Ta sündis sündinud 28. märtsil 1981 Tartus Koolihariduse omandas Miina Härma Gümnaasiumis Õpingud jätkusid 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis Ta lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal R.Kaljujärv Eesti Draamateatris 2006. aastal teatrisse NO99 2002. aastal pälvis Kaljujärv Voldemar Panso preemia. Ta on näidelnud 30 teatrilavastuses ning 7 filmis Näitlejana teatsis 2002 2004 "Kosjasõit" (lavakunstikool) "Tagasi Metuusala juurde" 2003 (lavakunstikool) "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) "Naine valges" (Eesti Draamateater) "Pidu" (lavakunstikool) "Julia" (Eesti Draamateater) "Kärbeste saar" (lavakunstikool) "Kits" (Eesti Draamateater) "Utoopia" "Lumekuninganna" (Eesti (Vanemuine/lavakunstikool) Draamateater) 2005
Teatriteaduse alused SISSEJUHATUS 1. Voldemar Panso oli lavastaja, kes asutas Eesti teatris olulisi institutsioone, mis tegutsevad praegugi. Need on EMTA lavakunstikool ja Tallinna Linnateater. Kuigi teatrikoole oli Eestis olnud varemgi, sai järjepidev teatriharidus aluse 1957. aastal, kui Voldemar Panso asutas Tallinna Konservatooriumi juurde lavakunstikateedri, mille tänane nimetus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool. 1965. aastal asutati Eesti Riikliku Noorsooteatri, mille esimene peanäitejuht oli Voldemar Panso. Selle nime all tegutses teater kuni 1994
kohti. Seegi oli punkbänd ning mõistagi oli ka Janil peas korralikult seebitatud punkarihari. Punki jagus kuni järgmise bändini, millele laenati nimi sampoonipudelilt: Wash&Go. Tulid dzäss ja bluus. Tolle seltskonnaga käidi kogunisti Leningradis lindistamas. Enda tarbeks. Jan Uuspõld käis EMA Kõrgema Lavakunstikoolis, mille ta lõpetas 1998. aastal (XVIII lend) ja kust ta sai oma hariduse. Eesti muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üksus, mis pakub teatrikoolitust. Kool asub Tallinnas Toompeal. Lavakunstikool töötab kogu renoveeritud majas ja õuepealses tiibhoones 1992. aastast. Samast aastast kannab ta lavakunstikooli nime. Vastavalt Riigikogu otsusele 20. oktoobrist 2005 on Eesti Muusikaakadeemia ümber nimetatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaks. Töö Jan Uuspõld on kahtlemata üks viimaste aastate Eesti populaarsemaid näitlejaid
"Igav lugu" "Palat nr. 6" "Inimene vutlaris" "Pruut" "Kameeleon" (1884) "Sahhalini saar" "Kiri õpetatud naabrile" "Stepp" (1880) "Tüüfus" "Kirurgia" "Jonõts Tsehhovi näidendid Eesti teatris Onu Vanja" "Kirsiaed" (2005; Eesti (1980;Vanemuine;) Muusikakooli Kõrgem "Kajakas" (1990;) Lavakunstikool) "Kirsiaed" (1993; Ugala;) "Kajakas" (2006; Eesti "Onu Vanja" (2002; Muusikakooli Kõrgem Ugala) Lavakunstikool) "Kirsiaed" (2002; "Kajakas" (2007; Von Krahli Vanemuine;) Teater) "Kajakas" (2001; Ugala;) "Kirsiaed" "Kolm õde" (Eesti Draamateater; (esietendus 7.veebruaril 2010; diplomilavastus) Eesti Draamateater; lavastaja
Ott Sepp Tutvustus 29. juunil 1982 Tallinnas näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 2005. -2006. aastani Eesti Draamateatris 2006. aastast Vanemuise teatris draamanäitleja ,,Malev" ja ,,Tulnukas" Reformierakonna liige http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000211/72c 2bfce-9ab9-449c-8301-daab9ad754e4.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Rollid Eesti Draamateatris 2004. Kaj ,,Lumekuninganna"
2008 Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Rollid mujal 2005 Kuningatütar George Orwell/ Mart Koldits Loomade farm Tallinna Linnateater 2005 Kylliki Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal Pärimusteater Loomine 2005 Anton Tshehhov/Aleksander Pepelyaev Kirsiaed Teater NO99 2006 Luise Andrus Kivirähk Rehepapp Endla Teater 2006 Keeleuuenduse lõpmattu kurv EMTA lavakunstikool ja Teater NO99 2006 Lombak Rudolf Reiman Painaja ja tundmatud Ludus rusticus 2007 Julie, Martha, Toomase õde Mart Kivastik Eesti asi Ühendus R.A.A.A.M. 2007 Wanda Leopold von SacherMasoch Veenuse armumängud Komöödiateater 2008 Anne Türnpu/Eva Klemets Katkuaja lood Nargen Festival Muu Mänginud filmides: Deus ex machina (2005), Nuga (2007), Georg (2007). Mänginud seriaalides: Ohtlik lend, Helena, Kelgukoerad, Kalevi naised. « tagasi
Märt Avandi Märt Avandi 26. 02. 1981 • 2004–2006 Rakvere teatris • 2006–2008 Endla teatris • 2009–2014 Draamateatris • 1999 - Rapla ühisgümnaasium • 2004 - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone
Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussaadusi, imporditi tööstus- seadmeid ja tooraineid HARIDUSELU Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. Kuueklassiline koolikohustus Mindi üle emakeelsele õppele Loodi uusi kõrgkoole - Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. TEADUS Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Praegune Teaduste Akadeemia maja Toompeal KIRJANDUS Seda aega on peetud isegi eesti romaani kõrgajaks, kuna olustikuline realism läks üle
Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994) "Seenelkäik" (2012) "Mandariinid" (2013) Rezisöör ja autor "Nimed marmortahvlil" (2002) Põhineb Albert Kivikase romaani "Nimed marmor-tahvlil" ainetel Rezissöör ja stsenaariumi autor "Meeletu" (2006)
läinud küll nii, nagu pidi. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Tänu nendele kahele osutuski võimalikuks gümnaasiumide vähendamine. Seni märksa suuremat rõhku pandi ka kutseharidesele- rajati uusi kutsekoole, tehti õpilastele mitmeid soodustusi.1934-40 oli kutsekoolide õpilaste arv juba 13 000. Kõrgharidus seoses konkusseksamite sisseandmisega langes kõvasti üliõpilaste arv. Loodi uusi kõrgkoole nagu Tallinnna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Riiklik Lavakunstikool. Teadus Teadustöö olukord oli omariikluse algusaastatel suhteliselt kurb kuid hiljem hakkas olukord paranema Tartu Ülikool kujunes taas oluliseks teaduskeskuseks, äratati ellu mitmed teadusseltsid : Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks mitmeid samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Maailmamaine omandasid mitmed Eesti teadlased. Teaduseluarengu tõestuseks valmis 8-köiteline "Eesti Entsüklopeedia." Kirjandus
Tihenesid suhted Poola ja Rootsiga. Ohumärkideks olid Inglise- Saksa mereväeleping ning Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kultuurkapitalist sai põhiline kultuuri finantseeriv asutus, mis vajalikud summad sai maksudest. Kultuur professionaliseerus, loodi kutseühinguid. 30-ndate teisel poolel piirati loomevabadust. Loodi ühtluskoolid. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele (Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool ,,Pallas", Tartu Kõrgem Muusikakool, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool). Mitmed teadlased olid lahkunud ja teaduse olukord kurb, loodi teadusseltse, Eesti Teaduste Akadeemia. Põhiline tähelepanu oli rahvusteadustel. Kirjanduses valitses realism, ,,Siuru" ja ,,Arbujad". Kujutavas kunstis valitses väga kirju pilt. Muusika areng jätkus väga kiiresti. 1921 loodi Eesti Lauljate Liit. Muusikapäevad, laulupeod. Teatris valitses suundade paljusus, tähtsamad teatrid olid Estonia, Draamateater, Tallinna Töölisteater, Vanemuine. Asjaarmastajate
- Eesti kuulutab end 1938 neutraalseks 6. Kultuurielu - 1925. Kultuurkapitali loomine - Hardidus: Õhtluskoolid kuni 1934, 6 klassiline alkool ja 5 klassiline gümnaasium 1934 haridusreform: 4 klassi algkool (kohustuslik) 5 klassi keskkool 3 klassi güm. 1937 2 suunda: 4 klassi algkool 5 klassi progüm 3 klassi güm VÕI 6 klassi algkool 3 klassi reaalkool 3 klassi gümnaasium Tallinna Tehnikaülikool, Tartu kõrgem kunstikool "Pallas", Tartu kõrgem muusikakool, Riiklik lavakunstikool, Kõrgem sõjakool - 8 köiteline Eesti Entsüklopeedia Kunst: Laikmaa, Mägi, Raud, Triik Muusika: 1921. Eesti lauljate Liit, H. Eller, P. Süda. G. Ernsaks
Minu lapsepõlv möödus Lasnamäel ja nüüd elan ma Kalamajas, väikese Aguli rjoonis. Mis koolis te õppisite ? Ma alustasin oma kooliteed Tallinna 21.Keskkoolis , mis kannab nüüd Tallinna 21.Kooli nime ja viimased aastad õppisin Tallinna 49.Koolis Mustamäel, mis nüüd kannab Arte gümnaasiumi nime. Kus te näitlejaks õppisite? Näitlejaks õppisin ka Tallinnas, hüüd nimega Lavakas , aga kooli õige nimi on Eesti Teatri ja Muusika Akadeemia Kõrgeim Lavakunstikool. Kas väiksena tahtsite ka näitlejaks saada või oli teil mõni teine unistus? Niipalju kui ma mäletan, siis ikka tahtsin saada kas nätlejaks või ka lauljaks.Niiet praegu mul õnnestub isegi mõlema asjaga tegeleda. Miks teile meeldib näitlemine? Ilmselt on kõige võlumam see, et saab elada erinevaid elusid. Läbi rollide saab nii palju osa erinevate inimeste elust, see ei muuda ka oma elu eriti rutiinseks ja igavaks. Milline näeb tavaliselt teie tööpäev välja ?
Eesti kahe maailmasõja vahel SISEPOLIITIKA - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus 1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 ...
millest kujunes välja Draamastuudio teatri Noorsooteater. Ta sõitis Tšehhi ka seda kunsti õppima. Kodumaal hakati nähtud tehnikat ka enda näitlejatele õpetama. Nii sündis Draamastuudio teatri Nukuteater. Teater oli välja kasvanud nn lapsekingadest ja Draamastuudiost sai Eesti Draamateater. Teater rekonstrueeriti ning sellest pidi saama Eesti kõige moodsam ja mugavam teatrihoone. Oluline verstapost tema biograafias on 1938. aasta, kui loodi Riiklik Lavakunstikool, mille direktoriks ta kutsuti, olles ka näitlejameisterlikkuse õppejõud. Ühtlasi tekkis tal ka võimlus rohkem lavastamisele keskenduda. Siin väljendub otseselt Eesti teatri järjepidevus - üks õpilastest oli hilisem lavakunstikateedri looja Voldemar Panso. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. Lisaks jätkus LK teatripedagoogitee Eesti Riiklikus Teatriinstituudis direktor P. Põldroosi asetäitja ja õppejõuna. 1950
Nimelt oli ta õppinud klaverit Tallinna Lastemuusikakoolis ja samuti laulis väga hästi. Evelin lõpetas näitlejaõpingug 2002. aastal XX lennuga. Sellel aastal lõpetanud kursust on nimetatud üheks andekaimaks ning kogusid seega kiiresti kuulsust. Paljud nendest noortest näitlejatest pääsesid lavale juba I kursuselt, kuigi lubatud on IIIst. Selle kursuse nö. Grand Finale'ks sai film `'Nimed Marmortahvlil'', kus mängisid kõik15 noort näitlejahakatist. Eesti Muusikaakadeemia kõrgem lavakunstikool oli ka koht, kus ta kohtus oma suure armastuse Priit Võigemastiga, kellega ta abiellus 29. juulil 2005. aastal. Hetkel ootab Evelin last, kes peaks sündima märtsis. (Rasestumise tõttu ei saanud ta ka täitsa peaosa uues muusikalis "Pipi Pikksukk". Teda paluti asendama "Kodu keset linna" tuntuks saanud Kadri Adamson. Alates 2002. aastast asus Evelin Pang tööle Tallinna Linnateatrisse. Sama tegid ka tema kuus kursusekaaslast, kaasa arvatud Evelini parim sõber Hele Kõre.
Seda, miks ta just teatris töötab ta sõnadega täpselt kirjeldada ei oskagi, aga ta arvab, et läheb sinna püüdma mingisuguseid erilisi hetki, mida päris elus kohtab väga harva või siis üldse mitte. Aastast 2006 kuulub Mirtel teater NO99 koosseisu. Ta on tuntud paljudele seriaali "Kodu kesest linna" kaudu, kus ta kehastas teismelist Beritit. Veel on ta osalenud paljudes etendustes, näiteks: 2 · "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) · "Nipernaadi" (Emajõe Suveteater) · "Naine mustas" (Eesti Draamateater) · "Adolf Rühka lühikene elu" (Eesti Draamateater) · "Nafta!" (NO99) · "Stalker" (NO99) · "Hirvekütt" (NO99) · "Kommuniati surm" (NO99) Veel on ta mänginud kaasa ka paljudes filmides ja seriaalides: · "Kodu keset linna" (2003-2004 ja uuesti 2007) · "Stiilipidu"
· Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikumist 1938. a. välja kasvanud Tallinna Tehnikaülikool, kus tegutsesid nii ehitus-mehaanika- kui ka keemia-mäeteaduskond. · Kõrgemat kunstialast ettevalmistust võis omandada kas Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ,,Pallas'' või Tallinnas 1938. a. loodud Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. · Muusikaspetsialiste valmistati ette Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis. 1938. a. avati konservatooriumi juures Riiklik Lavakunstikool. · Kõrgkooliga oli võrdsustatud Kõrgem Sõjakool juhtivate staabiohvitseride ettevalmistamiseks. · Tartu Ülikooli seis pärast vene ja saksa õpetlaste lahkumist hakkas tasapidi paranema, selle all töötasid Botaanikaaed, Zooloogia Muuseum, Tähetorn, arstiteaduskonna kliinikud, põllumajandusteaduskonna kaitseinstituudid. Uuele elule äratati teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Loodi Akadeemiline Emakeele Selts,
terroriga kaudselt kokku puutunud tihti peatab neid miilits, et kontrollida nende dokumente. Priit Võigemast usub, et see vene näidend raputas eestlasigi. Tema meelest sobis see näidend siia kas või sellegi tõttu, et eestlased hoiavad maailma suitsiidiedetabelis visalt liidrikohta Fakte Priit Võigemastist Täielik nimi: Priit Võigemast Haridustee: Alu Algkool, Rapla Laste Muusikakool, Rapla Ühisgümnaasium, EMA Kõrgem Lavakunstikool Sünniaeg ja -koht: 18.04.1980 Pikkus: 178 cm Kaal: 65 kg. Silmade värv: hall Juuste värv (originaal): pruun Vanemate nimed: Heli, Jüri Vanemate ametid: ema - lasteaiakasvataja, isa - poliitik Lemmikraamat: P. Coelho "Alkeemik" Lemmikfilm: hetkel "Mees ilma minevikuta" Lemmiktoit: vürtsikas Lemmikjook: jäätisekokteil Lemmiksportlane: Markko Märtin Lemmiknäitleja: Charles Spencer Chaplin Lemmikauto: töökorras auto Lemmikmuusik/-bänd: Ivan Rebroff Lemmikloom: laiskloom
kolmeklassiline gümnaasium. 1937. a reform: tekkis kaks erinevat suunda: a) 4+5+3 haridustee b) 6+3+3 haridustee. Kõrgharidus: Tartu Ülikooli avamine 1.dets 1919: õppetöö eesti keeles, eestlastest üliõpilased, 8 teaduskonda, vastuvõtt keskhariduse baasil, hiljem eksamid. Teised ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Riigi Kõrgem Muusikakool, Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Konservatoorium, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool. Teadus: TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks: teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts jt. 1938. a. asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Tähelepanu rahvusteadustele, Olulisemad teadlased: E.Öpik, L.Puusepp, T.Lippmaa jt. Valmis 8-köiteline Eesti Entsüklopeedia. Kirjandus: Tekkis kirjanduslik rühmitus 1917. aasta ,,Noor-Eesti" järglasena ,,Siuru" (G.Suits, M.Under, H.Visnapuu, A.Adson). Kirjandusvoo: uusromantism. Proosaloomingus
12.2012). 21 või Mäearu, S. 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut. http://keeleabi.eki.ee/?leht=15 (03.12.2012). Tööle kandideerimise dokumendid. http://tootukassa.ee/index.php?id=12713 (03.12.2012). Viide tekstis: (Mäearu 2008). Viide tekstis: (Tööle kandideerimise dokumendid 2012). Internetiallikas Eesti Entsüklopeedia. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_muusika-_ja_teatriakadeemia_lavakunstikool (09.12.2012). Viide tekstis: (EE. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool 2012). Koolielu portaal. Vestlusring. http://www.koolielu.ee/discussions/index (03.12.2012). Viide tekstis: (Koolielu portaal. Vestlusring 2012). Leikop, Madli. Tallinna Ülikooli muuseum hakkab mälestusi koguma. http://koolielu.ee/info/readnews/206296/tallinna-ulikooli-muuseum-hakkab-malestusi-
põllumajandus-, ja loomaarstiteaduskond. 1930. aastatel hakati teostama üliõpilaskandidaatide valikut selle tõttu, et vähem kui pool sisseastunutest jõudsid lõpudiplomini. Tehnilist kõrgharidust pakkus Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgemat kunstialast ettevalmistust sai Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ,,Pallas" ning Riigi Kõrgemas Kunstikoolis. Veel tegutsesid Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Konservatoorium, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool. Teadus Tartu Ülikool kujunes oluliseks teaduskeskuseks, kus töötas teaduslikke allasutusi, nagu Botaanikaaed, Zooloogia Muuseum, Tähetorn, arstiteaduskonna kliinikud. Äratati ülikooli juures tegutsenud teadusseltsid: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts, Eesti Arstide Selts. Neile lisaks loodi veel samasihilisi asutusi. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille ülesanneteks oli teaduste edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine
Voldemar Mettuse. Sks k mängisid näiteks teiste hulgas Panso ja Salme Reek. Esimene lavastus Ingeborg ; mängiti ka Pisuhända saksa keeles Vilde enda tõlkes. Mängiti klassikat. Ülekaalus komöödia Saalid olid rohkem rahvast täis kui enne sõda. Millegipärast oli Faust keelatud. 1944-46 õpetas Kalmet näitlejameisterlikkust DRAMASTUUDIO eriklassis, kus teiste hulgas õppisid need, kel omal ajal sõja tõttu riiklik lavakunstikool pooleli jäi. 1943 aastal lavastas ta Ibseni “Nora”, mis oli tema üks lavastajatöö tippsaavutusi ja suurimaid õnnestumisi. Nimiosas mängis Aino Talvi. Samuti etendati, küll kõigest kaheksal korral Hugo Raudsepa “Vaheliku vapustused”, mis oli väga menukas, kuid kui sakslased hakkasid taipama, et rahvas käib teatris meelt avaldamas ning kurja naeru naermas, siis see keelati ära.
Sõnalavastustele lisandusid ooper, operett ja ballett. Eriti hästi läks operetil (juhatas „Estonias“ Alfred Sällik, primadonnaks Milvi Laid). Operett edukas ka Vanemuises- Ida Urbel seal balletiga. Lemmiknäitlejad Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina Reiman. Autoritaarsel ajal pinged, üsna ühiskonnakriitiline teatrielu. 30ndate lõpp oli teatrile loominguliselt kui ka majanduslikukult väga soodne. 1938- Riiklik Lavakunstikool. Kutselised teatrid Viljandis ja Pärnus, poolkutselised Narvas, Valgas, Võrus, Kuressaares. Näitlemine maarahvamajades. Teatrite traditsioonilised suvised ringsõidud. Ajakiri „Teater“. Kiiresti arenev kinokunst – vennad Parikad ja Märskad. Nemad ka Eesti esimeses filmistuudios „Estonia-Film“ (1919-1932). Mitmed mängufilmid, kunstiline tase polnud eriti hea. Kõige menukamad Konstatin Märska „Vigased pruudid“ ja „Rummu Jüri“
mängurõõmu. Samavõrd kui teatrikeele uuendaja väärib Panso tähelepanu tänaseks staažikaima eesti teatrikooli loojana: 1957. aastal asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunstikateeder, mille 1961. aastal lõpetas I lend (Mikk Mikiver, Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Ines Aru, Tõnu Aav, Jaan Saul jt.); 2016. aasta suveks on selle kõrgema õppeasutuse – praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool – lõpetanud 27 lendu (üle 430 inimese). (1960.–1970. aastatel tegutsesid Teatriühingu toel mitme teatri juures oma stuudiod.) Teatris ja draamas aktualiseerus alates 1950ndate keskpaigast kõigil teose tasanditel elusarnasuse printsiip: aine värskus, situatsioonide usutavus, ehe ja veenev inimkujutus; „realism taassünnib vastukaaluna sotsialistliku realismi võltsingutele ja ilustustele” (Epner 2001: 522). Üht allharu, nn
2.3. Intervjuude tulemused Antud uuringus on läbi viidud intervjuud Rakvere Teatri kolme kõige vaadatuma etenduse lavastajaga. Tsitaadid on ära toodud nummerdatud respondentidena. Intervjueeritavatele oli tagatud konfidentsiaalsus. Üldandmed Ametinimetus Inspitsent-rekvisiitor R1 Näitleja R2 Näitleja R3 Haridustase R1 naine. Tallinna Pedagoogiline Instituut (praegune Tallinna Ülikool), kultuurharidus, näitejuht, 1992. aasta. R2 mees. EMTA Lavakunstikool, näitleja eriala, XV lend 1992. aasta. R3 mees. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, näitleja eriala, 2001. aasta. Intervjuu analüüs lavastajatega Analüüsides lavastajate intervjuude tulemusi selgus lavastaja roll teatri repertuaari valikul, lavastajate eelistused erinevate etenduste zanrite osas ja ka see, kas etenduste populaarsus publiku hulgas on prognoositav või mitte. Mis saab otsustavaks teatri repertuaari valikul?
· Lavakunstikateedri rajaja (1957). Oluline on tema panus pedagoogina näitlejate õpetaisel. · Noorsooteatri rajaja ja esimene peanäitejuht (1965-1970) · 1970-1976 Draamateatri peanäitejuht · ENSV rahvakunstnik (1968), NSVL rahvakunstnik (1977), NE preemia (1965) · Publitsist ja kirjamees raamatud ,,Näitleja Joller" 1965, ,,Maailm arlekiinikuues" 1972, ,,Portreed minus ja minu ümber" 1975 jt. Panso haridustee: Riiklik Lavakunstikool 1941, GITIS rezii 1950-1955, 1958-1965 aspirantuur GITIS-es (1965 kunstiteaduste kandidaat ,,Töö ja talent näitleja loomingus") Kõrgeimalt haritud teatrijuht ja lavastaja! Panso teatritee: · 1941-1950 Draamateatri näitleja · 1955-1958 Draamateatri lavastaja · 1957-1977 Lavakunstikateedri juhataja, ühtlasi lavastas Draamateatris, Vanemuises, Vene Draamateatris, ETV-s · 1965-1970 Noorsooteatri peanäitejuht
põllu ja loomaarstiteaduskond. Esialgu võeti vastu keskkooli lõpetanute baasil, hiljem hakati tegema katseid. Tallinna Tehnikaülikool (mehaanika, ehitus, keemia, mäeteadus), Tartu Kõrgem Kunstikool „Pallas“ (kunstialane ettevalmistus), Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartu Kõrgem Muusikakool (eraõppeasutus), Tallinna Konservatoorium (+ Riiklik Lavakunstikool), Kõrgem Sõjakool (staabiohvitseride ettevalmistamine) TEADUS Omariikluse taastamise alguses oli teadus üsna viletsas seisus, kuid asja parandasid teadusseltsid nt: Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts ja Eeesti Arstide selts jne. Nad korraldasid rahvusvahelisi konverestse ja andsid välja ajakirju. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia mille ülesanne oli teaduse edendamine ja teadusuuringute kooskõlastamine.
annaabi.ee 
