Ajalugu Eksamiks (4)

KESKAEG (13.-16. sajand)
EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)
Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal.
Põhjused:

• Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala .
  
• Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu.
  
• Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga.
  

1210 - Ümera lahing. Eestlased võitsid.
 1217- Madisepäeva lahing.
Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel.
Eestlased said raskelt lüüa.
Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo.
 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti.

• Taanlased võitsid.
  
• Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist).
  

Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimine. Tegelikuks eesmärgiks oli aga maade vallutamine .
Vabadusvõitluse kaotuse põhjused:

• Ordurüütlid olid elukutselised
  
• Eestlastel puudusid kogemused
  
• Sakslastel oli parem relvastus
  
• Sakslased võisid oma vägesid pidevalt uuendada
  
• Eestlastel oli puudus elavjõust
  

Vabadusvõitluse kaotuse tagajärjed:

• Sõda kurnas rahvast majanduslikult
  
• Lõuna-Eesti kuulus Saksa- Rooma riigi keisrile
  
• Põhja-Eesti kuulus Taanile
  

Jüriöö ülestõus (1343–1345)
Põhjused

• Taani otsustas Eesti valdused Saksa ordule maha müüa.
  

• Taani vasallid kardsid aga uute vabaduste piiramist ja püüdsid üleminekut takistada
  

• Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada
  

Tagajärjed
• 1346. a. müüs taani kuningas oma põhja-eesti valdused Saksa ordule
• Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa hukkus ülestõusu käigus
• Eestlaste olukord halvenes, eestlased kuulusid edaspidi reeglina madalmasse
seisusesse
Kaotuste põhjused
 Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua.
 Eestlastel polnud toetajaid
 Sakslastel parem relvastus.
KESKAJA ÜHISKOND EESTIS
Mõisted:
Kümnis- talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist.
Hinnus- talupoegade koormis, mis kujutas endast kindlaks määratud naturaalmaksu.
Piiskop- mingi piirkonna kristlaste juht
Feood e. Lään - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega
Vasall - läänimees, kes sai oma senjöörilt maad
Mõis - läänimehe majapidamine
Kümnis - kümnes osa talu saagist
Seisus - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult
Läänikorraldus
Maad on jagatud maahärrade e.senjööride poolt läänideks e. feoodideks.
Lääni omanik e. läänimees on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt. Lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees.
Mõisate rajamine ja sunnismaisus
Talupojad muudeti pärisorjadeks, pidid maksma kümnist, millele lisandusid maksud kirikutele, kohustus ehitada kirikuid, linnuseid jms.
Mõisad olid algul tagasihoidlikud, talupoegade elamutest küll suuremad, kuid ilma korstnata ehitised. Hiljem sai mõisate asutamine suurema hoo. Uute mõisate rajamine nõudis talupoegadelt järjest suuremat tööpanust.
Keskaja lõpul muutusid talupojad sunnismaisteks e. talunikud ei tohtinud ilma mõisniku loata oma talusid müüa ning talu pärandati kohustuslikus korras talumehe pojale.
Probleemid:
Maa- aadel

• Talupojad põgenesid
  
• Ikaldused
  
• Eestlased röövisid
  

Talupojad

• Maad ei jätkunud
  
• Maaharimine vaevaline
  
• Pärisorjus
  

Lahendus:
Maa-aadel

• Aadlike kokkulepped
  
• Suuremad koormised
  
• Rannarootslased
  

Talurahvas

• Relvakandmise keeld
  

KESKAEGSED LINNAD EESTIS ?
Mõisted:
Raad - linna valitseja
Byrgonmeister – raadi juhatus
Linnafoogt – maaisanda esindaja rae juures
Gild – kaupmeeste ühing
Stunft – käsitööliste selts
Skraa – põhikiri
- Käsitöö - selle uuendused ja eraldumine põllumajandusest
- Kaubandus - feodaalide võimu all elamine oli kulukas , kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi
- Turvalisus - linn oli kaitstud müüriga, need pidid tagama linna püsimise
Esimesed linnad Eesti alal
Tallinn, Rakvere, Narva, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Viljandi, Paide, Tartu, Haapsalu.
Hansa Liit – ühendas Põhja-Saksamaa, Madalmaade ja Liivimaa kaubalinna, sealjuures Tallinn, Tartu ja Viljandi
Vahenduskaubandus

• Euroopast sool, tekstiil, metall
  
• Venemaalt karusnahad, vaha
  

Linnakodanikud :

• Variteenistus
  
• Linna sõjaline kaitse
  
• Maksude maksmine
  
• Olid vabastatud tollimaksust
  
• Võisid kasutada linna metsi, heina- ja karjamaid
  

Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid

• Risti usul oli määrav tähtsus eestlaste kujunemisel paganarahvast eurooplasteks selle sõna läänelikus mõttes.
  
• Risti usk kuulutab usku ainujumalasse, ligemisearmastust ja halastust . Kuid risti usk suruti eestlastele peale tule ja mõõkadega.
  

• Piiskopile andis nõu ja abistas piiskopkonna valitsemisel 12 toomhärrast koosnev toomkapitel.
  
• Katoliikliku kirikuks keeleks oli ladina keel.
  

• Maal oli mitmesuguste mungaordude kloostreid – tsitserlaste mungaordu , domiiniklaste mungaordu ja frantsisklaste mungaordu.
  

• Hakati ehitama agustiinlaste ordu kloostrit piritale.
  

Kloostrid olid suurte maavaldustega nii nimetatud kollektiivsed mõisnikud.

• Nõudsid makse ja tegu oma majapidamises .
  

ÜLEMINEK KESKAJAST UUSAEGA EHK VARAUUSAEG
Reformatsioon Eestis
Haridusolud:

• Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga
  
• Koolide peaülessandeks oli vaimulike ettevalmistamine
  
• Peeti tähtsaks,et preestrid oskaksid kohaliku keelt
  
• Tegutsesid toom -,ja koostrikoolid
  
• Uue kiriku rüpes tekkisid eeldused kogu kooliõpetuse ka eestikeelse õpetuse üldrahvalikuks muutmiseks
  
• Välismaa ehitusmeistrite vahendusel jõudsid eestisse erineva päritolu ja iseloomuga arhitektuurivormid ning dekoratsioonid ( tallinna kiviarhitektuur – iseseisev ehituslooming)
  
• Maalikunstis ja puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige saksamaa maalikunstis tähtsamaks alandusvormiks seinamaalid
  

Eesti keelse trükisõna algus - Jumalateenistuse käsiraamat, Luterlik katekismus 1535
Rahvakeelsed jutlused - alamsaksakeelse Liivimaa provintsi kroonika
Liivi sõda (1558-1561)
Osapooled: Saksa ordu, Rootsi, Poola, Taani, Venemaa
Põhjused:

• Võitlused ülevõimu pärast Läänemerel
  
• Uute territooriumite vallutamine
  
• Kaubateede hõivamine
  

Tagajärjed:

• Liivis saab otsa ordu
  
• Vana-Liivimaa sai jagatud kolmele riigile e. kolmekuninga periood – Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale, Põhja-Eesti Rootsile
  

ROOTSI AEG
Majanduslik olukord

• Esimeste manufaktuuride tekkimine (klaasi,- paberimanufaktuur, vase- ja saeveski )
  
• Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt
  
• Venemaa kaubandus Eestiga ja teravili kasvatus Eestis
  

Talurahvas ja reduktsioon
Talurahva õigus

• Kaevata mõisnike ja valitsejate peale, kui rikuti reegleid
  

Tulemus:

• Mõisnikud ei pidanud vakuraamatust kinni, nõudsid talupoegadelt suuremaid koormisi (viljakümnis, hinnus)
  

Reduktsioon ehk:

• Maade tagasi võtmine riigile
  

Positiivsed küljed:

• Talupojad vabastati pärisorjusest
  
• Kaevata mõisnike ja valitsejate peale, kui rikuti reegleid
  
• Talupoegi õpetati lugema, kirjutama
  

Negatiivsed küljed:

• Ei lubatud oma maa juurest minna
  
• Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv suur
  
• Talupojad pidid andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist ja maksma ka riigimakse
  
• Mõisnikud takistasid talupoegadel kõrgharidust saada (kuna nad ei peaks olema mõisnikust targemad)
  

Ülikool asutati Tartusse 1632 nimena Akadeemia Gustaviana
Põhjused:

• Tartu oli Baltikumi valduste keskpunktiks
  
• Tartul oli olemas hariduse andmise traditsioon
  

Selleks, et ülikool üldse eksisteerida saaks, oli vaja raha. Ülikooli kasutusse anti Ingerimaal asuvad riigi mõisad, millelt saadud tulu kasutati ülikooli ülalpidamiseks.
Ülikooli teaduskonnad: kunsti-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond.
Gümnaasium asutati Tallinnasse ja Tartusse

• Õpiti palju keeli (ladina, kreeka, heebrea, prantsuse keel).
  
• Õpiti ka aritmeetikat, geomeetriat, retoorikat, ajalugu ja loogikat.
  

Haridusolud

• Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist
  
• Esimene eestikeelne grammatika raamat ( vaimuliku sisuga)
  

EESTI 18.SAJANDIL EHK UUSAEG
Põhjasõda (1700-1721)
Osapooled: Taani, Rootsi, Poola, Leedu
Põhjused:

• Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel
  
• Soov tagasi saada kaotatud alad
  
• Kaubateede hõivamine
  

Tagajärjed:

• Eesti ala läks Vene võimu alla
  
• Venemaa sai väljapääsu Läänemerele
  
• Rootsi lakkas olemast suurriik
  
• Venemaa võitis
  

Balti erikord

• Valitsema jäi luteri usk
  
• Asjaajamine saksakeelne
  
• Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus
  
• Riigistatud eramõisad tagastati nende eelmistele omanikele
  
• Tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, tagas kiire arengu
  

Talurahva olukord

• Talupojad olid pärisorjused
  
• Talurite seisundit enam ei halvendatud
  

Majandus

• Arenes laevandus ja paadikaubandus
  
• Arenes tööstus – kalevivabrik, masina- ja metallitööstus
  

EESTI 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ALGUL
Talurahva õiguslik seisund

• Koormisi ei võinud tõsta ja talu ära võtta
  
• Talupoegade müük/kinkimine/pantimine maast lahus keelatud.
  
• Mõisnik ei tohtinud talumaad enda omaks muuta, võis talumaad rentida/müüa
  
• Kaotati pärisorjus 1816 ja 1819 – nende ost ja müük keelustati lõplikult
  

Talurahva omavalitsuse kujunemine
ehk vallakogukond .
1. vallakohus lahendas talupoegade tülisid
2. talupoegade vastutus magasivilja varumisel – viljavaru, millest sai häda korral laenu võtta
3. vaestehoolekanne – toetati ühiselt töövõimetuid ja puudust kannatavaid inimesi
Talude päriseksostmine – talupojad võisid osta maad
ÄRKAMISAEG (1850–1918)
Ärkamisaeg algas 19. sajandi teisel poolel. Eestlane hakkas huvi tundma oma keele, kultuuri ja rahva vastu.
Esimene Üldlaulupidu Tartus 1869, korraldaja Jannsen

Jakobson – ajaleht Sakala

Koidula –

• Jannseni tütar.
  
• Võttis osa aktiivselt ärkamisaja vaimuelust. Lood „Eesti muld ja Eesti süda“, „Sind surmani“ , „Mu isamaa on minu arm“
  

Jannsen –

• Pärnu Postimees , Tartu Postimees, Eesti Postimees.
  
• Laulu-ja mänguselts „Vanemuine“
  
• Organiseeris Laulupidu
  

Hurt –

• Osales aktiivselt Eesti rahvusliku liikumises.
  

Kreutzwaldi looming - Kalevipoeg
Vina-Katk(Viinakatk)
Lembitu
Ärkamisaeg suutis võita aastasadu laiutanud saksa ja vene kultuurilise üleoleku.
Rahvusliku professionaalse kultuuri kujunemine

• Teater „Vanemuine“ ja „Estonia“
  
• Loodi veel juurde palju koole, üliõpilaste arv kasvas, saavutati täielik kirjaoskus
  
• Laulupidudele lisandusi nais -, sega- ja lastekoorid, suurenes eesti repertuaar.
  
• Kasvas professionaalsete kunstnike pere - Laikmaa , Raud, Mägi, skulptor Koort.
  

Poliitilised rühmitused Eestis
• Valitsusleer - säilitada muutumatuna olemasolev poliitiline ja majanduslik kord.
• Liberaalsete demokraatide leer - poliitilise ja majanduslike korra reformimine ning eesti rahvale vaba kultuurilise arengu tagamist.
1) Mõõdukas tiib - Jaan Tõnisson - kultuuri ja hariduse edendamine
2) Radikaalne tiib - Konstantin Päts - majandusliku jõukusesaavutamine.
• Revolutsiooniline leer - sotsiaaldemokraadid - Peeter Speek - tsarismikukutamine
Valitsusleer tahtis säilitada vana korda, aga ülejäänud leerid võitlesid eelkõige vabaduse eest.
1905. a. Revolutsioon
Põhjused:

• 1900-1913. aasta majanduskriis
  
• Vene-Jaapani sõda
  
• Maa puudus
  
• Sõjakulud
  
• Soov saada eesti keelele kohaliku keelena võrdset staatust
  
• Streigilaine
  

Tagajärjed:

• Saadi aimu , mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia
  
• Nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas
  
• Asutati esimene eesti erakond
  
• Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamentaarse võitluse kogemused
  

Murranguks oli 1905 "Noor-Eesti" kirjandusliku rühmituse asutamine - "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"
ESIMENE MAAILMASÕDA (1914-1918)
Põhjused:

• Suurriikide vastuolud: võitlused mõjupiirkondade ja asumaade pärast
  
• Sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju
  
• Puudusid rahvusvahelised institutsioonid , mis oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt
  
• Võitlus ülevõimu pärast Euroopas
  

Tagajärjed:

• Majanduskriis
  
• Impeeriumite lagunemine : Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi
  
• Uute riikide sünd: Soome, Eesti, Poola, Läti, Leedu
  

Eesti iseseisvumine
Eeldused:

• Kirjakeele ühtlustamine
  
• Eesti keelsete raamatute levik
  
• Tööstuse areng
  
• Rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidu, rahvaluule, vanavara ) levik
  

Etapid:

• Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus
  
• Enamlased võimul – Eestit nähti Venemaa osana
  
• Iseseisvuse välja kuulutamine 24.02.1918
  

Kuidas?
1918. alustasid sakslased pealetungiga. NL oli sõjaliselt võimetu ning enamlased põgenesid Eestist. See oli eestlaste võimalus.
Vabadussõda (1918-1920)
1. VS algus - Ebaedu põhjused:

• Puudus kaitsetahe
  
• Relvastuse ja sõjavarustuse puudus
  
• Vastase arvuline ülekaal
  

2. VS lõpp - Edu põhjused:

• Vabatahtlike loomine
  
• Välisabi saabumine
  
• Tekkis motivatsioon sõdida oma maa eest
  

Tartu rahu 1920
Rahulepingu tingimused:

• Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust
  
• Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega
  
• Eesti sai 15 mil. kuldrubla
  
• Venemaal viibinud eestlased said õiguse tagasi naasta kodumaale
  

MAAILMASÕDADE VAHELINE AEG
Majanduskriis
Põhjused:

• Maailmasõda
  
• Ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida
  
• Riigil võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda
  
• Kõrgete tollimaksude maksmine
  

Levik:

• USA - territoorium jäi sõjast puutumata, kaotati vähe inimesi, majanduslik võimsus kasvas
  
• Saksa - polnud rahul rl tingimustega, pahased, et alad tuli loovutada naabritele
  
• Ungari - loovutama enamiku oma senisest territooriumist
  

Tagajärjed:

• Tööpuudus
  
• Kaotati kodud , varandused
  
• Elatustaseme langus vähendas kaupade nõudlust: põhjustas tootmise languse
  

Autoritarism - traditsiooniliste väärtuste ja rahvusliku ühtsuse säilitamine

• Võim ühe isiku või väikse rühma käes
  
• Poliitiliste erakondade tegevus piiratud
  

Totalitarism - nähakse ainuõiget vahendit eesmärgi saavutamiseks; ei sallita inimõigusi ja isikuvabadusi

• Fašism – Itaalia. Säilitas paljud autoritaarsetele riikidele iseloomulikud traditsioonilised võimustruktuurid
  
• Natsionaalsotsialism – Saksamaa. Allutas riigivõimule ka majanduse ning rakendas selle sõjatööstuse teenistusse
  
• Kommunism – NSVL . Haarata võim, kui vaja siis vägivallaga
  

Eesti tee demokraatialt autoritarismile
„Vaikiv ajastu“
Majandus:

• Majanduskriis
  
• Maareform -asendustaludeks: mõisamajandus asendus talumajandusega
  
• Riigistati mõisate maad, maad anti tasuta
  

Poliitiline süsteem:

• 4-5 erakonda – tekkisid sisemised pinged – koalitsioon lagunes – valitus astus tagasi – valitsuskriis
  
• Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid , lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
  

Välissuhted:

• Eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek
  
• Eesti oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele
  
• Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks
  

TEINE MAAILMASÕDA (1939-1945)
Ettevalmistused
Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika.
Eesmärgid

• Saksamaa – Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi.
  
• Nõuk. Liit – Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome).
  
• Itaalia – Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse.
  
• Jaapan – Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust.
  

Põhjused:

• Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada.
  
• Sõlmiti MRP.
  
• Versailles ’ süsteem osutus ebapüsivaks.
  
• Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin .
  
• Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust)
  
• Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi.
  
• Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände.
  

Demokraatlike Lääneriikide lepituspoliitika nurjumine

• Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa pidasid läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks
  
• Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).
  
• Saksamaa oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NL seisukohta. Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma.
  
• Lepingule lisati salaprotokoll (NL eitas selle olemasolu 1980-te lõpuni. Sellega jagati Ida-Euroopa. Saksale-Poola lääneosa ja Leedu.)
  
• NL-le Poola idaosa , Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia
  

Tagajärjed:
Poliitiline areng:

• Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse
  
• Saksamaa idaalad okupeeris NSV Liit.
  
• NSV Liidu mõjusfääri läks Ida-Euroopa
  

Majanduslik areng:

• USA tõusis majanduslikult esile – tööstustoodang
  
• Lääneriikides kujunes heaoluühiskond
  
• Suured sõjakulutused
  
• Elektroonika areng
  

EESTI TEISES MAAILMASÕJAS
Iseseisvuse kaotamine

• Soovitati Eestile vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NL õiguse luua Eesti territooriumi sõja laevastiku baasid
  

• 1939. kirjutati lepingule alla, sest Eestis puudusid sõjapidamiseks vajalikud materjaalsed ressursid ja välistoetus
  

Nõukogude okupatsioon 39-41

• Kohalikud kaitsejõud likvideeriti
  
• 1941. Küüditamine
  
• Ainus erakond oli Kommunistlik partei
  
• Uued põhiseadused loodi Nõukogude omade alusel
  
• Majandusreformide alusel riigistati ettevõtted ja üle 30 ha suurused talumaad
  
• Kultuurielu allutati tsensuurile ja nõukogulikustati
  

Saksa okupatsioon 41-44

• Balti riikide iseseisvust ei tunnustatud, keelati rahvussümboolika
  
• Kehtestati tsensuur
  
• Majandus pidi varustama saksa sõjaväge, selleks taastati tööstus ning taludele seati tootmisnormid
  

Kui punaarmee Saksa väed taanduma sundis, toimus sõjategevus Baltikumi territooriumil, mille tulemusel punaarmee nö “vabastas” Eesti, Läti ja Leedu – Baltikum sattus uuesti Nõukogude okupatsiooni alla.
Sõja kaotused ja kahjud:
Omariiklus ei taastunud sõja lõppedes, riigijuhtide möödalaskmisi ei heastanud sõdurite pingutused, Eesti kaotas hukkunute , küüditatute ning põgenike näol veerandi oma rahvastikust. Eestlased olid sunnitud võitlema võõrvägedes, sageli teiste võõrvägedes olevate eestlaste vastu; see oli võitlus kahe totalitaarse impeeriumi huvide eest. Eesti kaotas pea kõik vähemusrahvad. Maa laostatud, linnad, tööstus varemeis, transpordivõrk purustatud, pooled põllud söötis. Eesti oli üks II MS kaotajatest ning edaspidi määras tema käekäik Moskvas.
KÜLM SÕDA
Külma sõja kujunemine

• Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada.
  
• Külma sõja alguseks olid nende suhted märgatavalt halvenenud, sest
  
• lääneriikidele hakkas üha enam tunduma, et Stalin üritab terve Euroopa oma võimu alla saada
  

Võidurelvastumine

• Nõukogude Liidus hakati tootma esimesi kontinendivahelisi rakette, mis võisid tuumalõhkelaengu igasse maailma nurka
  
• Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama
  
• Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid , lennukid, jms.
  

Praha kevad –
- NSVL ja tema liitlased VLO-st lõpetasid partei juhtkonna katsed reformida sotsialismi Tšehhoslovakkias.
- NSVL nägi reformides otsest ohtu kommunistlikule korrale.
- Brežnevi doktriin – sotsialistlikel riikidel on õigus sekkuda teise sotsialistliku riigi asjadesse, kui sealne sündmuste käik seab ohtu sotsialistlike riikide ühenduse kui terviku.
Kuuba kriis –
- Kui NSVL tahtis rakette Kuubale toimetada, siis USA blokeeris Kuuba
- Arenes üliterav sõjalis-poliitiline kriis
- Inimkond seisis silmitsi kolmanda maailma sõja vahetu puhkemisega
- Üliriigid tekitasid pingekolde, kus tuumasõda suudeti vaid suurivaevu ära hoida
Berliini kriis –

• NSVL kartis , et SDV olemasolu sattub ohtu, kui idaberliinlased põgenevad läände
  

Korea sõda –

• Ameerika väed sekkusid Korea sõtta, et takistada kommunistlikul Põhja-Koreal vallutada demokraatlik Lõuna-Korea
  
• USA väed üritasid vältida kommunismi võidukäiku
  
• Korea on tänaseni kaheks riigiks jagatud
  

Vietnami sõda –

• USA soovis sõdides takistada kommunismi levikut Lõuna-Vietnami, mis oleks “doominoteooria” kohaselt muutnud kommunistlikuks ka Laose ja Kamodža
  
• USA pidas kommunistliku laiendamise tõkestamiseks Vietnami sõda
  
• Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik
  

DEMOKRAATLIK MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

• Peale sõda taastati Lääne-Euroopas ja ka Jaapanis demokraatia
  
• Laienesid demokraatlikud õigused ja inimesed said osaleda poliitilises ning ühiskondlikus elus
  
• Tugevaks liikumiseks muutus ametiühinguliikumine
  
• Ametiühingud kaitsesid tööinimeste huve ning neil oli suur toetajaskond
  

Euroopa integratsioon, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö.

• Rajajateks Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne-Euroopas
  

• Nende eestvedamisel loodi Euroopa Söe- ja Teraseühedus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland
  

• Ühenduse alusel hakkas kujunema tänapäeva Euroopa Liit – Euroopa riike ühendav majanduslik ja poliitiline organisatsioon