kaugusel olevatele taimedele, seega on maanteede ääres olevad põllutaimed raskemetallide kihiga kaetud. Uuemates autodes kasutusel olevad katalüsaatorid vähendavad mürgiste ainete sattumist atmosfääri. Üha vähem kasutatakse ka pliiga bensiini. Kui termin "raskemetallid" 20. sajandi alguses kasutusele võeti, tähendas see kolme metalli: plii, elavhõbe ja kaadium. Tänapäeval oetakse raskemetallideks ka jargmiseid aineid: inglistina, titaan, alumiinium ja nikkel. Nende ainete korrektne nimetus on nüüd "toksilised järgmetallid". Toksilised järgmetallid on tervisele kahjulikud kuna nad reageerivad tugevalt mõnede valkude aminohapetega. Kirde-eestis olevad põlevkivielektrijaamad saastavad tugevalt õhku. Põlevkivi põletamisel Eesti elektrijaamades tekib aastas Eesti energia kodulehe andmetel: 43 170 tonni SO2, 9330 tuhat tonni NOx, 6240 tuhat tonni tahkeid osakesi, 19 232 tuhat tonni CO, 94,5 tonni raskmetalle,
Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall . Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja juhib elektrit kui metall. Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³ Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina sulamistemperatuur on 232 °C. Tina aatommass on 118,7 Tina on maailmas 49. kohal kaevandamise poolest . Maa...
Tina Tutvustus Tina varasem nimetus on INGLISTINA Järjekorranumber : 50 Sümbol : Sn Massiarv : 118,69 Tinal on 10 stabiilset isotoopi Esinemisvormid Tinal on 3 esinemisvormi : 1) Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on hõbehall , pehme tahke aine tihedusega 7,31 g/cm³ ja hea elektrijuht . 2) Temperatuuril alla 13,2 °C on stabiilseim hall tina, mis on hall, habras pooljuht tihedusega 5,5 g/cm³. 3) Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina igapäevaelus Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tinaesemed Pronks Pronks on tina ja vase sulam . Redutseerimi...
Eestlased enne ristisõdasid Helis Solman MuinasEesti MuinasEesti tähistab perioodi Eesti ajaloos, mis kestis pronksiajast 13. sajandini, mil Eesti vägivaldselt ristiusustati. MuinasEesti maakonnad Pronksiaeg (2.aastatuhat 6.saj e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Pronksiks vajaliku vase ja inglistina asemel kasutati valdavalt kivi, sarv ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti
(mõõk) ja ehteid (sõlg). Aina enam maeti surnuid kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal surnuid põletati. Hilisel pronksiajal hakkas stepialadele sugenema rändkarjakasvatus. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Pronksiaeg Eestis Pronksiaeg kestis Eestis 1800 kuni 500. aastani e. Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma, pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivissaarelt leitud sirpi. Eestlased olid sunnitud pronksi vahetama nahkade ning teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida-Preisist. Meil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus,
Plii ja Tina Tallinna 32. Keskkool Plii (Pb) Plii (seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. *Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige vanemad plii kasutuskohad on leitud Türgist (pliist helme, umbes 6500 eKr). Plii tootmise tooraineks on polümetalsed maagid (tavaliselt 15 % pliid), mida rikastatakse flotatsiooniga ning kuumutatakse õhu juurdepääsul Plii füüsikalised omadused ...
täiustamine, rõivastus ja kokakunst, esivanemate kultus ja religioon, muusika ja kujutav kunst, küttimine, kalapüük, põlluharimine, karjakasvatus, arhitektuur ja matemaatika, keel, kiri ja kool, riik ja õigus, paadi- ja laevaehitus, meresõit jne. Pronksiaeg Pronksiaeg (II aastatuhand keskpaigast kuni I aastatuhande keskpaigani e.m.a). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus, algas ka põlluharimine. Õpiti töötlema vase ja inglistina sulamit pronksi, kuid üldiselt on pronksesemeid Eestist leitud vähe, nendestki vaid osa on kohapeal valmistatud. Pronksiajal hakati Eestis valmistama pronksist tööriistu ja tarbeesemeid. Võeti kasutusele ka uusi tööriistu (puitkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Inimesed hakkasid elama põhiliselt taludes ning asustus muutus paiksemaks. Rajati esimesed kindlustatud asulad, põlispõllud ning ehitati kivikirstkalmeid. Pronksiajal arenes ka kaubavahetus ka kaubitsemine.
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht...
p-METALLID. ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toim...
Mida arvan mina tehnikast Sõna "tehnika" annab mõista mitut moodi, ühest küljest on tehnika erinevate toimingute sooritamisviis, kuid samas ka erinevad seadmed igapäevaelu lihtsustamiseks. Minu meelest on tehnika mõlemas mõttes tohutult aja jooksul arenenud ning areneb tulevikus ilmselt veelgi kiiremini ning efektiivsemaks. Kuid et mõista, kuidas inimkond on praeguseni jõudnud, tuleks alustada minevikust, aastasadade või isegi -tuhandete tagant. Suurima arengu on minu meelest läbi teinud energia saamise tehnika. Kiviajal oli ainsaks soojusallikaks päike, kuni õpiti kasutama tuld. Tule tundmaõppimisel hakati avastama, et tänu kõrgele kuumusele on lisaks toiduvalmistamisele võimalik sulatada ka erinevaid kivimeid, et valmistada tööriistu. Üheks selliseks oli pronks, mis on vase ja inglistina sulam. Pronkskirvestega oli parem raiuda puid ning valmistada elamuid, pronksist odaotsad muutsid ...
Kool Referaat TINA JA TINA SULAMID Koostaja: Nimi Rühm: ------- Juhendaja: ------- Tallinn 2007 Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur. Tina füüsikalised omadused Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema tuumala...
See ajajärk kestis Eestimaal esimeste inimeste saabumisest 13. sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemal rauaajal (1. kuni 5
Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini eKr. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani eKr. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiaeg kestis II aastatuhande keskpaigast kui VI sajandini eKr. Kuna siin pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, kasutati üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi ka kivi- ja luuesemeid. Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks ajajärguks: varane rauaaeg (VI sajandist eKr kuni I sajandini pKr), vanem ehk rooma rauaaeg (I sajandist kuni V sajandi keskpaigani), keskmine rauaaeg (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) ja noorem rauaaeg (IX sajandist kuni XII sajandi alguseni).
oli jaht. Milliste elatusaladega ja milliseid tööriistu kasutasid kiviaja inimesed eestis sarnasused ja erinevused? Kiviaja inimeste töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ja puust. Inimesed pidasid jahti metsloomadele (enim õnnestus tabada põtru ja kopraid). Millised muutused leidsid aset metalliaja alguses? Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud. Siinses looduses puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Pronksesemed olid esialgu liiga kallid, et neid mujalt hankida. Pronksaja keskel hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Kasutusele tuli ader. Miks hakati linnuseid ehitama? (erinevad linnusetüübid ja kasutusotstarve) Eestis muutusid olud rahutuks ja kaitseks hakati ehitama linnuseid. Mägilinnus rajati üksikule looduslikult kaitstud künkale
VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG. Pronksiaja algus. 1800 eKr. Kui mitmel pool mujal algas pronksi kasutusele tulekuga majanduse ja ühiskondlike suhete kiirenemine, siis Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud, kuna siin ei leidu vaske ja inglistina ning pronksesemed olid liiga kallid, et neid mujalt arvukamalt hankida. Hangiti ainult kõige vajalikumaid tööriistu-eelkõige kirveid. Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, luust, sarvest ja puust. Vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula
võre. Punakas-kollaka värvusega metall, tihedus 8920 kg/m3 , hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm). Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina) [15.08.04], mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Messing on vase ja tsingi sylam. Pronks on vase ja inglistina sulam, harvem on ta vase ja alumiiniumi sulam. Vase sulamid on puhtast vasest tunduvalt tugevamad. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine. Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool.
aastas nõu pidamas. Neid kogunemisi, keräjäisid, võib pidada maakondade liidu otsuseid tegevaks organiks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e. Kr. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivissaarelt leitud sirpi.Eestlased olid sunnitud pronksi vahetama nahkade ning teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida-Preisist. Meil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid.
Pronksi- ja rauaaeg 1800 eKr 1200 pKr Esimesed pronksesemed Pronksiaeg kestis umbes 1800 500 eKr Vanimad leitud pronksesemed on odaots Muhust (ülemine pilt) ja sirp Võrtsjärve äärest Vanem pronksiaeg (1800 1100 eKr) Eestis puuduvad pronksile vajalikud vask ja inglistina, seega ei toonud esimesed pronksesemed kaasa murrangut siinses elukorralduses. Enamik tööriistu valmistati endiselt kivist ja luust. Noorem pronksiaeg (1100 500 eKr) Umbes 1100 a eKr hakati rajama kindlustatud asulaid. Tuntuim neist on ASVA Saaremaal Asula kindlustamine näitab, et olemas oli varandus, mida kaitsta (loomad, vili, pronks) Elati peamiselt ranniku- piirkonnas, sisemaal oli asustus hõredam Millega inimesed tegelesid?
Loksa Gümnaasium Metallid ja sulamid minu kodus essee Annely Jürimets 9.a klass Loksa 2012 Selles essees käsitlen metalle ja nende sulameid mida leidub minu kodus. Tuntumad ja rohkem kasutatavad metallid ning nende sulamid on: raud, alumiinium, kuld, hõbe, vask, nikkel, tsink jt. Raud (Fe) 26* on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Tuntumad raua sulamid: - terased (Fe+C) - malmid (Fe+C) Üldse tuntakse tohutul hulgal erinevaid rauasulameid - üle 10 000 eri sordi. Minu kodus leidub rauda ja selle sulameid jalgratastes, autodes, naeltes, masinates, magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi) jne. Köögis on malmist pliit. Alumiinium (Al) 13* on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. P...
o Neoliitikum e. noorem kiviaeg (4.a.t.-2.a.t. e.Kr). Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid nüüd paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö-ja tarberiistad. Võeti kasutusele savinõud. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg 6.saj. e.Kr- 13.saj. p.Kr o Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid
Üldomadused 1. Materjali tihedus- valem ja mõõtühik *Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus pooridega G Valem: 0= 3 (kg/ m ), V0 Kus 0-materjali tihedus G materjali erimass (kg) v 0 -materjaliruumala pooridega(m3) 2. Mida näitab materjali poorsus ning milliseid poore materjalides leida võib? *Näitab mitu % materjalist moodustavad poorid. *Suletud pooorid, avatud poorid 3. Veeimavuse tähendus ja liigitus *Veeimavus- materjali võime imeda endasse vett kokkupuutes veega. *Kaaluline veeimavus (mitu % muutus kuiv materjal raskemaks) *Mahuline veeimavus (mitu % moodustab sisseimatud vesi materjali kogumahust) 4.Hügroskoopsus, näide Materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Näiteks puit 5. Materjali külmakindlus, kuidas hinnatakse *materjali võime korduvalt külmuda ja ülessulada vees ilma murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva...
· Tehakse: odavamaid juhtmeid, plekki, erinevaid liistdetaile Alumiiniumi sulamid · Duralumiinium - sisaldab vaske, magneesiumi ja mangaani. Tugev. Väikse korrosioonikindlusega. Vananev metall (aja jooksul tugevus suureneb, kuid sitkus langeb) VASK JA TEMA SULAMID · Pehme metall. · Ilmastikukindel · Väikse elektritakistusega · Tehakse: elektrijuhtmeid, plekki Sulamiteks messing (vase ja tsingi sulam) ja pronks (vase ja inglistina sulam). Sulamid tunduvalt tugevamad kui puhas vask. Kasutatakse torude, kraanide, veniilide jne valmistamisel. METALLMATERJALIDE VORMIMINE · Valamine - peaaegu kõik malmtooted · Kuumalt valtsimine - plastsemate metallide töötlemiseks · Tõmbamine - plastsemate metallide töötlemiseks (traat jms peen materjal) · Sepistamine - kasutatakse keeruka kujuga detailide tegemiseks · Lõiketöötlus - toorikule lõpliku kuju andmine
piiridel või ise sõdivad nende piiridel. 2)Caesar, Liber V lk 273 12. Britannia siseosas elavad need, kes suulise pärimuse järgi väidavad, et on saarel sündinud, rannikualadel need, kes tulid Belgiast, et sõdida. Inimesi on lõputu hulk ja maju on palju(tihe hoonestus) ning see on sarnane gallialastega/on sarnased Gallia omadele, kariloomade kogus/hulk on suur. Rahana nad kasutavad kindla kaaluga määratud kuldmünte või raudplaate. Sisemaa piirkondades/ sisemaal leidub inglistina, mereäärdsetes piirkodades rauda, aga selle kogused on väiksemad; kasutavad sissetoodud vaske. Ehitusmaterjal on igat liiki nagu Galliaski, välja arvatud pööki ja neelgu. Jäneseid, kanu, haneseid ei peeta sobilikuks (ei ole lubatud) süüa, aga nad siiski toidavad neid oma meele heaks. Maakohtades on kliima mõõdukam/pehmem kui Gallias, nõrgema pakase tõttu. 14. Nendest (kõigist) kõige tsiviliseeritumad on need, kes elavad Cantiumis, mis on
Samuti sain teada, millised toimetused on vajalikud enne abiellumist. Kasutatud kirjandus http://syg.edu.ee/oppematerjalid/uurimistood_referaadid/uurimistood_2010/Kadi_Kuusk_Eest i_pulma_traditsioonid.pdf http://www.tartumv.ee/?op=body&id=34 http://et.wikipedia.org/wiki/Abielu Lisa Pulma-aastapäevade nimed 1. vatt 2. nahk 3. nisu 4. vaha 5. puu 6. küpress 7. vill 8. moon 9. fajanss 10. inglistina 11. korall 12. siid 13. maikelluke 14. seatina 15. kristall 16. safiir 17. roos 18. türkiis 19. kretong 20. portselan 21. opaal 22. pronks 23. berüll 24. atlas 25. hõbe 26. nefriit 27. mahagonipuu 28. nikkel 29. samet 30. pärl 31. seemisnahk 32. vask 33. porfüür 34. merevaik 35. rubiin 36. musliin 37. paber 38. elavhõbe 39. krepp 40. smaragd 41. raud 42. pärlmutter 43. flanell 44. topaas 45. ülekullatud hõbe 46. lavendel 47. kasmiir 48. ametüst 49. seeder 50. kuld 51
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au), · haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W), Tööstuslikult kasutatakse 1) kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses; 2) Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses; 3) Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades; 4) Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas; 5) Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid (pronksid, messingid, babiidid) - masinaehituses. Tabel 1.1: Värvilismetallide peami...
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega v...
· Lõunas o Eestlaste retked latgalite vastu o Leedulaste retked · Lääne o Vastastikused retked o 1187 Sigtuna põletamine · Idas o Vastastikused retked KÜSIMUSED: PRONKSI JA RAUAAEG EESTIS lk 16-20 1) Missugused muistised iseloomustavad pronksiaega? Näiteks Muhust leitud odaots ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest leitud sirp. 2) Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? Puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Ja need olid liiga kallid et mujalt osta suurtes kogustes. Muretseti ainult vajalikke tööriiste (kirved). 3) Millised muutused ühiskonnaarengus toimusid pronksiajal Eestis? Asulaid hakati kindlustama. Kujunes karjakasvatus ja maaviljelus. 4) Miks võis tekkida vajadus kindlustatud asulate järele? Nad tahtsid kaitsta oma suure tööga kogutud varandust. Küllap olid varandused nii suured, et äratasid ka teistes inimestes uudishimu.
4. aastapäev vaha 34. aastapäev merevaik 5. aastapäev puu 35. aastapäev rubiin 6. aastapäev küpress 36. aastapäev musliin 7. aastapäev vill 37. aastapäev paber 8. aastapäev moon 38. aastapäev elavhõbe 9. aastapäev fajanss 39. aastapäev krepp 10. aastapäev inglistina 40. aastapäev smaragd (varasem nimetus tinale) 41. aastapäev raud 11. aastapäev korall 42. aastapäev pärlmutter 12. aastapäev siid 43. aastapäev flanell 13. aastapäev maikelluke 44. aastapäev topaas 14. aastapäev seatina 45. aastapäev ülekullatud hõbe 15. aastapäev kristall 46. aastapäev lavendel
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
Pronksiaeg Eneoliitikum- esimene pool on vask, liitos kivi.. See sõna on kahe keele segu. Halkoliitikum- See on mõlemad ühes keeles, vasekivi aeg tähendavad. Pronks on kahe metalli sulam, selle pärast võeti esimese metallina kasutusele vask, kuna seda leidub ka tükkidena mitmel pool. Kulda ja meteoriitstet rauda on ka kasutatud. Esimesi leide on u 6000 a eKr, vaske on 5000 eKr. Vask on natukene pehme. Peamine pronks on vase ja inglistina sulam. Inglistina tegelikult looduses ei esine, seda on raske kätte saada. Pronksesemete eelis saad ümber sulatada! Seda on mugavam ja lihtsam teritada ning see on mugavam tööriist puudelangetamisel. Pronks on kasutusel lähis- idas juba üsna vara, esialgu küll vähe levinud, Balkanilt hakkas laiemalt levima. Lõuna-Euroopas ja Itaalias levis pronks juba varakult, alates 3000 eKr, Kesk-Euroopas u 2500 eKr, Põhja-Euroopas u 1800 eKr (ka Eesti). Selleks ajaks on Lõuna-Euroopa
Tegeldi küttimise ja kalastamisega. Töö-ja tarberiistade valmistamisoskused olid varasemaga võrreldes tublisti arenenud. Surnud maeti asula territooriumile, isegi elamu põranda alla. Surnule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehteid. Selle kultuuri elanikud olid arvatavasti pärit idast, nad olid mongoliidset rassi . Neid peetakse läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. 8. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 9. Varane rauaaeg 6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja
B kontrollitud keemilised omadused C kontrollitud nii meh. Kui keem. Omadused Legeerterased lisatakse vääristav metal nickel, kroom, mangaan, vask. Korrosioonikindlamaks. Margid: CT", Tõmbetugevus N/mm2 VÄRVILISED METALLID: Alumiinium kõige kergem, erimass, 2,7 g/cm3, ei ole väga tugev, liistud, ripplae detailed. Vask Vaskplekk, erimass 8,96 g/cm3, ilmastiku käes kattub oksiidiga. Messing(vase ja tsingi sulam) Ppronks (vase ja inglistina sulam). METALLIDEST EHITUSMATERJALID: Valtsmetallid: Ümarteras Ruutteras Lattteras iteras, kandetala,trepid Karpteras, vahelaed,trepid Ruutprofiilid (võrdhaarsed ja mitte võrdhaarsed) Torud: Ümartoru, toolid Nelikanttoru, lauad Tõmmatud tooted traadid Valatud tooted mööblijalg, vann, mööblifurnituuridm käsipuud, lingid Peenmaterjal naelad, kruvid, mutrid. Riisk, suurte puitmaterjalide ühendamiseks
Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. 6)Pronksiaeg Eestis (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 7)Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid
Inimesi maeti asulates kaugemale. Külili kägarasendisse, käed pea all ning on ka näha, et surnul seoti käed kinni- hakati surnuid kartma. Pronksiaja üldiseloomustus – perioodi alguse dateering, seos Skandinaaviaga, asulakohtade paiknemine Eestis, kindlustatud asulad, peamised tegevusalad. Peale nooremat kiviaega saabus vanem pronksiaeg, seejärel noorem pronksiaeg, Eel-Rooma rauaaeg ning lõpuks Rooma rauaaeg. Pronksesemed olid imporditud, kuna siin ei leidu looduses inglistina ja vaske. Metallesemeid jõudis Eestisse vähe ja need üksikud olid pigem uhkustamiseks, seetõttu jätkus kirveste ja paljude teiste esemete valmistamine kivist, luust, sarvest. Seoses väärtuste kogumisega (karjaloomad, pronks jne) tekkisid kindlustatud asulad- seda perioodi nim Asva kultuuriks. Tähtsamad eluallikad: karjakasvatus, käsitöö, vahenduskaubandus (Kesk- Rootsi, Ojamaa, Edela- Soome). Noorem pronksiaeg eristub vanemast uut tüüpi kinnismuististega, nagu
peamine tegevus oli põlluharimine ja karjakasvatus, sellepärast oldi ka arenenum kui kammkeraamika. Pronksiaja üldiseloomustus perioodi alguse dateering, seos Skandinaaviaga, asulakohtade paiknemine Eestis, kindlustatud asulad, peamised tegevus- ja ealtusalad. 2000- 500 eKr Seos Skandinaaviaga - Kuna Eestis looduslikult (inglis)tina ja vaske ei leidunud, siis pronksesemed olid imporditud. Kaubanduslikult suheldi Skandinaaviaga, sest seal leidus inglistina ja vaske. Läänepoolsed kontaktid mõjutasid siinsete elanike uskumisi ja kombeid: kivikirstkalmed ja laevkalmed. Asulakohtade paiknemine Eestis - Eesti jagunes kaheks eriilmeliseks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Eesti inimesed muutusid lõplikult paikseks. Kindlustatud asulad - Seoses väärtuste kogunemisega (karjaloomad, pronks jne), tekkisid kindlustatud asulad - seda perioodi nimetatakse Asva kultuuriks. Neid rajati Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikul
Mõned uurijad peavad venekirveid hoopis kultuslikeks. Lõpetuseks võib öelda, et neoliitikumis said alguse kõik tänapäevani jätkuvad protsessid ning esimest korda muutis inimene kardinaalselt loodust. Pronksiaeg Maakide kasutamine sai alguse tegelikult juba paleoliitikumis, kui neid õpiti tundma kui värvainet koopamaalingute tegemiseks. Esimeseks metalliks oli vask, ilmselt ka kuld. Hiljem lisandus neile tina. Pronks on vase ja inglistina sulam, vahekorras 10% tina ja 90% vaske, erinevalt puhtast vasest on see kõva sulam. Pronksivalamine leiutati Mesopotaamias, Sumeris. Pronksikultuuri keskused on määratavad maakide leiukohtadega. Lähis-Idas, Mesopotaamias ja Vahemeremaades sai pronksiaeg alguse 3 aastatuhandel eKr, suures osas Euroopast 2 at algul eKr, Põhja-Euroopas 2 at keskel eKr. Aafrikas ja Ameerikas pronksiaeg peaaegu puudus, Austraalias aga puuduski.
Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. o Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud. o Pronksiaeg- II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid. o Varane rauaaeg Vsaj eKr kuni I saj pKr. o Vanem rauaaeg ehk rooma rauaaeg I saj kuni V saj keskpaik o Keskmine rauaaeg Vsaj teine pool kuni VIII saj lõpuni o Noorem rauaaeg IX saj kuni XIII saj algus. KIVIAEG o Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste peatumispaik Eestis u 7500 eKr.
Terasest kinnitusvahendid peavad olema tsingitud. 4.1.5 Vask ja tema sulamid Vask on pehme metall, erimassiga 8,96g/cm3. Ta on ilmastikukindel ja väikese elektritakistusega, seetõttu on ta peamine elektrijuhtme materjal. Vasest tehakse veel plekki, mis katukattena on väga püsiv (kattub roheka oksiidikihiga). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Messing on vase ja tsingi sulam (tsingi sisaldus ca 40%). Pronks on vase ja inglistina sulam (tina 10...20%), harvem on ta vase ja alumiiniumi sulam. Vase sulamid on puhtast vasest tunduvalt tugevamad. Vaske ja tema sulameid kasutatakse veel torude, kraanide, ventiilide, käepidemete jne. valmistamisel. METALLMATERJALIDE TOOTMINE Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: · valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt);
Kasutatakse ka väikelaevade kere materjalina (kaatrid, päästepaadid jne). Silumiin (alumiiniumi ja räni sulam) on hästi valatav, korrosioonikindel, kuid väga habras, ei kannata mingeid lööke. Alumiinium-mangaan sulamid vastavad kerematerjalile esitatud nõuetele. Nende eeliseks on kergus, suur korrosioonikindlus ja plastilisus. Puuduseks kõrge hind ja väike elastsus- moodul (kolm korda väiksem terase omast). Kasutatakse kiirreisilaevade ehituses, huvilaevad. Pronks (vase ja inglistina või vase, alumiiniumi, mangaani ja raua sulam) korrosioonikindel, väike hõõrdetegur, mistõttu temast valmistatakse laagreid, sõukruvisid, tigurattaid, kingstonite korpusi jne. Messing (vase ja tsingi sulam, tsinki 30-40%) on suhteliselt odav, küllaltki tugev, korrosiooni-kindel, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht. Kasutatakse soojusaparaatide torudes, illuminaatorite detailides, tehakse määrdekarpe ja -nipleid, elektridetaile, sõukruvisid jne.
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
Kasutatakse ka väikelaevade kere materjalina (kaatrid, päästepaadid jne). Silumiin (alumiiniumi ja räni sulam) on hästi valatav, korrosioonikindel, kuid väga habras, ei kannata mingeid lööke. Alumiinium-mangaan sulamid vastavad kerematerjalile esitatud nõuetele. Nende eeliseks on kergus, suur korrosioonikindlus ja plastilisus. Puuduseks kõrge hind ja väike elastsus- moodul (kolm korda väiksem terase omast). Kasutatakse kiirreisilaevade ehituses, huvilaevad. Pronks (vase ja inglistina või vase, alumiiniumi, mangaani ja raua sulam) korrosioonikindel, väike hõõrdetegur, mistõttu temast valmistatakse laagreid, sõukruvisid, tigurattaid, kingstonite korpusi jne. Messing (vase ja tsingi sulam, tsinki 30-40%) on suhteliselt odav, küllaltki tugev, korrosiooni-kindel, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht. Kasutatakse soojusaparaatide torudes, illuminaatorite detailides, tehakse määrdekarpe ja -nipleid, elektridetaile, sõukruvisid jne.
, 10-3 … 10-4%) Metallina kasutatakse peam. pooljuhttehnikas väga oluline pooljuhtmaterjal DIOODID TRANSISTORID (I Ge-transistor loodi 1948) siiski ilmneb tendents Ge osal. väljatõrjumiseks Si poolt (ülipuhas Si on tunduvalt kallim) Maailmatoodang ca 100 t/a toor-Ge u. 4 korda odavam kui Au, 6 korda odavam kui Ga (orienteeruvad andmed). 3.11. Tina Tina (Stannum) – Sn van. inglistina lihtainena hõbevalge läikiv metall tuntud muinasajast (ka lihtainena) üle 6000 a. tagasi pronksiaja metall: “klassikalise” pronksi komponent esimeste metall-tööriistade koostisosa ajaloos vanas Egiptuses toodi tina pronksi valmistamiseks Pärsiast - tuntud ka iidses Indias lad. stannum tuleneb sanskr. stha - st: “kõva” pronks – ajalooliselt vanim tehismetall (Cu + Sn) sarnane nimetus paljudes euroopa keeltes väikese Aadria mere sadamalinna (it
- Magneetilised - Optilised - Soojuslikud Füüsikalised omadused Tihedus on homegeense aine mass ruumalaühiku kohta. Tiheduse ühikuks on kg/m3. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele defromatsioonile, kui tema pinda tungib suuema kõvadusega keha. Värvus Metallid on läbipaistmatud, isegi väga õhukesed metall-lehed ei lase valgust läbi. Peegeldunud valguses metallid läigivad, kusjuures igal metallil on oma varjundiga läige: vask punane, inglistina läikivvalge jne. Sulavus Metallidel on omadus sulada kuumutamisel ja samuti tahkestuda jahtumisel. Temperatuuri, millel metall muutub täielikult vedelaks nimetatakse sulamistemperatuuriks. Paljude sulamite sulamistemperatuurid erinevad komponentide sulamistemperatuuridest. Paisumine kuumutamisel - soojuspaisumine Metallid paisuvad kuumutamisel ning jahtumisel tõmbuvad kokku. Metallide soojuspaisumise suurus on erinev. Joonpaisumise tegur saadakse kui leitakse katsekeha
Valmistatakse ka hammasrattaid, mis töötavad kuumas vees, vee-li emulsioonis jne. Seatina pronksi vi pronks-grafiiti kasutatakse töötamiseks lis. Juhul kui likile peaks katkema, siis asendab teda seatina, mis katab kontrakeha ja toimib tahke määrdena. Seatina sisaldus vib ulatuda 40-50%-ni. Kuna vask ja seatina on vastastikku lahustumatud, siis on sulam kahefaasiline. Tugevuse tstmiseks vähendakse Pb sisaldust 10%- ni ja lisatakse kompensatsiooniks kuni 10 % inglistina. Seatina pronks on krgendatud temperatuuril kvem kui babiit ja seetttu kulu- miskindlam. Seatina pronksid on väga hea sissetöödeldvusega. Sissetöötamise käigus tööpinnad sobituvad geomeetriliselt teineteisega, sellega väheneb erisurve ja suureneb kulumiskindlus. Legeeritud pronksid ja pronks-grafiidid on tavaliselt paremate mehaaniliste ja antifriktsioonsete omadustega. Seda tänu lisanditele (Cr, Zr, Ti, Fe, Al, Co jt), mis annavad materjalis vananemisefekti
Duralumiinium (sisaldab teatud hulgal vaske, magneesiumi ja mangaani) on tugev ja tehnoloogiline kuid korrodeerub kergesti merevees. Kaitseks kantakse detailidele õhuke puhta alumiiniumi kiht. Duralumiiniumist valmistatakse vaheseinu, ventilatsioonikäike, korstnakatteid, tekiehitisi, paate, maste, trappe jne. Silumiin (alumiiniumi ja räni sulam) on hästi valatav, korrosioonikindel, kuid väga habras, ei kannata mingeid lööke. Pronks (vase ja inglistina või vase, alumiiniumi, mangaani ja raua sulam) omab head korrosioonikindlust ja väikest hõõrdetegurit, mistõttu temast valmistatakse laagreid, sõukruvisid, tigurattaid, kingstonite korpusi jne. Messing (vase ja tsingi sulam, tsinki 30-40%) on suhteliselt odav, küllaltki tugev, korrosioonikindel, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht. Kasutatakse soojusaparaatide torudes, illuminaatorite detailides, tehakse määrdekarpe ja -nipleid, elektridetaile sõukruvisid jne
Duralumiinium (sisaldab teatud hulgal vaske, magneesiumi ja mangaani) on tugev ja tehnoloogiline kuid korrodeerub kergesti merevees. Kaitseks kantakse detailidele õhuke puhta alumiiniumi kiht. Duralumiiniumist valmistatakse vaheseinu, ventilatsioonikäike, korstnakatteid, tekiehitisi, paate, maste, trappe jne. Silumiin (alumiiniumi ja räni sulam) on hästi valatav, korrosioonikindel, kuid väga habras, ei kannata mingeid lööke. Pronks (vase ja inglistina või vase, alumiiniumi, mangaani ja raua sulam) omab head korrosioonikindlust ja väikest hõõrdetegurit, mistõttu temast valmistatakse laagreid, sõukruvisid, tigurattaid, kingstonite korpusi jne. Messing (vase ja tsingi sulam, tsinki 30-40%) on suhteliselt odav, küllaltki tugev, korrosioonikindel, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht. Kasutatakse soojusaparaatide torudes, illuminaatorite detailides, tehakse määrdekarpe ja -nipleid, elektridetaile sõukruvisid jne
Duralumiinium (sisaldab teatud hulgal vaske, magneesiumi ja mangaani) on tugev ja tehnoloogiline kuid korrodeerub kergesti merevees. Kaitseks kantakse detailidele õhuke puhta alumiiniumi kiht. Duralumiiniumist valmistatakse vaheseinu, ventilatsioonikäike, korstnakatteid, tekiehitisi, paate, maste, trappe jne. Silumiin (alumiiniumi ja räni sulam) on hästi valatav, korrosioonikindel, kuid väga habras, ei kannata mingeid lööke. Pronks (vase ja inglistina või vase, alumiiniumi, mangaani ja raua sulam) omab head korrosioonikindlust ja väikest hõõrdetegurit, mistõttu temast valmistatakse laagreid, sõukruvisid, tigurattaid, kingstonite korpusi jne. Messing (vase ja tsingi sulam, tsinki 30-40%) on suhteliselt odav, küllaltki tugev, korrosioonikindel, plastiline, hea soojus- ja elektrijuht. Kasutatakse soojusaparaatide torudes, illuminaatorite detailides, tehakse määrdekarpe ja -nipleid, elektridetaile sõukruvisid jne
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
