga, tähsistasid nad koos sepa ja tema poegadega mõõgaostu ning tähistamise käigus tekkis tüli, kus Kalevipoeg tappis sepa vanima poja. Sepp pani mõõgale needuse peale. Eestis kohtas Kalevipoeg sortsi, kes rääkis Kalevipojale needusest, mida ta küll alguses ei uskunud, kuid siiski sorts sai mõõga kätte ning jättis selle Kääpa põhja. Kalevipoeg võitles Sarvikuga, kes kaotas ja ütles , et Kalevipoeg peab homme põrgus olema
PÕHJUSED Vale toitumine ja ülekaalulisus Kabja toetuspind on ebaühtlane ning sellepärast üks kabja osa saab rohkem koormust ja kulub rohkem Ebaühtlane treening Halb pinnas ( nt treening väljakul kõva pinnas) Vead jalgades KOMPKABI Milline välja näeb? Kabi on püstine (kaldenurk maapinna suhtes on suurem) Tavalisest lühem varvas Päkk on kõrge Miks tekkib ? Geneetiline defekt Vigastuse tagajärg Halb sepa töö Kuidas ravida ? Pidev ja õige värkimine Vajadusel ravirautus Õige treening ja piisav liikumine Raskematel juhtudel operatsioon Mida noorem on hobune seda kergem ja tõenäolisem on paranemine. Kompkabja teket saab ennetada juba hobuse varjases varsa eas, andes talle piisavalt ruumi liikumiseks, hoides teda õiges toitumuses ja jälgides nende kasvamist. LAMEKABI Milline näeb välja ? Sarvtald on vajunud Verevalumid kabjas
Sisukord Benito noorus lk3 Benito esimese Ms ajal lk4 Benito võimuletõus lk5 Benito teise Ms ajal lk6 Galerii lk7 Kokkuvõte lk8 Kasutatud kirjandus lk9 Benito noorus Ta õpis kirikukoolis (see andis talle võimaluse oma lapsi ise õpetada) Itaalia-Türgi sõja päevil sai temast sotsialistide parim ajakirjanik Benito Mussolini sündis sepa peres Tema lapsepõlv möödus vaesuses Benito esimese Ms ajal Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmas õtta Antandi poolel Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata 1919a asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni, mis 1921 kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks parteiks Benito võimuletõus 1922a korraldas ta demostratsiooni Roomale ja nõudis valistust endale 32 oktoobril 1922a kuulutas kuningas Mussolini
lapsesse? Kui Mari läheb linna nii-öelda lepingut täitma, siis Tõnu saab aru, et tal on siiski Mari vastu tunded ja ta ei taha, et ta läheks. Ta ei tahtnud, et Mari läheks ka mõisniku juurde. 9. Mis seob Marit ja seppa? Neil on omavahel mingi tõmme ja säde. Justkui oleksid armunud, aga kindlasti oli takistuseks see, et Mari oli Tõnuga abielus. 10. Külarahva suhtumine Marisse? Tehti tema kulul nalja ja see ei jäänud märkamata ka teistele, et ta sepa juures aeg-ajalt käis juttu rääkimas. Kombed olid sel ajal teised. 11. Kuidas Tõnu sureb? Tõnu sõidab, hobuserakmega, purjus peaga, baarist koju. Ta tee peal mõtleb Marist ja kujutab, teda vaimusilmas ette talle ütlevat, et sule silmad ja jää magama ning ta jääbki ja külmub surnuks. Hobune viib ta, aga koju. 12. Kui palju käib Maril kosilasi ja mis tingimustel? Tal käib mitu kosilast. Kõik Mari kosilased, olid niisama rahaahned ja tahtsid
juurde. Ta tundis saare kohemaid ära, sest seal oli ta tulles Saare neiuga tutvunud ja aega veetnud. Kalevipojale tulid meelde piiga kisa, kole merrekukkumine ja uppumine. Need mõtted muutsid Kalevipoja meele kurvaks. Äkitselt kuulis ta läbi lainete piiga laulu. Kalevipoeg jättis aerutamise ja hakkas laulu kuulama. Neiu laulis oma õnnetust elust, Kalevipoja veretööst ja sellest, kuidas meri ta tõeline kodu on. Kalevipoega kurvastas neiu laul väga. Ta hakkas mõtlema Soome sepa poja surmast, mis kuidagi meelest ära ei tahtnud minna. Kalevipoeg hakkas uuesti aerutama. Talle meenus ta ema, kes oli nii ebaõiglaselt surnud. Päike hakkas juba tõusma, kui Kalevipoeg viimaks Viru randa jõudis. Ta sidus paadi kaldale kinni ning asus teele kodu poole, et teada saada, kas ehk vennad pole ema jälgesid leidnud. Kalevipoeg jõudis Irumäele, kui äkitselt kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle. Hääl laulis, kuidas
vette. Kui teda otsima minnakse, on kuulda merest laulu, mis ütleb, et neid on juba lahkunud. Kalevipoeg Soome rannas end välja puhkamas. Saare piiga vanemad leidsid merest vaid kotkamuna, vana raudkübara ja noore tamme, mis istutati sinna, kus piigale kunagi kiikuda meeldis. Kalevipoeg leidis Tuuslari üles, kuid ei uskunud ta sõnu ema saatuse kohta ning tappis Tuuslari ära. Kalevipoeg ei leidnud teda, kuid unenägu ütles talle siiski, et ema pole enam elus. Kalevipoeg leidis soome sepa koda, kust sai endale vägeva mõõga. Kojas hakkab hoobeldes rääkima Saarepiigaga juhtunust ning seepeale läheb sepa vanem poeg närvi. Kalevipoeg võtab mõtlematult mõõga tupest ning lööb pojal pea otsast. Härjapõlvlane raius maha tamme, millest tehtud silla üks osa Soome ulatub, teine aga meie randa. Kalevipoeg oli väga nördinud ning sõitis tuuslari paadiga koju tagasi. Ta kuuleb merelt piiga laulu ning ema hoiatavat häält mõõga eest
kehaehitusega. Ta oli valitseja ning teda austati. Kalevipoeg paistis teiste seast silma oma suure kasvu tõttu, ta oli hiiglane. Minu arvates olid Kalevipojal olemas kõik eeldused, et olla tõeline rahva kuningas. Tema suurimateks ning olulisemateks tegudeks võib pidada põrgus käimist ning põrgupiigade päästmist, mis näitas välja tema julgust ja heatahtlikkust. Lisaks põrgus käimisele võib tähtsaks pidada ka Soome sepa juures käimist, mis nii mõnesgi mõttes ei olnud positiivne (poja tapmine jm), kuid siiski oli oluline etapp Kalevipoja elus. Peale eelnimetatute tõi Kalevipoeg oma rahvale ka palju kasu. Näiteks tuues Peipsi tagant laudu. Laudadest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli Kalevipoeg kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse. Teisest küljest oli Kalevipoeg mõnes mõttes tõesti “hiiu jõuga mõtlematu tegutseja”. Valitseja,
surmatud Soome tuuslari paadi ning sõuab sellega kodu poole.Tugevad lained kandsid teda Viru poole.Keskööks oli ta juba saarel.Saare tundis kohe ära,sest seal oli ta kohtunud Saare neiuga ja aega veetnud.Talle tulid meelde neiu kisa,kole merrekukkumine ja uppumine.Need muutsid Kalevipoja kurvaks.Järsku kuulis Kalevipoeg neiu kurba laulu.See laul oli neiu kurvast elust ning Kalevipoja tapatööst.Kalevipoeg muutus järjest kurvemaks ning hakkas mõtlema Soome sepa poja surmast,mis ei tahtnud tal peast minna.Ta hakkas uuesti aerutama,kui talle meenus ta ebaõiglaselt surnud ema. Kui Kalevipoeg viimaks Viru randa jõudis,siis oli uus pave alanud.Randa astudes ta kuuleb Irumäel tuules Linda halt,mis laulis kuidas ta rööviti kõige suuremas kurvastuses ning kuidas ta lõpuks kaljuks muutus.Nüüd sai Kalevipoeg teada tõe oma ema surmast ja mõistis,et oli Soome sõiduga kurja teinud.
Avaldus K- rauta juhatajale ALINA DANCE Sepa 3-58 68203 Valga Tel. 53 014 047 E-post: [email protected] Aili Metsküla Palun mind tööle võtta logistika ametikohale alates 10. jaanua rist 2015 aa. Lugupidamisega, (allkiri)
nad kõik tagasi. Kui pojad jahile olid läinud, tuli soome tuuslar ning üritas Lindat röövida. Seda nähes muutis taevane taat Uku naise kivisambaks. Soome tuuslar läks suures arusaamatuses ära. Kui poisid olid koju jõudnud, hakkasid nad ema otsima. Kalev läks Soome poole, seal kohtus Kalev saarepiigaga, kes vette hüppas ja uppus. Kalevipoeg leidis tuuslari üles ning tappis ta. Väsimusest otsustas ta puhata. Kalev nägi unes, et ta ema on surnud. Edasi läks ta Soome sepa juurde, kust ostis mõõda, mida sepp koos poegadega oli seitse aasat meisterdanud vanale Kalevile. Õhtusöögil tappis Kalevipoeg sepa poja saarepiiga pärast. Soomest tagasi, said vennad kokku ning noorim nendest rääkis neile oma seikadest. Vennad otsustasid liisku heitsa, kellest saab uus kuningas. Isa haual käidud hakati hommikul kive heitma. Kuningaks sai Kalev. Ta otsustas hakata linna ehitama. Sella jaoks läks ta Pihkvasse laudu tooma, väsinuna heitis Peipsi ääre magama
KALEVIPOEG Otsis Soomes ema ja ostis mõõga. Tappis sepa poja. Lood saadi talurahva lugudest. ,,Kalevipoja" saamislugu *1833 F.R. Faehlmann kavatseb kirjutada ,,Midagi Kalevipojast" *1836 Ilmub E.Lönnroti eepos ,,Kalevala" eesti eepose loomise inspiratsiooni allikas *1850 F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab ,,Kalevipoja" proosavarianti *1857 Kreutzwaldil ilmub ,,Alg-Kalevipoja" käsikiri *1859 Hakkab ilmuma ,,Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles Täiendus: *1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande ,,Kalevipoja" muistenditest saksa keeles
eelkõige Elias Lönnroti koostatud soome rahvuseepos ,,Kalevala" (1849). Kreutzwaldi töö kandis vilja, 1853. a valmis tal 12 loost koosnev nn ,,Alg-Kalevipoeg". 1857.a valminud 20 loost kogumahuga 19047 värssi. Eepose süzeesse on põimitud rohkesti kõrvalepisoode, kus sündmustikku kannab mõni kõrvaltegelane. ,,Kalevipoja" süzee on paiguti lõdvalt seotud. Eepose kompositsioonilise ühtsuse aluseks on kangelasel lasuv veresüü saarepiiga eksitamine, ema arvatava röövija ning Soome sepa saatuslikuks(sooma sepa sajatatud mõõk läikab Kalevipojal jalad alt). ,,Kalevipoja" mõju eesti kultuurile on olnud suur. Eepose kirjanduslik tähendus seisneb eelkõige eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamises ning väärtustamises. Tõlgetena on ,,Kalevipoeg" tutvustanud eesti kirjandust paljudele rahvastele. Kreutzwaldi teine rahvaluulealane töö, kogumik ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", sisaldab 44 muinasjuttu ja 18 muistendit
Kolga idealiseerib Kalevipoja käitumist, kui euroopalikku mõttelaadi. Kahjuks ei saa nende väidetega nõustuda, kuna Sarvik oli tõeliselt hirmutav ja vägivaldne tegelane, kelle tegu olnuks võrrelduna kasvõi tuuslari kuriteoga surma väärt. Et eepose loojadki pidasid Sarviku karistust liiga leebeks, näitab see, et Taara karistas Kalevipoega, pannes ta jalutuna Sarvikut valvama. Kalevipoeg ei olnud siiski ainult karistaja vaid ka mõrsukas. Ta tappis joomise käigus Soome sepa vanema poja, kuna neil tekkis tüli saarepiiga pärast. Ei saa väita, et soome sepa poja tapmine oli õigustatud. Kalevipoeg oli purjus ja tegi raevuhoos mõtlematu teo. Kas siis tõesti oli vaja nii palju juua või ei teadnud ta, et joomahoos tabab teda hullus. Kui süüdistada Kalevipoega kui halba karakterit eeposes, ei saa välja jätta ka Kalevipoja ja Saarepiiga kohtumist. Kalevipoeg kohtus Saarepiigaga ja vägistas ta. Ta tegi neiule halba kas
Tuli meelde, et Soomemaal kuulus sepp elas. Läks ostis mõõga, mis oli Kalevite endale tehtud. Pärast Peipsi sorts nõiatempudega, kukkus mõõk Kääpa jõkke. Ning pani endale needuse. Edasi minnes kohtus Siiliga ja sorts pani unerohtu. Teisel päeval suri võitluses Sulevipoeg – pärast vett otsides Alevipoja jalg vääratas ja sattus sügavale vette. Viimaks andis valitsuse Olevipojale. Sulevipoeg elas Koiva jõe ääres. Purjus peaga jutustas Kalevipoeg saarepiigast ja sattus sepa vanema pojaga tülli. Siis Kalevipoeg raius hullus raevuhoos sepa pojal pea otsast. Taevane taat UKU põrutas piksega taevast alla vastu Soome tuuletarka. Ta langes meelemõistuseta maha. Linda aga muutus kõrgeks kivisambaks.(Iru ämm) Kalevipoeg käis isa haua peal küsimas nõu peale ema kadumist ning tahtis, et ise ärkaks ellu. Aga isa vastas, et ei saa (kuna on mulla all ja tõusta ei jõua). Isa õpetas, et: Tuuled juhtigu sul teeda, õhud õrnud õpetagu ja taevatähed andku tarkust.
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON NIMI Margit Sepp SÜNNIAEG 28.02.2002 AADRESS Ida-Virumaa Mäetaguse vald Võrnu küla Sepa talu EMAIL [email protected] TELEFON 58923411 PEREKONNASEIS Vallaline HARIDUSKÄIK 2009-2018 Mäetaguse Põhikool TÖÖKOGEMUS 2017 Juuli Alutaguse Õpilasmalev 2016 Juuli Alutagsue Õpilasmalev KEELTEOSKUS Eesti keel Väga hea Inglise keel Rahuldav Vene keel Rahuldav ARVUTI OSKUS Microsoft Word Väga hea Ecxeli Hea
Karl August Hermann Aaron Selg Sündis 23. septembril 1851 Võhma külas Põltsamaa kihelkonnas. Suri 11. jaanuaril 1909 Tartus. Elulugu Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Kaotas noorelt ema ja isa, mistõttu ta lapsepõlv ja haridustee olid rasked. Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja, muusikateadlane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte postimees. 18711873 Looming Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Tema muusikat on tugevalt mõjutanudlihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud.
Leo oli üks aktiivsematest esinejatest. Ta ise on öelnud, et tema asumine tulevasele elukutseteele sai tõuke selle teatritunni õpetajalt Vesselovskilt. Kuni 17-aastaseni oli Leo Kalmet vaimustuses kujutavast kunstist, eriti õlimaalist, kuna need tal õnnestusid. Vanemate pealekäimisel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Samuti õppis ta konservatooriumis laulmist ning astus korp! Revaliasse. 1920. aastal hakkas ta aga käima Paul Sepa poolt loodud Draamastuudios. Samuti omandas ta Tartu ülikoolis kehakultuuride õpetaja kutse ning see elukutse võimaldas tal enda ja oma pere ülalpidamist. Hiljem andis ta võimlemistunde ka oma kaasõpilastele Paul Sepa näitestuudios. Esimene draamastuudio lend lõpetas 1924.a kevadel. Esimeste kodumaise teatriharidusega noorte näitlejate seas olid veel ka Priit Põldroos, Rudolf Engelberg, Ly Lasner, Felix Moor, Johannes Kaljola. Lõpetajad jäid kokku ja lõid DRAAMASTUUDIO
laastudesta lastelaevu. Tuuletarga juurde jõudes,ning tuuletarga käsilasi hävitades,ei leidnud Kalevipoeg oma kallist ema Lindat,ning lõpuks unenägu oli see mis andis Kalevipojale aru,et ema enam elavate seas pole. Tuuletark aga suikus surmaunne,vot nii tugev oli Kalevipoja vops. Järgmine päev asus Kalevipoeg soome kuulust seppa otsima,kes Kalevipojale ka uhke ning vägeva mõõga müüs.Ainukese mis ei purunenud kalevipoja löökide all. Uhketel liikudel Kalevipoeg aga tappis soome sepa poja. Kalevipoeg tõttas toast välja,et väsinuna mäekünkal puhata. Koju jõudes sai Kalevipoeg kuningas,oli ju tema liisu viskamise võitnud.Just nii nagu isa oli soovinud. Kalevipoeg rammus kõvasti tööd teha,kündis paigad põllumaaksi,vägevaksi viljamaaksi,teised kohad karjamaaksi,murumaaksi,heinamaaksi. Vaenlase laevad aga liikusidsel ajal Viru vetes,ning inimesed ammu teadis-küllap ole sõda tulemas. Uku aga ennustas Kalevipojale surma ja õnnetuid päevasid. Väsinult
SISUKORD Tallinna Tehnukaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool ÜLESANNE KORTERELAMU PROJEKTI KOOSTAMISEKS õppeaines Arhitektuur projekt I VARIANT 2 Projekteerida kaasaegne mere lähedusse sobiv korterelamu, millega võiks hoonestada Koplis 3.liini ja Sepa tänava vahelise ala (asukoht on lisatud detailplaneeringu väljavõttel). Hoonealune pind 14x21,5 m (vastavalt detailplaneeringule) Käesolevas kursuseprojektis võib hooneid vajadusel laiendada siseõue poole kas osaliselt või kogu ulatuses 4 m võrra (kuni hoone- aluse krundi piirini). Korruste arv 3 (sh. 2 täiskorrust) Kõrgus maapinnast max 10 m (kõrgus parapeti servani või katuse harjani) Tulepüsivusklass TP2
EESTI DRAAMATEATER Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teatri ajalugu Kasvas välja Paul Sepa teatrikoolist aastal 1920 1937. aastal nimetatakse esimest korda Eesti Draamateatriks Teater on algusest peale tegelenud Tallinna kesklinnas 1930. aastatel hakati lavale tooma eesti kirjandusteoseid (Kitzberg, Vilde, Luts) Teater tänapäeval Eesti suurim sõnateater 37 näitlejaga püsitrupp, 4 koosseisulist lavastajat Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles
kõrvalisele teele pööranud, mis Puidu mõisa poole viis. Sulased olid päris vihased Villu peale, et ta seda kohe ei öelnud neile ja kihutasid siis mööda näidatud teed edasi. Natukese ajapärast jõudsid sinna komtuur ja tema salk. Küla, mille üle nad kohut mõistma läksid oli siin lähedal. Komtuur ja sepp olid head sõbrad, kuid sellegi poolest valetas ta ka temale kui küsiti kas Priidut nähtud. Komtuur usaldas oma vangi munga sepa hoole alla, ta käed-jalad nööriti kõvasti kinni ja et ta kellegil jalus ei oleks visati ta pimedasse kolikambrisse, mis sepapaja kõrval asus. Peale komtuuri ja ta salga ära minekut hakkasid sepp koos oma abilistega jälle tööle, töötuhinas läks neil munk hoopiski meelest. Lõunaajal kui nad parajasti sepa pool lõunat sõid tuli Villule meelde vangistatud munk. Ta võttis laualt niipalju toitu ja jooki, et selleks oleks saanud kolm meest söönuks, ja läks vangi vaatama
otsima. Et ta midagi ei leia, hakkab kahetsema äkilises meeles Tuuslari tapmist enne oleks see pidanud tunnistama, kuhu ta ema peitis. Unes näeb Kalevipoeg ema noorust, tema kosilasi ja Kalevit. Ärgates sai Kalevipoeg aru, et sõnumid saadeti Uku õuelt ja et eit on maisest ilmast lahkunud. 6. LUGU. MÕÕGA OSTMINE. LIIGUD JA TAPLUS. TAMME RAIUMINE. Kalevipoeg asutab koduteele, aga plaanitseb enne Soome sepalt väärt mõõga osta. Metsas kohtab ta vanaeite, kes juhatab teed sepa juurde. Sepa juures asuti kaupa tegema, Kalevipojale pakuti mõõku katsuda. Kalevipoeg purustab kaks mõõka vastu kaljut, talle tuuakse tugevam mõõk. See ei purune, aga nüriks saab ometi. Lõpuks tuuakse mõõk, mida seitse aastat on valmistatud ja mis vana Kalev kunagi enese tarbeks tellinud. Kalevipoeg on kaubaga rahul, lubab maksta nõutud hinna, tulgu aga sepp ise tasule järele. Siis hakati pidutsema, et mõõga müüki tähistada. Kõik olid õllest arust ära. Kalevipoeg
Kalevipoeg oli väga suurt kasvu, heledate juuste ning lihaselise kehaehitusega. Ühiskonnas teda austati, kuna ta oli kuningas ning hiidlane. Ta tegi küll mõtlematuid ja arulagedaid tegusid, kui oma rahvast ta siiski hoidis ja üritas neile hea valitseja olla. Parimaks sõbraks oli tal isiklik kannupoiss Alevipoeg. Tal oli ka kaks venda Sulevipoeg ja Olevipoeg. Tema tähtsamateks tegudeks oli oma rahva valitsemine, põrgus käimine ning põrgupiigade ära päästmine, Soome sepa juures käimine, mis ei olnud küll positiivne, kuid siiski mängis ta elus olulist rolli. Ka tõi Kalevipoeg oma rahvale palju kasu Peipsi tagant laudu tuues, sest nendest ehitati linnad ja majad. Rahva jaoks oli ta kindlasti väga oluline, rahvas uskus temasse ning tema võimetesse. Kalevipoeg ei tahtnud tegelikult kellelegi halba, kuid tema miinuseks oli tagantjärgi mõtlemine. Samuti ei tahtnud ta vabandada ning kahetseda.
sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites. Olulised kultuuritegelased olid: Friedrich Reinhold Kreutzwald Kirjutas rahvaluule ainestikulise regivärsi vormis eepose “Kalevipoeg” Lydia Koidula Ärkamisaja meelolusid kajastav Eesti esimene naisluuletaja Johann Voldemar Jannsen Toimetas esimest nädalalehte “Postimees” Karl August Hermann Sündis Põltsamaal sepa pojana. Tegeles eesti kirjakeele ühtlustamisega. Õpetas ja koostas ise ka õpikuid. 1882. aastast asus toimetama "Postimeest“. Hakkas välja andma kultuuriajakirja "Laulu ja mängu leht", milles jagas rahvale algteadmisi muusikast ning teavet laiast muusikamaailmast. Karl August Hermann Tema eestvedamisel ilmus mitu laulukogumikku eesti rahvalaulude töötlustega. On olnud laulupidude korraldaja ja dirigent. On loonud üle 300 heliteose,
Benito Mussolini 2016 Sissejuhatus “Ma pole kunagi teinud viga, kui ma olen talitanud oma instinkti järele; kuid ma olen alati teinud väärsamme, kui ma olen alistund mõistusele.” - Benito Mussolini Sünnikoht ● Mussolini sündis Itaalias Predappio linnas ● 29.juuli 1883 - 28.aprill 1945 ● Vaeses sepa peres Amet ● Itaalia peaminister ja diktaator ● 1922-1943 ● OVRO - salapolitsei ● Õpetaja kirikukoolis ● Ajakirjanik Eraelu ● Armuke Clara Petacci ● Abielus koos Ida Dalseriga 1914 ● Poeg Benito Albino Mussolini ● Teine abielu Rachele Guidi ● 2 tütart ● Kolmas abielu Ravenna Vägiteod ● Aastatel 1943–1945 juhtis Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki ● Aasta juulis ta kukutati ja arreteeriti Itaalia 1943
Karl August Hermann Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Ta õppis Põltsamaa kihelkonnakoolis kus ta jäi peale kooli lõpetamise sinna abiõpetajaks. Aastail 1871-1873 töötas ta Peterburis õpetajana ja kavatses ka konservatooriumi astuda, aga vanuse ja vähese ettevalmistuse tõttu pidi ta sellest loobuma. Ta pidi leppima vaid eratundidega ja iseõppimisega. Ta võttis ka Tallinnas eratunde oreli, viiuli ja klaverimängus. 1875. aastal astus Hermann Tartu ülikooli usuteaduskonda, kuid katkestas õpingud 1878. aastal ning läks hoopis
Karl August Herman K.A.Herman on Eesti üks tuntumaid laulu kirjutajaid.Tema elulugu on pikk ja keeruline. Karl August Hermann sündis aastal 1560 Jõgeva maakonnas väikeses külas nimega Võhma- Nömme.Esimesed 1-3 klassi käis K.A.Herman koolis Annikvere alkoolis.Pärast selle lõpetamist soovis ta minna veel edasi õppima ,kuigi isa soovis, et ta oleks läinud sepa juurde õpipoisiks.Siis läks Karl August Põltsamaa Kooli kus oli 4-9 klassi.Seal oli ka õppemaks mida ta isa maksis esimesel aastal, järgmisel aastal maksis ta ise.Tegi suvel tööd ja kogus raha.Aga kui said kõik 9 klassi lõpetatud ei jätnud ta jonni ja tahtis saada haritud meheks.Ta tahtis minna Venemaale Peterburgi riiklikusse kontservatooriumisse.Ta kogus terve aasta otsa raha, ning ta puhkpilliorkester aitas teda.Tegi kontserde ning andis pileti raha Karl August Hermanile
Rändrahnud Rändrahnude kodumaaks on meist põhja poole jäävad alad. Sadade meetrite paksune mandrijää haaras endaga kaasa kivipanku ning kandis neid tuhandete kilomeetrite kaugusele lõuna poole. Rändkivide kogumi kivimiline koostis sõltub liustiku kulutusala geoloogilisest ehitusest, jää liikumise suunast ja hilisemate geoloogiliste tegurite (nt.merejää ja liustikusulamisvee) toimest. Jää sulamisel jäi selles sisalduv kivimaterjal maha, millest osa purunes kruusaks ja liivaks, osa aga jäi rahnudena alles. Suuri kristalseid kivimeist rändkive nimetatakse rändrahnudeks, kui läbimõõt on üle 10m, nimetatakse rahnu hiidrahnuks ja neid on Eestis rohkesti. Saare maakonna suurimad rahnud on Vahase saarel, neile järgnevad Aavakivi ja Abruka saare rändrahn. Paljud kivid on seotud rahvajuttude ja muistenditega (Suure Tõllu kerisekivi, Tõllukivi, Piretikivi, Ookivi jpt.) N...
Ta lasi tüdrukul arvata et vägilane on teda kosima tulnud ning kui Saarepiiga hiljem tõe teada sai tegi ta enesetapu. Kalevipoeg oli väga kättemaksuhimuline ja halastamatu. Näiteks kui ta ema, Linda rööviti, otsis ta Tuuslarit senikaua kuni ta üles leidis. Süüdlane leitud, tappis ta tema halastamatult. Samuti oli Kalevipoeg väga egoistlik ning kontrollimatu. 1 põhjus mis teeb temast minu silmis halva persooni on see, et ta tappis inimese. Nimelt Soome sepa poja. Seda jällegi alkoholijoobes. Ta sooritas tapatöö. Ta võttis kelleltki elu. Juba ainuüksi see teeb tast halva elusolendi kuna Piiblis , 10-s käsus(kuues?!) on kirjas, et tappa ei tohi. Kuna ta seda aga tegi ning ta oma patte andeks ei palunud on ta minu silmis halb tegelaskuju ning mina ei soovita mitte kunagi mitte kellegi võtta omale elus eeskujuks Kreutzwaldi Kalevipoja.
Hakati arendama eesti keelt ,kirjastama emakeelseid raamatuid ja koguma rahvalaule ja luulet. Ilmus F.R. Kreutzwaldi rahvaluule ainestikul ja regivärsi vormis loodud eepos Kalevipoeg.Ärkamisaja meeleolusid kajastad oma luules Eesti esimene naisluuletaja Lydia Koidula.Tema isa J.V Jannsen toimetas esimest nädalalehte Postimees, kus neid luuletusi ka avaldati. Üks olulisemaid rahvusliku ärkamisaja tegutsenud kultuuritegelasi oli Karl August Hermann(1851 1909).Ta sündis Põltsamaal sepa pojana,kuid omandas mitmekülgse hariduse.Ta tegeles kirjakeele ühtlustamisega ning õpetas ja koostas ise õpikuid.1882. a sai temast ajalehe Postimees toimetaja, mille juures hakkas ta välja andma ka kultuuriajakirja Laulu ja mängu leht.Ta jagas selles algteadmisi muusikast ning huvitavat teavet muusikamaailmast.Tema eestvedamisel ilmus mitu laulukogumikku,milles oli osa ka rahvalaulude töötlusi. Ta on olnud ka laulupidude korraldaja ja dirigent
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Käisin vaatamas Ott Sepa lavastatud näidendit ,,Kalendritüdrukud". Komöödia on lavale toodud Vanemuise teatri poolt ja ma käisin seda vaatamas Vanemuise suures majas. Peaosas on kuus ettevõtlikku keskealist daami, keda mängivad Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie ja Kais Adlas, veel saab laval näha Marika Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot
Kalevipoeg Eesti eepose kangelasena Kalevipoja tegemisi on mõjutanud tema hiiglaslik kasv (magamisasemete järgi oli ta pikkus umbes 100 m, kiviviske põhjal minu arvamuse järgi umbes 2 km) . Nii suure isiku ka tühised tegevused jätavad suuri jälgi, seda ka loodusesse. Sellise kasvu puhul peaks tegutsemine ja liikumine olema eriti läbimõeldud. Kuid see oli vastupidi – Kalevipoeg paistab silma mõtlematuse, kärsituse ja rabistamisega. Üks tema iseloomujooni leiab eeposes korduvalt rõhutamist see on impulsiivsus ja äkkviha, mida ta ei suuda kunagi kontrollida. Tihti kordub olukord, kus Kalevipoja märatsemisi keegi teine oma nõuandega peatab. Kalevipoja osaks on siis kahetsus ja oma “viha vihkamine”, kuid kogemusest õppimist ei toimu ja järgmisel korral võib äkkviha temas taas plahvatada. Kalevipoeg on küll väga suur ja tugev mees, kuid on midagi, mis on temast tugevam see on te...
Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama. Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama
Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama. Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama
Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha. Kalevipoeg kutsus epa Virusse tasu järgi kuid purjutades raius ta sepa pojal pea maha. Sepp sõnus mõõka ja Kalevipoeg läks mäekünkale magama. Kui ta ärkas läks ta kodu poole. Üle mere sõitis ta seekord paadiga. Jällegi keskööl jõudis ta saare juurde, kus ta sõitis otse edasi. Viru randa jõudes astus ta kodu poole. Irumäel sai ta aru, kuidas ta emast ilma jäi. Järgmine õhtu, kui ta oli koju jõudnud, istusid Kalevi pojad koos ja pajatasid oma reisilugusid. Vanem vend ütles lõpuks, et nüüd peab üks neist kuningaks saama. Nad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
