Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vana- Liivimaa (2)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Vana- Liivimaa riigid ja põlisrahvas:
  • Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike:

  • Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog , tema asehaldur asus Tallinnas.
    Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile.
    Muud alad allutati vormiliselt Saksa- Rooma keisririigile – tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad – Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister .
    2) Liivi orduriik – ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236 . aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu.

      • Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad.
      • Orduala jagunes komtuur - ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad.
      • Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad.

    3) Saare-Lääne piiskopkond – kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks Saare-Lääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu
    4) Tartu piiskopkond, maahärraks Tartu piiskop, kuulusid Ugandi ja Vaiga lõunaosa, keskus Tartu, allus Riia peapiiskopile.
     
    Põlisrahva olukord:
    Eestlased olid esialgu sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende aladele , samas aga püüdsid kaitsta endist loomupärast elukorraldust.

      • Vallutajad olid sunnitud sõlmima alistatud eestlastega lepinguid, millega fikseeriti kaotajate kohustused, aga ka õigused.
      • Püsima jäi Muinas-Eesti kombe ja tavaõigus ( kohut mõistis feodaal, aga kohtus oli ka maarahva esindajaid)
      • Eestlastega arvestati kui sõjalise jõuga, sunniti sõjakäikudega kaasa minema.
      • Talupojad jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda
      • Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks
      • Kõige suuremas sõltuvuses Lõuna-Eesti, palju soodsamad tingimused Saaremaal ja Läänemaal.

    (Saarlastel õnnestus 1236 oma maa vabastada ja alles 1241 õnnestus ordumeistril nad alistada ja leping sõlmida, valitsemine jäi kohalikele vanematele, foogt käis vaid kohut pidamas. 1255. aasta lepinguga säilitati ka oma poliitilised õigused, võeti kohustus ordut toetada.)
    Eestlaste olukord halvenes:

      • kaubandus ja meresõit jäeti linnakodanike hooleks (Sellest kannatas Lääne- ja Põhja-Eesti rahvas ning saarlased .
      • Eestlastel tuli feodaale ja vaimulikke üleval pidada:

    1) Kehtestati kümnis – alguses kümnes osa viljasaagist, hiljem võeti ka karjalt.
    2) Hinnus – kindlaksmääratud naturaalmaks.
    3) Pidi üleval pidama preestrit ja maksma erilist kirikumaksu – kümnendikku kümnisest.
    4) Kirikute ja teede ehituse kohustus
    5) Teotöö kohustus, algul mõned päevad aastas, hiljem rohkem.

      • Eriti raskeks muutis eestlaste olukorra 1315.a. ikaldus ja näljahäda.
     
     
     
    Võõrvõimude omavahelised suhted:
    Võõrad võimud omavahel:
    Iseloomulik võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast Vanal-Liivimaal.
  • maahärrade vahel – näiteks Mõõgavendade ordu ja Taani vahel, mille tulemusena fikseeriti 1238.a. – Stensby leping – Taani ja Liivi ordu ( vahepeal Mõõgevendade ordu likvideeritud, asemele Liivi ordu. Vt eespoolt !) vahel, Taani kuningas sai tagasi Tallinna koos Viru ja Harjumaaga, Järvamaa jäi ordule, loodi sõjaline liit idapoolsete (vene õigeusu kiriku valduste endale võitmiseks) vallutuste tarvis. Lepingu tähtsus: 1) kindlustas Taani seisundit
    2) fikseeris feodaalse killustatuse Vana-Liivimaal
    • (1297 – kodusõda – Ordu vastu moodustasid ühisrinde Riia linn, peapiiskop ja Saare-Lääne ning Tartu piiskopid. Ordu võitis, lõhkus vastaste ühisrinde.
    • 1304 – sõlmiti ordu juhtimisel siinsete poliitiliste jõudude konföderatsioon Riia linna ja peapiiskopi vastu.
    • Paavst saatis siia oma eriesindaja.
    • Ordu vastandus taani kuningale , seda vastuolu ei leevendanud ka paavsti legaadi Modena Wilhelmi poolt Viru, Järva ja Läänemaast moodustatud vaheriik (see likvideeriti Taani ja ordu poolt). 1227 oli Tallinn sunnitud kapituleeruma.
    • Paavsti saadik soovis konflikti lahendamiseks luua Vana-Liivimaale omaette paavstiriik . 1233 verine lahing Tallinnas paavstimeelsete vasallide ja ordu vahel, tapeti sada vastast.)

    2) vaimuliku ja ilmaliku võimu vahel, peamiselt Riia peapiiskopi ja ordumeistri vahel, kellele peaks kuuluma Riia linn
    Kohaliku aadli kujunemine:
    • Pärast vallutust algas maade läänistamine- Taani kuningas ja piiskopid läänistasid palju maid, sest vajasid sõjalist jõudu. Kujunes välja Euroopale sarnased läänisuhted, s.t. maahärra oli senjöör, kes jagas maid vasallidele sõjaväeteenistuse eest. Vasallid olid põhiliselt sakslased , taanlasi väga vähe, eestlasi oli 10% (Harju- Virus ). Uued maaomanikud tulid Saksamaalt põhiliselt Reinimaalt ja Westfaalist. Lään- maavaldus koos talupoegadega, mida jagati sõjaväeteenistuse eest. Algselt elasid feodaalid linnustes, hiljem hakkasid rajama mõisaid, feodaalide majapidamine koos seda ümbritsevate põldude ja küladega. Püsivad mõisad tekkisid kõigepealt Harju-Virus.
    • Algselt elas mõisnik suures talutüüpi hoones , mõis oli tavalisest talumajast suurem, tallide ja kõrvalhoonetega, ümbritsetud palktaraga. Vastuhaku korral varjus mõisnik piiskopi või ordulossi.
    • 1241.a.-st pärineb Taani hindamisraamat, milles on nimetatud 3 mõisa Eestimaal, 1343.a.-ks oli Harju-Virus 23 mõisat, lisaks kaks kollektiivset mõisnikku – Kärkna ja Padise klooster.
    Suhted naabritega:
    • Põhivaenlasteks Novgorodi , Pihkva ja Leedu vürstiriigid.
    • 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 – Peipsi järvel Jäälahing – ordu väed piirati
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Vana- Liivimaa #1 Vana- Liivimaa #2 Vana- Liivimaa #3 Vana- Liivimaa #4 Vana- Liivimaa #5 Vana- Liivimaa #6 Vana- Liivimaa #7 Vana- Liivimaa #8 Vana- Liivimaa #9 Vana- Liivimaa #10 Vana- Liivimaa #11 Vana- Liivimaa #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisilii Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Väga põhjalik konspekt keskajas vanal Liivimaal
    eestlaste olukord, vallutajad, lahingud jms.

    russowi kroonika , rode , notke , orduriik , 1346 , piiskopkonnad , hinnus , kirikumaks , põhivenlased jms

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    oruke profiilipilt
    oruke: Sama materjal on ka netis vabalt saadaval ühe teise isiku nime all.Huvitav,kumb on siis autor?
    18:34 02-05-2014
    katuha profiilipilt
    katuha: Väga hea abimaterjal ! :)
    00:06 10-10-2009


    Sarnased materjalid

    14
    docx
    Keskaeg Eestis
    6
    doc
    Vana-Liivimaa
    11
    doc
    Vana-Liivimaa
    11
    doc
    Vana Liivimaa
    15
    docx
    Vana-Liivimaa kujunemine
    34
    ppt
    Vana-Liivimaa
    72
    docx
    Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
    37
    docx
    Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun