Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Elujõud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukäsitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ümbritsevas looduses, on olemas elujõudu, ühelpool suuremal, teisel vähemal määral, ehk teiste sõnadega kõik elab, kõik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jõud, võim, vägi, mis teda juhib. Seda elujõud kujutatakse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub mitmel eri kujul, irdub ka väljapoole keha, siirdub teistesse kehadesse. See elu-hingejõud on füüsilist laadi - seda võib omandada ja kaotada, kas täieliselt või osaliselt, seda võib hankida endale ja anda teistele, võib suurendada ja võib vähendada, süüa ise ja sööta teisele, siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel, meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võime...
1920- avalike algkoolide seadus (6.kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,. Kunstnikud: Viiralt, Konrad Mägi, Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik, Adamson Eerik. Muusikud: Mart Saar Teadlased: O. Loorits ajalooteadlane (uskumused, kombed) J. Mägiste - Keeleteadlane P.Kogerman Rahvuslikteadus (põlevkivikeemik) L.Puusepp arstiteadus (neurokirurg) Th. Lippmaa Loodusteadus (botaanik) E. Öpik - astronoom
Koolitusel kuuldud arvamuste üle koosolekul arutledes leidsime, et mõne jaoks on plastikust toode ebamugav, kui on soov seda ka kaasas kanda. Seetõttu mõtlesime šampoonipudelist tehtud toodete kõrvale tuua ka pehmemast materjalist ehk riidest tooted, mille funktsioon jääb samaks. Samas seletasime klientidele, et toodet võib täiesti vabalt ka muudel otstarvetel kasutada. 4. Ettevõtte struktuur Õpilasfirma tegevdirektor oli Annabel Loorits, personalijuht oli Elika Šaškina, tootmisjuht ja raamatupidaja Imre Paat ning fintantsjuht Rein Järvpõld. 5. Müük Müüsime peamiselt läbi tutvuste või siis enda sõpradele ja klassikaaslaste. Kaks õpilasfirma liiget käisid meie toodet ka Intellektikal tutvustamas, kus müüdi ka paar toodet. Kokku müüsime 17 toodet mille eest saime kokku 42,5 eurot. 6. Kogemused Kõik õpilasfirma liikmed on ükshäälselt nõus, et ettevõttega tegelemiseks peab arvestama, et
Hispaania ja Brasiilia Annaliisa Loorits Helena Tull Oliivisalud Hispaanias ekstensiivne (kasutatakse palju maad, vähe tööjõudu, vähe väetisi) kaubanduslik (imporditakse Prantsusmaale, Saksamaale, Itaalia) Lisaks kasvatatakse veel tomateid, mandariine, nisu, suhkrupeete, viinamarju, tomateid, virsikuid probleemiks on kuiv kliima Oliivistandus Hispaanias Alepõllundus Brasiilias ekstensiivne (väetisi ei kasutata, palju maad, vähe tööjõudu) omakaubanduslik (ei impordita) probleemiks on vihmametsade raie (aastas 20000km2) ja erosioon (1 aasta kohta 55 milj tonni pinnast) imporditakse kohvi, sojauba, suhkruroogu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sojauba põld Kohvi põld ke juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redige...
polnud koolis käsitlenud ega uurinud ning tulevikus õpilane oli soovinud luua enda firma või minna edasi ülikooli majandust õppima seega õpilasfirma loomine oleks hea kogemus talle......................................................................3 Praktilise töö eesmärk oli saada teada, mis on õpilasfirma, kuidas seda teha ja luua üks selline ettevõte. Õpilasfirma tegemiseks moodustati neljast inimesest koosnev tiim – Elika Šaškina, Annabel Loorits, Imre Paat ja Rein Järvpõld. Lisaks firmal oli eraldi juhendaja – Urmas Persidski. Tema järelevalve all oli õpilasfirma loodud. Tiim oli mõelnud välja kindla toote ning valmistanud sisuka äriplaani, mille alusel hakati õpilasfirma tegevus täide viima................3 Oletati, et firma loomisega ei teki suuri probleeme ning kõik sujub hästi. Lisaks arvati, et kui õpilasfirma tiim on hea ning balansseeritud, siis töö tuleb välja paremini
EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema · Metsas elasid oma vaimud, metsaemad ja metsaisad · Kõige tihedamad suhted olid inimestel ikka kodu, põllu ja majapidamisega seo...
Vikerkaar Definitsioon optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana eri lainepikkustel erinev murdumine ja peegeldumine ligikaudu kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves Kaks vikerkaart? Hästi nähtava peavikerkaare kõrval on mõnikord näha nõrgemat, ümberpööratud spektriga kõrvalvikerkaart Kus tulevad värvid? Atmosfääris toimib iga veepiisk kui prisma Valge värvuse osad erineva lainepikkusega Kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, tekivad värvid: Punane Oranz Kollane Roheline Sinine Tumesinine Violetne öövikerkaar Tavaliselt valget värvi Haruldased Inimsilmale tavaliselt nähtamatud (kaamera) Vikerkaar valge, taevas rohekat või punast tooni Maavälised vikerkaared Teadlased väidavad, et Titaanil, Saturni kuul Niiske keskkond + tihedad pilved Probleem: liiga külm, päikesekiirte langemisnurk teine Vaatlejal vaja infrapunaprille, kuna atmosfäär hõre ebau...
Ta keskendus folkloristlikule meetodile, eesti ainese võrdlemisele teiste rahvaste folklooriga ja rahvaluule arhiivi korraldusele. 1919-1934 oli Tartu ülikooli õppejõuks Matthias Johann Eisen, kelle loengud tuginesid tema varasemale tööle, keskendudes usundile, eepostele ja eesti ning soome materjali võrdlemisele. 1927 asutati Oskar Looritsa algatusel ja juhtimisel Eesti Rahvaluule Arhiiv. Selle nurgakiviks sai Jakob Hurda kaastööliste abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille Loorits tõi ära Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Eri arhiivide juures asuvaid rahvaluulekogusid (Eesti Kirjameeste Seltsi kogu, EÜSi kogu jpt) hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise võistlusi, alates 1935. aastast määras riigivanem iga aasta iseseisvuspühaks parimaile rahvaluulekogujaile rahalised preemiad. Aastatel 19361938 toimus rahvaviiside ja -juttude heliplaadistamine. 1930. aastatel olid eesti
jooksul sünkreetiliselt kogunend rahva hinge ja iseloomu, temperamenti ja elutundesse, maailmavaatesse ja eetikasse, usku ja elutarkusse, luuleloomingusse ja ühiskondliku elu korraldusse, teotsemistaktikasse ja suhtlusnormidesse, huvide ja harjumuste ringi. Alles tervikuna on see igal rahval ainulaadne ja mitte ainult ei õigusta, vaid otse kohustab iga rahvast oma olemasolu eest hoolitsema kogu inimkonna kultuuripildi mitmekesistamiseks ja rikastamiseks." (Oskar Loorits "Eestluse elujõud") Muinasaja inimeste vaimse elu tähtsaimaks koostisosaks oli usund, mis kivi-, pronksi- ja rauaaja jooksul tegi läbi mitmeid muutusi, kuna muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Nad arvasid, et mitte inimene üksi pole jumala ainuesindaja siin maa peal, vaid kõik maailmas elab võrdset elu. Ka uskusid nad, et midagi ei ole mõne kõrgema olendi poolt loodud, vaid kõik on tekkinud iseenesest
O. LUTSU MÄLESTUSED. TALVISED TEED LUGEMISKONTROLL 7. kl. 1.Miks maja ehitamise juures töömehed pidevalt tülitsevad? 2.Miks kutsus koolmeister Andrest kooli? 3.Millise ettepaneku teeb Andres Peebule seoses kooliminekuga? 4.Kuidas narritakse Andrest koolis? 5.Mille eest ja kuidas saavad esimesel päeval karistada Alma Loorits ja Luterus Silbe? 6.Kellest sai Andrese pinginaaber? 7.Kus elas Luterus Silbe? 8.Iseloomusta Luterus Silbe isa lühidalt. 9.Mida toob Andres Silbele kooli peaaegu iga päev? 10.Miks käis Aruski Peeter Häänküla koolis? 11.Millise paha teo eest pidid Silbe vanemad koolis käima? 12.Mille poolest olid teistest erinevad Aruski Peeter ja Ants Timmusk? 13.Mille põhjal otsustad, et Silbe oli väga vaene? Too kolm näidet. 14.Kes tuli elama majja, kust Arusk oli Lutsud välja saatnud? 15
The problems the contemporary world faces Over Loorits LE108 Pollution Air pollution produced by industry and motor vehicles. Water pollution caused by chemicals and sewer water dumped into water. Soil pollution caused by chemicals released into underground lakes. Natural resources running out Rainforests are being cut down constantly. There are not enough fresh water in some parts of the world. Fossil fuels are used too much and most of its reserves will be used up by 2050. Endangered species 40 percent of all organisms are endangered All the different species are important for biodiversity Habitat loss and hunting are the most widespread cause of species endangerment . Climate change Climate change is a change in the statistical distribution of weather over periods of time. The Earth's average surface temperature has risen by 0.76° C since 1850. Most of the warming that ha...
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Referaat ,,SEEP" MÜÜJA II Kursus / 22.õgr Kädi Loorits Väike-Maarja2013 SEEBI AJALUGU Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes
Nele Roosi 10.b 1. Moodustatud keeles juba varem olemasolevatest sõnatüvedest. 2. Loodud kõneleja poolt jäljendama kuuldud helisid. 3. Sõna võib olla laenatud mõnest teisest keelest. Tuleb samojeedi keelest Samojeedi keeles tähendab loomad Komi keeles kir Läänemeresoome keeltes koiras Mansi keeles hr Handi keeles kar Ungari keeles here Selkupi keeles qor Kamassi keeles kora Tuleb ugri keeltest Handi keeles weli,wti Udmurdi keeles val Komi keeles vol Mari keeles wülä,wl Mordva keeles vedras,ved'aka,ved'reks Saltsi murdes vediks,veds Tulevad mordova keeltest Mordova keeltes l'isme,l'ismä lehm Mordova keeltes vaza,vasa vasikas Osseedi keeles ws Jagnoobi keeles wasa Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas Algbalti keeles o(v)inas, a(v)inas Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome...
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Malev Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõitlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar
Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud) 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad koos kõnekäändudega, mõistatused. Oskar Loorits, Ülo Tedre ja Eduard Laugaste sõnastavad rahvaluule kitsamas ja laiemas tähenduses. Eduard Laugaste: Terminid rahvaluule ja folkloor on vaimse loomingu tähenduses praegu üldkasutatavad. Otseses mõttes rahvaluule oleks kitsas, aineks pole üksnes luulelooming, vaid ka muusika, uskumused, kombed, koguni mängud ja tantsud. Rahvaluulet mõistetakse üldiselt kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: * laulud, jutud, lühivormid
"Maskiball" Giuseppe Verdi Käisin kolmapäeval, 20. mail 2009 Rahvusooper Estonias vaatamas Giuseppe Verdi ooperit "Maskiball". Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 9. või 10. oktoobril (täpne sünnikuupäev pole teada) 1913. aastal Le Roncole külas (praegu Roncole Verdi, Busseto vald) Parma lähedal. Ta oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähendusega ja seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, keda rahvas austas ja armastas. Lemmikzanriks oli tal ooper. Muusikas pidas Verdi kõige tähtsamaks meloodiat. Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Verdi suri 27. jaanuaril 1901 Milanos. Verdi "Maskiballi" tegevuse aluseks sai Rootsi kuninga Gustav 3. mõrvamise lugu 1792. aastal teatris toimunud maskiballil. Ooper jutustas sellest, et Amelia, peaministri naine, kes käis nõia juures abi palumas, armus kuningasse,...
Liina Loorits TL II rühm Emulsioon Emulsioon on süsteem, mille puhul vedel aine või ained on pihustunud või segatud teise vedela ainega, kusjuures mikroskoopiliselt vedelikud omavahel ei segune. Emulsioonid on näiteks piim, majonees, või, vahukoor, aga ka kosmeetilised- või farmaatsiakreemid, mitmed ravimid, kuid ka ehituses kasutatakse palju emulsioone.
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Elu Keskaegses linnas Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Keskaja Eesti linnad olid suhteliselt suured ja jõukad. Kõige suurem neist oliTallinn, kus elas keskajal umbes 70008000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva,Rakvere, Paide, Viljandi,Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Hansa kaubalinnade liitukuulusidTallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite
Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Koka eriala Kp-23 ja Kp-24 Tjorwen Treu, Maario Loorits, Erki Sepp Grupi töö Matused Õpetaja: Urmas Lehtsalu Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Veel matustest..................................
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkud...
vanavara 1870ndad1888, Hurt Kõik, mida rahvas oma minevikust 1896 mäletab: jutud, kombed, arvamised, usk, ütlemised, laulud ja mängud. Suunatud aineloendile Rahvaluule 1936 Oskar Loorits Rahva mälus suuliselt säilinud ja levinud vaimne looming, mille autorid on harilikult teadmata. Kitsam tähendus = rahvalooming, laiem = rahva elutarkus, kombestik,
Maiustused Iseseisevtöö Väike-Maarja Õppekeskus 22.õppegrupp Kädi Loorits Väike-Maarja 2012 Maiustused. 1. Nimeta 2 Eesti maiustuste tootjat ? - AS Marmiton ; AS Kalev. 2. Soovita kliendile tervislikke maiustusi. Põhjenda. · Tume sokolaad - Ei sisalda palju suhkrut ega rasva . · Mõrusokolaad Ei sisalda samuti palju rasva ega ka suhkrut. --Eelnevalt nimetatud sobivad ka diabeedikutele .. · Kummikommid- sp et sisaldavad vitamiine ja on naturaalsete magustajate
Retsensioon ,,Luikede järv" Käisin 14-ndal oktoobril 2010. aastal vaatamas Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv", mille lavastaja-koreograaf on Tiit Härm. Mängis Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kus dirigendiks oli Mihhail Gerts. Osades olid: Prints Siegfriedina- Maksim Tsukarjov, Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; ...
Savoy Ball 13.novembril toimus Rahvusooperis Estonia operett/muusikal „Savoy ball“, mis on kirjutatud aastal 1932. Alfred Grünwaldi ja Fritz Löhner-Beda libreto, Mart Sanderi redaktsioonis. „Savoy ball“-i maailmaesietendus toimus 23.detsembril 1932a. Berliinis, Metropoli teatris. Eestis esietendus „Savoy ball“ 15.jaanuaril 2014a. Rahvusooperis Estonia. „Savoy ball“ opereti lavastaja ja ka kunstnik oli Mart Sander. Näitlejad, keda ma varem ka näitlemas olen näinud, olid Hanna-Liina Võsa ja Märt Avandi.Teised näitlejad, keda ma varem pole teatris kohanud olid Jana Volk, Andres Kask, Valentina Taluma, Martin Urve, Jaak Jõekallas, Mati Vaikmaa, Seili Loorits-Kämbre, Janne Ševšenko, Mart Laur, Maria Kais, Väino Puurat, Hedi Pundonen, Rene Alas, Airike Kolk, Maigret Peetson, Juuli Lill, Ksenia Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett. Tähtsamail kohal olid muusikalised ette...
millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor
Muusikaarvustus Käisin vaatamas operetti ,,Mees La Manchast" Rahvusooper Estonias 15.02.2013. Seal esinesid Priit Volmer, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Mart Laur, Kadri Kipper, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Janne Sevtsenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Kristo Ukanis, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion. Tuntumad laulud on näiteks ,,Tõotuse laul", ,,Võitluslaul", ja ,,Dulcinea". Kontsert kestis 2 tundi ja 45 minutit, seal sees oli ka üks vaheaeg. Saalis valitsev meeleolu oli üldiselt rahulik, kuid peale igat lauluosa publik aplodeeris kõvasti. Võib järeldada, et kõik nautisid etendust täiel rinnal. Vangide kostüümid olid maani pikad ja suurte triipudega, pikkadel varr...
Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis. Ta oli üldine aitaja ning õnne andja
EESTI 1920-1940 1. Eesti majandus: 1920-ndatel: · sõltuvus idaturust, · põllumajanduse taandareng; · suured võlad; · kasvas tööstusettevõtete arv; · seoses Eesti Panga avamisega, võeti arutult laenu -> pank laenas välja raha üle oma võimete ning krediidi tagasisaamiseks tuli kullatagavarad realiseerida; · Venemaa sulges turu Eesti kaupadele; · mõisnikele kuuluvad maad riigistati; · asundustalude loomine; · 1924.a. kuulutati välja uus majanduspoliitika, mille tagajärjel kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati laenude saamist -> Eesti majandus viidi normaalsele tasemele; · tähelepanu pöörati söödakultuuridele ja põllumajandusele; · alus keemiatööstusele, küttetööstus, turbatootmine, puidutööstus; · 1.jaan.1928 Eesti Vabariigi kroon; Suure kriisi aastatel (1929-1933): · ületootmiskriis hinnad langesid ...
akadeemilisi tekstiköiteid ja sõnastikke, käsil on 12-köiteline "Eesti murrete sõnaraamat" (4 köidet ilmunud Mari Must Valdek Pall 19942008). Eesti murdekeelt on alates 1957 süstemaatiliselt helilindistatud ja1999 digiteeritud. Koostöös Tartu Ülikooliga on valminud digitaalne eesti murrete korpus (http://eesel.fil.ut.ee/art.html). Tartu Ülikoolis pani eesti murrete ja sugukeelte uurimisele aluse Lauri Kettunen, seda on jätkanud Oskar Loorits, Paul Ariste, Tiit-Rein Viitso, Aino Valmet, Karl Pajusalu jt. Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv sisaldab murdetekste, helisalvestisi, foto- ja filmikogu. 2000. a avati Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (http://www.ut.ee/lekeskus/). Murdekeelte väärtustamine 1980. a-il tekkis murdekeelt ja kultuurikeskkonda väärtustav kodanikuliikumine, mille üheks väljundiks sai võru uus kirjakeel Lõuna-Eestis
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja I kursus Koostaja :Kädi Loorits PÕLVA SELVER PRAKTIKA ARUANNE Juhendaja kaupluses : Olga Asadova Grupijuhendaja : Anneli Kütt Väike-Maarja 2012 Sissejuhatus Sooritasin oma praktika Põlva Selveris . Praktika aeg oli 21.05.12-15.06.12 . Minu eesmärk praktikale minnes oli saada praktilisi kogemusi kaupluses tehtavatest töödest ja et ma tuleksin endale antud ülesannetega hästi toime . Erilisi ootusi praktikale minnes ma endale ei seadnud .
Kui ta aga teada sai, et tema surnud naine ning hea sõber ei olnud tema vastu ausad, vihastas ta ning tappis kuninga maskiballil noahoobiga. Ooper lõppes kurvalt. Osatäitjad: Kuningas - Mart Madiste ; Amelia, peaministri naine - Aile Asszonyi Peaminister Jassi Zahharov ; Nõid Ulrica - Riina Airenne Kristel Jõesaar, Taavi Tampuu, Märt Jakobson, Mart Laur, Rostislav Gurjev, Gints Sterinovics Lisaks nendele astusid veel ülesse balletisolistid Seili Loorits, Daniel Kirspuu, Vadim Mjagkov. Aile Asszonyi on sopran, kes sündis 1975. Aastal ja kelle isa on Ungari päritolu. Ta lõpetas 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluerialal. Asszonyi lõpetas EMTAs 2002. aastal magistrantuuri. Ta jätkas õpinguid 20022004 Madalmaade Ooperistuudios. Asszonyi on täiendanud end Itaalias Carlo Bergonzi eraakadeemias. Ooperisolistina debüteeris Aile 2000. aastal Despina rollis Mozarti ooperis ,,Così fan tutte" Vanemuise teatris
Külastajad viiakse punkritesse, näidatakse relvi, üles on pandud temaatiline näitus. Kohaliku rahvateatri trupi abil näidatakse NKVD üksuse haarangut punkrile, provokaatori tegutsemist, metsavendade arreteerimist ja ülekuulamist ning põgenemist. 1945-1947 Härmikal tegutsenud metsavendade orkestri pillimees Enno Hernits õpetab metsavendade laule, lõkke ääres pakutakse lihtsaid sööke. Ühekäeline metsavend Alfred Käärmann räägib oma elust punkris. Metsavenna tütar Eha Loorits meenutab omi üleelamisi sõjajärgsest ajast. Eesti Vabariigi tänased piirikaitsjad tutvustavad oma igapäevatööd ja eksponeerivad relvastust. Metsavenna päevad lõpevad näitliku punkrilahinguga päikeseloojangul. Lahingus osalevad mitmed Kaitseliidu malevad ja vabatahtlike rühmad. Suitsu, kära ja pauku tehakse kõvasti. Metsavendade relvad Igaaastased traditsioonilised üritused · Jaanipäev Igaaastased Jaanipäevased võistlused :
Näiteks valmistati vastla- või tuhkapäeval metsik. Metsik oli õlest tehtud inimene, millel olid ka riided seljas. See pidi olema karjakaitsja, kaitsma loomi kogu suve igasuguste äparduste ja metsloomade eest. Veel oli vanal ajal ka selline komme, et kevadel kui kari esimest korda välja läks, tuli üks nõid karja välja laskma. Sellel ajal olid küla karjamaad kõik ühes, aedasid vahel ei olnud. Kõik käisid ühes nii lehmad, hobused ja härjad ( Loorits 2001) 2.Karjatamisviisid Meie looduslike rohumaade taimekooslused on kujunenud pika aja jooksul inimese majandusliku tegevuse tulemusena metsaraie ja sellele järgnenud niitmise ning karjatamise tagajärjel. Paljude sajandite jooksul on karja söödavajadusi katnud suvel karjamaarohi, talvel hein, iga- aastane ühekordne käsitsi niitmine mõjutas looduskeskkonda vähe. Rohumaa taimekoosluste kujunemist mõjutab tugevasti kasutusviis
Kas järeldulevad põlved võiksid meile 30 või 50 aasta pärast ette heita tegutsematust. Seda saavad tõepärasemalt hinnata alles järgmised põlved. Üllatavalt värskelt mõjub nüüdisajalgi Oskar Looritsa 1951. aastal ekiilis" Iseseisvuslase kirjavara" sarjas ilmunud Eestluse elujõud. See teos võiks olla praegugi igale eestlasele tuttav, kuigi ehk osa sellest on soovunelm ja üht-teist vahepealsetel aegadel tähtust kaotanud. Loorits pakub ideoloogilisi tähiseid, meie olemuse psühholoogilist ja kultuuriloolist analüüsi: ,,Kui me oma võimete rakendamises seni oleme sageli äpardunud, siis peamiselt seetõttu, et me ise olemust küllaldaselt ei tunne. Kui me aga oma otsustavat lahingut tahame võita, siis on vähe sellest, et oleme shabloonilised eurooplased, vaid nüüd peame olema juba ehtsad eestlased ja just eestlasena eluvõitluses läbi lööma. See on meie kohustus, millest ei tohi olla taganemist".
Ehitusviimistlus Gregor Alton Elu keskaegses linnas ja maal Referaat Juhendaja : Meeli Loorits Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elu linnas...............................................................................................................................4-5 Elu maal...............................................................
metshaldjas. Siinkohal toon välja mõned, mis mulle Aino Laaguse artiklist tunduvad loogilisemad ning millega nõustun rohkem. M. A. Castrén on seisukohal, et haldjas on üldnimetus kaitsevaimudele, mis paiknevad looduses ja inimese enda loodud asjades. Haldjal on suhteliselt iseseisev eksistents, mis jätkub ka pärast eseme kadumist või selle olemasolu lakkamist. Haldjas valitseb ühe konkreetse metsa või metsatuka üle. Seega on metshaldjas lokaalse paiga vaim. Oskar Loorits peab loodushaldjate usu aluseks austavat suhtumist loodusesse. Suhtumises loodusesse avaldub esivanemate ürgdemokraatlik mõtteviis, mis peab inimest samaväärseks loodusega. Soomeugrilik loodushingedeusk andis maad germaanlastelt laenatud kaitsevaimudeusule. Ivar Paulson leiab, et haldjauskumuste alus on hingeusk- kujutlus loodusobjektide ja inimkäte poolt loodud asjade hingestatusest. Hingele omistati teatud iseseisvus kehast, osad hinged (irdhinged) võivad looma või inimese kehast irduda
enesemääratluse lähtekohaks. Toonane huvi talurahva maailmapildi ja elukorralduse vastu ning selle kirjalikud väljundid on pakkunud rikka- likku ainest hilisemale looduskirjutiste traditsioonile. Jakob Hurda poolt 1870.–1880. aastatel algatatud rahvaluulekogumise aktsioonide käigus kirjutati üles rohkesti loodusega seotud suulist pärimust. Temaga sama- aegselt üle-eestilist rahvaluulekogumist korraldanud Matthias Johann Eisen, hiljem ka Eesti Rahvaluule Arhiivi esimene juhataja Oskar Loorits tegelesid aktiivselt pärimuse mõtestamisega, kinnistades arusaama eest- laste erilisest suhtumisest loodusesse. Loodussuhte iseloomu alusel seostati eestlasi teiste soome-ugri rah- vastega ning vastandati neid nii indo-euroopaliku kultuuri kandjatele kui slaavisugu rahvastele. Oma aja kontekstis oli sellel tugev identiteedi- 1 Oluline mõju läti ja eesti rahvakultuuri uurimisele oli saksa kõrgharitlase Johann
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja/ 12.õgr Kädi Loorits Arheoloogia-aasta parimad palad Referaat ajaloost Väike-Maarja 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus. 2. Salme 3. Jägala 4. Humala 5. Mihkli kirik 6. Eesti Kunstiakadeemia krunt 7. Tallinna laht 8. Fotosid ! 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Järgnevas võtan kokku Eestis toimunud väljakaevamised ja leiud . 2.Salme
majandusgeograaf Edgar Kant. · Pöörati suurt tähelepanu rahvusteadustele nagu eesti keel, ajalugu, geograafia ja botaanika. · Eesti keele uuendajana tegi suure töö ära Johannes Aavik, õigekeelsuse korrastamisel Johannes- Voldemar Veski, eesti murrete uurimisel Andrus Saareste. Soome-ugri võrdleva keeleteaduse alal paistsid silma Julius Mark ja Julius Mägiste, rahvusluule uurijana Oskar Loorits. · Omalaadseteks kokkuvõteteks tehtust said kaks kolmeköitelist koguteost ,,Eesti rahva ajalugu'' ja ,,Eesti ajalugu''. · Tuntuim arheoloog oli Harri Moora, ajaloolasena tegid endale nime Hans Kruus, Hendrik Sepp, Peeter Tarvel. · Eesti teaduselu küpsuse tõendina valmis aastail 1932-1937 8-köiteline ,,Eesti Entsüklopeedia''. · Areenile astus ,,Siuru'' rühm, koondades eesti tippluuletajaid nagu Gustav Suits, Marie Under, Henrik Visnapuu, Artur Adson.
mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, 3 sarapuu-urbi, isegi kanarbikku. Sellist leiba kutsuti hädaleivaks (Moora, 1980). Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Oskar Loorits kirjeldab, kuidas inimesed meenutasid rasket põuaaega. Nii olevat Palamuse kihelkonnas korjatud sammalt, kuivatatud see ära ja pandud leiva hulka. Sammal oli leiva ära rikkunud, teinud selle kibedaks nagu tubaka. Leib põlenud varda otsas nagu tael. Baltisaksa publitsist, keelemees ja kauaaegne Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel kinnitab 18. sajandi lõpul: ,,Nii vaesed kui rikkad söövad aganaleiba, see tähendab, nad ei puhasta pekstud rukist aganatest, vaid jahvatavad
Lähe Ühisgümnaasium JÜRI VILMS Referaat Autor: Kerstin Loorits Aineõpetaja: Viivi Rohtla Lähte 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.ELULUGU..................................................................................................... 4 1.1.Mälestuste jäädvustamine.....................................................................5 1.2.Isiklik.............................................................................
Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek,
koodist. Järelikult tuleks otsida rahvaluule kui naturaalse süsteemi üldisemat stabiilsusseadust. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek,
Eesti Vabariik 1920-1940 I Sisepoliitika Meenutuseks: 24. veebruar 1918 Eesti iseseisvus 1918-1920 toimus Vabadussõda 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping Eesti Vabariigi esimene põhiseadus võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920. See oli oma aja kohta väga (isegi liiga!) demokraatlik! Põhiseaduse kohaselt: · võim Eestis oli rahva käes · oli oma rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu (100-liikmeline) · oli valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Riigivanem polnud riigipea (president), vaid peaminister mõningate riigipea ülesannetega NB! Seega puudus võimu tasakaalustav presidendi ametikoht Tähtsamad erakonnad (ehk parteid) Eestis: parempoolsed ------------------------------------------------------------ vasakpoolsed Põllumeeste Kogud Eesti Rahvaerakond Eesti Tööerakond Eesti Sotsialistlik...
" Sõnavara rikastamine: laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik, päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna relv, selmet, kolp, julm soome keelest, haldama soome keelest, tehissõna veenma, sarm prantsuse keelest). Grammatika: soovitas i-mitmust (suuris, raamatuile), lühikest mitmuse partitiivi (sõpru, õunu); -nd. Uuendused: lühike superlatiiv (suurim), ma-inf. Käänded (-maks, -maga, -mani), -tet (-tatud asemel). Oskar Loorits: -nuks, -nuvad. 1936. aastal ilmus Johannes Aaviku ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Keelekorraldussuund: Johannes Voldemar Veski. 1918. aastal ilmus esimene õigekeelsussõnaraamat ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat", mis oli kollektiivse töö tulem (15 autorit, 167 koosolekut). Kujundati välja teadusterminoloogia (kivim, pinnas, valk, liiklema, ühik, vähktõbi, sööt (Wiedemanni sõnaraamatust, murdesõna))
Oskar Loorits Eesti rahvausundi maailmavaade Konspekt Raivo Kaer, TLÜ 2009 1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugut...
kirikust ja selle ehitamisest on levinud laialt. Neid on kirja pandud 45 kihelkonnast kokku 91 teisendit. Üldiselt on nende sisu, et Kalev ehitab kirikut, kuid kuuldes hüütavat oma nime, kukub Oleviste tornist alla surnuks. Sellesisulisi muistendeid on leida ka liivlaste, kuid eriti rohkesti skandinaavlaste seas. Muistendite laialdane levik tõestab Oleviste kiriku erakordsust või selle suurt vanust. Oskar Loorits asetab Oleviste muistendite tekkimise Eestis XII sajandisse, s.o. aega enne taanlaste tulekut. Kirk sai nime Norra kuningas Olav Haraldssoni (995-1030) järgi, kes võttis nooren osa viikingiretkedest Lääne-Euroopas, laskis seal ennast ristida ning 1015.aastal Norrasse naastes vabastas selle Taani ja Rootsi võimu alt. Riiki valitses ta kuni 1028. aastani, siis oli ta sunnitud paganausuliste suurnike ülestõusu tagajärjel põgenema Kiievisse oma sugulase vürst Jaroslav Targa juurde
arheoloogia, rahvateadus etnograafia/loogia. Asutati Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool 1919. aastal Tartu ülikoolis ja esimesteks professoriteks olid Walter Anderson ja M. J. Eisen. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid? Eesti Rahvaluule Arhiiv asutati aastal 1927 ERM'i allüksusena, et ,,majutada" J. Hurda rahvaluulekogu. Üks asutajatest oli Oskar Loorits. ERA kujunes välja keskseks rahvaluulearhiiviks, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud. Sellega kaasnes registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteemi loomine (Kogud korda!), loodi korrespondide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi, koondati Eesti vähemisrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood (nt alates 1990
Jutustajate mälulüngad ja kõrvalekalded avalduvad variantide tasandil. Jutustaja on juttu kuulnud reeglina rohkem kui üks kord ja mitmetelt esitajatelt. Neid kombineerides rekonstrueerib ta konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Eesti Rahvaluule Arhiiv – 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja II kursus Koostaja :Kädi Loorits OÜ HANSALIIN M/S Silja Europa PRAKTIKA ARUANNE Juhendajad kaupluses : Marianne Tüli , Eike Antsmäe , Annika Hännikäinen Grupijuhendaja : Anneli Kütt Väike-Maarja 2013 1.Sissejuhatus Mina sooritasin oma selle praktika laeval . Praktika ametlik kestvus oli 08.04-10.05.2013 ,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
